2-20-11264/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-11264

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11264

Tsiviilasi

Cor Passion OÜ hagi OSAÜHING FORSS ja Osaühing

Tarfor (kustutatud, üldõigusjärglane

OSAÜHING

FORSS) vastu vara valdusest välja nõudmise ja kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

44 935,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Cor Passion OÜ (registrikood 14725824);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo

Lindma (e-post: tarvo.lindma@supremia.ee);

Kostja I: OSAÜHING FORSS (registrikood 10283967);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa (e-

post: rene@valgejauiga.ee).

Kostja II: Osaühing Tarfor (registrikood 11263872,

kustutatud 05.08.2024, üldõigusjärglane OSAÜHING

FORSS, registrikood 10283967);

kohtuistungid: 17.02.2021, 09.11.2023, 07.05.2024,

11.06.2024

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja juurde vastu kostjate 21.06.2024 esitatud tõendit, mis käsitleb

Volvo XC70 tehnilisi andmeid, tõendit, mis käsitleb Dacia Jogger tehnilisi andmeid

ja tõendit Dacia Jogger rendihinna kohta.

2. Võtta tsiviilasja materjalide juurde kostjate 21.06.2024 esitatud tõendi Audi Q7

tehniliste näitajate kohta ja tõendi, mis käsitleb Dacia Sandero Stepway tehnilisi

andmeid.

3. Rahuldada hagi kahju hüvitamise nõudes osaliselt.

4. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja 2830,62

1(30)

2-20-11264

eurot asendussõiduki kulu hüvitamiseks.

5. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt summas 2830,62

eurot alates 30.08.2021 kuni kohustuse täitmiseni.

6. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja muude

kulude hüvitis summas 687,49 eurot.

7. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt 687,49 eurot alates

08.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni.

8. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja 3833

eurot uue samaväärse sõiduki soetamisväärtuse hüvitamiseks.

9. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt 3833 eurot alates

08.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni.

10. Ülejäänud osas jätta hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

11. Määrata sõiduki valdusest väljanõudmise nõude menetlemisega seotud Cor Passion

OÜ menetluskulude suuruseks maa- ja ringkonnakohtus 4 470,63 eurot.

12. Määrata kahju hüvitamise nõude menetlemisega seotud Cor Passion OÜ

menetluskulude suuruseks maakohtus 1690,47 eurot.

13. Määrata kahju hüvitamise nõude menetlemisega seotud OSAÜHING FORSS

menetluskulude suuruseks maakohtus 2868 eurot.

14. Tasaarvestada Cor Passion OÜ ja OSAÜHING FORSS vastastikused

menetluskulude nõuded maa- ja ringkonnakohtus ning tasaarvestuse tulemusena

mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 3293,10 eurot.

15. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3293,10 eurot) tuleb OSAÜHING

FORSS´il tasuda Cor Passion OÜ´le kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Tühistada Harju Maakohtu 12.08.2020 hagi tagamise määrus.

17. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

Ringkonnakohus võib lahendada asja kirjalikus menetluses kui menetlusosaline ei taotle asja

läbivaatamist istungimenetluses.

Menetluse käik

1. Cor Passion OÜ (hageja) esitas 4. augustil 2020 hagi OSAÜHINGU FORSS (kostja I) ja

Osaühingu Tarfor (kostja II) vastu vara valdusest välja nõudmiseks ja kahju hüvitamiseks.

Hageja taotles, et kostjatelt nõutaks välja hagejale kuuluv sõiduk Audi Q7

registreerimisnumbriga XXX. Samuti nõudis hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist

summas 2250 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist välja

2(30)

2-20-11264

mõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Harju Maakohus

rahuldas 30. märtsi 2022. a osaotsusega hagi vara valdusest väljaandmise nõudes, mõistes

kostjate I ja II valdusest välja hagejale kuuluva sõiduki ning kohustades kostjaid I ja II andma

sõiduki otsene valdus üle hagejale. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda.

Kostjad esitasid maakohtu osaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid selle tühistada

ja teha uus otsus, millega jätta hagi valduse tagastamise nõudes rahuldamata ning tühistada

hagi tagamine või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.12.2022 kohtuotsusega Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a

osaotsuse resolutsiooni muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

Riigikohus jättis 25.09.2023 määrusega kostjate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Seega jõustus Harju Maakohtu 30.03.2022 osaotsuse resolutsioon, millega kohus mõistis

kostjate valdusest välja hagejale kuuluva sõiduki.

2. Kohtule 04.08.2020 esitatud hagis nõudis hageja kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitist

summas 2 250 eurot ning viivist seadusjärgses ulatuses alates hagi esitamisest kuni kahju

hüvitise tasumiseni. Hageja on kahjuhüvitise nõuet korduvalt suurendanud: 09.02.2021

menetlusdokumendis; 30.08.2021 menetlusdokumendis; 08.11.2023 menetlusdokumendis.

10.11.2023 hagi tervikteksti kohaselt palub hageja mõista kostjatelt välja: saamata jäänud

sõiduki kasutamiseeliste hüvitis perioodi 06.05.2020-17.05.2020 ja 14.07.2021-25.09.2023

eest kohtu siseveendumuse kohaselt põhjendatud summas; samaväärse sõiduki kasutamise

kulu perioodi 18.05.2020-13.07.2021 eest summas 12 456,44 eurot, alternatiivselt, kui kohus

ei rahulda eelmises punktis nimetatud nõuet, siis saamata jäänud sõiduki kasutamiseeliste

hüvitis perioodi 18.05.2020-13.07.2021 eest kohtu siseveendumuse kohaselt põhjendatud

summas; hageja muud vajalikud kulud summas 687,49 eurot; sõiduki parandamise või selle

asemel sõiduki soetamise kulu summas 16 066 eurot. Kohus pidas 09.11.2023 kohtuistungil

hageja täiendavate nõuete menetlemist mõistlikuks ja täidetud on TsMS §-s 374 sätestatud

eeldused (hagide liitmine). Käesolevaga lahendab kohus hageja poolt kostjate vastu esitatud

kahju hüvitamise nõudeid (10.11.2023 hagi terviktekst).

Hagi asjaolud ja hageja nõue

3. Hageja oli sõiduki Audi Q7 (registreerimisnumber XXX) omanik 06.05.2020 seisuga ja on

seda käesoleva ajani. Kostjad hõivasid 06.05.2020 hagejale kuuluva Sõiduki OÜ Differ

territooriumilt Kehras, kus see asus hageja kui omaniku tahte kohaselt. Hageja ei olnud nõus

sellega, et kostjad võtsid 06.05.2020 sõiduki enda valdusesse. Kostjad olid sõidukit enda

valdusesse võttes teadlikud, et hageja ei ole sõiduki kostjate poolt endi valdusesse võtmisega

nõus. Hageja nõudis pärast 06.05.2023 kostjatelt sõiduki valduse üleandmist, kuid

kostjad keeldusid sellest, kuna leidsid, et neil on õigus sõidukit enda valduses hoida. Kostjad

nõustusid sõiduki valduse hagejale üleandmisega alles 25.09.2023, kui jõustusid sõiduki

valduse väljaandmist puudutavad kohtulahendid käesolevas asjas. Hageja võttis 19.10.2023

sõiduki valduse üle kostjate kontrolli all olevalt territooriumilt Tallinnas Mooni 30 ja viis

sõiduki ära OÜ Differ remonditöökotta Kehras. VÕS § 1043 kohaselt peab isik hüvitama

teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või

valduse rikkumisega. Käesolevas asjas tehtud jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et

kostjad võtsid hagejale omandiõiguse alusel kuulunud sõiduki 06.05.2020 ebaseaduslikult

enda valdusesse ja hoidsid seda ebaseaduslikult, sh hageja tahte vastaselt, enda valduses

kuni 25.09.2023 ning keeldusid valdust varem hagejale õigusvastaselt üle andmast. Sellega

rikkusid kostjad hageja omandiõigust sõidukile ja sellest tulenevaid hageja õigusi. Muuhulgas

rikuti sellega kostjate poolt hageja kui omaniku õigust sõidukit vallata ja kasutada (AÕS § 68

lg 1).

3(30)

2-20-11264

4. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine

olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja senise

seisukorra taastamiseks tehtavaid kulusid, s.o kulusid, mis hageja on sunnitud tegema, et viia

sõiduk kostjate poolse rikkumise eelsesse seisundisse. VÕS § 132 lg 4 kohaselt kuuluvad

hüvitamisele muuhulgas samaväärse asja kasutamise kulud rikkumise perioodil, s.o perioodil,

mil kostjate rikkumise tõttu ei saanud hageja endale kuuluvat sõidukit kasutada. Kui

isik samaväärset asja ei kasuta või kui samaväärse asja kasutamise kulude hüvitist ei

rahuldata, on ta VÕS § 132 lg 4 kohaselt õigustatud nõudma vastava perioodi eest

saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist.

5. Eeltoodud asjaoludel põhjustasid kostjad sõiduki ebaseadusliku valdamise ning hagejale

üleandmisest keeldumisega hagejale õigusvastaselt kahju ning on kohustatud selle hüvitama

vastavalt VÕS §-dele 127, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 ning AÕS §-le 84 lg 2 solidaarselt kuna

panid rikkumise hageja suhtes toime ühiselt (VÕS § 137 lg 1). Kostjate poolt hagejale

õigusvastaselt põhjustatud kahju koosneb kokkuvõtlikult alljärgnevatest osadest: sõiduki

kasutuseelise kaotamisest tingitud kulud samaväärse asja kasutamisele perioodil 18.05.2020-

13.07.2021 (VÕS § 132 lg 4 esimene lause) ja saamata jäänud kasutamiseelise hüvitis (VÕS §

132 lg 4 teine lause); kostjate õigusvastase tegevuse tõttu hageja poolt kantud mõistlikud

kulud, sealhulgas kulud kahju vähendamiseks ja kahju kindlaks tegemiseks (VÕS § 128 lg 3);

asja parandamise ja väärtuse vähenemise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3).

6. Hageja on äriühing, mille tegevusalaks on ja ka oli perioodil 2020-2021 muuhulgas

tehniliste teenuste osutamine, ärialane nõustamine ning ehitusseadmete ja masinate

rentimine. Hageja tegeles aktiivselt ja igapäevaselt oma majandustegevusega – hageja

majandustegevusest tekkinud käive oli muuhulgas 2020. a 73 172 eurot ning 2021. a 110 313

eurot. Hagejal oli kõnealusel perioodil üks juhatuse liige – X ning hageja majandustegevuses

oli sõiduki kasutamine igapäevaselt vajalik – asjaajamiseks, suhtlemiseks klientide ja

äripartneritega ning objektidel käimiseks, mis hõlmas muuhulgas liikumist ka väljaspoole

Tallinna linna ja Harju maakonda. Hagejal ei olnud nimetatud perioodil teisi sõidukeid.

Ainuüksi eelviidatud majandusaasta aruanded kinnitavad, et hageja majandustegevus oli

aktiivne. Lisaks muudele tegevustele osutas hageja näiteks alljärgnevatele klientidele

teenuseid: OÜ-le Jägala Energy hüdroelektrijaama valveoperaatori teenust, mis hõlmas

muuhulgas Jägala-Joal asuva hüdroelektrijaama opereerimist, seadistamist, rikete

kõrvaldamist ja valveteenust ning milliseid ülesandeid tuli jooksvalt vastavalt vajadusele

teostada hüdroelektrijaama asukohas. Lepingut täitis hageja poolt hageja juhatuse liige X.

Nimetatud leping kehtis ja kuulus täitmisele perioodil 01.07.2019 kuni 30.06.2023.

Hüdroelektrijaama sõitmiseks oli vajalik kasutada sõidukit; OÜ-le MS Tehnika ehitus ja

metallitööseadmete rentimise ja hooldamise teenust. Muuhulgas rentis hageja OÜ-le MS

Tehnika treipinke, saage, keevitusseadmeid, freesijaid, puurpinke,

lihvijaid,

lõikamismasinaid jms. Klient MS Tehnika OÜ tootmisüksus asus Pärnumaal Tori vallas

Kilksama külas. Seadmete rentimiseks tuli neid regulaarselt sõidukiga kliendi juurde vedada

ja ära tuua, samuti käia neid kohapeal hooldamas ja remontimas ning kuluvaid osasid

vahetamas. Kohale sõitmiseks oli vaja kasutada sõidukit. Puudub õiguslik ja ka eluliselt

usutav alus eeldada, et hageja äriühinguna oleks soetanud vara (sh sõiduki), mida hagejal ei

ole oma äritegevuses vaja või mis ei oleks kasulik hagejale. Hageja tegeles aktiivse

majandustegevusega muuhulgas perioodil 2020-2023 ning see tegevus oli ka kokkuvõttes

kasumlik (sh arvestades asendusauto rendikulu). Seetõttu oli kostjate poolt ebaseaduslikult

hagejal sõiduki kasutamisele ja valdamisele tehtud takistuste tõttu hagejal põhjendatud

rentida sõiduki asemel asendusauto muuhulgas perioodiks 18.05.2020-13.07.2021, s.o

rikkumise perioodiks, et tagada ja korraldada hageja äritegevus ning kostjad on kohustatud

selle kulu hagejale hüvitama. Hageja rentis sõiduki asendusautoks OÜ-lt Properito sõiduauto

4(30)

2-20-11264

Volvo XC70, mis on VÕS § 132 lg 4 tähenduses samaväärne sõidukiga. Hageja tegi

nimetatud asendusauto rentimiseks perioodil 18.05.2020 kuni 13.07.2021 kokku kulusid

summas 12 660 eurot (käibemaksuta summa), millise summa tasus hageja OÜ-le Properito

kui rendileandjale viimase poolt esitatud arvete alusel. Kui kostjad ei oleks hageja sõiduki

omandiõigust ja valdust rikkunud, ei oleks vastavat kahju hagejal tekkinud (hagejal ei oleks

olnud vajadust asendusauto rentimiseks kulusid teha).

7. Kostjate väited selle kohta, et hageja on põhjendamatult kalli auto rentimisega tekitanud

endale ise kahju, on ebaõiged ja hageja sellega ei nõustu. Hageja leiab, et Volvo XC70 on

vähemväärtuslik auto kui Audi Q7, mistõttu on samaväärsuse nõue VÕS § 132 lg 4

tähenduses igal juhul täidetud. Sõiduk (Audi Q7 4,2L) on linnamaastur ning Volvo XC70 on

pelgalt kõrgema kliirensiga sõiduauto (ei ole linnamaastur) ning mõlemad on

universaalkerega autod. Audi Q7 on kallim auto (nii uuena kui ka seetõttu kasutatuna) kui

Volvo XC70 vastavalt uuena ja kasutatuna. Dacia Sandero on nii uuena kui kasutatuna Audi

Q7-st ja Volvo XC70-st vastavalt ka odavam ning mõõtudelt ja mootori võimsuselt väiksem

auto. Hagejal puudus kohustus valida kõige odavam või madalama kasutusmugavusega

sõiduk ning seni kuni asenduseks valitud sõiduk ei ületa samaväärsuse kriteeriumi, on selle

kulu hüvitatav. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 panna olukorda, milles isik

oleks siis, kui talle kahju ei oleks tekitatud. Seega oli hageja õigustatud valima kostjate

tegevuse tõttu kaotatud hüve asemele vähemalt samaväärse hüve, s.o sellise asendusauto,

mis oleks vähemalt sama mugavusastmega, võimsuse jms näitajatega. Hageja valis faktiliselt

selle asemel hoopis madalama klassi ja mugavusega auto ning seetõttu kuulub vastav kulu

hüvitamisele.

8. OÜ Differ, mille töökoja territooriumilt Kehras kostjad hagejale kuuluva sõiduki

ebaseaduslikult hõivasid ja ära viisid, oli sõiduki mootor sõiduki hõivamise hetkeks

remontinud ning OÜ Differ kavandas sõidukile mootori ja käigukasti paigaldamise hiljemalt

2020 maikuu keskpaigaks, millest olid teadlikud ka kostjad ja mida kostjad üritasidki

muuhulgas sõiduki valduse hõivamisega nurjata (eeldades õiguslikult ekslikult, et kostjatel

on lahendamata hagejaga lepinguline vaidlus mootori remondiga seonduvates küsimustes).

See oleks ka nii toimunud (mootor oleks sõidukile paigaldatud 2020 maikuu keskel), kui

kostjad ei oleks sõidukit ebaseaduslikult enda valdusesse võtnud. Kui kostjad ei oleks hageja

õigusi seadusevastaselt 06.05.2020 rikkunud, oleks hageja saanud asuda hiljemalt 17.05.2020

sõidukit kasutama, kuid see osutus võimatuks kostjate ebaseadusliku tegevuse tõttu. Seetõttu

oli hageja poolt asendussõiduki rentimine alates 18.05.2020 põhjendatud ja vajalik, kuna

hageja äritegevuses on sõiduki kasutamine vajalik ja kasulik. Asjaolu, kas X oli perioodil

2020 kuni 2021 mõne teise sõiduki omanik või vastutav kasutaja, ei oma asja lahendamisel

samuti õiguslikku tähendust. Hageja kinnitab, et hageja ega X ei olnud perioodil 2020-2021

ühegi sõiduki omanik ega vastutav kasutaja (peale sõiduki, mis kuulus hagejale). Sõltumata

sellest - ühelgi teisel isikul, sh Xil hageja seadusliku esindajana, ei ole kohustust võimaldada

kasutada enda isiklikku vara või enda isiklikus kasutuses olevat kolmanda isiku vara hageja

jaoks ja huvides ning kindlasti mitte tasuta. Samuti ei ole ega olnud hagejal õigus nõuda

üheltki isikult, sh Xilt, temale kuuluva või tema kasutuses oleva hagejale mittekuuluva

sõiduki kasutamist hageja jaoks ja huvides.

9. Seoses asendussõiduki kasutamisega säästis hageja kulud sõiduki liikluskindlustusele,

millised hageja oleks pidanud kandma siis, kui oleks sõidukit edasi kasutanud. Sõiduki

liikluskindlustuse kulu oli 2019/2020 ühes aastas kokku 174,50 eurot. Seega ühe kuu

liikluskindlustuse kulu oli 174,50 eurot/12 kuud =14,54 eurot kuus ning seega perioodi

18.05.2020-13.07.2021 ehk kokku 14 kuu liikluskindlustuse kulu oleks olnud 203,56 eurot,

mille hageja säästis kostjate ebaseadusliku tegevuse tulemusena. Hageja vähendab selle võrra

oma kahju nõuet vastavas osas ning see moodustab kokku seega 12 660 – 203,56 = 12 456,44

5(30)

2-20-11264

eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista perioodi 18.05.2020-13.07.2021 eest asendusauto

kulu summas 12 456,44 eurot. Kõik muud kostjate väited auto hooldamise ja remondi kulude

kohta ning nende võrra hüvitise nõude vähendamise kohta, on asjakohatud. Kõnealuse 14 kuu

jooksul ei oleks olnud vajadust sõidukil mistahes selliseid hooldus- ega remondikulusid

kanda, milliseid hageja oleks kandnud, kui kostjad ei oleks hageja suhtes õigusvastaselt

käitunud ehk millised hageja oleks säästnud kostjate ebaseadusliku tegevuse tulemusena.

10. VÕS § 132 lg 4 teise lause kohaselt selle perioodi eest, mil hageja ei kasutanud

asendussõidukit (s.o antud juhul periood 06.05.2020-17.05.2020 ja 14.07.2021-25.09.2023),

on kostjad kohustatud hüvitama hagejale saamata jäänud sõiduki kasutuseelise. Hageja leiab,

et käesoleval juhul on kaotatud sõiduki kasutuseelise suuruse ehk kaotatud sõiduki

kasutusvõimaluse majandusliku väärtuse tõendamine ja täpne kindlaks tegemine keeruline ja

kulukas, muuhulgas arvestades hageja nõude eelduslikku suurust (sh arvestades sõiduki

väärtust ja kogu käesoleva vaidluse eseme suurus). Seetõttu palub hageja mõista täiendavalt

asendussõiduki kulude hüvitisele välja saamata jäänud kasutuseelise hüvitis perioodide

06.05.2020-17.05.2020 ja 14.07.2021-25.09.2023 eest. Hageja palub määrata TsMS § 233 lg

1 ja 2 kohaselt hagejale hüvitamisele kuuluva kahju hüvitise suurus nimetatud osas kohtu

äranägemisel kohtu siseveendumuse kohaselt. Juhul, kui kohus leiab, et asendusauto kulude

hüvitamise nõude rahuldamiseks (VÕS § 132 lg 4 esimene lause alusel) perioodi

18.05.20202-13.07.2021 eest alus puudub, palub hageja alternatiivselt mõista välja saamata

jäänud kasutamiseeliste hüvitise (VÕS § 132 lg 4 teise lause alusel) perioodi 18.05.2020-

13.07.2021 eest. Hageja leiab, et sarnaselt eespool toodud põhjendustele on ka selles osas

põhjendatud selle hüvitise suuruse määramine kohtu äranägemisel TsMS § 233 lg 1 ja 2

alusel.

11. Hageja on seoses kostjate poolt hageja sõiduki ebaseadusliku valdusse võtmise ja

valdamisega kandnud otseseid kulusid: sõiduki 19.10.2023 kostjate valdusest äraviimiseks

uste avamise teenus OÜ-lt Lukuabi kostja II territooriumil, mis siiski ebaõnnestus (uste

avamine oli sõiduki äraveoks vajalik ning kuna sõiduki aku oli tühi, siis uksed ei avanenud) –

summas 37,50 eurot; sõiduki uste avamine OÜ Differ poolt (see oli vajalik, sõiduki

ülevaatamiseks ja remontimiseks ning kuna aku oli tühi, siis uksed ei avanenud) – 49,99

eurot; sõiduki teisaldamise teenus 19.10.2023 kostja II asukohast OÜ Differ remonditöökotta

Alondra OÜ poolt (see oli vajalik, et hageja saaks asuda teostama sõiduki valdust) –

200 eurot; sõiduki seisundi hindamine ja selle kohta asjatundja arvamuse koostamine 400

eurot. Kõik nimetatud kulud olid vajalikud ja põhjendatud ning nende tegemise vajadus oli

tingitud kostjate poolt sõiduki ebaseaduslikust valduse rikkumisest ning kuuluvad kostjate

poolt hüvitamisele. Kui kostjad ei oleks hageja õigusi seonduvalt sõidukiga rikkunud, ei

oleks nimetatud kulude tegemise vajadust hagejal tekkinud. Sellest tulenevalt nõuab hageja

kostjatelt 687,49 euro hüvitamist muuhulgas VÕS § 128 lg 3 alusel.

12. Hageja leiab, et kostjad vastutavad hageja ees sõidukil tekkinud kahjustuste eest

perioodil, mil nad sõidukit valdasid ega andnud valdust hagejale üle. Kostjad ei taganud

sõiduki säilimist endisel kujul. Kostjad oleks pidanud heauskselt käitudes sõiduk

konserveerima, seda hooldama ning hoidma sõidukit tingimustes, milles ei oleks saanud

sõidukile kahjustusi tekkida. Kostjate majandustegevuse sisuks on sõidukite remont ja müük,

mistõttu on kostjad vaieldamatult vastava valdkonna asjatundjad ning seetõttu pidid kostjad

mõistma, et sõidukit välitingimustes katmata, konserveerimata ja hooldamata hoidmisega

tekivad sõidukil kahjustused muuhulgas ilmastikust tingitud mõjutuste tõttu. Kuna kostjad ei

andnud sõiduki valdust hagejale üle, ei olnud ka hagejal võimalik ise sõidukiga vastavaid

toiminguid sooritada ja kahju ära hoida või vältida. Hageja sai pärast käesolevas asjas maa-

ja ringkonnakohtu otsuste jõustumist sõidukivalduse kostjatelt kätte 19.10.2023. RP on

sõiduki esmaselt üle vaadanud ja tuvastanud sellel olulisi kahjustusi, mis on tekkinud

6(30)

2-20-11264

perioodil, mil sõiduk oli kostjate ebaseaduslikus valduses (s.o perioodil 06.05.2020-

25.09.2023). Sealhulgas on RP esmaselt tuvastanud sõidukil vähemalt alljärgnevad

kahjustused: sõiduki välispinnal kasvab sammal ja salongis areneb hallitus, mistõttu vajab

sõiduki kere välispind pesu ja poleerimist ning salong põhjalikku puhastust; sõiduki velgede

värvkate on oksüdeerunud, mistõttu puudub velgedel kaubanduslik välimus; sõidukil

paiknevad rehvid 50% kulumiga Nokian Hakkapeliitta 8 SUV 255/55R18 on pragunenud

ja vajavad vahetust; sõiduki pidurikettad (vähese kulumiga) on kaetud korrosiooniga,

mistõttu vajab pidurisüsteem remonti (pidurikettad ja klotsid vahetust, piduriõli vahetust ja

pidurisadulate profülaktikat); mootori pealne kate on näriliste poolt kahjustatud ja vajab

vahetust; sõiduki salongis paiknev akupatarei ei pea voolu ja vajab vahetust; tagumine

kojamehe vars purunenud, mootori võll oksüdeerunud; lahti ühendatud elektripistikute

klemmid on oksüdeerunud ning vajavad puhastust, osaliselt ka vahetust. Võimalikud on

juhtplokkide niiskuse kahjustused, mida pole võimalik visuaalselt näha, kuid mis ilmnevad

sõiduki koostamisjärgsel käidul; sõiduki õhkvedrustus pole töökorras, kompressor ei hakka

tööle. Vedrustuse õhkpatjade ühendusstutside toetuspinnad on oksüdeerunud, mistõttu

pole välistatud õhkpatjade vahetuse vajadus; sõiduki põhjaalused õnarused ja vedrustuse

detailid kaetud pindmise korrosiooniga, mistõttu tuleb need puhastada ja teostada põhjaalune

korrosioonitõrje; rauast valmistatud vedrustuse elemendid: õõtshoovad, stabilisaatori varda

otsad jms kaetud pindmise korrosiooniga ja puksid pragunenud, mistõttu vajavad need

vahetust.

13. Reval Auto Esindused OÜ edastas 02.11.2023 hagejale hinnapakkumise nimetatud

kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike varuosade ja tööde teostamise kohta. Selle kohaselt

moodustab vajalike varuosade ja remonditööde maksumus kokku vähemalt 17 054,28 eurot

(ilma käibemaksuta summa). Pakkumise tegija selgituste kohaselt on tõenäoline, et remondi

käigus ilmnevad veel täiendavad varjatud puudused ning täiendavate varuosade ja

remonditööde teostamise vajadus, mis veelgi suurendab vastavat kulu. VÕS § 132 lg 3

kohaselt kui asja parandamise kulu on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult suur, siis

tuleb hüvitis maksta vastavalt VÕS §-s 132 lg 1 sätestatule. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb

sellisel juhul hüvitada uue samaväärse asja soetamise kulu. Käesoleval ajal on keeruline

leida andmeid selle kohta, millise hinnaga pakuti 2020 sama vana (s.o 12 aastat vana)

sõidukiga sama marki ja mudelit müügiks (s.o milliseid kulusid oleks vaja olnud teha uue

samaväärse asja soetamiseks). Samas leiab hageja, et vastava vajaliku kulu kindlaks tegemise

aluseks saab ja on põhjendatud võtta käesoleval ajal samuti umbes 12 aastat vana (s.o.

2011-2012 toodetud) sõidukiga sama marki ja mudeli müügipakkumised. See on kulu, mille

eest saaks soetada sõidukiga samaväärse sõiduki. Eesti suurima kasutatud sõidukite

müügiportaali Auto24 päringu andmetel 08.11.2023 seisuga on võimalik sõidukiga sama

vana (tootmisaastaga 2010-2012) sama mark ja mudel (s.o Audi Q7 4,2L) osta alljärgnevate

hindadega: 14 916 eurot, 16 500 eurot, 17 999 eurot, 16 583 eurot, 19 900 eurot ja hinnaga 29

500 eurot. Nimetatud pakkumisel olevate sõidukite keskmine käibemaksuta hind on 19 233

eurot.

14. Kuna kahju hüvitamise kaudu ei ole rikastumine lubatav, tuleb nimetatud samaväärse

asendusasja soetamise kulust maha arvata kahjustatud asja jääkväärtus ehk väärtus, mis

hagejal on võimalik sõiduki realiseerimisest saada. Hageja on pöördunud kasutatud ja

remonti vajavate sõidukite ostmisega tegeleva äriühingu Audest-Auto OÜ poole ning

nimetatud äriühing on teinud hagejale sõiduki, sellisena nagu see tänases seisus on (sh koos

remonditud mootoriga), ostmiseks 01.11.2023 hinnapakkumise summas 3 800 eurot (s.o

koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta summa oleks 3 167 eurot). Seega on ja oli 2020. a

hagejal võimalik soetada sõidukiga samaväärne auto hinnaga 19 233 eurot ning võõrandada

sõiduk omakorda hinnaga 3 167 eurot. Nimetatud summade vahe moodustab kokku 16 066

eurot. Kuna sõiduki kahjustuste kõrvaldamine maksab minimaalselt 17 054 eurot, siis

7(30)

2-20-11264

arvestades samaväärse asendussõiduki soetamismaksumuse suurust ja sõiduki jääkväärtust on

põhjendatud, et kostjad hüvitavad hagejale üksnes summa 16 066 eurot. Seega palub hageja

kostjatelt VÕS § 132 lg 3 ja lg 1 kohaselt välja mõista hagejale hüvitis summas 16 066 eurot.

Kostjate vastuväited

15. Kostjate 15.02.2021 vastuse kohaselt hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks

autorendi kulude näol perioodi eest 18.05.2020 kuni 31.01.2021 summas 7770 eurot.

Arvestades hageja poolt deklareeritud vaidlusaluse auto turuhinda 8300 eurot, on samaväärse

auto rendi 8 ja poole kuu eest nõutav summa 7770 eurot ebamõistlikult suur ning ka oluliselt

suurem tänasest autorendi turuhinnast Eestis.

16. Kostjate 02.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt hageja on käesoleval juhul ise endale

kahju tekitanud põhjendamatult kalli sõiduki rentimisega. Hagejale kuulunud kasutatud

sõidukiga samasse hinnaklassi jääb uueväärne Dacia Sandero. Veebikeskkonnas

www.mobire.ee on võimalik linnamaasturit Dacia Sandero rentida hinnaga 329 eurot (sh

käibemaks). Antud rendihind sisaldab korralisi hoolduseid, kindlustuse makseid,

kulumaterjale, rehve jne. Teisisõnu kõiki kulutusi, mida hageja enda sõidukiga sõites oleks

pidanud ise tasuma ning mis ei saa olla kahju osa. Standardne renditeenuse maksumus koos

liiklus- ja kaskokindlustuse, asendusauto ja 24 tunnise teeninduskeskuse toega oleks aga

maksumusega 259 eurot (sh käibemaks). Ilma täiendavate teenusteta ja auto amortisatsiooni

arvesse mitte võttev auto rendihind ei saa olla seega suurem kui 159 eurot kuu (sh käibemaks)

ehk võimalik kahju ühes kuus ei saa olla suurem kui 132,5 eurot (ilma käibemaksuta). VÕS §

140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Äriregistri andmete kohaselt puudusid hagejal juriidilise isikuna 2020 ettevõttes töötajad ja

ettevõtte kohustusi täitis üksnes juhatuse liige. Kostjad on seisukohal, et hageja kahju

tekkimist saab õigustada asjaolu, kui enne vaidluselase sõiduauto Audi Q7 soetamist oli

hagejal majandustegevuse elluviimiseks samuti sõiduk, mida hageja kasutas. Lisaks oleks

hageja juhatuse liige saanud kahju tekkimise vältimiseks kasutada töösõitudeks võimalikku

isiklikku sõiduautot ja kanda isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks tekkinud

kulutused.

17. Maakohus tuvastas 30.03.2023 otsuses, et sõiduauto Audi Q7 registreerimismärgiga

XXX omanik on hageja ning sõiduk on kostja Forss OÜ otsese ja Tarfor OÜ kaudses

valduses. Kohus asus seisukohale, et puudub alus kohaldada VÕS § 654 lg-st 1 tulenevat

töövõtja pandiõigust ning hagejal on AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt nõudeõigus igaühe vastu,

kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus ei tuvastanud sõiduki hageja tahte vastast kostja

valdusesse võtmist, vaid leidis, et kostjatel puudus alus sõidukit enda valduses hoidmiseks.

Ringkonnakohus täpsustas seisukohtasid, rõhutades et kaebuse lahendamisel ei ole oluline,

millal täpselt sõiduki omandiõigus hagejale üle läks ning jõudis järeldusele, et see toimus igal

juhul enne hagi esitamist 04.08.2020. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja oli seisuga

06.05.2023 sõiduki omanik. Sõiduki tahtevastase teisaldamise osas tuvastas aga kohus üksnes

selle, et kostjad teadsid sõiduki teisaldamiseks otsese valdaja Differ OÜ nõusoleku

puudumisest. Maakohus tuvastas, et hageja sai sõiduki omanikuks hiljemalt 02.06.2020 ning

ringkonnakohus tuvastas, et hiljemalt 04.08.2023. Täpset omandiõiguse ülemineku kuupäeva

ei ole seni kohtud pidanud vajalikuks tuvastada. Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjad teadsid

sõiduki omaniku vahetusest ja uue omaniku nõusoleku puudumisest sõidukit teisaldada.

8(30)

2-20-11264

18. Hageja ei ole tõendanud asendusauto rentimise vajalikkust ja selleks tehtud kulutuste

põhjendatust. Kostja ei nõustu hagejaga, et hageja majandustegevuses oli sõiduki igapäevane

kasutamine hädavajalik. Hageja majandustegevus algas juba 2019. aastal ehk enne ilma

vaidlusaluse mootorita liikumiskõlbmatu sõiduki omandamist. Hageja 2020. aasta

majandusaasta aruande kohaselt oli perioodil 17.05.2019 kuni 31.12.2019 hageja käive 84

015 eurot. Seega oli hageja käive 2019. a ajalist perioodi arvestades kordades suurem hageja

2020 käibest. Ei ole eluliselt usutav, et igapäevaselt ettevõtte majandustegevuse elluviimiseks

sõidukit vajav ettevõte soetab endale sõiduki ligemale 1 aasta pärast äritegevuse alustamist.

Veel enam, hageja soetas väidetavalt endale hädavajaliku töövahendi töökõlbmatus

seisukorras teadmata, mis sõidukil üldse viga on ning kas ja millal sõiduki töökorda saab.

Hageja majandusaasta aruanded kinnitavad, et hageja majandustegevus oli võimalik ka ilma

sõidukita või olemasoleva kolmanda sõidukiga ning seejuures palju suurema käibega, kui

pärast vaidlusaluse sõiduki soetamist ja OÜ-lt Properito väidetava sõiduki rentimist. Sellest

tulenevalt puudub kostjatele etteheidetava õigusvastase tegevuse ja hagejal tekkinud kahju

vahel põhjuslik seos, mis on kahju hüvitamise kohustuse ja VÕS § 132 kohaldamise eeldus.

19. Sõltumata samaväärsusest peavad asendusauto kulutused olema mõistlikud ning vastama

turusituatsioonile. Vastasel juhul tekib kahju hagejast endast tulenevalt ja kahjuhüvitis kuulub

VÕS § 139 lg 1 alusel vähendamisele. On märkimisväärne, et võrreldes hageja poolt soetatud

vaidlusaluse sõiduki turuhinnaga (04.08.2020 esitatud hagiavalduse punkt 4.5 kohaselt 8300

eurot), oli renditud sõiduki igakuine rendimakse 900-930 eurot üle 10% vaidluselase sõiduki

turuväärtusest. Sõltumata sõiduki samaväärsusest, ei vasta sellises ulatuses rendihinna

tasumine ühelgi juhul kahjuhüvitamise põhimõtetele ning hea usu ja mõistlikkuse

kriteeriumitele. Veelgi enam, Properito OÜ majandusaasta aruande õigsust eeldades oli 2020.

aastal ettevõttel materiaalseid põhivarasid (eelduslikult välja renditud sõiduk) kokku summas

6192 eurot, ehk ettevõtte rentis enda vara igakuise rendihinnaga 15% vara tegelikust

väärtusest.

20. Majandus- ja kutsetegevuses kasutatava sõidukiga on samaväärne sõiduk eelkõige selline

sõiduk, mille abil on võimalik täita vajalikud ülesanded ning mis sobib töökohustuste

täitmiseks. Kostjad ei nõustu hagejaga, et samaväärne sõiduk on üksnes sama mootori

töömahuga sõiduk, kui mootori töömaht ei määra tööülesannete täitmise võimalikkust.

Seejuures on ka Volvo XC70 sõidukit väga erinevate mootorimahtudega ning hageja ei ole

tõendanud renditud sõiduki ühtegi tehnilist näitajat, vanust ega sõiduki läbisõitu. Seejuures

sõltub kõigist nendest andmetest ka sõiduki väärtus ning on selge, et Audi Q7 ei ole

kasutatuna alati kallim kui ükskõik milline Volvo XC70. Samaväärsus VÕS § 132 lg 4

tähenduses on eelkõige seotud asja kasulikkuse või vajalikkusega. Dacia Sondero Stepway

puhul on need tingimused igal juhu täidetud, kuna tegemist on tunduvalt uuema ja vähem

läbisõitnud linnamaasturiga, mille maksumus on suurem või võrdväärne vaidlusaluse 326 250

km läbisõitnud Audi Q7 väärtusega. Dacia Sandero Stepway on sarnaselt Audi Q7-le

linnamaastur, tagab tänu kõrgema istme asendile linnamaasturile vastava sõidumugavuse,

võimaldab transportida vajalikke seadmeid ning võimaldab täita kõiki vajalikke hageja

töökohustusi. VÕS §128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega

seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Olukorras, kus hageja oli nõus

rentima Volvo XC70 sõiduautot, oleks hageja poolt olnud põhjendatud ka madalama

rendihinnaga kostjate poolt välja toodud võrdväärse Dacia Sandero Stepway rentimine.

21. Hageja ostis ostmise hetkel (30. märts 2020) sõidukõlbmatu sõiduki, mille töökorda

saamise tõenäosus ja aeg olid sellel hetkel prognoosimatud. Sõiduk viidi kostja I poolt Differ

OÜ-sse ekspertiisi, mitte remonti ning kostjatel oli kohane eeldus vea põhjuse tuvastamisel

9(30)

2-20-11264

saada garantii korras võimalus parandada enda võimalikku ebakorrektset remonttööd. Sõiduki

tollane omanik X ei plaaninudki Differ OÜ-s teostada sõidukile ekspertiisi, vaid kavatses

kostjatele teadmata teostada sõidukile hoopis remondi ning võtta sõiduk enda valdusesse ilma

kostjale I remontööde ja vahetaud detailide eest tasumata. Kostjatel oli kuni sõiduki

teisaldamise hetkeni 06.05.2020 teadmine, et sõiduk on Xi omandis ning kostjatel puudus

teadmine, et oma tegevusega võib kostja tekitada hagejale hagiavalduses väidetud kahju. X

kirjutas Yle 05.05.2020 edastatud e-kirja lõppu „ma ei soovita ilma kliendi nõusolekuta püüda

teisest remonditöökojast sõidukit enda valdusesse võtta“ ehk viidati kostja I kliendile Xile

eraisikuna. Sõiduki võimalikust omanikuvahetusest said kostjad teada alles 17.07.2020

hageja esindaja poolt edastatud e- kirjast. Riigikohus on 26.09.2006 otsuses 3-2-1-53-06

punktis 13 selgitanud, et kahjuliku tagajärje ettenähtavus õigusvastase teo toimepanemise ajal

omada tähtsust delikti üldkoosseisul põhineva (s.o süülise) vastutuse korral. Isik vabaneb

vastusest, kui ta tõendab, et tal ei olnud võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju

vahel. Antud juhul ei olnud kostjatel enne 17.07.2020 võimalik ette näha hagejale kahju

tekitamist, sest kostjad ei saanud teada hageja omandiõigusest ning enne hagiavalduse

esitamist 04.08.2020 ei olnud kostjatel teada sõiduki võimalik mootorivahetuse võimalikkus

mais 2020.

22. Kostjad märgivad, et rendifirmadest renditud sõidukid omavad reeglina rendihinna

raames aga ka liikluskindlustusest tunduvalt kallimat kaskokindlustust. Lisaks ei oleks Audi

Q7 XXX liikluskindlustus olnud hagejale perioodi 18.05.2020 kuni 13.07.2021 174,50 eurot,

kuna liikluskindlustus sõltub kindlustusvõtjast ja juriidiliste isikute puhul on see reeglina

kõrgem füüsilise isiku kindlustussummast. Hageja säästab rendisõiduki kasutamisega sõiduki

läbisõidust tuleneva sõiduki maksumuse vähenemise, rehvide kulumise, korralise hoolduse

(minimaalselt sõltumata läbisõidust on ette nähtud 1 hooldus 12 kuu jooksul),

kindlustusmaksed, erinevad võimalikud remontkulud jne. Sõidukite rentimise korral

sisalduvad sellised kulutused kõik rendihinnas, mis sisaldab korralisi hoolduseid, kindlustuse

makseid, kulumaterjale, rehve jne. Teisisõnu tuleb renditud summast maha arvata kõik

kulutused, mida hageja enda sõidukiga sõites oleks pidanud ise tasuma, sh need kulud, mis

tekivad harvem ja on antud perioodil arvestatavad proportsionaalselt.

23. Dacia Sandero Stepway standardne renditeenuse maksumus koos liiklus- ja

kaskokindlustuse, asendusauto ja 24 tunnise teeninduskeskuse toega oleks 259 eurot (sh

käibemaks). Ilma täiendavate teenusteta ja auto amortisatsiooni arvesse mitte võttev auto

rendihind ei saa olla kostjate hinnangul mitte suurem kui 159 eurot kuu (sh käibemaks) ehk

võimalik kahju ühes kuus ei saa olla suurem kui 132,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja

poolt eelnevalt välja arvestatud väärtus on võrdväärne seejuures kasutuseeliste väärtusele.

Arvestades, et vaidlusaluse sõiduki väärtus oli hagi esitades hagiavalduse kohaselt 8300 eurot

ning hageja ei sõitnud 14 kuu jooksul rohkem kui 15 000 km, oleks keskmine kastuuseelis 11

kuu pikkuse perioodi 04.08.2020 -13.07.2021 eest 15 000/1000 x 11/14 x 0,7/100x8300 =

684,75 eurot. Kostjate hinnangul ei ole aluseid nõuda kastusueeliseid perioodi 06.05.2020-

17.05.2020 eest, kuna antud perioodil ei oleks puuduva mootori tõttu vaidlusalune sõiduk

olnud sõidukõlbulik. Perioodi 14.07.2021-25.09.2023 eest pidanuks hageja hüvitama kostjale

aga maksimaalselt 26 kuulisele perioodile vastavad kasutuseelised, mis lähtudes 11 kuu

pikkusele perioodile vastavate kasutuseeliste maksumuse tõttu 26x684,75/11 = 1618,5 eurot.

24. Kostjad on seisukohal, et sõiduki akus voolu olemasolu puudumine pärast 3 aastas

pikkust seismist on asjaolu, mida hageja oleks pidanud teadma ning ei oleks pidanud

kulutama põhjendamatut tasu lukuabi teenusele. Uste avamine Differ OÜ poolt summas 49,99

eurot on kõiki asjaolusid arvestades kulu, millele kostjad vastu ei vaidle. Sõiduki teisaldamise

kulu 200 eurot ei ole põhjendatud, kuna arvelt nähtuvalt lisandus arvele ooteaeg 1 tund, mis ei

sõltunud kostjatest. Tegemist ei ole kahjuga, mille eest kostjad vastutavad. Kostjad ei pea

10(30)

2-20-11264

põhjendatuks teisaldamise kulu üle 100 euro, kuna oleksid saanud pakkuda antud teenust

hagejale täiendavat kulu tekitamata. Sõiduki seisundi hindamine ja selle kohta asjatundja

arvamuse koostamine kokku 400 eurot ei ole vajalik ega põhjendatud kahju. Ekspert ei ole

ekspertarvamuses märkinud, milline oli sõiduki tehniline seisukord mais 2020. aastal ning

ekspert ei ole võrrelnud sõiduki seisukorra muutumist. Eksperdi arvamusest ei nähtu mitte

ühtegi selgitust või põhjendust, millest tulenevalt on vaatluse käigus tehtud tähelepanekud

seotud justnimelt sõiduki seismisega Mooni 30 parkimisplatsil. Tegemist on ebausaldusväärse

tõendiga, mis ei tõenda ühtegi hageja poolt tõendamist vajavat asjaolu. Lisaks ei nähtu

esitatud arvelt arve summa kujunemine. Põhjendatud ja vajalik hüvitamisele kuuluv kulu on

seega kokku 149,99 eurot.

25. Kostjad teostasid endale teadaolevalt töövõtulepingust tulenevat pandiõigust ning ei

kasutanud sõiduki valduse hõivamiseks jõudu. Kostjad hõivasid 06.05.2020 sõiduki valduse

ilma jõudu kasutamata ning sõiduki valdus hõivamisest oli hõivamise hetkel teadlik Differ

OÜ seaduslik esindaja. Sõiduki omanik X kostjatel sõiduki hõivamist ei keelanud ning

politsei kostjate tegevuses midagi kriminaalset ei leidnud. Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 12.08.2020 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Kohus

otsustas hagi tagamise korras keelata kostjatel OÜ Forss ja OÜ Tarfor eemaldada hagejale

OÜ Cor Passion kuuluv sõiduauto AUDI Q7 Tallinnas Mooni tn 30 asuvalt kinnistult või

anda eelnimetatud sõiduauto valdus üle mõnele kolmandale isikule, välja arvatud hagejale või

hageja määratud isikule. Sellest tulenevalt ei olnud kostjatel hageja enda taotluse alusel

võimalik sõidukit hoiustada siseruumides ilmastiku eest kaitstult ning seda ei nõudnud

kostjatelt ka hageja ise. Kostjad järgisid sõiduki hoiustamisel hageja poolt kohtu korraldusel

ette nähtud juhtnööre ning hageja poolt esmakordselt hagi terviktekstis märgitud

konserveerimist ei olnud võimalik kostjatel mingilgi moel tagada (auto oli lukus ja kostja

valduses auto võtit ei olnud).

26. Kostja rõhutab, et seejuures ei ole sõiduki konserveerimine põhjendatud ja kahju

hüvitamise eesmärgiga kooskõlas. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud sätte

tähenduses ei ole oluline, et sõiduk oleks täna täpselt identses seisukorras 06.05.2020

seisukorrale, vaid kõrvaldada on vaja need puudused, mis esinevad sõidukil täna tulenevad

sõiduki seismisest. Sõiduk peab olema täna sellises seisukorras, nagu see oleks olnud ilma

kostjate tehtud teota hageja valduses olles. Põhjendatud ei ole nende parenduste tegemine,

mida oleks tulnud teha ka siis, kui sõiduk oleks olnud hageja valduses (nt korrosiooni teke,

väärtuse vähenemine vanuse tõttu jne). Hagi rahuldamise korral selliselt, et taastatakse

sõiduki seisukord ja väärtus 2020 hetke seisuga ja hüvitatakse kaotatud kasutuseelised, saaks

hageja kasutada kaks korda 3 aastase perioodi jooksul täpselt samas seisukorras sõidukit ehk

rikastub alusetult. Hageja ei ole aga võtnud arvesse, et enne kostjate valdusesse sattumist oli

sõiduk sõitnud läbi 326 250 km. Hageja ei ole tõendanud puuduste tekkimist kostja valduses,

kuna on üldteada fakt, et Eesti kliimas üle 10 aasta sõitnud sõiduk omab igal juhul

korrosioonikahjustusi sõltumata selle kasutamise viisist või hoiukohast. Lisaks teostas kostja

I vaidlusalusele sõidukile vahetult enne sõiduki valduse hõivamist rohkem kui 4000 eurot

maksva remondi ning sõiduki mootoril oli veel täiendavaid kahjustusi ehk sõiduk oli juba

2020. a halvas seisukorras olev sõiduk.

27. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on sõiduki velgede korrosioon põhjuslikus seoses

kostjate käitumisega. Velgedel saab olla korrosioon üksnes tulenevalt velgede

lakikahjustustest ning see oleks tekkinud 3 aastaga eelduslikult ka sõiduki hageja valduses

olles. Rehvide pragunemine ja vahetuse vajalikkus ei ole tõendatud. Piduriketaste korrosiooni

tõttu ei ole tõendatud piduriketaste vahetamise vajalikkus, vaid võimalik on ketaste

11(30)

2-20-11264

puhastamine. Korrosioon võib piduriketastele tekkida ka paarinädalase seismisega ning see ei

eelda, et vajalik on piduriketaste välja vahetamine. Puuduvad tõendid, et mootori pealne kate

on kahjustatud kostja valduses oleku perioodil. Puuduvad tõendid, et õhkpadjad vajavad

vahetamist. Põhjaalustes õnarustes ja vedrustuse detailides oleks korrosioon sõltuvamata

asjaolust, kas sõiduk on seisnud kostjate valduses või mitte. Tegemist on kahutustega, mis

oleksid sõidukile tekkinud ka sõiduki kasutamise käigus hageja valduses. Puksid on

kuludetailid, mille pragunemine kostja valduses ei ole tõendatud. Reval Auto Esindus OÜ

hinnapakkumisest suur osa moodustab amortisaatorite ja õõtshoobade kulu, mille vahetamise

vajalikkust ei ole hageja tõendatud. Puudub põhjendus, millest tulenevalt on vajalik pindmise

korrosiooniga õõtshoobade vahetus. Nimetatud detailide kogumaksumus on esitatud

hinnapakkumisest 9071,25 eurot. Ka ülejäänud kultuste osas on tegemist põhjendamatute

kultustega, samas on kahju tekkimine tõendamata.

28. Hageja on ebaõigesti lähtunud hagiavalduses aga hüvitist arvutades sõiduki vanusest

2020. aastal. Hageja tuleb asetada täna samasse olukorda, kui kahjuhüvitise aluseks olevat

tegu ei oleks toimunud. Arvestada tuleb, et sõiduki vanus oleks muutunud ka siis, kui sõiduk

oleks olnud hageja valduses ja kasutuses. Ka ilma kostjate poolt sõiduki valdust hõivamata ei

oleks hagejal täna 12 aasta vanust sõidukit. Vaidlusaluse sõiduki läbisõit mais 2020. a oli 326

250 km. Üldteada on asjaolu, et sõiduki hinda mõjutab lisaks sõiduki vanusele teise peamise

asjaoluna justnimelt sõiduki läbisõit. Seetõttu on põhjendamatu võrrelda vaidlusaluse sõiduki

väärtust 100 000 km või 200 000 km läbisõitnud sõiduki väärtusega. Tuleb arvestada, et 300

000 km läbisõitnud sõiduk on kilometraažiga, mille korral võib eeldada kulukate remontide

vajalikkust ning sõiduki väärtus kukub drastiliselt. Seda seisukohta kinnitab ja ilmestab

hageja tervikteksti punktis 39 toodud sõiduki eeldatav väärtus 19 233 eurot, mis on kordades

suurem hageja enda poolt 2020. aastal sõiduki väärtuseks märgitud summast 8300 eurot.

29. Müügiportaali Auto24.ee päringu andmetel on võimalus soetada 2008. aastal

esmakordselt registreeritud sama mootoriga 4.1L 240 kw üle 300 000 km läbisõiduga sõiduk

6500 euro või 7500 euro eest ning väiksema kuid samaväärselt hinnatud mootoriga 3.0 176

kw üle 300 000 km läbisõiduga sõiduk hinnaga 5550 euro või 5999 euro eest. Seejuures

rõhutab kostja, et tegemist on müügikuulutustes müüja poolt märgitud soovitud hinnaga,

millest reeglina tegelikud tehingud toimuvad ostjate soovil madalama hinnaga.

Müügikuulutustes olevat hinda arvesse võttes on hagejal võimalik soetada enda sõiduki

asemele täna samaväärne sõiduk keskmiselt hinnaga 6387,25 eurot. Hageja on hagiavalduses

märkinud, et täna on tema sõiduk väärt 3167 eurot (ilma käibemaksuta) ehk 3800 eurot (koos

käibemaksuga). Hageja on väärtust hinnates tuginenud hagejale tehtud ühele

hinnapakkumisele. Kostjad on seisukohal, et üks hageja enda poolt tellitud hinnapakkumine ei

kajasta sõiduki väärtust adekvaatse ja tegelikuna. Hageja on 04.08.2020 esitatud

hagiavalduses märkinud, et sõidukile töökorras mootori paigaldamise maksumus koos

paigaldamise töötasudega on kokku 3255,23 eurot (ilma käibemaksuta - mootor 1950 eurot +

km ja paigaldus 1305,23 eurot + km). Ei ole eluliselt usutav, et pärast 3255,23 eurot (ilma

käibemaksuta) makstavat remonti on sõiduki terviklik turuväärtus kõigest 3167 eurot (ilma

käibemaksuta).

30. Isegi eeldades hageja poolt esitatud sõiduki väärtuse õigsust 3800 eurot (koos

käibemaksuga), ei ole hageja kahjuhüvitise arvestus materiaalõigusele vastav. KMS § 16 lg 2

p 9 kohaselt ei maksustada käibemaksuga kaupade käivet, mille soetamisel puudus õigus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Käesoleval juhul soetas hageja vaidlusaluse sõiduki

eraisikult ehk sõiduki soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudus. Seetõttu on

hagejal võimalik võõrandada vaidlusalune sõiduk ilma käibemaksuta summaga 3800 eurot.

Võttes aluseks sõiduki eeldatav müügihind 3800 eurot ning samaväärse sõiduki turuväärtus

6387,25 eurot, on hagejal tekkinud maksimaalne kahju 2587,25 eurot. Seda üksnes juhul, kui

12(30)

2-20-11264

kohus tuvastab sõidukil kostjate valduses kahju tekkimise, tekkinud kahju suurus on suurem

kui 2587,25 eurot ja kostjad vastutavad tekkinud kahju eest. Täna ei ole hageja aga esitanud

tõendeid, et sõiduki seisukord on halvenenud võrreldes 06.05.2020 hetke seisuga ning see on

toimunud otseselt kostjate tegevusest tulenevalt.

Kohtuotsuse põhjendus

31. Kohus on seisukohal, et hagi kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt.

32. Kohus võtab asja juurde kostjate poolt 21.06.2024 esitatud tõendi Dacia Sandero

Stepway detailiandmete ja Audi Q7 detailandmete kohta. Kohus nõustub kostjatega, et

tõendite esitamist tingis hageja seadusliku esindaja vande all antud selgitused. Hageja

seaduslik esindaja selgitas, milliste töökohustuste täitmiseks ta asendussõidukit vajas ning

milline peaks olema asendussõiduki funktsionaalsus. Kuivõrd kostjad on eelnevalt väitnud ja

esitanud tõendid selle kohta, et nende hinnangul on samaväärne sõiduk Dacia Sandero

Stepway, kuid asja materjalide juures puudus tõend Dacia Sandero Stepway tehniliste

näitajate kohta, siis tulenevalt hageja seadusliku esindaja vande all antud selgituste sisust

muutus Dacia Dacia Sandero Stepway tehniliste näitajate tõendamine oluliseks asjaoluks.

Samuti on oluline Audi Q7 tehnilised andmed, selleks et võrrelda hageja omandis olnud

sõiduki (mida hageja kostjate tegevuse tõttu kasutada ei saanud) ja kostjate väidetud

samaväärse sõiduki tehnilisi andmeid. Kostjad taotlesid vastavate tõendite esitamiseks tähtaja

andmist ka varasemalt (s.o 11.06.2024 istungil). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

331 lg 1 järgi võtab kohus hilinenult esitatud tõendi vastu kui menetlusse võtmine ei põhjusta

kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks

oli mõjuv põhjus. Käesoleval ajal ei põhjustanud tõendi esitamine menetluse viibimist ning

hagejal oli võimalus 28.06.2024 menetlusdokumendis tõendi kohta oma arvamust avaldada.

Ülejäänud tõendite (Volvo XC70 detailiandmed, Dacia Jogger detailiandmed, Dacia Jogger

rendihind) vastuvõtmisest kohus keeldub. Kostjad pole enne eelmenetluse lõppu tuginenud

asjaolule, et samaväärne oleks ka Dacia Jogger. See väide ja tõend on uus ning kostjad ei

põhjendanud, miks seda väidet ja tõendit ei saanud varem esitada.

33. Äriregistrist nähtuvalt kustutati Osaühing Tarfor registrist 05.08.2024. Ametlikes

Teadaannetes 05.08.2024 avaldatud äriühingu ühinemise teate kohaselt ühinemislepingu

tingimuste kohaselt OSAÜHING FORSS (ühendav ühing) ja Osaühing Tarfor (ühendatav

ühing) ühinesid ning Osaühing Tarfor ühendatava ühinguna loeti juriidilise isikuna

lõppenuks. Osaühing Tarfor tegevus jätkub edaspidi OSAÜHING FORSS nimel. Äriühingute

ühinemisel läheb äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara,

sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu

asukoha äriregistrisse läheb ÄS § 403 lg 1 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara üle

ühendavale ühingule. Ühendatav ühing loetakse ÄS § 403 lg 2 järgi lõppenuks ühinemise

kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ning registripidaja kustutab ühendatava

ühingu äriregistrist. Ühinemise näol on tegemist üldõigusjärgluse juhtumiga. Tulenevalt

ettevõtte üleminekule järgnenud kostjate ühinemisest ning kostja II äriregistrist kustutamisest

on tegemist omakorda menetlusõigusjärglusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

209 lg 1 mõttes. Kuna kostja I juba osaleb menetluses, siis ei ole vajalik täiendavalt asendada

kostjat II kostjaga I. Samuti ei ole vajalik kostja II suhtes menetlust lõpetada, kuna tema

menetluslik positsioon läks kokkuvõttes üle kostjale I TsMS § 353 alusel. Nimelt tuleneb

TsMS § 353 lg-test 1, 3 ja 4, et sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele tervikuna üle, st

menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209

lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (vt RKTKo 3-2-1-113-11, p 49 jj).

13(30)

2-20-11264

34. Hageja nõuab kahju hüvitamist deliktilisele vastutusele tuginedes. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1043 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega. Võõra asja ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju eest vastutab

ebaseaduslik valdaja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel (vt RKTKo 3-2-1-51-09, p

15). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kommentaaride kohaselt kuna omaniku õiguste hulka kuulub ka

õigus asja vallata, on omandiõiguse rikkumiseks ka omanikule kuuluva valdusõiguse

rikkumine, mis võib eelkõige seonduda temalt valduse äravõtmisega, mis kujutab endast

omandiõiguse rikkumist AÕS § 80 mõttes. Õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise

eeldusena peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse (VÕS §-d 1043 ja 1045),

kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).

Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050

lg 1) (vt RKTKo 3-2-1-123-05, p 23). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse

vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1) (vt RKTKo 2-19-7370, p 18).

35. Kostjate õigusvastaseks käitumiseks tuleb käesoleval juhul pidada hagejale kuuluva

sõiduki valdusõiguse rikkumist kostjate poolt. Vaidlustamata asjaoludel X sõlmis 17.

veebruaril 2020 kostjaga II töövõtulepingu sõiduki mootori remondiks. Kostja II sai sõiduki

Audi Q7, registreerimismärk XXX, valduse, kui selle eelmine omanik X viis sõiduki kostja II

juurde remonti. Kostja II seaduslik esindaja Y teisaldas sõiduki Differ OÜ-st kostja I

parklasse. Sõiduk oli enne selle tagastamist hagejale kostja I otseses ja kostja II kaudses

valduses.

36. 30. märtsi 2020. a müügilepingust nähtuvalt on X võõrandanud vaidlusaluse sõiduki 30.

märtsil 2020 hagejale (dtl 592). Müügilepingu p 4 kohaselt läheb omandiõigus sõidukile

müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist (dtl 592). Sõiduki

registreerimistunnistuse kohaselt (väljastatud 02.06.2020) on sõiduki Audi Q7,

registreerimismärk XXX, omanik hageja (dtl 15-16). Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a

määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel

õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Liiklusregistri puhul on tegemist

informatiivse andmekoguga, mida kasutatakse avalike ülesannete täitmiseks. Liiklusregistri

kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile (Riigikohtu 9. märtsi 2010. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 12). Kohus loeb mootorsõiduki 30. märtsi 2020. a lepingule

tuginedes tuvastatuks, et sõiduki omand läks hagejale üle 30. märtsil 2020. Nagu Tallinna

Ringkonnakohus käesoleva tsiviilasja 16. detsembri 2022 otsuse p-s 10.5 leidis, siis hageja

omandiõiguse tekkimist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei ole saanud sõiduki otsest valdust.

Kuivõrd pooled olid 30. märtsi 2020. a müügilepingu p-s 4 leppinud kokku omandiõiguse

üleminekus ja hageja on sõiduki omanikuna kantud registrisse, oli X täitnud omandi

üleandmise kohustuse sõiduki väljanõudeõiguse loovutamisega hagejale. Ringkonnakohus

leidis sama otsuse p-s 11, et kostjal II oli tekkinud töövõtja pandiõigus sõiduki suhtes ja see ei

lõppenud sõiduki omaniku vahetumise tõttu, kuid pandiõigus lõppes sõiduki valduse

kaotamisega. Vaidlustamata asjaoludel 1. aprillil 2020 viidi sõiduk kostja II juurest Differ

OÜ-sse. Ringkonnakohus leidis eelviidatud otsuse p-des 11.3.2 ja 11.3.7, et sellega läks

sõiduk kostja II valdusest välja ja ta ei saanud asja tagasi nõuda. Sellega oli kostja II

pandiõigus AÕS § 286 p 2 järgi lõppenud. Ringkonnakohus nõustus käesoleva tsiviilasja 16.

detsembri 2022 otsuse p-s 14 maakohtu poolt tuvastatuga, et kostjad ei saanud pandiõigusele

tuginedes keelduda sõiduki väljaandmisest.

37. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et 06.05.2020 kirjutas hageja seaduslik esindaja

X Yle (OSAÜHING FORSS esindaja), et viimane on viinud Xi tahte vastaselt ära sõiduauto

14(30)

2-20-11264

Audi Q7, registreerimismärk XXX, Differ OÜ territooriumilt aadressil Vellomaa, Kehra,

Anija vald, Harju maakond. X palus viia sõiduk tagasi nimetatud territooriumile hiljemalt

07.05.2020 kl 9.00. Sõiduki tagastamata jätmisel on X sunnitud pöörduma ebaseadusliku

tegevuse tõttu politseisse (dtl 19). X saatis 21.05.2020 OSAÜHING FORSS esindajale Y´ile

e-kirja, milles tõi esile, et tulenevalt viimase ebaseaduslikust tegevusest on nad sunnitud

rentima samasse klassi kuuluva asendussõiduki (rendisuhte algus 18.05.2020), mille rendikulu

osas kavatsetakse samuti hüvitist nõuda. Sõiduki rendisumma on 30 eur/päev ning sellele

lisandub käibemaks (dtl 99). Sama e-kirjaga on teavitatud, et alates 30.03.2020 kuulub sõiduk

Cor Passion Oüle (dtl 99).

38. 17.07.2020 saatis hageja lepinguline esindaja OSAÜHING FORSS´ile nõudekirja sõiduki

valduse tagastamiseks hiljemalt 22.07.2020 a (dtl 23). Hageja lepinguline esindaja viitas, et

sõiduk on OSAÜHING FORSS valduses sõiduki omaniku tahte vastaselt ja õigusliku aluseta

ning kui hiljemalt 22.07.2020 ei ole sõidukit hagejale üle antud ega ole e-kirja teel teatatud, et

on lubatud sõiduki teisaldada, järeldab hageja, et OSAÜHING FORSS on keeldunud sõiduki

üleandmisest. Sellisel juhul esitab hageja õiguste kaitseks Harju Maakohtule hagiavalduse

sõiduki väljaandmiseks ning sõiduki ebaseadusliku valdamisega tekkinud kahju hüvitamiseks

(sh tekkinud kulude, samuti kasutuseelise kaotusest tingitud kahju (dtl 23). OSAÜHING

FORSS vastas 21.07.2020, et sõiduk on nende valduses aadressiga Mooni 30, Tallinn FORSS

OÜ kinnises valvega parklas lähtudes töövõtulepingu pandiõigusest (dtl 27).

39. Eelnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et kostjad rikkusid hageja

omandiõigust vaidlusalusele sõidukile seeläbi, et viisid selle kostja I territooriumile ning

keeldusid sõiduki valduse väljaandmisest. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis kostja II sõiduki

osas sõlmitud töövõtulepingust tulenev pandiõigus lõppes 1. aprillil 2020, mil sõiduk viidi

kostja II juurest Differ OÜ-sse. Seega alates 1. aprillist 2020 puudus kostjal II õigus keelduda

sõiduki valduse väljaandmisest. Kostja II seaduslik esindaja Y teisaldas sõiduki Differ OÜ-st

kostja I parklasse. Ka kostja I otsene valdus sõidukile oli ebaseaduslik. Kostjad on seega

rikkunud hageja omandiõigust, mille hulka kuulub mh õigus sõidukit vallata (AÕS § 80 lg 1).

Tegemist on õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses.

40. Kostjate väitel maakohus ei tuvastanud sõiduki hageja tahte vastast kostja valdusesse

võtmist, vaid leidis, et kostjatel puudus alus sõidukit enda valduses hoidmiseks. Samuti

viitasid kostjad sellele, et maakohus ei tuvastanud, et sõiduk teisaldati Differ OÜ-sse hageja

tahte vastaselt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määrav, kas sõiduk läks kostja II

valdusesse hageja või tema õiguseelneja tahtekohaselt või tahtevastaselt. Nagu kohus

eelnevalt tuvastas, siis kostja II valdus sõidukile tekkis töövõtulepingu sõlmimise järgselt.

Samuti on kohus tuvastanud eelnevalt, et hageja on nõudnud kostjalt I (kelle otsesesse

valdusesse oli kostja II sõiduki üle andnud) sõiduki väljaandmist. Hageja ja tema lepinguline

esindaja on oma nõudekirjades toonitanud, et kostja I tegevus on ebaseaduslik. Eelneva

valguses ei saa järeldada, et kostjad pole hageja suhtes õigusvastast tegu toime pannud.

Olukorras, kus asja omanik nõuab asja valduse üleandmist ning asja valdaja sellest

põhjendamatult keeldub, on kohtu hinnangul VÕS § 1045 lg 1 p 5 koosseisu õigusvastasuse

element täidetud. Kostjate õigusvastane tegu seisneb mitte sõiduki teisaldamises Differ OÜ

´sse, vaid sõiduki viimises kostja I parklasse ilma sõiduki omaniku nõusolekuta ja sõiduki

valduse omanikule üleandmisest keeldumises.

41. Asendusauto üürimise kulud võivad kuuluda hüvitamisele VÕS § 132 lg 4 alusel. VÕS §

132 lg 4 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid

kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule

vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. VÕS § 132 lg 4

esimene lause võimaldab seega asendusauto üürimise eest tasutud raha hüvitamist. Kohus

15(30)

2-20-11264

leiab, et vaidlusalune mootorsõiduk Audi Q7 oli hagejale vajalik ja kasulik. Hageja

registriandmete kohaselt oli hageja tegevusalaks perioodil 2020-2021 ärialane nõustamine

ning ehitusseadmete ja masinate rentimine (dtl 418, 420, 429, 432, 438). Hageja esitas kohtule

hageja ja Jägala Energy OÜ vahel 17.06.2019 sõlmitud lepingu, mille kohaselt hageja

kohustus osutama Jägala Energy´le hüdroelektrijaama opereerimise teenust (sh

nädalavahetuseti) (dtl 549-551). Lepingu kehtivuse periood oli 01.07.2019-30.06.2023 (dtl

551). Samuti on kohtule esitatud arved, milledest nähtub, et hageja osutas OÜ-le MS Tehnika

ehitus- ja metallitööseadmete rentimise ja hooldamise teenust perioodil mai 2020 kuni juuli

2021 (dtl 555-571).

42. Hageja seadusliku esindaja X andis vande all järgmisi selgitusi: „Cor Passionil on kaks

tegevussuunda. Üks on erinevate metalltöö ettevõttetööks vajalike vahendite rentimine ja

teine on hüdroelektrijaamas operaatorteenuse osutamine. Perioodidel, kus elektrijaama

personal seda poolt ei kata ehk nädalavahetused, riigipühad, puhkuste perioodid ja öised

ajad. Mõlemad objektid asuvad kohtades, kus ühistranspordi ühendus puudub või mõistlikul

moel puudub. Lisaks ühistranspordi ühendusele on vajadus vedada asju, mida ei ole võimalik

vedada. Tegu on ülesannetega, kus on oluline vedada raskeid asju. Metallitöö ettevõte

paikneb Pärnumaal Sauga vallas Kilksamal ja hüdroelektrijaam Harjumaal Jõelähtme vallas

Jägala külas. Iseloomu poolest Pärnus asuva tootmisettevõtte tehnikapark, mida Cor Passion

annab rendile on lisaks rendifunktsioonile on käigushoidmise funktsioon. Tehnikapark on lai.

See sisaldab hooldust, mingit osa hooldustöödest teostan ise ja teatud osa töödest

spetsialiseerunud ettevõtted. Tegu on raskete aparaatidega, mida ongi võimalik transportida

ainult mingisuguse transpordivahendiga. On ka vaja väikevahendeid viia, mis on

kuluvahendid ja osaliselt katki minevate seadmete osad. Audi ja Volvoga sai vahendeid

vedada. Sellel eesmärgil me Audi ostsime, et teenust osutada ja asju vedada. Tegime seda ka

Volvoga. Erinevates olukordades oleks olnud võimalik vedusid teha teistsuguse autoga,

küsimus on auto gabariitides. Tavalise sedaan autoga ei saa kõiki vedada. Pigem peaks

olema pikemat laadi ruumiga auto. Jägala pool teenuse osutamise juures juurdepääsu tee

puudub. Seal on aastaajati keeruline juurdepääs. Kuivemal perioodil on võimalik sinna

pääseda sõiduautoga, aga muul ajal kui on vihmaperiood, muutub juurdepääs väga raskesti

läbitavaks. Tahab kõrgemat kliirensit saada. Augud, mis ala kasutajate poolt sõidetakse

muutuvad suuremaks ja madalapõhjalise autoga ala ei ole läbitav. Meil ei ole olnud valikut.

Kui on märg aeg, siis objektile ei lähe. Meil on kohustus reageerida kindlal ajal ja jõuda

kohale ja teostada vajadusel ülesandeid.(…)Kohustused olid enne Audi soetamist olemas.

Enne Audi soetamist täitsin kohustusi teiste autodega. Enne seda Cor Passionil sõidukit ei

olnud ettevõttel.(…) Tegu on täisautomaatse elektrijaamaga ja igal ööl tööpäeviti ei olnud

vajadust sinna liikuda aga kui on tormid vms, siis sellised olukorrad tingivad vajaduse kohale

minna. Oli nädalavahetuseti tarvis kohal käia, sest voolav vesi toob kaasa prahti, mis

tõkestavad kalade liikumist turbiinidesse, kus seda on vaja puhastada.(...)Oli teada periood,

kus oli vaja viia lisaseadmeid vms. Need sai koondada ühte päeva ja teostada korje ja viia

kliendile, kuid olid reageerimised, mis tulid ootamatuna. Seade puruneb vms. Kõik seadmed

on töös ja tuleb reageerida. Kui oli võimalus, siis hankida uus töövahendi osa ja viia kohale,

et töö saaks jätkuda“ (dtl 784).

43. Transpordiameti 23.05.2024 vastuse kohaselt on Cor Passion OÜ omandis liiklusregistri

andmeil alates 02.06.2020 registreeritud sõiduauto Audi Q7, VIN-kood, esmaregistreerimise

aasta 2008, registreerimisnumbriga XXX, ja vastutavas kasutuses on alates 14.07.2021

registreeritud sõiduauto CITROEN BERLINGO, registreerimisnumbriga XXX (dtl 778).

Seega perioodil 18.05.2020-13.07.2021 polnud hageja omandis muid sõidukeid, mh polnud

hageja registri kohaselt muude sõidukite vastutav kasutaja. Eelloetletud kirjalike tõendite ja

hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuste põhjal loeb kohus tuvastatuks, et sõiduk

oli hagejale vajalik eelkõige hageja majandustegevuseks, st Jägala Energy hüdroelektrijaama

16(30)

2-20-11264

opereerimiseks ja OÜ-le MS Tehnika ehitus- ja metallitööseadmete rentimise ja hooldamise

teenuse osutamiseks. Hageja juhatuse liikmel oli vaja sõita Jõelähtmele ja Pärnumaale, sh

vajadusel vedada seadmeid.

44. Kohus ei nõustu kostjate lähenemisega, et hageja kahju tekkimist saab õigustada asjaolu,

kui enne vaidluselase sõiduauto Audi Q7 soetamist oli hagejal majandustegevuse

elluviimiseks samuti sõiduk, mida hageja kasutas. Samuti on põhjendamatu kostjate väide, et

hageja juhatuse liige oleks saanud kahju tekkimise vältimiseks kasutada töösõitudeks

võimalikku isiklikku sõiduautot ja kanda isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks

tekkinud kulutused. Kohus leiab, et tuleb eristada äriühingu vara ja äriühingu juhatuse liikme/

osaniku isiklikku vara. Juhatuse liige ega osanik ei pea kasutama äriühingu huvides oma

isiklikku vara selleks, et kahju põhjustanud isik vabaneks kahju hüvitamise kohustusest.

Selline mõttekäik ei ole kooskõlas deliktilise vastutuse instituudiga.

45. Kohtu hinnangul ei välista sõiduki kasutamise vajadust hageja majandustegevuses

asjaolu, et hageja majandustegevus algas 2019. aastal ehk enne vaidlusaluse sõiduki

omandamist. Puudub norm, mis kohustaks äriühingut omandama mootorsõiduki

majandustegevusega alustamisel. Samuti ei mõjuta sõiduki kasutamise vajadust ja kasulikkust

hageja majandustegevuses hageja käive. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et sõiduk

oli hagejale vajalik ja kasulik. Kostjad pole omakorda tõendanud, et hageja

majandustegevuses vajalikke töid (Jägala Energy hüdroelektrijaama opereerimiseks kohale

sõitmine ja OÜ-le MS Tehnika seadmete toomine) oleks võimalik teha sõidukit kasutamata.

46. Alusetud on kostjate etteheited sõiduki töökõlbmatule seisukorrale olukorras, kus kostjad

ei andnud hagejale sõiduki valdust välja ega võimaldanud seeläbi sõidukile töökorras mootori

paigaldamist. Hageja esitas tõendi, millest nähtub, et hageja soetas 04.05.2020 MS Tehnika

OÜ´lt Audi Q7 diiselmootori (dtl 84), DIFFER OÜ tegi 06.05.2020 hinnapakkumise ostetud

mootori paigaldamiseks (ja sellega kaasnevateks töödeks) (dtl 85). DIFFER OÜ kinnitas, et

mootori ja käigukasti paigaldus oli planeeritud hiljemalt 2020.a. maikuu keskele. See osutus

võimatuks, kuna sõiduk viidi OÜ Differ töökoja territooriumilt 06.05.2020 ära (dtl 504).

Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid ega väitnud, et vaidlusalune sõiduk oli

kasutuskõlbmatu muul põhjusel kui mootori rike, mille remontimise valmisolekut 2020.a.

maikuu keskel on hageja eelkäsitletud tõenditega tõendanud.

47. Õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist ei ole kostjad

tõendanud. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja tema lepinguline esindaja on pöördunud

kostja I poole 06.05.2020, 21.05.2020, 17.07.2020 ja nõudnud sõiduki valduse väljaandmist,

viidates seejuures asjaolule, et sõiduki kinnipidamine on ebaseaduslik ning kui sõiduki

valdust üle ei anta, siis kavatseb hageja nõuda kahju hüvitamist. Ka prokuratuuri hinnangul

VÕS § 654 lg 1 kohaldamiseks ettenähtud tingimused ei olnud täidetud ning antud olukorras

pandiõiguse teostamine ei olnud õiguspärane (dtl 88-90). 15.05.2020 teade nr 20730000165

kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja prokuratuuri hinnang pandiõiguse teostamise

ebaseaduslikkusele oli saadetud ka sõiduki valdaja e-postile xxx (dtl 89). Seega pidid kostjad

arvestama sellega, et nende pandiõigus võib olla ebaseaduslik ning sellise tegevusega võib

kaasneda kahju ja hageja poolne nõue kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul ei kohaldu ka

VÕS § 1052 lg 2 (vastutuse piirang kahju eest, mis tekitati seisundis, milles isik ei võinud

mõista oma tegude tähendust või neid juhtida). Kohtu hinnangul tegutsesid kostjad kahju

tekitamisel vähemalt raske hooletuse vormis. Kostjad said teada vaidlusaluse mootorsõiduki

omaniku vahetusest hiljemalt 21.05.2020, mil X teavitas sellest kostja I esindajat Y (dtl 99),

kes esines ka kostja II juhatuse liikmena (dtl 100). Omaniku vahetusest teadasaamisele

vaatamata keeldusid kostjad sõiduki valduse väljaandmisest hagejale.

17(30)

2-20-11264

48. Käesoleval juhul on täidetud ka kaitsenormi kaitse-eesmärk (VÕS § 127 lg 2).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on asja nr 2-19-7379 otsuse p-s 19 selgitanud, et viidatud sätte

kohaselt ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või

sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg-t

2 tuleb kohaldada ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel ning et selle sätte

kohaldamisel (st rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi kindlakstegemisel) tuleb mh arvestada

sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Piiratud on eelkõige teoga

liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine. Deliktide puhul, kus

teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on

üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. ptk

vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide

kaupa (VÕS §-d 129-132). Riigikohus selgitas, et kahju hüvitamise nõude aluste esinemise

korral peab maakohus nõude ulatuse kontrollimisel kohaldama üksnes VÕS § 132. Riigikohus

on märkinud, et VÕS § 127 lg 2 (ja seega ka lg 3) deliktiõiguslikul kohaldamisel tuleb mh

arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli mingi üldise (lepinguvälise) keelu või kohustuse

rikkumise kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p 13).

Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on oma kavatsusest nõuda asendussõiduki üüritulu

kostjale I ka teada andnud. Seega oli asendussõiduki üüritulu kui kahju kostjatele igal juhul

ettenähtav. Käesoleval juhul rikkusid kostjad hageja õigust asja vallata (AÕS § 68 lg 1) ning

hagejal oli õigus nõuda endale kuuluvat asja kostjate ebaseaduslikult valdusest välja (AÕS §

80 lg 1). Kohtu hinnangul asendussõiduki üürikulu on eelnimetatud normide rikkumise korral

mõistlikule isikule ka ettenähtav ning sellist kahju saab lugeda hõlmatuks AÕS § 68 lg 1 ja

AÕS § 80 lg 1 kaitsenormide kaitse-eesmärgiga.

49. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel kohaldatakse nn conditio sine qua non põhimõtet,

mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma

esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja

uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks

ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Hageja on nõudnud sõiduki valduse

üleandmist. Kostjad keeldusid hoolimata sellest sõiduki üleandmisest hagejale. Kohus

tuvastas eelnevalt, et sõiduk oli vaidlusalusel perioodil I otseses ja kostja II kaudses valduses.

Mõlemal kostjal oli võimalik sõiduki valdus hagejale üle anda. Juhul, kui kostjad poleks

hageja omandisse kuulunud sõiduki valdust rikkunud ning poleks sõidukit hoidnud aadressil

Mooni 30, Tallinn FORSS OÜ kinnises valvega parklas, poleks hagejal tekkinud vajadust

asendusauto üürimiseks oma majandustegevuse tarbeks. Hagejale tekkinud kahju ja kostjate

tegevuse vahel on seega otsene põhjuslik seos.

50. Hageja palub mõista kostjatelt välja asendusauto üürikulu perioodi 18.05.2020-

13.07.2021 eest summas 12 456,44 eurot. Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et

hageja on tasunud Properito OÜ´le perioodil 18.05.2020-13.07.2021 mootorsõiduki Volvo

XC70 üüri eest päevas 30 eurot, kokku summas 12 660 eurot (dtl 30-32, 306-311, 353-358,

327-341, 360-367). Hagi kohaselt seoses asendussõiduki kasutamisega säästis hageja kulud

sõiduki liikluskindlustusele, millised hageja oleks pidanud kandma siis, kui oleks sõidukit

edasi kasutanud 18.05.2020-13.07.2021 perioodil. Kokku 14 kuu liikluskindlustuse kulu oleks

olnud 203,56 eurot. Hageja vähendab selle võrra oma kahju nõuet ning nõuab 12 456,44 euro

hüvitamist.

51. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja poolt üüritud sõiduk oli samaväärne sõidukile,

mida hageja ei saanud kasutada kostjate tegevuse tõttu. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis

18(30)

2-20-11264

hageja tegevusalaks oli vaidlusalusel perioodil ärialane nõustamine ning ehitusseadmete ja

masinate rentimine. Hagejale oli sõiduk vajalik Jägala Energy hüdroelektrijaama

opereerimiseks ja OÜ-le MS Tehnika ehitus- ja metallitööseadmete rentimise ja hooldamise

teenuse osutamiseks. Hageja juhatuse liikmel oli vaja sõita Jõelähtmele ja Pärnumaale, sh

vajadusel vedada seadmeid. Samuti on hageja seaduslik esindaja selgitanud vande all, et

tavaline sedaan auto ei oleks sobinud, sest sellega ei saa kõiki asju vedada. Oluline oli ka

sõiduki kõrge kliirens, kuivõrd tuli sõidukiga läbida ala, mida madalapõhjalise autoga läbida

ei saa. Kohus leiab, et sõiduki põhiline funktsionaalsus, mis võimaldas hagejal täita

majandustegevuses samu ülesandeid sarnaselt sõidukiga, mille valdust kostjad hagejale üle ei

andnud, seisneb võimaluses vedada seadmeid ja juurdepääsu tagamine teedeta maastikul

tööülesannete täitmiseks (kehvade auklike teede läbimiseks). Sellise funktsionaalsuse

võimaldab kõrgema kliirensiga ja universaalkerega sõiduauto. Kostjate hinnangul Dacia

Sondero Stepway puhul on need tingimused täidetud. Dacia Sandero Stepway on sarnaselt

Audi Q7-le linnamaastur, tagab tänu kõrgema istme asendile linnamaasturile vastava

sõidumugavuse, võimaldab transportida vajalikke seadmeid ning võimaldab täita kõiki

vajalikke hageja töökohustusi.

52. Kohtule nähtub esitatud tõenditest, et Audi Q7 sõidukil on universaal keretüüp, pikkus

5086 mm, laius 1983 mm, kõrgus 1697 mm, kandevõime 620 kg (dtl 16). Audi Q7 2008.

aasta mudeli kliirens on 240 mm ja pagasiruumi suurus 775 liitrit (794). Dacia Sondero

Stepway tehnilised andmed on järgmised: universaal keretüüp, pikkus 4099 mm, laius 2007

mm, kõrgus 1525 mm, kliirens 201 mm, pagasiruumi maht 410/1455 liitrit (dtl 797). Hageja

10.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt sõiduk (Audi Q7 4,2L) on linnamaastur ning Volvo

XC70 on pelgalt kõrgema kliirensiga sõiduauto (ei ole linnamaastur) ning mõlemad on

universaalkerega autod (dtl 665). Kohtule esitatud tõendi järgi on Dacia Sandero Stepway

maastur (dtl 491-492).

53. Kohus nõustub kostjatega, et arvestades hageja majandustegevust saab hageja

tööülesannete täitmisega samaväärselt hakkama ka kasutades Dacia Sandero Stepway

maasturit, mille ühe kuu üür on 259 eurot koos käibemaksuga (dtl 491). Hageja ei ole väitnud

ega tõendanud, et sõiduk peaks olema täpse suuruse, kliirensi kõrguse jmt näitajatega. Hageja

pole tuginenud asjaolule ega tõendanud, et tööülesannete teostamisel oli oluline sõiduki

mootori võimsus. Seega on asjakohatud hageja väited selle kohta, et Dacia Sandero on nii

uuena kui kasutatuna Audi Q7-st ja Volvo XC70-st mootori võimsuselt väiksem auto.

Hageja seaduslik esindaja on vande all selgitanud, et sõiduk peaks pigem olema pikemat laadi

ruumiga ning kõrgema kliirensiga. Kohtu hinnangul vastab Dacia Sandero Stepway

eelnimetatud tingimustele. Kohus ei nõustu hagejaga, et VÕS § 134 lg 4 esimese lause järgse

nõude puhul tuleb asja samaväärsus kindlaks teha asja rahalise väärtuse alusel, sest antud

nõude puhul saab kahjustatud asja omaniku huvi olla suunatud oma majandustegevuses

vajaliku funktsionaalselt sarnase asja kasutamisele, mistõttu ei saa kahjuhüvitis ületada VÕS

§ 132 lg 4 tähenduses samaväärse asja kasutamise kulusid. Neid ületavad kulud jäävad

kahjustatud isiku enda kanda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2021 otsust asjas nr 2-19-

13678, p 28.2). Vastupidisel korral ei oleks väga kallite luksusklassi kuuluvate sõidukite

asendustasu hüvitamine keskmise sissetulekuga isiku/tagasihoidliku kasumiga äriühingu

puhul võimalik.

54. Hageja nõuab asendussõiduki tasu hüvitamist 18.05.2020-13.07.2021 perioodi eest.

DIFFER OÜ kinnitas, et mootori ja käigukasti paigaldus oli planeeritud hiljemalt 2020.a.

maikuu keskele. See osutus võimatuks, kuna sõiduk viidi OÜ Differ töökoja territooriumilt

06.05.2020 (dtl 504). Asja materjalide kohaselt olid kostjad nõus andma sõiduki valduse

hagejale üle 25.09.2023. Seega on põhjendatud asendussõiduki kasutamine perioodil

18.05.2020-13.07.2021, s.o kokku 422 päeva. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on Dacia

19(30)

2-20-11264

Sandero Stepway ühe kuu üüri suurus 259 koos käibemaksuga. 18.05.2020-13.07.2021

perioodil oli käibemaksumäär 20% (KMS § 15, 01.05.2020- 31.12.2021 redaktsioon). Seega

Dacia Sandero Stepway ühe kuu üür ilma käibemaksuta on 215,83 eurot, mis teeb ühe päeva

üüri suuruseks 7,19 eurot (215,83 : 30) ning 422 päeva eest 3034,18 eurot. Eelnimetatud

summast tuleb maha lahutada hageja enda poolt väljatoodud 14 kuu liikluskindlustuse kulu

summas 203,56 eurot, mille tulemusel moodustab asendusauto üürikulu 2830,62 eurot, mille

kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja.

55. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagi tervikteksti kohaselt nõuab hageja

asendusauto üürikuludelt viivist alates 13.07.2021. Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks

viivise arvestus algama 13.07.2021. Tsiviilasja materjalide kohaselt suurendas hageja

asendusauto üürikulude nõuet summani 12 660 eurot 30.08.2021 menetlusdokumendis.

Arvestades, et viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ning VÕS §

113 lg 2 esimese lause järgi on kindlaks määramata kohustuse täitmise aja korral viivise

arvestamise alguseks aeg, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest, loeb kohus viivise

arvestamise aja alguseks aega, millal hageja oma suurendatud kahjunõudest teatas, s.o

30.08.2021. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt I välja hüvitiselt 2830,62 eurot viivise

seadusjärgses määras alates 30.08.2021 kuni hüvitise tasumiseni.

56. Kostjad tõid esile, et rendifirmadest renditud sõidukid omavad rendihinna raames

liikluskindlustusest tunduvalt kallimat kaskokindlustust. Samuti ei oleks kostjate väitel Audi

Q7 XXX liikluskindlustus olnud hagejale perioodi 18.05.2020 kuni 13.07.2021 174,50 eurot,

kuna liikluskindlustus sõltub kindlustusvõtjast ja juriidiliste isikute puhul on see reeglina

kõrgem füüsilise isiku kindlustussummast. Seejuures ei toonud kostjad esile ega tõendanud

liikluskindlustuse kulu, mis kostjate arvates põhjendatud oleks. Kuivõrd kohus ei pidanud

põhjendatuks hageja asendusauto kulu sõidukile Volvo XC70, siis ei hinda kohus kostjate

väidet, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel (liiga kalli asendusauto valik)

VÕS § 139 lg 1 tähenduses.

57. Kostjad tõid esile, et lisaks kindlustussummale tuleb rendisummast maha arvutada

kõikvõimalikud muud säästetud kulutused. Kotja hinnangul säästis hageja rendisõiduki

kasutamisega sõiduki läbisõidust tuleneva sõiduki maksumuse vähenemise, rehvide

kulumise, korralise hoolduse (minimaalselt sõltumata läbisõidust on ette nähtud 1 hooldus 12

kuu jooksul), kindlustusmaksed, erinevad võimalikud remontkulud jne. Kohtu hinnangul ei

saa käesoleval juhul täiendavaid kulutusi üürihinnast maha arvutada. Tsiviilasja materjalide

kohaselt hoidsid kostjad hagejale kuuluvat sõidukid väliparklas, mille tõttu sai sõiduk

mitmeid kahjustusi. Hageja hinnangul on sõiduki remondikulud kordades suuremad kui

sõiduki praegune turuväärtus. Sellises olukorras ei saa kohtu arvates kõneleda sellest, et

hageja on säästnud midagi enamat kui liikluskindlustusmaksed. Arvestades käesoleva

vaidluse asjaolusid, oleks hageja-poolsel sõiduki kasutamisel sõiduki seisukord tõenäoliselt

parem kui olukorras, kus see seisis ca 3 aastat avatud parklas kostjate ebaseaduslikus

valduses. Eelneva tõttu ei arvesta kohus hageja kasuks väljamõistetavast hüvitisest maha

täiendavaid kulusid, mille ta pidanuks säästma seetõttu, et ei saanud sõidukit kasutada.

58. Hageja nõuab kostjatelt saamata jäänud sõiduki kasutamiseeliste hüvitist perioodi

06.05.2020-17.05.2020 ja 14.07.2021-25.09.2023 eest kohtu siseveendumuse kohaselt

põhjendatud summas. Hageja seaduslik esindaja selgitas vande all, et Audi Q7 kevadel ostes

teadis hageja sõiduki seisukorrast, nimelt, et sõidukil on tehniline rike. Vigastus oli hagejale

20(30)

2-20-11264

teada ja oli teada, et kui töökoda võtab vastu, siis teeb ta mootori korda ja hageja saab sõidukit

mai keskpaigast hakata kasutama (dtl 784). Kohtu hinnangul ei ole seega sõiduki

kasutamiseeliste hüvitamise nõue perioodi 06.05.2020-17.05.2020 eest põhjendatud, kuivõrd

hagejal polnud võimalik eelnimetatud perioodil sõidukit kasutada ning hageja seaduslik

esindaja oli sellest teadlik. Hagi kohaselt sõiduki eelmine omanik viis 17.02.2020. a sõiduki

selle remontimiseks Tartusse Tarfor OÜ´sse. Vaidlustamata asjaoludel kuulus sõiduk Xile.

Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et X oleks Tarfor OÜ´ga sõlmitud töövõtulepingust

tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Kohtule nähtub, et töövõtulepingu pooled vaidlesid

töövõtulepingust tulenevate nõuete üle tsiviilasjas nr 2-23-2794, milles kohus kinnitas

19.05.2025 määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi p 1.2 kohaselt

kinnitasid pooled, et ei ole tsiviilasja nr 2-23-2794 esemeks olevatest asjaoludest tulenevaid

nõudeid loovutanud. Kuivõrd hageja ei ole Xi ja Trafor OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu

pool ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et X on oma nõuded hagejale loovutanud,

siis ei hinda kohus käesoleva asja lahendis ka hageja väiteid Trafor OÜ poolt ebakvaliteetselt

teostatud tööde kohta.

59. Hageja nõuab kostjatelt saamata jäänud sõiduki kasutamiseeliste hüvitist perioodi

14.07.2021-25.09.2023 eest kohtu siseveendumuse kohaselt põhjendatud summas. Kui

kahjustatud isik ei kasuta uue asja muretsemisele kulunud aja jooksul teist samaväärset asja,

siis annab VÕS § 132 lg 4 teine lause võimaluse nõuda nn normatiivse kahjuna saamata

jäänud kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja

kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt. Kui kasutuseelise väärtuse

kindlakstegemine ei ole võimalik või kui see on oluliselt raskendatud, saab kahju suuruse

määrata kohus (TsMS § 233 lg 2) (vt RKTKo 3-2-1-36-15, p 26). Kasutuseelise nõue, nagu ka

asendussõiduki kulu hüvitamise nõue eeldab, et asi oli vajalik majandus- või kutsetegevuses

(VÕS § 132 lg 4) (vt ka RKTKo 3-2-1-19-13, p 14). Kostjate läbiv väide on, et hageja pole

sõiduki vajalikkust tõendanud. Transpordiameti 23.05.2024 vastuse kohaselt Cor Passion OÜ

´l on liiklusregistri andmeil vastutavas kasutuses alates 14.07.2021 registreeritud sõiduauto

CITROEN BERLINGO (dtl 778). Hageja enda väitel täitis hüdroelektrijaama valveoperaatori

kohustusi hageja seaduslik esindaja ise. X oli hageja ainus juhatuse liige ning töötajaid

hagejal polnud (dtl 499). Kuivõrd alates 14.07.2021 oli hageja kasutuses sõiduk CITROEN

BERLINGO, siis kohtu hinnangul pole hageja põhjendanud ega tõendanud veel ühe täiendava

sõiduki kasutamise vajadust, mistõttu on täitmata VÕS § 132 lg 4 sätestatud saamata jäänud

kasutuseelise hüvitamise nõude eeldus (sõiduk oli vajalik majandus- või kutsetegevuses).

Kohus jätab hageja nõude sõiduki kasutamiseeliste hüvitise väljamõistmiseks perioodi

14.07.2021-25.09.2023 eest rahuldamata.

60. Hagi kohaselt nõuab hageja ka muude vajalike kulude hüvitamist summas 687,49 eurot

(käibemaksuta summa). Nendeks kuludeks on sõiduki 19.10.2023. a kostjate valdusest

äraviimiseks uste avamise teenus OÜ-lt Lukuabi summas 37,50 eurot; sõiduki uste avamine

OÜ Differ poolt (kuna aku oli tühi, siis uksed ei avanenud) summas 49,99 eurot; sõiduki

teisaldamise teenus 19.10.2023. a kostja II asukohast OÜ Differ remonditöökotta Alondra

OÜ poolt summas 200 eurot; sõiduki seisundi hindamine ja selle kohta asjatundja arvamuse

koostamine summas 400 eurot (dtl 505-508). Kostjad ei vaidle vastu uste avamise kulule

summas 49,99 eurot ning kohus mõistab eelnimetatud kulu kostjalt I välja. Kohus ei nõustu

kostjate vastuväitega, mille kohaselt ei ole sõiduki teisaldamise kulu põhjendatud üle 100

euro võrra, kuivõrd arvele lisandus ooteaeg 100 eurot. Kostjate väitel oleksid nad saanud

pakkuda antud teenust hagejale täiendavat kulu tekitama. Kohtule ei nähtu asja materjalidest,

et kostjat oleksid hagejale sellist teenust pakkunud. Kostjate lepinguline esindaja pöördus

27.09.2023 hageja lepingulise esindaja poole ning teatas, et kliendid soovivad sõiduki valduse

üle anda hagejale ning millal on hagejal võimalik valdus vastu võtta (dtl 479-480). Kohtule ei

ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid pakkunud hagejale sõiduki

21(30)

2-20-11264

kohaletoimetamist hageja valitud asukohta. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

sõiduki teisaldamise teenust saaks tellida odavamalt kui 200 eurot. Tegemist on otsese

varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt I on VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 5 alusel põhjendatud. Kostjate süüd välistavaid asjaolusid pole kohus

tuvastanud. Kui kostjad poleks hagejale kuulunud sõiduki enda ebaseaduslikus valduses kinni

hoidnud, poleks hagejal vajalik tellida sõiduki puksiiriteenust (vaidlustamata asjaoludel

puudus sõidukil mootor ning aku oli pikalt seismise tõttu tühi). Kohus mõistab kostjalt I

hageja kasuks välja sõiduki teisaldamise kulu 200 eurot.

61. Kohus ei nõustu kostjatega, et sõiduki seisundi hindamine ja selle kohta asjatundja

arvamuse koostamine kokku 400 eurot ei ole vajalik ega põhjendatud kahju. Tegemist on

samuti otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline

kahju hõlmab mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Hageja nõuab kostjatelt ka sõiduki

parandamist/uue samaväärse sõiduki asendamiseks vajalike kulude hüvitamist. Sellise nõude

esitamiseks on vajalik kindlaks teha sõiduki kahjustused. Kostjad ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et asjatundja arvamust saaks tellida soodsamalt. Kostjate vastuväited puudutavad

asjatundja arvamuse lõppjäreldusi ning selle usaldusväärsust ja sisu. Kas kostjad asjatundja

arvamusega nõustuvad või mitte, ei mõjuta asjaolu, et sellise asjatundja hinnangu tellimine

hageja poolt oli põhjendatud ning kohus mõistab asjatundja kulu 400 eurot kostjalt I VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja.

62. Põhjendamatu on kostjate väide, et sõiduki akus voolu olemasolu puudumine pärast 3

aastas pikkust seismist on asjaolu, mida hageja oleks pidanud teadma ning ei oleks pidanud

kulutama põhjendamatut tasu lukuabi teenusele. Tsiviilasja materjalide kohaselt hageja

äritegevus ei ole seotud sõidukite ehituse, müügi, remondi vmt tegevusvaldkonnaga. Seega ei

saa hagejale ette heita teadmatust, et sõiduki akus puudus vool. Voolu puudumine oli tingitud

kostjate ebaseaduslikust pandiõigusest ja sõiduki valduse üleandmisest keeldumises. Kostjate

tegevuse tõttu seisis sõiduk 3 aastat kasutamata. Kui kostjad poleks hageja omandi- ja

valdusõigust rikkunud, poleks hagejal vajalik lukuabi teenust tellida. Kas lukuabil õnnestus

lõpuks uksed lahti teha, ei oma antud juhul määravat tähendust. Kohus mõistab sõiduki ukse

avamise kulu summas 37,50 kostjalt I välja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kokku

mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja muude kulude hüvitise summas 687,49 eurot.

63. Hageja nõuab viivist kahjuhüvitiselt 687,49 eurot alates 19.10.2023. Hageja pole

põhjendanud, miks peaks viivise arvestus algama 19.10.2023. Tsiviilasja materjalide kohaselt

esitas hageja kahju hüvitamise nõude summas 687,49 eurot kohtule esmakordselt 08.11.2023

menetlusdokumendis. Arvestades, et viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral ning VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi on kindlaks määramata kohustuse

täitmise aja korral viivise arvestamise alguseks aeg, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest, loeb kohus viivise arvestamise aja alguseks aega, millal hageja kahju hüvitamise

nõude summas 687,49 eurot kohtule esitas, s.o 08.11.2023. Kohus mõistab kostjalt I hüvitiselt

687,49 eurot viivise seadusjärgses määras alates 08.11.2023 kuni hüvitise tasumiseni.

64. Järgnevalt lahendab kohus sõiduki kahjustamisest tekkinud nõuded. Kohtule nähtub, et

asjatundja RP on nimetanud sõidukil järgmised kahjustused: sõiduki välispinnal kasvab

sammal ja salongis areneb hallitus, mistõttu vajab sõiduki kere välispind pesu ja

poleerimist ning salong põhjalikku puhastust; sõiduki velgede värvkate on oksüdeerunud,

mistõttu puudub velgedel kaubanduslik välimus; sõidukil paiknevad rehvid 50% kulumiga

Nokian Hakkapeliitta 8 SUV 255/55R18 on pragunenud ja vajavad vahetust; sõiduki

pidurikettad (vähese kulumiga) on kaetud korrosiooniga, mistõttu vajab pidurisüsteem

remonti (pidurikettad ja klotsid vahetus, piduriõli vahetus ja pidurisadulate profülaktika);

mootori pealne kate on näriliste poolt kahjustatud ja vajab vahetust; sõiduki salongis paiknev

22(30)

2-20-11264

akupatarei ei pea voolu ja vajab vahetust; tagumine kojamehe vars purunenud, mootori võll

oksüdeerunud; lahti ühendatud elektripistikute klemmid on oksüdeerunud ning vajavad

puhastust, osaliselt ka vahetust; sõiduki õhkvedrustus pole töökorras, kompressor ei hakka

tööle. Vedrustuse õhkpatjade ühendusstutside toetuspinnad on oksüdeerunud, mistõttu pole

välistatud õhkpatjade vahetuse vajadus; sõiduki põhjaalused õnarused ja vedrustuse detailid

kaetud pindmise korrosiooniga, mistõttu tuleb need puhastada ja teostada põhjaalune

korrosioonitõrje; rauast valmistatud vedrustuse elemendid: õõtshoovad, stabilisaatori varda

otsad jms kaetud pindmise korrosiooniga ja puksid pragunenud, mistõttu vajavad need

vahetust (dtl 442-443).

65. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et hageja pole tõendanud sõidukil puuduste tekkimist

kostja valduses, kuna on üldteada fakt, et Eesti kliimas üle 10 aasta sõitnud sõiduk omab igal

juhul korrosioonikahjustusi sõltumata selle kasutamise viisist või hoiukohast. Kostjad pole

oma väiteid tõendanud. Hageja esitas kohtule registreeritud eraekspertide nimekirja kantud

asjatundja RP arvamuse. Kohtul ei ole põhjust arvata, et riigi poolt tunnustatud ekspert

(käesolevas menetluses asjatundja rollis) pole võimeline andma adekvaatset hinnangut sõiduki

3 aastasest seismisest tingitud kahjustustele. Kostjate väide, et Eestis üle 10 aasta sõitnud

sõiduk omab igal juhul korrosioonikahjustusi ei ole üldteada asjaolu. Selle kohta pole

tõendeid esitatud. Samuti pole kostjad kummutanud hageja esitatud tõendit (asjatundja

arvamust) sõidukile tekkinud kahjustuste kohta. Asjatundja on selgelt märkinud, et arvamus

on koostatud eesmärgiga fikseerida ca 3 aastat seisnud sõiduki Audi seiskord (dtl 441).

Enamus sõiduki kahjustusi seonduvad sõiduki detailide oksüdeerimise ja korrosiooni

tekkimisega. Kostjad ei ole tõendanud, et nimetatud kahjustused olid sõidukil ka 2020 selle

valduse ebaseaduslikul võtmisel. Asjatundja arvamusele lisatud piltidelt on näha sõiduki

ulatuslikud korrosiooni kahjustused (dtl 521, 526, 531, 532, 537, 538, 539). Samuti ei ole

kostjad tõendanud, et rehvid ei ole pragunenud ja ei vaja vahetamist (selle kohta on hageja

esitanud tõendina asjatundja arvamuse); et pidurikettaid on võimalik puhastada ning pole

vajalik vahetada. Mootori pealse kahjustuse kohta on hageja esitanud tõendina asjatundja

arvamuse, kostjad pole oma vastuväiteid tõendanud. Õhkpatjade vahetusele on viidatud

hageja poolt esitatud tõendis (asjatundja arvamus). Kostjad pole esitanud tõendit, mis

kinnitaks, et põhjaalustes õnarustes ja vedrustuse detailides oleks korrosioon sõltuvamata

asjaolust, kas sõiduk on seisnud kostjate valduses või mitte.

66. Sõiduki kahjustuste parandamiseks tegi hinnapakkumise Reval Auto Esindused OÜ

summas 17 054,28 eurot (käibemaksuta) täpsustades, et tegelik töömaht ilmselt kujuneb

suuremaks, võimalik kuni +30% (dtl 542, 544-545). Kohus ei nõustu kostjate etteheitega

Reval Auto Esindused OÜ hinnapakkumisele, sh et hinnapakkumisest suur osa moodustab

amortisaatorite ja õõtshoobade kulu, mille vahetamise vajalikkust ei ole hageja väidetavalt

tõendatud. Hageja esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja palus

hinnapakkumist just nimelt asjatundja arvamuses toodud puuduste kõrvaldamiseks (dtl 543).

Olukorras, kus kostjad leidsid, et hinnapakkumises esile toodud tööd on ebavajalikud või neid

saaks teha soodsamalt, tulnuks kostjatel esitada selle kohta ka vastavad tõendid. Kostjaid

esindas menetluses vandeadvokaat, mistõttu sai kohus eeldada, et tsiviilkohtumenetluses

kehtivad üldised tõendamise põhimõtted ja reeglid on vandeadvokaadile teada. Kohus loeb

tuvastatuks, et sõiduki parandamise kulud on vähemalt 17 054,28 eurot.

67. Kohus leiab, et sõiduki parandamise kulud on käsitletavad otsese varalise kahjuna VÕS §

128 lg 3 ja § 132 lg 3 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt I võib olla põhjendatud AÕS

§ 84 lg 2 alusel, kui täidetud on nimetatud sätte kohaldamise eeldused. AÕS § 84 lg 2

kohaselt vastutab isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, asja ja selle päraldiste hävimise

ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine

oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. Tegemist on kahju hüvitamise

23(30)

2-20-11264

nõude erikoosseisuga ja VÕS § 1043 jj ei kohaldu. Omavolilise valdaja vastutus asjale

tekitatud kahju eest on kõrgendatud vastutus ja omavoliline valdaja kannab kõiki asja

kahjustamise ja hävimisega seotud riske. Erinevalt pahausksest valdajast ei oma AÕS § 84 lg

2 kohaldamise seisukohalt omavolilise valdaja puhul seega tähtsust, kas omavoli tarvitanud

isik oli kahju tekkimises süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivatud asja suhtes hoolas või mitte

(vt Riigikohtu 07.10.2009 otsus nr 3-2-1-83-09 p 10). AÕS § 84 lg 2 alusel nõude

rahuldamise eeldused on järgmised: hageja on isik, kes kannab asja hävimise riski, kostja sai

valduse omavoliga, sõiduk on kahjustunud ja see ei oleks kahjustunud, kui asi oleks olnud

hageja valduses.

68. Vaidlustamata asjaoludel Xi nõusolekul viidi sõiduk 1. aprillil 2020 Differ OÜ-sse.

Kostja II seaduslik esindaja Y teisaldas sõiduki Differ OÜ-st kostja I parklasse.

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva tsiviilasja 16.12.2022 otsuse p-s 11.3.5, et Differ OÜ

seadusliku esindaja Q 20. mai 2020. a kirjalikust seletusest nähtub, et kui kostja II esindaja Y

5. mail 2020 Qle helistas ja teatas, et saadab sõidukile treileri järele, ütles Q talle, et sõidukit

ei või ilma selle omaniku nõusolekuta teisaldada, ning teatas sellest Xile. Kui samal päeval

helistas Qle ka üks „treileri mees“, kes soovis tulla sõidukit teisaldama, vastas Q ka talle, et

seda ei tohi ilma kliendi nõusolekuta teha. Ka 6. mail 2020 Differ OÜ töökoja territooriumil

selgitas Q Yle, kes oli saabunud sõidukite veoks ettenähtud käruga autoga, et sõiduki

äraviimine kliendi nõusolekuta on keelatud, ja palus tal lahkuda. Kui Q pärast töökoja

territooriumilt lahkumist Tallinnast tagasi sõites nägi sõidukit puksiirautol vastu tulemas,

teatas ta sellest Xile. Q sõnul informeeris ta Yi korduvalt, et tal ei ole õigust sõidukit Differ

OÜ territooriumilt teisaldada ning Q ei luba seda teha. Q seletusest nähtub, et kostjad viisid

sõiduki Differ OÜ territooriumilt ära viimase nõusolekuta ning Differ OÜ esindaja selgitas

kostjate esindajale korduvalt, et sõiduki teisaldamiseks on vaja selle omaniku nõusolekut (dtl

624). 30. märtsi 2020. a müügilepingust nähtuvalt on X võõrandanud vaidlusaluse sõiduki 30.

märtsil 2020 hagejale (dtl 592). 06.05.2020 kirjutas hageja seaduslik esindaja X Yle

(OSAÜHING FORSS esindaja), et viimane on viinud Xi tahte vastaselt ära sõiduauto Audi

Q7, registreerimismärk XXX, Differ OÜ territooriumilt aadressil Vellomaa, Kehra, Anija

vald, Harju maakond. X palus viia sõiduk tagasi nimetatud territooriumile hiljemalt

07.05.2020 kl 9.00. Sõiduki tagastamata jätmisel on X sunnitud pöörduma ebaseadusliku

tegevuse tõttu politseisse (dtl 19). X saatis 21.05.2020 OSAÜHING FORSS esindajale Y´ile

e-kirja, milles tõi esile, et mh alates 30.03.2020 kuulub sõiduk Cor Passion Oüle (dtl 99).

Kohtu hinnangul said kostjad sõiduki valduse omavoliliselt AÕS § 40 lg 2 tähenduses.

Kostjate ebaseaduskikule tegevusele juhtis tähelepanu nii Differ OÜ esindaja kui hageja oma

pöördumistes. Olukorras, kus kostjad teisaldasid sõiduki omaniku nõusolekuta kostja I

parklasse ning keeldusid sõiduki valduse väljaandmist ka pärast omanikuvahetusest

teadasaamist, on kostjate tegevus kvalifitseeritav hageja valduse omavolilise äravõtmisena.

Viidatud sätte kohaselt on omavoli seadusvastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse

rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline.

69. Kohus leiab, et sõiduk ei oleks korrosiooni jm välitingimustes hoitud sõiduki kahjustusi

saanud, kui asi oleks olnud hageja valduses. Kohus tuvastas eelnevalt, et Differ OÜ pidi

paigaldama sõidukile teise mootori ning sõiduk oli hagejale majandustegevuses vajalik. Seega

oleks sõiduk hageja juures kasutuses, mitte ei seisaks 3 a välitingimustes konserveerimata

kujul. Vastupidist ei ole kostjad tõendanud. Ka siis, kui asuda seisukohale, et kostjate tegevus

ei olnud omavoliline, siis on see igal juhul pahatahtlik AÕS § 84 lg 1 tähenduses. Valdaja

hea- või pahausksust hinnatakse §-s 35 sisalduvate reeglite alusel, § 35 lg-st 3 tuleneva

heausksuse eelduse tõttu peab lg 3 alusel valdaja vastu nõuet esitada sooviv omanik vaidluse

korral tõendama, et valdaja oli pahauskne, st teadis või pidi teadma, et tema valdusel puudub

õiguslik alus. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja teatas kostjatele sõiduki omanikuvahetusest

ning palus korduvalt sõiduki valduse väljaandmist hagejale. Seega pidid kostjad vähemalt

24(30)

2-20-11264

möönma, et nende valdus võib olla ebaseaduslik. Pandiõigust reguleerivate sätete ebaõige

tõlgendus ei muuda valdajat heauskseks. Kohus leiab, et kostjad vastutavad sõiduki

kahjustuste eest ka siis, kui kohaldada deliktiõigust, kuivõrd viisid sõiduki omaniku

nõusolekuta enda territooriumile ja/või keeldusid sõiduki omaniku nõudele vaatamata sõiduki

väljaandmisest. Samuti ei võtnud kostjad sõiduki seisukorra säilitamiseks kasutusele vajalikke

abinõusid. Eelnevat sai kostjate käest ka mõistlikult võttes eeldada, kuivõrd kostja II

majandustegevuse hulka kuulus sõidukite remont. Põhjendamatud on kostjate väited, et nad

täitsid hagi tagamise määrust. 12.08.2020 hagi tagamise määruse kohaselt keelas kohus

kostjatel eemaldada sõiduk Tallinnas Mooni tn 30 asuvalt kinnistult. Kohus ei keelanud

kostjatel võtta kasutusele meetmeid sõiduki seisukorra säilitamiseks. Kostjad viisid sõiduki

Mooni tn 30 asuvale kinnistule omavoliliselt ja/või hoidsid sõidukit enda valduses

pahatahtlikult, mistõttu võtsid kostjad enda kanda riski, et koht, kuhu nad sõiduki viisid, ei ole

sobilik selle seisukorra säilitamiseks.

70. VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (lause 1).

Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta

hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 (lause 2). VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab

olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi

(vt Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2025 otsus asjas nr 2-18-12460, p 12). Käesoleval juhul on

pooled üksmeelel, et vaidlusaluse sõiduki parandamise kulud on asja väärtusega võrreldes

ebamõistlikult kulukad. Küll on poolte vahel vaidlus selles, milline on sõiduki turuväärtus.

Hageja väitel 08.11.2023 seisuga on võimalik sõidukiga sama vana (tootmisaastaga 2010-

2012) sama mark ja mudel (s.o Audi Q7 4,2L) osta alljärgnevate hindadega: 14 916

eurot, 16 500 eurot, 17 999 eurot, 16 583 eurot, 19 900 eurot ja hinnaga 29 500 eurot

(käibemaksuta summad), keskmine käibemaksuta hind on 19 233 eurot. Hageja leiab, et

nimetatud keskmine hind on põhjendatud võtta aluseks selle kulu arvestamisel, mis oleks (ja

oleks olnud 2020) vaja teha, et soetada 12 aastat vana sõidukiga sama mark ja mudel.

Eelnimetatud summast tuleks hageja hinnangul maha arvestada vaidlusaluse sõiduki väärtus 3

167 eurot. Nimetatud summade vahe moodustab kokku 16 066 eurot, mille hageja palub

kostjatelt välja mõista.

71. Kostjate arvates on hageja ebaõigesti lähtunud hüvitist arvutades sõiduki vanusest 2020

aastal. Hageja tuleb asetada täna samasse olukorda, kui kahjuhüvitise aluseks olevat tegu ei

oleks toimunud. Arvestada tuleb, et sõiduki vanus oleks muutunud ka siis, kui sõiduk oleks

olnud hageja valduses ja kasutuses. Ka ilma kostjate poolt sõiduki valdust hõivamata ei oleks

hagejal täna 12 aasta vanust sõidukit. Kostjate arvates on võimalus soetada 2008. aastal

esmakordselt registreeritud sama mootoriga 4.1L 240 kw üle 300 000 km läbisõiduga sõiduk

6500 euro või 7500 euro eest ning väiksema, kuid samaväärselt hinnatud mootoriga 3.0 176

kw üle 300 000 km läbisõiduga sõiduk hinnaga 5550 euro või 5999 euro eest, st keskmiselt

hinnaga 6387,25 eurot. Kostjad on seisukohal, et üks hageja enda poolt tellitud

hinnapakkumine ei kajasta sõiduki väärtust adekvaatse ja tegelikuna. Võttes aluseks sõiduki

eeldatav müügihind 3800 eurot (koos käibemaksuga) ning samaväärse sõiduki turuväärtus

6387,25 eurot, on hagejal tekkinud maksimaalne kahju 2587,25 eurot.

72. Kuivõrd kahju hüvitamine hagejale toimub käesoleva kohtuotsuse järgi, siis nõustub

kohus kostjate arvamusega, et sõiduki väärtuse kindlaks tegemisel tuleb lähtuda sõiduki

tänasest vanusest ja seisukorrast, mis oleks lähedane sellisele, kui kahjuhüvitise aluseks olevat

tegu ei oleks toimunud. Niisiis ei ole hüvitiseks mitte see väärtus, mis sõidukil vahetult enne

kostjate poolt sõiduki valduse äravõtmist oli, vaid see, mis on vajalik pärast selle kahjustamist

uue samaväärse asja soetamiseks. Seega tuleb tuvastada kahjustatud sõiduki turuväärtus ehk

tema mõistlikud soetamiskulud. Uue samaväärse asja soetamise hind on eeldatavasti sama,

25(30)

2-20-11264

kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (RKTKo 3-2-1-63-04, p 14). Kahjustada

saanud sõiduki Audi Q7 esmane registreerimine toimus 25.01.2008 (dtl 16). Sõiduki mootori

võimsus on 240 kW, mootori töömaht 4134 cm3 (dtl 16). Vaidlustamata asjaoludel oli sõiduki

läbisõit üle 300 000 km. Müügiportaalides avaldatud pakkumuste kohaselt on 2008

valmistatud, samasuguste tehniliste näitajatega sõiduki Audi Q7 (läbisõiduga 380 000 eurot)

müügihinnaks 6500 eurot, mille käibemaks ei lisandu (dtl 694-695). Kostjad esitasid ka

müügikuulutuse sarnase sõiduki hinnaga 7500 eurot (käibemaks ei lisandu) (dtl 696-697).

Kohtu hinnangul saab eelnimetatud kuulutuste alusel lugeda vaidlusaluse sõiduki

turuväärtuseks 7000 eurot.

73. Kohus ei nõustu kostjatega, et samaväärseks saab pidada sõidukit Audi Q7 väiksema

mootoriga 3.0 176 kw. Tegemist on siiski oluliselt erineva näitajaga sõidukiga, mis nähtub ka

väiksemas sõiduki müügihinnas (5550 eurot ja 5999 eurot) (dtl 698-701). Samuti ei nõustu

kohus hageja väitega, et samaväärseks saab pidada sõidukeid tootmisaastaga 2010-2012,

kuivõrd hagejale kuuluv sõiduk on toodetud aastal 2008. Seega ei võta kohus sõiduki

turuväärtuse määramisel arvesse hageja esitatud sõidukite müügikuulutusi ega kostjate

müügikuulutusi, mis käsitlevad sõidukit Audi Q7 väiksema mootoriga 3.0 176 kw.

74. Hageja esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et Audest-Auto OÜ pakub komplektse auto

eest 3800 eurot (dtl 547-548). Kuigi kostjad polnud eelnimetatud hinnaga nõus, pole nad

esitanud tõendit, mis kinnitaks, et kahjustatud sõidukit saaks müüa kõrgema hinnaga. Samuti

ei nõustu kohus kostjate etteheitega käibemaksu osas. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et

Audest-Auto OÜ on valmis ostma sõiduki 3800 euro eest (dtl 547). Hageja täpsustuste

kohaselt on tegemist käibemaksuga summaga. Ka juhul, kui õige oleks kostjate tähelepanek,

et hagejal oleks võimalik võõrandada kahjustatud sõiduk ilma käibemaksuta, siis kostjad pole

tõendanud, et Audest-Auto OÜ, kes hageja väitel pakkus sõiduki eest 3167 eurot ilma

käibemaksuta ning 3800 eurot koos käibemaksuga, oleksid valmis tasuma sõiduki eest 3800

eurot käibemaksuga maksustamata tehingu korral. Seega loeb kohus tuvastatuks, et

vaidlusaluse sõiduki turuväärtusest 7000 eurot tuleks maha arvestada kahjustatud sõiduki

enda väärtus 3167 eurot. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3833 eurot

(700-3167).

75. Hageja nõuab viivist sõiduki parandamise hüvitiselt/samaväärse sõiduki soetamise

hüvitiselt alates 25.09.2023. Hageja pole põhjendanud, miks peaks viivise arvestus algama

25.09.2023. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas hageja nõude sõiduki parandamise hüvitise/

samaväärse sõiduki soetamise hüvitise kostjatelt väljamõistmiseks esmakordselt 08.11.2023.

Arvestades, et viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ning VÕS §

113 lg 2 esimese lause järgi on kindlaks määramata kohustuse täitmise aja korral viivise

arvestamise alguseks aeg, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest, loeb kohus viivise

arvestamise aja alguseks aega, millal hageja vastava nõude kohtule esitas, s.o 08.11.2023.

Kohus mõistab hüvitiselt 3833 eurot viivise seadusjärgses määras alates 08.11.2023 kuni

hüvitise tasumiseni.

76. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt I (kellele läks üle ka kostja II menetluslik

positsioon) hageja kasuks välja: asendusauto üürikulu summas 2830,62 eurot ja seadusjärgne

viivis summalt 2830,62 eurot alates 30.08.2021 kuni hüvitise tasumiseni; muude kulude

hüvitise summas 687,49 eurot ja seadusjärgne viivis summalt 687,49 eurot alates 08.11.2023

kuni hüvitise tasumiseni; samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavate mõistlike kulutuste

hüvitis 3833 eurot ja viivis hüvitiselt 3833 eurot seadusjärgses määras alates 08.11.2023 kuni

hüvitise tasumiseni. Eelnimetatud summasid ületavas osas jäävad hageja kahju hüvitamise

nõuded rahuldamata.

26(30)

2-20-11264

77. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlus lõpetavas

määruses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nõude

suurus kokku oli 29 209,93 eurot, millest kuulub rahuldamisele 7351,11 eurot, seega 25%.

TsMS § 163 lõike 1 esimese alternatiivi järgi jääb 25% hageja kuludest kostja kanda ja 75%

hageja enda kanda ning kostja kuludest jääb 75% hageja kanda ja 25% kostja enda kanda.

78. Kohus jättis 30.03.2022 osaotsusega hageja menetluskulud, mis seonduvad sõiduki

võõrast valdusest välja nõudmise nõude menetlemisega, solidaarselt kostjate kanda ning

kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitas, et TsMS § 174 lg 4 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Tallinna Ringkonnakohus jättis

16.12.2022 otsusega Harju Maakohtu 30.03.2022 osaotsuse resolutsiooni muutmata ning

apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Riigikohus jättis 25.09.2023

määrusega kostjate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kostjate kassatsiooniastme

menetluskulud nende endi kanda.

79. Esmalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud, mis seonduvad sõiduki võõrast

valdusest välja nõudmise nõude menetlemisega. Hageja 13.01.2022 menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 950 eurot ja osutanud õigusabi tunnihinnaga 150-170

eurot, millele käibemaks ei lisandu. Õigusteenust on osutatud 24 tunni ulatuses, sh 6 tundi

hagi koostamisele, 8,75 tundi kostjate seisukoha analüüsimisel ja 17.09.2020 seisukoha

koostamisel, 4,75 tundi 09.02.2021 seisukoha koostamisele ja esitamisel, 2 tundi õigusabi

ettevalmistumisele ja esindusele 17.02.2021 kohtuistungil, 2 tundi õigusabi 30.08.2021 hagi

täiendamisele, 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Samuti on hageja

menetluskuluks eriteadmistega isiku arvamuse saamise tasu 550 eurot (dtl 373).

80. Hageja on esitanud ühise nimekirja, kus pole eristanud seda, millised kulud, millise

nõudega seoses on kantud (sõiduki valduse väljanõudmine või kahju hüvitamise nõue). Seega

tuvastab kohus, millised kulud on põhjendatud seonduvalt sõiduki võõrast valdusest välja

nõudmisega. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. 04.08.2020 hagi kohaselt on

sõiduki turuväärtus TsMS § 126 lg 1 tähenduses 8300 eurot. RLS Lisa 1 (01.07.2020-

30.10.2020 redaktsiooni kohaselt) tuli tsiviilasja hinnalt 8300 eurot tasuda riigilõivu 500

eurot. Samuti on hageja tasunud hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot RLS § 59 lg 17

järgi (01.07.2020- 30.10.2020 redaktsiooni kohaselt). Seega kokku on hageja vältimatu kulu

riigilõivule 550 eurot. Hagilt tasutud riigilõivust ülejäänud osa 400 eurot (13.01.2022

menetluskulude nimekirja kohaselt) oli seega kantud esitatud rahaliste nõuete menetlemiseks.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, siis oli hagi tagamise taotluse eest tasutud

riigilõivu kulu põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv summas

550 eurot ja eelnimetatud riigilõiv kuulub kostjalt I väljamõistmisele.

81. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 150-170 eurot on vandeadvokaadi

poolt osutatava õigusteenuse puhul kooskõlas turuolukorraga ja analoogsetes vaidlustes

tavapärane. Kohtu hinnangul on kõik hageja esindaja tehtud toimingud (24 tunni ulatuses)

põhjendatud ja vajalikud (summas 3697,50 eurot). Kohtule nähtub, et poolte seisukohad enne

osaotsuse jõustumist keskendusid peamiselt sõiduki valduse küsimusele. Arvestades kohtule

esitatud seisukohtade mahtu ja sisu, on põhjendatud lugeda 75% õigusabikuludest sõiduki

valduse väljanõudmise nõude menetlemisega seotud kuludeks, s.o summas 2773,13 eurot

27(30)

2-20-11264

(75% 3697,50 eurost). Kohus mõistab eelnimetatud menetluskulu kostjalt I hageja kasuks

välja.

82. Kohus ei pea põhjendatuks hageja kulu eriteadmisega isiku arvamuse saamise tasule

summas 550 eurot. Kohtule nähtub, et arvamus on koostatud tõendamaks, et kostja II ei

teostanud sõiduki mootori remonti nõuetekohaselt. Tsiviilasja materjalide kohaselt hageja ja

kostja II vahel pole töövõtulepingut sõlmitud, samuti ei ole hageja tuginenud väitele, et

sõiduki eelnev omanik oleks hagejale töövõtulepingust tulenevad nõuded loovutanud. Hageja

ei ole töövõtulepingust tulenevaid nõudeid kostja II vastu käesolevas menetluses esitanud,

vaid selle üle vaidles eelmine sõiduki omanik ja kostja II tsiviilasjas nr 2-23-2794.

Eelloetletud kaalutlustel leiab kohus, et RP arvamus ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohane

tõend ning selle tõendi saamise kulu väljamõistmine kostjalt I ei ole põhjendatud.

Dokumentaalse tõendi saamise kulu eest võib hüvitist nõuda eeldusel, et tõend on asja juurde

võetud ja kohus hindas seda lahendi tegemisel (TsMS I komm (2017), § 143, p 3.3.1.2).

Kuivõrd osaotsuse tegemisel polnud töövõtulepingust tuleneva mootori remondi kvaliteedil

tähtsust ja maa- ega ringkonnakohus asjatundja arvamust kui tõendit ei hinnanud, siis puudub

alus sellise kulu väljamõistmiseks kostjalt I.

83. Ringkonnakohtu menetluses hageja poolt 30.11.2022 esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kuludest õigusabile seoses apellatsioonkaebusele

vastamisega. Kulude suuruseks on kokku 1 147,50 eurot (6,75 h x 170 eurot/h). Tegemist on

käibemaksuta summaga. Kohtu hinnangul on eelnimetatud menetluskulu täies ulatuses vajalik

ja põhjendatud. Kohtule nähtub, et samas suurusjärgus oli ka kostjate õigusabikulu

apellatsioonimenetluses. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud seoses

apellatsioonkaebusele vastamisega summas 1 147,50 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt I

hageja kasuks menetluskulud seonduvalt sõiduki võõrast valdusest välja nõudmisega summas

4 470,63 eurot (550+2773,13+1147,50). Kuivõrd sõiduki võõrast valdusest välja nõudmisega

seotud nõude menetlemisega tekkinud menetluskulud jäid kostjate endi kanda, siis ei määra

kohus nende rahalist suurust.

84. Järgnevalt määrab kohus kindlaks poolte menetluskulude suuruse seoses kahju

hüvitamise nõude menetlemisega. Hageja lõplik nõue sisaldub 08.11.2023

menetlusdokumendis, mille p 23 järgi on hagihind koos suurendatud kahju hüvitamise

nõuetega kokku 41 010 eurot. Kohus märgib, et hageja ei võtnud tsiviilasja hinna määramisel

arvesse kahju hüvitamise nõuetelt esitatud viivise nõudeid. Kohus määrab tsiviilasja hinnaks:

8300 eurot (sõiduki väärtus hagi kohaselt) + kasutamiseeliste hüvitise nõue perioodi

06.05.2020-17.05.2020 eest, mille hinnaks on 3500 eurot + asendussõidukikulu hüvitise nõue

summas 12 456,44 eurot + muude kulude nõue 687,49 eurot + sõiduki

parandamise/asendamise kulu nõue summas 16 066 eurot + aastane viivis kasutamiseeliste

hüvitiselt perioodi 06.05.2020-17.05.2020 eest summas 420 eurot (12% x 3500) + aastane

viivis asendussõiduki kulu hüvitiselt summas 1494,77 eurot (12% x 12 456,44) + aastane

viivis muude vajalike kulude nõudelt summas 82,50 eurot (12% x 687,49 eurot) + aastane

viivis sõiduki parandamise/asendamise kuludelt summas 1927,92 eurot (12% x 16 066), seega

tsiviilasja hind kokku 44 935,12 eurot. 08.11.2023 seisuga tuli tsiviilasja hinnalt 44 935,12

eurot tasuda riigilõivu RLS Lisa 1 (01.07.2023-31.12.2023 redaktsiooni kohaselt) 1400 eurot.

Kohtule nähtub, et hageja tasus hagilt riigilõivu kokku summas 1500 eurot. Seega on hageja

tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 100 euro ulatuses. Hagejal on õigus esitada kohtule

taotlus enamtasutud (100 eurot) riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

85. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kahju hüvitamise nõudelt tasutud riigilõiv

summas 900 eurot (1400 eurot – 500 eurot sõiduki valduse väljanõudmise nõudelt tasutud

riigilõiv). Põhjendatud on 13.01.2022 menetluskulude nimekirjas esile toodud õigusabikulud

28(30)

2-20-11264

kahju hüvitamise nõude menetlemisel 25% ulatuses, s.o summas 924,38 eurot (25% 3697,50

eurost).

86. Hageja 18.06.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt alates osaotsuse jõustumist tekkis

hagejal menetluskulu õigusabikulude näol summas 6325 eurot (käibemaksuta) Hageja

esindajal kulus õigustoimingutele 32,75 tundi tunnihinnaga 190 kuni 200 eurot. Kohus

aktsepteerib hageja lepingulise esindaja tunnihinda, mis on vandeadvokaatide poolt osutatava

õigusteenuse puhul kooskõlas turuolukorraga. Siiski asub kohus seisukohale, et hagejale

osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades teatud 13.01.2022

menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingute osas osaliselt põhjendamatu. Kohus peab

mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks õigusliku olukorra analüüsile, tõendite kogumisele

ning 01.11.2023 menetlusdokumendi koostamisele mitte üle 6 tunni (st summas 1140 eurot).

Põhjendatud on ajakulu kostjate 02.11.2023 seisukoha ja tõendite analüüsile, tõendite

kogumisele ning 08.11.2023 menetlusdokumendi koostamisele mitte üle 7 tunni (st summas

1330 eurot). Põhjendatud on ajakulu nõupidamisele kliendiga seoses tõendite esitamisega ja

tõendi kohtule esitamisele 16.05.2024 mitte üle 1 tunni (st summas 200 eurot). Eelnimetatud

tõend ei sisalda endas õiguslikku argumentatsiooni ning arvestades tõendi sisu ei ole

põhjendatud vastaspoolelt kulude väljamõistmine üle 1 tunni. Ülejäänud osas peab kohus

hageja esindaja 18.06.2024 menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingutele kulunud

aega põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 18.06.2024 menetluskulude

nimekirjas on põhjendatud hageja õigusabikulud summas 4937,50 eurot.

87. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud seoses kahju hüvitamise nõude

menetlemisega summas 6 761,88 eurot (900 eurot riigilõiv + 924,38 eurot + 4937,50 eurot).

Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 25% hageja põhjendatud menetluskuludest, mis

tekkisid seoses kahju hüvitamise nõude menetlemisega, s.o summas 1690,47 eurot. Koos

sõiduki võõrast valdusest välja nõudmise nõude menetlemisega mõistab kohus kostjalt I

hageja kasuks välja menetluskulud summas 6 161,10 eurot (1690,47 + 4 470,63 eurot).

88. Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostjate menetluskulud. Kostjate 21.06.2024

menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate lepingulisel esindajal alates osaotsuse

jõustumisest kostjatele osutatud õigusabi toimingutele 29,65 tundi tunnitasuga 140 eurot ja

150 eurot. Kostjad paluvad välja mõista hagejalt menetluskulud kogusummas 4244 eurot

(käibemaksuta). Kohus on arvamusel, et kostjate lepingulise esindaja tunnihind on vastavuses

asja keerukuse ja mahuga ning on vandeadvokaatide poolt osutatava õigusteenuse puhul

kooskõlas turuolukorraga. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks kostja vastuse

kujundamisele ja koostamisele ja tõendite ja materjalide kogumisele mitte üle 7 tunni

(06.12.2023 kuluartikkel). Ülejäänud osas loeb kohus kostjate esindaja tehtud toiminguid

põhjendatuks ja kulude suurust põhjendatuks. Seega loeb kohus, et kostjate menetluskulud on

põhjendatud summas 3824 eurot, s.o (20,35 tundi – 3 tundi) x 140 eurot + 9,3 tundi x 150

eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks välja 75% kostjate põhjendatud

menetluskuludest, s.o 2868 eurot.

89. Menetluskulude jaotuse ja kindlaks määramise tulemusel peab hageja hüvitama kostjale I

menetluskulud summas 2868 eurot. Kostjal I tuleb hüvitada hagejale menetluskulud summas

6161,10 eurot. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja I vastastikud

menetluskulude nõuded ning tasaarvestamise tulemusena mõistab kostjalt I hageja kasuks

välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 3293,10 eurot (6161,10-2868).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29(30)

2-20-11264

90. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Asja materjalide kohaselt on kostjad andnud sõiduki valduse hagejale üle.

Abinõude jõusse jätmine pole seega lahendi täitmiseks vajalik.

91. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

Kohtunik

30(30)