2-20-11264/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMitte võtta asja juurde vastu kostjate 21.06.2024 esitatud tõendit, mis käsitleb Võtta tsiviilasja materjalide juurde kostjate 21.06.2024 esitatud tõendi Audi Q7
Legislator headnote
AI generated2-20-11264/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mitte võtta asja juurde vastu kostjate 21.06.2024 esitatud tõendit, mis käsitleb Võtta tsiviilasja materjalide juurde kostjate 21.06.2024 esitatud tõendi Audi Q7
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-20-11264
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Alan Biin
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-11264
Tsiviilasi
Cor Passion OÜ hagi OSAÜHING FORSS ja Osaühing
Tarfor (kustutatud, üldõigusjärglane
OSAÜHING
FORSS) vastu vara valdusest välja nõudmise ja kahju
hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
44 935,12 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Cor Passion OÜ (registrikood 14725824);
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo
Lindma (e-post: tarvo.lindma@supremia.ee);
Kostja I: OSAÜHING FORSS (registrikood 10283967);
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa (e-
post: rene@valgejauiga.ee).
Kostja II: Osaühing Tarfor (registrikood 11263872,
kustutatud 05.08.2024, üldõigusjärglane OSAÜHING
FORSS, registrikood 10283967);
kohtuistungid: 17.02.2021, 09.11.2023, 07.05.2024,
11.06.2024
RESOLUTSIOON
1. Mitte võtta asja juurde vastu kostjate 21.06.2024 esitatud tõendit, mis käsitleb
Volvo XC70 tehnilisi andmeid, tõendit, mis käsitleb Dacia Jogger tehnilisi andmeid
ja tõendit Dacia Jogger rendihinna kohta.
2. Võtta tsiviilasja materjalide juurde kostjate 21.06.2024 esitatud tõendi Audi Q7
tehniliste näitajate kohta ja tõendi, mis käsitleb Dacia Sandero Stepway tehnilisi
andmeid.
3. Rahuldada hagi kahju hüvitamise nõudes osaliselt.
4. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja 2830,62
1(30)
2-20-11264
eurot asendussõiduki kulu hüvitamiseks.
5. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja viivis
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt summas 2830,62
eurot alates 30.08.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
6. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja muude
kulude hüvitis summas 687,49 eurot.
7. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja viivis
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt 687,49 eurot alates
08.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
8. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja 3833
eurot uue samaväärse sõiduki soetamisväärtuse hüvitamiseks.
9. Mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja viivis
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt 3833 eurot alates
08.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
10. Ülejäänud osas jätta hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
11. Määrata sõiduki valdusest väljanõudmise nõude menetlemisega seotud Cor Passion
OÜ menetluskulude suuruseks maa- ja ringkonnakohtus 4 470,63 eurot.
12. Määrata kahju hüvitamise nõude menetlemisega seotud Cor Passion OÜ
menetluskulude suuruseks maakohtus 1690,47 eurot.
13. Määrata kahju hüvitamise nõude menetlemisega seotud OSAÜHING FORSS
menetluskulude suuruseks maakohtus 2868 eurot.
14. Tasaarvestada Cor Passion OÜ ja OSAÜHING FORSS vastastikused
menetluskulude nõuded maa- ja ringkonnakohtus ning tasaarvestuse tulemusena
mõista kostjalt OSAÜHING FORSS hageja Cor Passion OÜ kasuks välja
menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 3293,10 eurot.
15. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3293,10 eurot) tuleb OSAÜHING
FORSS´il tasuda Cor Passion OÜ´le kulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16. Tühistada Harju Maakohtu 12.08.2020 hagi tagamise määrus.
17. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.
Ringkonnakohus võib lahendada asja kirjalikus menetluses kui menetlusosaline ei taotle asja
läbivaatamist istungimenetluses.
Menetluse käik
1. Cor Passion OÜ (hageja) esitas 4. augustil 2020 hagi OSAÜHINGU FORSS (kostja I) ja
Osaühingu Tarfor (kostja II) vastu vara valdusest välja nõudmiseks ja kahju hüvitamiseks.
Hageja taotles, et kostjatelt nõutaks välja hagejale kuuluv sõiduk Audi Q7
registreerimisnumbriga XXX. Samuti nõudis hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist
summas 2250 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist välja
2(30)
2-20-11264
mõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Harju Maakohus
rahuldas 30. märtsi 2022. a osaotsusega hagi vara valdusest väljaandmise nõudes, mõistes
kostjate I ja II valdusest välja hagejale kuuluva sõiduki ning kohustades kostjaid I ja II andma
sõiduki otsene valdus üle hagejale. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda.
Kostjad esitasid maakohtu osaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid selle tühistada
ja teha uus otsus, millega jätta hagi valduse tagastamise nõudes rahuldamata ning tühistada
hagi tagamine või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.12.2022 kohtuotsusega Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a
osaotsuse resolutsiooni muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
Riigikohus jättis 25.09.2023 määrusega kostjate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
Seega jõustus Harju Maakohtu 30.03.2022 osaotsuse resolutsioon, millega kohus mõistis
kostjate valdusest välja hagejale kuuluva sõiduki.
2. Kohtule 04.08.2020 esitatud hagis nõudis hageja kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitist
summas 2 250 eurot ning viivist seadusjärgses ulatuses alates hagi esitamisest kuni kahju
hüvitise tasumiseni. Hageja on kahjuhüvitise nõuet korduvalt suurendanud: 09.02.2021
menetlusdokumendis; 30.08.2021 menetlusdokumendis; 08.11.2023 menetlusdokumendis.
10.11.2023 hagi tervikteksti kohaselt palub hageja mõista kostjatelt välja: saamata jäänud
sõiduki kasutamiseeliste hüvitis perioodi 06.05.2020-17.05.2020 ja 14.07.2021-25.09.2023
eest kohtu siseveendumuse kohaselt põhjendatud summas; samaväärse sõiduki kasutamise
kulu perioodi 18.05.2020-13.07.2021 eest summas 12 456,44 eurot, alternatiivselt, kui kohus
ei rahulda eelmises punktis nimetatud nõuet, siis saamata jäänud sõiduki kasutamiseeliste
hüvitis perioodi 18.05.2020-13.07.2021 eest kohtu siseveendumuse kohaselt põhjendatud
summas; hageja muud vajalikud kulud summas 687,49 eurot; sõiduki parandamise või selle
asemel sõiduki soetamise kulu summas 16 066 eurot. Kohus pidas 09.11.2023 kohtuistungil
hageja täiendavate nõuete menetlemist mõistlikuks ja täidetud on TsMS §-s 374 sätestatud
eeldused (hagide liitmine). Käesolevaga lahendab kohus hageja poolt kostjate vastu esitatud
kahju hüvitamise nõudeid (10.11.2023 hagi terviktekst).
Hagi asjaolud ja hageja nõue
3. Hageja oli sõiduki Audi Q7 (registreerimisnumber XXX) omanik 06.05.2020 seisuga ja on
seda käesoleva ajani. Kostjad hõivasid 06.05.2020 hagejale kuuluva Sõiduki OÜ Differ
territooriumilt Kehras, kus see asus hageja kui omaniku tahte kohaselt. Hageja ei olnud nõus
sellega, et kostjad võtsid 06.05.2020 sõiduki enda valdusesse. Kostjad olid sõidukit enda
valdusesse võttes teadlikud, et hageja ei ole sõiduki kostjate poolt endi valdusesse võtmisega
nõus. Hageja nõudis pärast 06.05.2023 kostjatelt sõiduki valduse üleandmist, kuid
kostjad keeldusid sellest, kuna leidsid, et neil on õigus sõidukit enda valduses hoida. Kostjad
nõustusid sõiduki valduse hagejale üleandmisega alles 25.09.2023, kui jõustusid sõiduki
valduse väljaandmist puudutavad kohtulahendid käesolevas asjas. Hageja võttis 19.10.2023
sõiduki valduse üle kostjate kontrolli all olevalt territooriumilt Tallinnas Mooni 30 ja viis
sõiduki ära OÜ Differ remonditöökotta Kehras. VÕS § 1043 kohaselt peab isik hüvitama
teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju
tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või
valduse rikkumisega. Käesolevas asjas tehtud jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et
kostjad võtsid hagejale omandiõiguse alusel kuulunud sõiduki 06.05.2020 ebaseaduslikult
enda valdusesse ja hoidsid seda ebaseaduslikult, sh hageja tahte vastaselt, enda valduses
kuni 25.09.2023 ning keeldusid valdust varem hagejale õigusvastaselt üle andmast. Sellega
rikkusid kostjad hageja omandiõigust sõidukile ja sellest tulenevaid hageja õigusi. Muuhulgas
rikuti sellega kostjate poolt hageja kui omaniku õigust sõidukit vallata ja kasutada (AÕS § 68
lg 1).
3(30)
2-20-11264
4. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine
olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja senise
seisukorra taastamiseks tehtavaid kulusid, s.o kulusid, mis hageja on sunnitud tegema, et viia
sõiduk kostjate poolse rikkumise eelsesse seisundisse. VÕS § 132 lg 4 kohaselt kuuluvad
hüvitamisele muuhulgas samaväärse asja kasutamise kulud rikkumise perioodil, s.o perioodil,
mil kostjate rikkumise tõttu ei saanud hageja endale kuuluvat sõidukit kasutada. Kui
isik samaväärset asja ei kasuta või kui samaväärse asja kasutamise kulude hüvitist ei
rahuldata, on ta VÕS § 132 lg 4 kohaselt õigustatud nõudma vastava perioodi eest
saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist.
5. Eeltoodud asjaoludel põhjustasid kostjad sõiduki ebaseadusliku valdamise ning hagejale
üleandmisest keeldumisega hagejale õigusvastaselt kahju ning on kohustatud selle hüvitama
vastavalt VÕS §-dele 127, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 ning AÕS §-le 84 lg 2 solidaarselt kuna
panid rikkumise hageja suhtes toime ühiselt (VÕS § 137 lg 1). Kostjate poolt hagejale
õigusvastaselt põhjustatud kahju koosneb kokkuvõtlikult alljärgnevatest osadest: sõiduki
kasutuseelise kaotamisest tingitud kulud samaväärse asja kasutamisele perioodil 18.05.2020-
13.07.2021 (VÕS § 132 lg 4 esimene lause) ja saamata jäänud kasutamiseelise hüvitis (VÕS §
132 lg 4 teine lause); kostjate õigusvastase tegevuse tõttu hageja poolt kantud mõistlikud
kulud, sealhulgas kulud kahju vähendamiseks ja kahju kindlaks tegemiseks (VÕS § 128 lg 3);
asja parandamise ja väärtuse vähenemise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3).
6. Hageja on äriühing, mille tegevusalaks on ja ka oli perioodil 2020-2021 muuhulgas
tehniliste teenuste osutamine, ärialane nõustamine ning ehitusseadmete ja masinate
rentimine. Hageja tegeles aktiivselt ja igapäevaselt oma majandustegevusega – hageja
majandustegevusest tekkinud käive oli muuhulgas 2020. a 73 172 eurot ning 2021. a 110 313
eurot. Hagejal oli kõnealusel perioodil üks juhatuse liige – X ning hageja majandustegevuses
oli sõiduki kasutamine igapäevaselt vajalik – asjaajamiseks, suhtlemiseks klientide ja
äripartneritega ning objektidel käimiseks, mis hõlmas muuhulgas liikumist ka väljaspoole
Tallinna linna ja Harju maakonda. Hagejal ei olnud nimetatud perioodil teisi sõidukeid.
Ainuüksi eelviidatud majandusaasta aruanded kinnitavad, et hageja majandustegevus oli
aktiivne. Lisaks muudele tegevustele osutas hageja näiteks alljärgnevatele klientidele
teenuseid: OÜ-le Jägala Energy hüdroelektrijaama valveoperaatori teenust, mis hõlmas
muuhulgas Jägala-Joal asuva hüdroelektrijaama opereerimist, seadistamist, rikete
kõrvaldamist ja valveteenust ning milliseid ülesandeid tuli jooksvalt vastavalt vajadusele
teostada hüdroelektrijaama asukohas. Lepingut täitis hageja poolt hageja juhatuse liige X.
Nimetatud leping kehtis ja kuulus täitmisele perioodil 01.07.2019 kuni 30.06.2023.
Hüdroelektrijaama sõitmiseks oli vajalik kasutada sõidukit; OÜ-le MS Tehnika ehitus ja
metallitööseadmete rentimise ja hooldamise teenust. Muuhulgas rentis hageja OÜ-le MS
Tehnika treipinke, saage, keevitusseadmeid, freesijaid, puurpinke,
lihvijaid,
lõikamismasinaid jms. Klient MS Tehnika OÜ tootmisüksus asus Pärnumaal Tori vallas
Kilksama külas. Seadmete rentimiseks tuli neid regulaarselt sõidukiga kliendi juurde vedada
ja ära tuua, samuti käia neid kohapeal hooldamas ja remontimas ning kuluvaid osasid
vahetamas. Kohale sõitmiseks oli vaja kasutada sõidukit. Puudub õiguslik ja ka eluliselt
usutav alus eeldada, et hageja äriühinguna oleks soetanud vara (sh sõiduki), mida hagejal ei
ole oma äritegevuses vaja või mis ei oleks kasulik hagejale. Hageja tegeles aktiivse
majandustegevusega muuhulgas perioodil 2020-2023 ning see tegevus oli ka kokkuvõttes
kasumlik (sh arvestades asendusauto rendikulu). Seetõttu oli kostjate poolt ebaseaduslikult
hagejal sõiduki kasutamisele ja valdamisele tehtud takistuste tõttu hagejal põhjendatud
rentida sõiduki asemel asendusauto muuhulgas perioodiks 18.05.2020-13.07.2021, s.o
rikkumise perioodiks, et tagada ja korraldada hageja äritegevus ning kostjad on kohustatud
selle kulu hagejale hüvitama. Hageja rentis sõiduki asendusautoks OÜ-lt Properito sõiduauto
4(30)
2-20-11264
Volvo XC70, mis on VÕS § 132 lg 4 tähenduses samaväärne sõidukiga. Hageja tegi
nimetatud asendusauto rentimiseks perioodil 18.05.2020 kuni 13.07.2021 kokku kulusid
summas 12 660 eurot (käibemaksuta summa), millise summa tasus hageja OÜ-le Properito
kui rendileandjale viimase poolt esitatud arvete alusel. Kui kostjad ei oleks hageja sõiduki
omandiõigust ja valdust rikkunud, ei oleks vastavat kahju hagejal tekkinud (hagejal ei oleks
olnud vajadust asendusauto rentimiseks kulusid teha).
7. Kostjate väited selle kohta, et hageja on põhjendamatult kalli auto rentimisega tekitanud
endale ise kahju, on ebaõiged ja hageja sellega ei nõustu. Hageja leiab, et Volvo XC70 on
vähemväärtuslik auto kui Audi Q7, mistõttu on samaväärsuse nõue VÕS § 132 lg 4
tähenduses igal juhul täidetud. Sõiduk (Audi Q7 4,2L) on linnamaastur ning Volvo XC70 on
pelgalt kõrgema kliirensiga sõiduauto (ei ole linnamaastur) ning mõlemad on
universaalkerega autod. Audi Q7 on kallim auto (nii uuena kui ka seetõttu kasutatuna) kui
Volvo XC70 vastavalt uuena ja kasutatuna. Dacia Sandero on nii uuena kui kasutatuna Audi
Q7-st ja Volvo XC70-st vastavalt ka odavam ning mõõtudelt ja mootori võimsuselt väiksem
auto. Hagejal puudus kohustus valida kõige odavam või madalama kasutusmugavusega
sõiduk ning seni kuni asenduseks valitud sõiduk ei ületa samaväärsuse kriteeriumi, on selle
kulu hüvitatav. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 panna olukorda, milles isik
oleks siis, kui talle kahju ei oleks tekitatud. Seega oli hageja õigustatud valima kostjate
tegevuse tõttu kaotatud hüve asemele vähemalt samaväärse hüve, s.o sellise asendusauto,
mis oleks vähemalt sama mugavusastmega, võimsuse jms näitajatega. Hageja valis faktiliselt
selle asemel hoopis madalama klassi ja mugavusega auto ning seetõttu kuulub vastav kulu
hüvitamisele.
8. OÜ Differ, mille töökoja territooriumilt Kehras kostjad hagejale kuuluva sõiduki
ebaseaduslikult hõivasid ja ära viisid, oli sõiduki mootor sõiduki hõivamise hetkeks
remontinud ning OÜ Differ kavandas sõidukile mootori ja käigukasti paigaldamise hiljemalt
2020 maikuu keskpaigaks, millest olid teadlikud ka kostjad ja mida kostjad üritasidki
muuhulgas sõiduki valduse hõivamisega nurjata (eeldades õiguslikult ekslikult, et kostjatel
on lahendamata hagejaga lepinguline vaidlus mootori remondiga seonduvates küsimustes).
See oleks ka nii toimunud (mootor oleks sõidukile paigaldatud 2020 maikuu keskel), kui
kostjad ei oleks sõidukit ebaseaduslikult enda valdusesse võtnud. Kui kostjad ei oleks hageja
õigusi seadusevastaselt 06.05.2020 rikkunud, oleks hageja saanud asuda hiljemalt 17.05.2020
sõidukit kasutama, kuid see osutus võimatuks kostjate ebaseadusliku tegevuse tõttu. Seetõttu
oli hageja poolt asendussõiduki rentimine alates 18.05.2020 põhjendatud ja vajalik, kuna
hageja äritegevuses on sõiduki kasutamine vajalik ja kasulik. Asjaolu, kas X oli perioodil
2020 kuni 2021 mõne teise sõiduki omanik või vastutav kasutaja, ei oma asja lahendamisel
samuti õiguslikku tähendust. Hageja kinnitab, et hageja ega X ei olnud perioodil 2020-2021
ühegi sõiduki omanik ega vastutav kasutaja (peale sõiduki, mis kuulus hagejale). Sõltumata
sellest - ühelgi teisel isikul, sh Xil hageja seadusliku esindajana, ei ole kohustust võimaldada
kasutada enda isiklikku vara või enda isiklikus kasutuses olevat kolmanda isiku vara hageja
jaoks ja huvides ning kindlasti mitte tasuta. Samuti ei ole ega olnud hagejal õigus nõuda
üheltki isikult, sh Xilt, temale kuuluva või tema kasutuses oleva hagejale mittekuuluva
sõiduki kasutamist hageja jaoks ja huvides.
9. Seoses asendussõiduki kasutamisega säästis hageja kulud sõiduki liikluskindlustusele,
millised hageja oleks pidanud kandma siis, kui oleks sõidukit edasi kasutanud. Sõiduki
liikluskindlustuse kulu oli 2019/2020 ühes aastas kokku 174,50 eurot. Seega ühe kuu
liikluskindlustuse kulu oli 174,50 eurot/12 kuud =14,54 eurot kuus ning seega perioodi
18.05.2020-13.07.2021 ehk kokku 14 kuu liikluskindlustuse kulu oleks olnud 203,56 eurot,
mille hageja säästis kostjate ebaseadusliku tegevuse tulemusena. Hageja vähendab selle võrra
oma kahju nõuet vastavas osas ning see moodustab kokku seega 12 660 – 203,56 = 12 456,44
5(30)
2-20-11264
eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista perioodi 18.05.2020-13.07.2021 eest asendusauto
kulu summas 12 456,44 eurot. Kõik muud kostjate väited auto hooldamise ja remondi kulude
kohta ning nende võrra hüvitise nõude vähendamise kohta, on asjakohatud. Kõnealuse 14 kuu
jooksul ei oleks olnud vajadust sõidukil mistahes selliseid hooldus- ega remondikulusid
kanda, milliseid hageja oleks kandnud, kui kostjad ei oleks hageja suhtes õigusvastaselt
käitunud ehk millised hageja oleks säästnud kostjate ebaseadusliku tegevuse tulemusena.
10. VÕS § 132 lg 4 teise lause kohaselt selle perioodi eest, mil hageja ei kasutanud
asendussõidukit (s.o antud juhul periood 06.05.2020-17.05.2020 ja 14.07.2021-25.09.2023),
on kostjad kohustatud hüvitama hagejale saamata jäänud sõiduki kasutuseelise. Hageja leiab,
et käesoleval juhul on kaotatud sõiduki kasutuseelise suuruse ehk kaotatud sõiduki
kasutusvõimaluse majandusliku väärtuse tõendamine ja täpne kindlaks tegemine keeruline ja
kulukas, muuhulgas arvestades hageja nõude eelduslikku suurust (sh arvestades sõiduki
väärtust ja kogu käesoleva vaidluse eseme suurus). Seetõttu palub hageja mõista täiendavalt
asendussõiduki kulude hüvitisele välja saamata jäänud kasutuseelise hüvitis perioodide
06.05.2020-17.05.2020 ja 14.07.2021-25.09.2023 eest. Hageja palub määrata TsMS § 233 lg
1 ja 2 kohaselt hagejale hüvitamisele kuuluva kahju hüvitise suurus nimetatud osas kohtu
äranägemisel kohtu siseveendumuse kohaselt. Juhul, kui kohus leiab, et asendusauto kulude
hüvitamise nõude rahuldamiseks (VÕS § 132 lg 4 esimene lause alusel) perioodi
18.05.20202-13.07.2021 eest alus puudub, palub hageja alternatiivselt mõista välja saamata
jäänud kasutamiseeliste hüvitise (VÕS § 132 lg 4 teise lause alusel) perioodi 18.05.2020-
13.07.2021 eest. Hageja leiab, et sarnaselt eespool toodud põhjendustele on ka selles osas
põhjendatud selle hüvitise suuruse määramine kohtu äranägemisel TsMS § 233 lg 1 ja 2
alusel.
11. Hageja on seoses kostjate poolt hageja sõiduki ebaseadusliku valdusse võtmise ja
valdamisega kandnud otseseid kulusid: sõiduki 19.10.2023 kostjate valdusest äraviimiseks
uste avamise teenus OÜ-lt Lukuabi kostja II territooriumil, mis siiski ebaõnnestus (uste
avamine oli sõiduki äraveoks vajalik ning kuna sõiduki aku oli tühi, siis uksed ei avanenud) –
summas 37,50 eurot; sõiduki uste avamine OÜ Differ poolt (see oli vajalik, sõiduki
ülevaatamiseks ja remontimiseks ning kuna aku oli tühi, siis uksed ei avanenud) – 49,99
eurot; sõiduki teisaldamise teenus 19.10.2023 kostja II asukohast OÜ Differ remonditöökotta
Alondra OÜ poolt (see oli vajalik, et hageja saaks asuda teostama sõiduki valdust) –
200 eurot; sõiduki seisundi hindamine ja selle kohta asjatundja arvamuse koostamine 400
eurot. Kõik nimetatud kulud olid vajalikud ja põhjendatud ning nende tegemise vajadus oli
tingitud kostjate poolt sõiduki ebaseaduslikust valduse rikkumisest ning kuuluvad kostjate
poolt hüvitamisele. Kui kostjad ei oleks hageja õigusi seonduvalt sõidukiga rikkunud, ei
oleks nimetatud kulude tegemise vajadust hagejal tekkinud. Sellest tulenevalt nõuab hageja
kostjatelt 687,49 euro hüvitamist muuhulgas VÕS § 128 lg 3 alusel.
12. Hageja leiab, et kostjad vastutavad hageja ees sõidukil tekkinud kahjustuste eest
perioodil, mil nad sõidukit valdasid ega andnud valdust hagejale üle. Kostjad ei taganud
sõiduki säilimist endisel kujul. Kostjad oleks pidanud heauskselt käitudes sõiduk
konserveerima, seda hooldama ning hoidma sõidukit tingimustes, milles ei oleks saanud
sõidukile kahjustusi tekkida. Kostjate majandustegevuse sisuks on sõidukite remont ja müük,
mistõttu on kostjad vaieldamatult vastava valdkonna asjatundjad ning seetõttu pidid kostjad
mõistma, et sõidukit välitingimustes katmata, konserveerimata ja hooldamata hoidmisega
tekivad sõidukil kahjustused muuhulgas ilmastikust tingitud mõjutuste tõttu. Kuna kostjad ei
andnud sõiduki valdust hagejale üle, ei olnud ka hagejal võimalik ise sõidukiga vastavaid
toiminguid sooritada ja kahju ära hoida või vältida. Hageja sai pärast käesolevas asjas maa-
ja ringkonnakohtu otsuste jõustumist sõidukivalduse kostjatelt kätte 19.10.2023. RP on
sõiduki esmaselt üle vaadanud ja tuvastanud sellel olulisi kahjustusi, mis on tekkinud
6(30)
2-20-11264
perioodil, mil sõiduk oli kostjate ebaseaduslikus valduses (s.o perioodil 06.05.2020-
25.09.2023). Sealhulgas on RP esmaselt tuvastanud sõidukil vähemalt alljärgnevad
kahjustused: sõiduki välispinnal kasvab sammal ja salongis areneb hallitus, mistõttu vajab
sõiduki kere välispind pesu ja poleerimist ning salong põhjalikku puhastust; sõiduki velgede
värvkate on oksüdeerunud, mistõttu puudub velgedel kaubanduslik välimus; sõidukil
paiknevad rehvid 50% kulumiga Nokian Hakkapeliitta 8 SUV 255/55R18 on pragunenud
ja vajavad vahetust; sõiduki pidurikettad (vähese kulumiga) on kaetud korrosiooniga,
mistõttu vajab pidurisüsteem remonti (pidurikettad ja klotsid vahetust, piduriõli vahetust ja
pidurisadulate profülaktikat); mootori pealne kate on näriliste poolt kahjustatud ja vajab
vahetust; sõiduki salongis paiknev akupatarei ei pea voolu ja vajab vahetust; tagumine
kojamehe vars purunenud, mootori võll oksüdeerunud; lahti ühendatud elektripistikute
klemmid on oksüdeerunud ning vajavad puhastust, osaliselt ka vahetust. Võimalikud on
juhtplokkide niiskuse kahjustused, mida pole võimalik visuaalselt näha, kuid mis ilmnevad
sõiduki koostamisjärgsel käidul; sõiduki õhkvedrustus pole töökorras, kompressor ei hakka
tööle. Vedrustuse õhkpatjade ühendusstutside toetuspinnad on oksüdeerunud, mistõttu
pole välistatud õhkpatjade vahetuse vajadus; sõiduki põhjaalused õnarused ja vedrustuse
detailid kaetud pindmise korrosiooniga, mistõttu tuleb need puhastada ja teostada põhjaalune
korrosioonitõrje; rauast valmistatud vedrustuse elemendid: õõtshoovad, stabilisaatori varda
otsad jms kaetud pindmise korrosiooniga ja puksid pragunenud, mistõttu vajavad need
vahetust.
13. Reval Auto Esindused OÜ edastas 02.11.2023 hagejale hinnapakkumise nimetatud
kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike varuosade ja tööde teostamise kohta. Selle kohaselt
moodustab vajalike varuosade ja remonditööde maksumus kokku vähemalt 17 054,28 eurot
(ilma käibemaksuta summa). Pakkumise tegija selgituste kohaselt on tõenäoline, et remondi
käigus ilmnevad veel täiendavad varjatud puudused ning täiendavate varuosade ja
remonditööde teostamise vajadus, mis veelgi suurendab vastavat kulu. VÕS § 132 lg 3
kohaselt kui asja parandamise kulu on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult suur, siis
tuleb hüvitis maksta vastavalt VÕS §-s 132 lg 1 sätestatule. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb
sellisel juhul hüvitada uue samaväärse asja soetamise kulu. Käesoleval ajal on keeruline
leida andmeid selle kohta, millise hinnaga pakuti 2020 sama vana (s.o 12 aastat vana)
sõidukiga sama marki ja mudelit müügiks (s.o milliseid kulusid oleks vaja olnud teha uue
samaväärse asja soetamiseks). Samas leiab hageja, et vastava vajaliku kulu kindlaks tegemise
aluseks saab ja on põhjendatud võtta käesoleval ajal samuti umbes 12 aastat vana (s.o.
2011-2012 toodetud) sõidukiga sama marki ja mudeli müügipakkumised. See on kulu, mille
eest saaks soetada sõidukiga samaväärse sõiduki. Eesti suurima kasutatud sõidukite
müügiportaali Auto24 päringu andmetel 08.11.2023 seisuga on võimalik sõidukiga sama
vana (tootmisaastaga 2010-2012) sama mark ja mudel (s.o Audi Q7 4,2L) osta alljärgnevate
hindadega: 14 916 eurot, 16 500 eurot, 17 999 eurot, 16 583 eurot, 19 900 eurot ja hinnaga 29
500 eurot. Nimetatud pakkumisel olevate sõidukite keskmine käibemaksuta hind on 19 233
eurot.
14. Kuna kahju hüvitamise kaudu ei ole rikastumine lubatav, tuleb nimetatud samaväärse
asendusasja soetamise kulust maha arvata kahjustatud asja jääkväärtus ehk väärtus, mis
hagejal on võimalik sõiduki realiseerimisest saada. Hageja on pöördunud kasutatud ja
remonti vajavate sõidukite ostmisega tegeleva äriühingu Audest-Auto OÜ poole ning
nimetatud äriühing on teinud hagejale sõiduki, sellisena nagu see tänases seisus on (sh koos
remonditud mootoriga), ostmiseks 01.11.2023 hinnapakkumise summas 3 800 eurot (s.o
koos käibemaksuga; ilma käibemaksuta summa oleks 3 167 eurot). Seega on ja oli 2020. a
hagejal võimalik soetada sõidukiga samaväärne auto hinnaga 19 233 eurot ning võõrandada
sõiduk omakorda hinnaga 3 167 eurot. Nimetatud summade vahe moodustab kokku 16 066
eurot. Kuna sõiduki kahjustuste kõrvaldamine maksab minimaalselt 17 054 eurot, siis
7(30)
2-20-11264
arvestades samaväärse asendussõiduki soetamismaksumuse suurust ja sõiduki jääkväärtust on
põhjendatud, et kostjad hüvitavad hagejale üksnes summa 16 066 eurot. Seega palub hageja
kostjatelt VÕS § 132 lg 3 ja lg 1 kohaselt välja mõista hagejale hüvitis summas 16 066 eurot.
Kostjate vastuväited
15. Kostjate 15.02.2021 vastuse kohaselt hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks
autorendi kulude näol perioodi eest 18.05.2020 kuni 31.01.2021 summas 7770 eurot.
Arvestades hageja poolt deklareeritud vaidlusaluse auto turuhinda 8300 eurot, on samaväärse
auto rendi 8 ja poole kuu eest nõutav summa 7770 eurot ebamõistlikult suur ning ka oluliselt
suurem tänasest autorendi turuhinnast Eestis.
16. Kostjate 02.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt hageja on käesoleval juhul ise endale
kahju tekitanud põhjendamatult kalli sõiduki rentimisega. Hagejale kuulunud kasutatud
sõidukiga samasse hinnaklassi jääb uueväärne Dacia Sandero. Veebikeskkonnas
www.mobire.ee on võimalik linnamaasturit Dacia Sandero rentida hinnaga 329 eurot (sh
käibemaks). Antud rendihind sisaldab korralisi hoolduseid, kindlustuse makseid,
kulumaterjale, rehve jne. Teisisõnu kõiki kulutusi, mida hageja enda sõidukiga sõites oleks
pidanud ise tasuma ning mis ei saa olla kahju osa. Standardne renditeenuse maksumus koos
liiklus- ja kaskokindlustuse, asendusauto ja 24 tunnise teeninduskeskuse toega oleks aga
maksumusega 259 eurot (sh käibemaks). Ilma täiendavate teenusteta ja auto amortisatsiooni
arvesse mitte võttev auto rendihind ei saa olla seega suurem kui 159 eurot kuu (sh käibemaks)
ehk võimalik kahju ühes kuus ei saa olla suurem kui 132,5 eurot (ilma käibemaksuta). VÕS §
140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses
oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult
vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,
isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
Äriregistri andmete kohaselt puudusid hagejal juriidilise isikuna 2020 ettevõttes töötajad ja
ettevõtte kohustusi täitis üksnes juhatuse liige. Kostjad on seisukohal, et hageja kahju
tekkimist saab õigustada asjaolu, kui enne vaidluselase sõiduauto Audi Q7 soetamist oli
hagejal majandustegevuse elluviimiseks samuti sõiduk, mida hageja kasutas. Lisaks oleks
hageja juhatuse liige saanud kahju tekkimise vältimiseks kasutada töösõitudeks võimalikku
isiklikku sõiduautot ja kanda isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks tekkinud
kulutused.
17. Maakohus tuvastas 30.03.2023 otsuses, et sõiduauto Audi Q7 registreerimismärgiga
XXX omanik on hageja ning sõiduk on kostja Forss OÜ otsese ja Tarfor OÜ kaudses
valduses. Kohus asus seisukohale, et puudub alus kohaldada VÕS § 654 lg-st 1 tulenevat
töövõtja pandiõigust ning hagejal on AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 kohaselt nõudeõigus igaühe vastu,
kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus ei tuvastanud sõiduki hageja tahte vastast kostja
valdusesse võtmist, vaid leidis, et kostjatel puudus alus sõidukit enda valduses hoidmiseks.
Ringkonnakohus täpsustas seisukohtasid, rõhutades et kaebuse lahendamisel ei ole oluline,
millal täpselt sõiduki omandiõigus hagejale üle läks ning jõudis järeldusele, et see toimus igal
juhul enne hagi esitamist 04.08.2020. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja oli seisuga
06.05.2023 sõiduki omanik. Sõiduki tahtevastase teisaldamise osas tuvastas aga kohus üksnes
selle, et kostjad teadsid sõiduki teisaldamiseks otsese valdaja Differ OÜ nõusoleku
puudumisest. Maakohus tuvastas, et hageja sai sõiduki omanikuks hiljemalt 02.06.2020 ning
ringkonnakohus tuvastas, et hiljemalt 04.08.2023. Täpset omandiõiguse ülemineku kuupäeva
ei ole seni kohtud pidanud vajalikuks tuvastada. Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjad teadsid
sõiduki omaniku vahetusest ja uue omaniku nõusoleku puudumisest sõidukit teisaldada.
8(30)
2-20-11264
18. Hageja ei ole tõendanud asendusauto rentimise vajalikkust ja selleks tehtud kulutuste
põhjendatust. Kostja ei nõustu hagejaga, et hageja majandustegevuses oli sõiduki igapäevane
kasutamine hädavajalik. Hageja majandustegevus algas juba 2019. aastal ehk enne ilma
vaidlusaluse mootorita liikumiskõlbmatu sõiduki omandamist. Hageja 2020. aasta
majandusaasta aruande kohaselt oli perioodil 17.05.2019 kuni 31.12.2019 hageja käive 84
015 eurot. Seega oli hageja käive 2019. a ajalist perioodi arvestades kordades suurem hageja
2020 käibest. Ei ole eluliselt usutav, et igapäevaselt ettevõtte majandustegevuse elluviimiseks
sõidukit vajav ettevõte soetab endale sõiduki ligemale 1 aasta pärast äritegevuse alustamist.
Veel enam, hageja soetas väidetavalt endale hädavajaliku töövahendi töökõlbmatus
seisukorras teadmata, mis sõidukil üldse viga on ning kas ja millal sõiduki töökorda saab.
Hageja majandusaasta aruanded kinnitavad, et hageja majandustegevus oli võimalik ka ilma
sõidukita või olemasoleva kolmanda sõidukiga ning seejuures palju suurema käibega, kui
pärast vaidlusaluse sõiduki soetamist ja OÜ-lt Properito väidetava sõiduki rentimist. Sellest
tulenevalt puudub kostjatele etteheidetava õigusvastase tegevuse ja hagejal tekkinud kahju
vahel põhjuslik seos, mis on kahju hüvitamise kohustuse ja VÕS § 132 kohaldamise eeldus.
19. Sõltumata samaväärsusest peavad asendusauto kulutused olema mõistlikud ning vastama
turusituatsioonile. Vastasel juhul tekib kahju hagejast endast tulenevalt ja kahjuhüvitis kuulub
VÕS § 139 lg 1 alusel vähendamisele. On märkimisväärne, et võrreldes hageja poolt soetatud
vaidlusaluse sõiduki turuhinnaga (04.08.2020 esitatud hagiavalduse punkt 4.5 kohaselt 8300
eurot), oli renditud sõiduki igakuine rendimakse 900-930 eurot üle 10% vaidluselase sõiduki
turuväärtusest. Sõltumata sõiduki samaväärsusest, ei vasta sellises ulatuses rendihinna
tasumine ühelgi juhul kahjuhüvitamise põhimõtetele ning hea usu ja mõistlikkuse
kriteeriumitele. Veelgi enam, Properito OÜ majandusaasta aruande õigsust eeldades oli 2020.
aastal ettevõttel materiaalseid põhivarasid (eelduslikult välja renditud sõiduk) kokku summas
6192 eurot, ehk ettevõtte rentis enda vara igakuise rendihinnaga 15% vara tegelikust
väärtusest.
20. Majandus- ja kutsetegevuses kasutatava sõidukiga on samaväärne sõiduk eelkõige selline
sõiduk, mille abil on võimalik täita vajalikud ülesanded ning mis sobib töökohustuste
täitmiseks. Kostjad ei nõustu hagejaga, et samaväärne sõiduk on üksnes sama mootori
töömahuga sõiduk, kui mootori töömaht ei määra tööülesannete täitmise võimalikkust.
Seejuures on ka Volvo XC70 sõidukit väga erinevate mootorimahtudega ning hageja ei ole
tõendanud renditud sõiduki ühtegi tehnilist näitajat, vanust ega sõiduki läbisõitu. Seejuures
sõltub kõigist nendest andmetest ka sõiduki väärtus ning on selge, et Audi Q7 ei ole
kasutatuna alati kallim kui ükskõik milline Volvo XC70. Samaväärsus VÕS § 132 lg 4
tähenduses on eelkõige seotud asja kasulikkuse või vajalikkusega. Dacia Sondero Stepway
puhul on need tingimused igal juhu täidetud, kuna tegemist on tunduvalt uuema ja vähem
läbisõitnud linnamaasturiga, mille maksumus on suurem või võrdväärne vaidlusaluse 326 250
km läbisõitnud Audi Q7 väärtusega. Dacia Sandero Stepway on sarnaselt Audi Q7-le
linnamaastur, tagab tänu kõrgema istme asendile linnamaasturile vastava sõidumugavuse,
võimaldab transportida vajalikke seadmeid ning võimaldab täita kõiki vajalikke hageja
töökohustusi. VÕS §128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega
seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju
ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks
tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Olukorras, kus hageja oli nõus
rentima Volvo XC70 sõiduautot, oleks hageja poolt olnud põhjendatud ka madalama
rendihinnaga kostjate poolt välja toodud võrdväärse Dacia Sandero Stepway rentimine.
21. Hageja ostis ostmise hetkel (30. märts 2020) sõidukõlbmatu sõiduki, mille töökorda
saamise tõenäosus ja aeg olid sellel hetkel prognoosimatud. Sõiduk viidi kostja I poolt Differ
OÜ-sse ekspertiisi, mitte remonti ning kostjatel oli kohane eeldus vea põhjuse tuvastamisel
9(30)
2-20-11264
saada garantii korras võimalus parandada enda võimalikku ebakorrektset remonttööd. Sõiduki
tollane omanik X ei plaaninudki Differ OÜ-s teostada sõidukile ekspertiisi, vaid kavatses
kostjatele teadmata teostada sõidukile hoopis remondi ning võtta sõiduk enda valdusesse ilma
kostjale I remontööde ja vahetaud detailide eest tasumata. Kostjatel oli kuni sõiduki
teisaldamise hetkeni 06.05.2020 teadmine, et sõiduk on Xi omandis ning kostjatel puudus
teadmine, et oma tegevusega võib kostja tekitada hagejale hagiavalduses väidetud kahju. X
kirjutas Yle 05.05.2020 edastatud e-kirja lõppu „ma ei soovita ilma kliendi nõusolekuta püüda
teisest remonditöökojast sõidukit enda valdusesse võtta“ ehk viidati kostja I kliendile Xile
eraisikuna. Sõiduki võimalikust omanikuvahetusest said kostjad teada alles 17.07.2020
hageja esindaja poolt edastatud e- kirjast. Riigikohus on 26.09.2006 otsuses 3-2-1-53-06
punktis 13 selgitanud, et kahjuliku tagajärje ettenähtavus õigusvastase teo toimepanemise ajal
omada tähtsust delikti üldkoosseisul põhineva (s.o süülise) vastutuse korral. Isik vabaneb
vastusest, kui ta tõendab, et tal ei olnud võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju
vahel. Antud juhul ei olnud kostjatel enne 17.07.2020 võimalik ette näha hagejale kahju
tekitamist, sest kostjad ei saanud teada hageja omandiõigusest ning enne hagiavalduse
esitamist 04.08.2020 ei olnud kostjatel teada sõiduki võimalik mootorivahetuse võimalikkus
mais 2020.
22. Kostjad märgivad, et rendifirmadest renditud sõidukid omavad reeglina rendihinna
raames aga ka liikluskindlustusest tunduvalt kallimat kaskokindlustust. Lisaks ei oleks Audi
Q7 XXX liikluskindlustus olnud hagejale perioodi 18.05.2020 kuni 13.07.2021 174,50 eurot,
kuna liikluskindlustus sõltub kindlustusvõtjast ja juriidiliste isikute puhul on see reeglina
kõrgem füüsilise isiku kindlustussummast. Hageja säästab rendisõiduki kasutamisega sõiduki
läbisõidust tuleneva sõiduki maksumuse vähenemise, rehvide kulumise, korralise hoolduse
(minimaalselt sõltumata läbisõidust on ette nähtud 1 hooldus 12 kuu jooksul),
kindlustusmaksed, erinevad võimalikud remontkulud jne. Sõidukite rentimise korral
sisalduvad sellised kulutused kõik rendihinnas, mis sisaldab korralisi hoolduseid, kindlustuse
makseid, kulumaterjale, rehve jne. Teisisõnu tuleb renditud summast maha arvata kõik
kulutused, mida hageja enda sõidukiga sõites oleks pidanud ise tasuma, sh need kulud, mis
tekivad harvem ja on antud perioodil arvestatavad proportsionaalselt.
23. Dacia Sandero Stepway standardne renditeenuse maksumus koos liiklus- ja
kaskokindlustuse, asendusauto ja 24 tunnise teeninduskeskuse toega oleks 259 eurot (sh
käibemaks). Ilma täiendavate teenusteta ja auto amortisatsiooni arvesse mitte võttev auto
rendihind ei saa olla kostjate hinnangul mitte suurem kui 159 eurot kuu (sh käibemaks) ehk
võimalik kahju ühes kuus ei saa olla suurem kui 132,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja
poolt eelnevalt välja arvestatud väärtus on võrdväärne seejuures kasutuseeliste väärtusele.
Arvestades, et vaidlusaluse sõiduki väärtus oli hagi esitades hagiavalduse kohaselt 8300 eurot
ning hageja ei sõitnud 14 kuu jooksul rohkem kui 15 000 km, oleks keskmine kastuuseelis 11
kuu pikkuse perioodi 04.08.2020 -13.07.2021 eest 15 000/1000 x 11/14 x 0,7/100x8300 =
684,75 eurot. Kostjate hinnangul ei ole aluseid nõuda kastusueeliseid perioodi 06.05.2020-
17.05.2020 eest, kuna antud perioodil ei oleks puuduva mootori tõttu vaidlusalune sõiduk
olnud sõidukõlbulik. Perioodi 14.07.2021-25.09.2023 eest pidanuks hageja hüvitama kostjale
aga maksimaalselt 26 kuulisele perioodile vastavad kasutuseelised, mis lähtudes 11 kuu
pikkusele perioodile vastavate kasutuseeliste maksumuse tõttu 26x684,75/11 = 1618,5 eurot.
24. Kostjad on seisukohal, et sõiduki akus voolu olemasolu puudumine pärast 3 aastas
pikkust seismist on asjaolu, mida hageja oleks pidanud teadma ning ei oleks pidanud
kulutama põhjendamatut tasu lukuabi teenusele. Uste avamine Differ OÜ poolt summas 49,99
eurot on kõiki asjaolusid arvestades kulu, millele kostjad vastu ei vaidle. Sõiduki teisaldamise
kulu 200 eurot ei ole põhjendatud, kuna arvelt nähtuvalt lisandus arvele ooteaeg 1 tund, mis ei
sõltunud kostjatest. Tegemist ei ole kahjuga, mille eest kostjad vastutavad. Kostjad ei pea
10(30)
2-20-11264
põhjendatuks teisaldamise kulu üle 100 euro, kuna oleksid saanud pakkuda antud teenust
hagejale täiendavat kulu tekitamata. Sõiduki seisundi hindamine ja selle kohta asjatundja
arvamuse koostamine kokku 400 eurot ei ole vajalik ega põhjendatud kahju. Ekspert ei ole
ekspertarvamuses märkinud, milline oli sõiduki tehniline seisukord mais 2020. aastal ning
ekspert ei ole võrrelnud sõiduki seisukorra muutumist. Eksperdi arvamusest ei nähtu mitte
ühtegi selgitust või põhjendust, millest tulenevalt on vaatluse käigus tehtud tähelepanekud
seotud justnimelt sõiduki seismisega Mooni 30 parkimisplatsil. Tegemist on ebausaldusväärse
tõendiga, mis ei tõenda ühtegi hageja poolt tõendamist vajavat asjaolu. Lisaks ei nähtu
esitatud arvelt arve summa kujunemine. Põhjendatud ja vajalik hüvitamisele kuuluv kulu on
seega kokku 149,99 eurot.
25. Kostjad teostasid endale teadaolevalt töövõtulepingust tulenevat pandiõigust ning ei
kasutanud sõiduki valduse hõivamiseks jõudu. Kostjad hõivasid 06.05.2020 sõiduki valduse
ilma jõudu kasutamata ning sõiduki valdus hõivamisest oli hõivamise hetkel teadlik Differ
OÜ seaduslik esindaja. Sõiduki omanik X kostjatel sõiduki hõivamist ei keelanud ning
politsei kostjate tegevuses midagi kriminaalset ei leidnud. Harju Maakohtu Tallinna
kohtumaja 12.08.2020 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Kohus
otsustas hagi tagamise korras keelata kostjatel OÜ Forss ja OÜ Tarfor eemaldada hagejale
OÜ Cor Passion kuuluv sõiduauto AUDI Q7 Tallinnas Mooni tn 30 asuvalt kinnistult või
anda eelnimetatud sõiduauto valdus üle mõnele kolmandale isikule, välja arvatud hagejale või
hageja määratud isikule. Sellest tulenevalt ei olnud kostjatel hageja enda taotluse alusel
võimalik sõidukit hoiustada siseruumides ilmastiku eest kaitstult ning seda ei nõudnud
kostjatelt ka hageja ise. Kostjad järgisid sõiduki hoiustamisel hageja poolt kohtu korraldusel
ette nähtud juhtnööre ning hageja poolt esmakordselt hagi terviktekstis märgitud
konserveerimist ei olnud võimalik kostjatel mingilgi moel tagada (auto oli lukus ja kostja
valduses auto võtit ei olnud).
26. Kostja rõhutab, et seejuures ei ole sõiduki konserveerimine põhjendatud ja kahju
hüvitamise eesmärgiga kooskõlas. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on
kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks
olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud sätte
tähenduses ei ole oluline, et sõiduk oleks täna täpselt identses seisukorras 06.05.2020
seisukorrale, vaid kõrvaldada on vaja need puudused, mis esinevad sõidukil täna tulenevad
sõiduki seismisest. Sõiduk peab olema täna sellises seisukorras, nagu see oleks olnud ilma
kostjate tehtud teota hageja valduses olles. Põhjendatud ei ole nende parenduste tegemine,
mida oleks tulnud teha ka siis, kui sõiduk oleks olnud hageja valduses (nt korrosiooni teke,
väärtuse vähenemine vanuse tõttu jne). Hagi rahuldamise korral selliselt, et taastatakse
sõiduki seisukord ja väärtus 2020 hetke seisuga ja hüvitatakse kaotatud kasutuseelised, saaks
hageja kasutada kaks korda 3 aastase perioodi jooksul täpselt samas seisukorras sõidukit ehk
rikastub alusetult. Hageja ei ole aga võtnud arvesse, et enne kostjate valdusesse sattumist oli
sõiduk sõitnud läbi 326 250 km. Hageja ei ole tõendanud puuduste tekkimist kostja valduses,
kuna on üldteada fakt, et Eesti kliimas üle 10 aasta sõitnud sõiduk omab igal juhul
korrosioonikahjustusi sõltumata selle kasutamise viisist või hoiukohast. Lisaks teostas kostja
I vaidlusalusele sõidukile vahetult enne sõiduki valduse hõivamist rohkem kui 4000 eurot
maksva remondi ning sõiduki mootoril oli veel täiendavaid kahjustusi ehk sõiduk oli juba
2020. a halvas seisukorras olev sõiduk.
27. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on sõiduki velgede korrosioon põhjuslikus seoses
kostjate käitumisega. Velgedel saab olla korrosioon üksnes tulenevalt velgede
lakikahjustustest ning see oleks tekkinud 3 aastaga eelduslikult ka sõiduki hageja valduses
olles. Rehvide pragunemine ja vahetuse vajalikkus ei ole tõendatud. Piduriketaste korrosiooni
tõttu ei ole tõendatud piduriketaste vahetamise vajalikkus, vaid võimalik on ketaste
11(30)
2-20-11264
puhastamine. Korrosioon võib piduriketastele tekkida ka paarinädalase seismisega ning see ei
eelda, et vajalik on piduriketaste välja vahetamine. Puuduvad tõendid, et mootori pealne kate
on kahjustatud kostja valduses oleku perioodil. Puuduvad tõendid, et õhkpadjad vajavad
vahetamist. Põhjaalustes õnarustes ja vedrustuse detailides oleks korrosioon sõltuvamata
asjaolust, kas sõiduk on seisnud kostjate valduses või mitte. Tegemist on kahutustega, mis
oleksid sõidukile tekkinud ka sõiduki kasutamise käigus hageja valduses. Puksid on
kuludetailid, mille pragunemine kostja valduses ei ole tõendatud. Reval Auto Esindus OÜ
hinnapakkumisest suur osa moodustab amortisaatorite ja õõtshoobade kulu, mille vahetamise
vajalikkust ei ole hageja tõendatud. Puudub põhjendus, millest tulenevalt on vajalik pindmise
korrosiooniga õõtshoobade vahetus. Nimetatud detailide kogumaksumus on esitatud
hinnapakkumisest 9071,25 eurot. Ka ülejäänud kultuste osas on tegemist põhjendamatute
kultustega, samas on kahju tekkimine tõendamata.
28. Hageja on ebaõigesti lähtunud hagiavalduses aga hüvitist arvutades sõiduki vanusest
2020. aastal. Hageja tuleb asetada täna samasse olukorda, kui kahjuhüvitise aluseks olevat
tegu ei oleks toimunud. Arvestada tuleb, et sõiduki vanus oleks muutunud ka siis, kui sõiduk
oleks olnud hageja valduses ja kasutuses. Ka ilma kostjate poolt sõiduki valdust hõivamata ei
oleks hagejal täna 12 aasta vanust sõidukit. Vaidlusaluse sõiduki läbisõit mais 2020. a oli 326
250 km. Üldteada on asjaolu, et sõiduki hinda mõjutab lisaks sõiduki vanusele teise peamise
asjaoluna justnimelt sõiduki läbisõit. Seetõttu on põhjendamatu võrrelda vaidlusaluse sõiduki
väärtust 100 000 km või 200 000 km läbisõitnud sõiduki väärtusega. Tuleb arvestada, et 300
000 km läbisõitnud sõiduk on kilometraažiga, mille korral võib eeldada kulukate remontide
vajalikkust ning sõiduki väärtus kukub drastiliselt. Seda seisukohta kinnitab ja ilmestab
hageja tervikteksti punktis 39 toodud sõiduki eeldatav väärtus 19 233 eurot, mis on kordades
suurem hageja enda poolt 2020. aastal sõiduki väärtuseks märgitud summast 8300 eurot.
29. Müügiportaali Auto24.ee päringu andmetel on võimalus soetada 2008. aastal
esmakordselt registreeritud sama mootoriga 4.1L 240 kw üle 300 000 km läbisõiduga sõiduk
6500 euro või 7500 euro eest ning väiksema kuid samaväärselt hinnatud mootoriga 3.0 176
kw üle 300 000 km läbisõiduga sõiduk hinnaga 5550 euro või 5999 euro eest. Seejuures
rõhutab kostja, et tegemist on müügikuulutustes müüja poolt märgitud soovitud hinnaga,
millest reeglina tegelikud tehingud toimuvad ostjate soovil madalama hinnaga.
Müügikuulutustes olevat hinda arvesse võttes on hagejal võimalik soetada enda sõiduki
asemele täna samaväärne sõiduk keskmiselt hinnaga 6387,25 eurot. Hageja on hagiavalduses
märkinud, et täna on tema sõiduk väärt 3167 eurot (ilma käibemaksuta) ehk 3800 eurot (koos
käibemaksuga). Hageja on väärtust hinnates tuginenud hagejale tehtud ühele
hinnapakkumisele. Kostjad on seisukohal, et üks hageja enda poolt tellitud hinnapakkumine ei
kajasta sõiduki väärtust adekvaatse ja tegelikuna. Hageja on 04.08.2020 esitatud
hagiavalduses märkinud, et sõidukile töökorras mootori paigaldamise maksumus koos
paigaldamise töötasudega on kokku 3255,23 eurot (ilma käibemaksuta - mootor 1950 eurot +
km ja paigaldus 1305,23 eurot + km). Ei ole eluliselt usutav, et pärast 3255,23 eurot (ilma
käibemaksuta) makstavat remonti on sõiduki terviklik turuväärtus kõigest 3167 eurot (ilma
käibemaksuta).
30. Isegi eeldades hageja poolt esitatud sõiduki väärtuse õigsust 3800 eurot (koos
käibemaksuga), ei ole hageja kahjuhüvitise arvestus materiaalõigusele vastav. KMS § 16 lg 2
p 9 kohaselt ei maksustada käibemaksuga kaupade käivet, mille soetamisel puudus õigus
sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Käesoleval juhul soetas hageja vaidlusaluse sõiduki
eraisikult ehk sõiduki soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudus. Seetõttu on
hagejal võimalik võõrandada vaidlusalune sõiduk ilma käibemaksuta summaga 3800 eurot.
Võttes aluseks sõiduki eeldatav müügihind 3800 eurot ning samaväärse sõiduki turuväärtus
6387,25 eurot, on hagejal tekkinud maksimaalne kahju 2587,25 eurot. Seda üksnes juhul, kui
12(30)
2-20-11264
kohus tuvastab sõidukil kostjate valduses kahju tekkimise, tekkinud kahju suurus on suurem
kui 2587,25 eurot ja kostjad vastutavad tekkinud kahju eest. Täna ei ole hageja aga esitanud
tõendeid, et sõiduki seisukord on halvenenud võrreldes 06.05.2020 hetke seisuga ning see on
toimunud otseselt kostjate tegevusest tulenevalt.
Kohtuotsuse põhjendus
31. Kohus on seisukohal, et hagi kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt.
32. Kohus võtab asja juurde kostjate poolt 21.06.2024 esitatud tõendi Dacia Sandero
Stepway detailiandmete ja Audi Q7 detailandmete kohta. Kohus nõustub kostjatega, et
tõendite esitamist tingis hageja seadusliku esindaja vande all antud selgitused. Hageja
seaduslik esindaja selgitas, milliste töökohustuste täitmiseks ta asendussõidukit vajas ning
milline peaks olema asendussõiduki funktsionaalsus. Kuivõrd kostjad on eelnevalt väitnud ja
esitanud tõendid selle kohta, et nende hinnangul on samaväärne sõiduk Dacia Sandero
Stepway, kuid asja materjalide juures puudus tõend Dacia Sandero Stepway tehniliste
näitajate kohta, siis tulenevalt hageja seadusliku esindaja vande all antud selgituste sisust
muutus Dacia Dacia Sandero Stepway tehniliste näitajate tõendamine oluliseks asjaoluks.
Samuti on oluline Audi Q7 tehnilised andmed, selleks et võrrelda hageja omandis olnud
sõiduki (mida hageja kostjate tegevuse tõttu kasutada ei saanud) ja kostjate väidetud
samaväärse sõiduki tehnilisi andmeid. Kostjad taotlesid vastavate tõendite esitamiseks tähtaja
andmist ka varasemalt (s.o 11.06.2024 istungil). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
331 lg 1 järgi võtab kohus hilinenult esitatud tõendi vastu kui menetlusse võtmine ei põhjusta
kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks
oli mõjuv põhjus. Käesoleval ajal ei põhjustanud tõendi esitamine menetluse viibimist ning
hagejal oli võimalus 28.06.2024 menetlusdokumendis tõendi kohta oma arvamust avaldada.
Ülejäänud tõendite (Volvo XC70 detailiandmed, Dacia Jogger detailiandmed, Dacia Jogger
rendihind) vastuvõtmisest kohus keeldub. Kostjad pole enne eelmenetluse lõppu tuginenud
asjaolule, et samaväärne oleks ka Dacia Jogger. See väide ja tõend on uus ning kostjad ei
põhjendanud, miks seda väidet ja tõendit ei saanud varem esitada.
33. Äriregistrist nähtuvalt kustutati Osaühing Tarfor registrist 05.08.2024. Ametlikes
Teadaannetes 05.08.2024 avaldatud äriühingu ühinemise teate kohaselt ühinemislepingu
tingimuste kohaselt OSAÜHING FORSS (ühendav ühing) ja Osaühing Tarfor (ühendatav
ühing) ühinesid ning Osaühing Tarfor ühendatava ühinguna loeti juriidilise isikuna
lõppenuks. Osaühing Tarfor tegevus jätkub edaspidi OSAÜHING FORSS nimel. Äriühingute
ühinemisel läheb äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara,
sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu
asukoha äriregistrisse läheb ÄS § 403 lg 1 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara üle
ühendavale ühingule. Ühendatav ühing loetakse ÄS § 403 lg 2 järgi lõppenuks ühinemise
kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ning registripidaja kustutab ühendatava
ühingu äriregistrist. Ühinemise näol on tegemist üldõigusjärgluse juhtumiga. Tulenevalt
ettevõtte üleminekule järgnenud kostjate ühinemisest ning kostja II äriregistrist kustutamisest
on tegemist omakorda menetlusõigusjärglusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
209 lg 1 mõttes. Kuna kostja I juba osaleb menetluses, siis ei ole vajalik täiendavalt asendada
kostjat II kostjaga I. Samuti ei ole vajalik kostja II suhtes menetlust lõpetada, kuna tema
menetluslik positsioon läks kokkuvõttes üle kostjale I TsMS § 353 alusel. Nimelt tuleneb
TsMS § 353 lg-test 1, 3 ja 4, et sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele tervikuna üle, st
menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209
lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (vt RKTKo 3-2-1-113-11, p 49 jj).
13(30)
2-20-11264
34. Hageja nõuab kahju hüvitamist deliktilisele vastutusele tuginedes. Võlaõigusseaduse
(VÕS) § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju
tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
eest vastavalt seadusele. VÕS § 1043 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane
eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse
rikkumisega. Võõra asja ebaseadusliku valdamisega tekitatud kahju eest vastutab
ebaseaduslik valdaja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel (vt RKTKo 3-2-1-51-09, p
15). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kommentaaride kohaselt kuna omaniku õiguste hulka kuulub ka
õigus asja vallata, on omandiõiguse rikkumiseks ka omanikule kuuluva valdusõiguse
rikkumine, mis võib eelkõige seonduda temalt valduse äravõtmisega, mis kujutab endast
omandiõiguse rikkumist AÕS § 80 mõttes. Õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise
eeldusena peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse (VÕS §-d 1043 ja 1045),
kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).
Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050
lg 1) (vt RKTKo 3-2-1-123-05, p 23). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse
vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1) (vt RKTKo 2-19-7370, p 18).
35. Kostjate õigusvastaseks käitumiseks tuleb käesoleval juhul pidada hagejale kuuluva
sõiduki valdusõiguse rikkumist kostjate poolt. Vaidlustamata asjaoludel X sõlmis 17.
veebruaril 2020 kostjaga II töövõtulepingu sõiduki mootori remondiks. Kostja II sai sõiduki
Audi Q7, registreerimismärk XXX, valduse, kui selle eelmine omanik X viis sõiduki kostja II
juurde remonti. Kostja II seaduslik esindaja Y teisaldas sõiduki Differ OÜ-st kostja I
parklasse. Sõiduk oli enne selle tagastamist hagejale kostja I otseses ja kostja II kaudses
valduses.
36. 30. märtsi 2020. a müügilepingust nähtuvalt on X võõrandanud vaidlusaluse sõiduki 30.
märtsil 2020 hagejale (dtl 592). Müügilepingu p 4 kohaselt läheb omandiõigus sõidukile
müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist (dtl 592). Sõiduki
registreerimistunnistuse kohaselt (väljastatud 02.06.2020) on sõiduki Audi Q7,
registreerimismärk XXX, omanik hageja (dtl 15-16). Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a
määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 9 kohaselt ei ole registriandmetel
õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Liiklusregistri puhul on tegemist
informatiivse andmekoguga, mida kasutatakse avalike ülesannete täitmiseks. Liiklusregistri
kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile (Riigikohtu 9. märtsi 2010. a otsus
haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 12). Kohus loeb mootorsõiduki 30. märtsi 2020. a lepingule
tuginedes tuvastatuks, et sõiduki omand läks hagejale üle 30. märtsil 2020. Nagu Tallinna
Ringkonnakohus käesoleva tsiviilasja 16. detsembri 2022 otsuse p-s 10.5 leidis, siis hageja
omandiõiguse tekkimist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei ole saanud sõiduki otsest valdust.
Kuivõrd pooled olid 30. märtsi 2020. a müügilepingu p-s 4 leppinud kokku omandiõiguse
üleminekus ja hageja on sõiduki omanikuna kantud registrisse, oli X täitnud omandi
üleandmise kohustuse sõiduki väljanõudeõiguse loovutamisega hagejale. Ringkonnakohus
leidis sama otsuse p-s 11, et kostjal II oli tekkinud töövõtja pandiõigus sõiduki suhtes ja see ei
lõppenud sõiduki omaniku vahetumise tõttu, kuid pandiõigus lõppes sõiduki valduse
kaotamisega. Vaidlustamata asjaoludel 1. aprillil 2020 viidi sõiduk kostja II juurest Differ
OÜ-sse. Ringkonnakohus leidis eelviidatud otsuse p-des 11.3.2 ja 11.3.7, et sellega läks
sõiduk kostja II valdusest välja ja ta ei saanud asja tagasi nõuda. Sellega oli kostja II
pandiõigus AÕS § 286 p 2 järgi lõppenud. Ringkonnakohus nõustus käesoleva tsiviilasja 16.
detsembri 2022 otsuse p-s 14 maakohtu poolt tuvastatuga, et kostjad ei saanud pandiõigusele
tuginedes keelduda sõiduki väljaandmisest.
37. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et 06.05.2020 kirjutas hageja seaduslik esindaja
X Yle (OSAÜHING FORSS esindaja), et viimane on viinud Xi tahte vastaselt ära sõiduauto
14(30)
2-20-11264
Audi Q7, registreerimismärk XXX, Differ OÜ territooriumilt aadressil Vellomaa, Kehra,
Anija vald, Harju maakond. X palus viia sõiduk tagasi nimetatud territooriumile hiljemalt
07.05.2020 kl 9.00. Sõiduki tagastamata jätmisel on X sunnitud pöörduma ebaseadusliku
tegevuse tõttu politseisse (dtl 19). X saatis 21.05.2020 OSAÜHING FORSS esindajale Y´ile
e-kirja, milles tõi esile, et tulenevalt viimase ebaseaduslikust tegevusest on nad sunnitud
rentima samasse klassi kuuluva asendussõiduki (rendisuhte algus 18.05.2020), mille rendikulu
osas kavatsetakse samuti hüvitist nõuda. Sõiduki rendisumma on 30 eur/päev ning sellele
lisandub käibemaks (dtl 99). Sama e-kirjaga on teavitatud, et alates 30.03.2020 kuulub sõiduk
Cor Passion Oüle (dtl 99).
38. 17.07.2020 saatis hageja lepinguline esindaja OSAÜHING FORSS´ile nõudekirja sõiduki
valduse tagastamiseks hiljemalt 22.07.2020 a (dtl 23). Hageja lepinguline esindaja viitas, et
sõiduk on OSAÜHING FORSS valduses sõiduki omaniku tahte vastaselt ja õigusliku aluseta
ning kui hiljemalt 22.07.2020 ei ole sõidukit hagejale üle antud ega ole e-kirja teel teatatud, et
on lubatud sõiduki teisaldada, järeldab hageja, et OSAÜHING FORSS on keeldunud sõiduki
üleandmisest. Sellisel juhul esitab hageja õiguste kaitseks Harju Maakohtule hagiavalduse
sõiduki väljaandmiseks ning sõiduki ebaseadusliku valdamisega tekkinud kahju hüvitamiseks
(sh tekkinud kulude, samuti kasutuseelise kaotusest tingitud kahju (dtl 23). OSAÜHING
FORSS vastas 21.07.2020, et sõiduk on nende valduses aadressiga Mooni 30, Tallinn FORSS
OÜ kinnises valvega parklas lähtudes töövõtulepingu pandiõigusest (dtl 27).
39. Eelnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et kostjad rikkusid hageja
omandiõigust vaidlusalusele sõidukile seeläbi, et viisid selle kostja I territooriumile ning
keeldusid sõiduki valduse väljaandmisest. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis kostja II sõiduki
osas sõlmitud töövõtulepingust tulenev pandiõigus lõppes 1. aprillil 2020, mil sõiduk viidi
kostja II juurest Differ OÜ-sse. Seega alates 1. aprillist 2020 puudus kostjal II õigus keelduda
sõiduki valduse väljaandmisest. Kostja II seaduslik esindaja Y teisaldas sõiduki Differ OÜ-st
kostja I parklasse. Ka kostja I otsene valdus sõidukile oli ebaseaduslik. Kostjad on seega
rikkunud hageja omandiõigust, mille hulka kuulub mh õigus sõidukit vallata (AÕS § 80 lg 1).
Tegemist on õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses.
40. Kostjate väitel maakohus ei tuvastanud sõiduki hageja tahte vastast kostja valdusesse
võtmist, vaid leidis, et kostjatel puudus alus sõidukit enda valduses hoidmiseks. Samuti
viitasid kostjad sellele, et maakohus ei tuvastanud, et sõiduk teisaldati Differ OÜ-sse hageja
tahte vastaselt. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määrav, kas sõiduk läks kostja II
valdusesse hageja või tema õiguseelneja tahtekohaselt või tahtevastaselt. Nagu kohus
eelnevalt tuvastas, siis kostja II valdus sõidukile tekkis töövõtulepingu sõlmimise järgselt.
Samuti on kohus tuvastanud eelnevalt, et hageja on nõudnud kostjalt I (kelle otsesesse
valdusesse oli kostja II sõiduki üle andnud) sõiduki väljaandmist. Hageja ja tema lepinguline
esindaja on oma nõudekirjades toonitanud, et kostja I tegevus on ebaseaduslik. Eelneva
valguses ei saa järeldada, et kostjad pole hageja suhtes õigusvastast tegu toime pannud.
Olukorras, kus asja omanik nõuab asja valduse üleandmist ning asja valdaja sellest
põhjendamatult keeldub, on kohtu hinnangul VÕS § 1045 lg 1 p 5 koosseisu õigusvastasuse
element täidetud. Kostjate õigusvastane tegu seisneb mitte sõiduki teisaldamises Differ OÜ
´sse, vaid sõiduki viimises kostja I parklasse ilma sõiduki omaniku nõusolekuta ja sõiduki
valduse omanikule üleandmisest keeldumises.
41. Asendusauto üürimise kulud võivad kuuluda hüvitamisele VÕS § 132 lg 4 alusel. VÕS §
132 lg 4 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid
kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule
vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. VÕS § 132 lg 4
esimene lause võimaldab seega asendusauto üürimise eest tasutud raha hüvitamist. Kohus
15(30)
2-20-11264
leiab, et vaidlusalune mootorsõiduk Audi Q7 oli hagejale vajalik ja kasulik. Hageja
registriandmete kohaselt oli hageja tegevusalaks perioodil 2020-2021 ärialane nõustamine
ning ehitusseadmete ja masinate rentimine (dtl 418, 420, 429, 432, 438). Hageja esitas kohtule
hageja ja Jägala Energy OÜ vahel 17.06.2019 sõlmitud lepingu, mille kohaselt hageja
kohustus osutama Jägala Energy´le hüdroelektrijaama opereerimise teenust (sh
nädalavahetuseti) (dtl 549-551). Lepingu kehtivuse periood oli 01.07.2019-30.06.2023 (dtl
551). Samuti on kohtule esitatud arved, milledest nähtub, et hageja osutas OÜ-le MS Tehnika
ehitus- ja metallitööseadmete rentimise ja hooldamise teenust perioodil mai 2020 kuni juuli
2021 (dtl 555-571).
42. Hageja seadusliku esindaja X andis vande all järgmisi selgitusi: „Cor Passionil on kaks
tegevussuunda. Üks on erinevate metalltöö ettevõttetööks vajalike vahendite rentimine ja
teine on hüdroelektrijaamas operaatorteenuse osutamine. Perioodidel, kus elektrijaama
personal seda poolt ei kata ehk nädalavahetused, riigipühad, puhkuste perioodid ja öised
ajad. Mõlemad objektid asuvad kohtades, kus ühistranspordi ühendus puudub või mõistlikul
moel puudub. Lisaks ühistranspordi ühendusele on vajadus vedada asju, mida ei ole võimalik
vedada. Tegu on ülesannetega, kus on oluline vedada raskeid asju. Metallitöö ettevõte
paikneb Pärnumaal Sauga vallas Kilksamal ja hüdroelektrijaam Harjumaal Jõelähtme vallas
Jägala külas. Iseloomu poolest Pärnus asuva tootmisettevõtte tehnikapark, mida Cor Passion
annab rendile on lisaks rendifunktsioonile on käigushoidmise funktsioon. Tehnikapark on lai.
See sisaldab hooldust, mingit osa hooldustöödest teostan ise ja teatud osa töödest
spetsialiseerunud ettevõtted. Tegu on raskete aparaatidega, mida ongi võimalik transportida
ainult mingisuguse transpordivahendiga. On ka vaja väikevahendeid viia, mis on
kuluvahendid ja osaliselt katki minevate seadmete osad. Audi ja Volvoga sai vahendeid
vedada. Sellel eesmärgil me Audi ostsime, et teenust osutada ja asju vedada. Tegime seda ka
Volvoga. Erinevates olukordades oleks olnud võimalik vedusid teha teistsuguse autoga,
küsimus on auto gabariitides. Tavalise sedaan autoga ei saa kõiki vedada. Pigem peaks
olema pikemat laadi ruumiga auto. Jägala pool teenuse osutamise juures juurdepääsu tee
puudub. Seal on aastaajati keeruline juurdepääs. Kuivemal perioodil on võimalik sinna
pääseda sõiduautoga, aga muul ajal kui on vihmaperiood, muutub juurdepääs väga raskesti
läbitavaks. Tahab kõrgemat kliirensit saada. Augud, mis ala kasutajate poolt sõidetakse
muutuvad suuremaks ja madalapõhjalise autoga ala ei ole läbitav. Meil ei ole olnud valikut.
Kui on märg aeg, siis objektile ei lähe. Meil on kohustus reageerida kindlal ajal ja jõuda
kohale ja teostada vajadusel ülesandeid.(…)Kohustused olid enne Audi soetamist olemas.
Enne Audi soetamist täitsin kohustusi teiste autodega. Enne seda Cor Passionil sõidukit ei
olnud ettevõttel.(…) Tegu on täisautomaatse elektrijaamaga ja igal ööl tööpäeviti ei olnud
vajadust sinna liikuda aga kui on tormid vms, siis sellised olukorrad tingivad vajaduse kohale
minna. Oli nädalavahetuseti tarvis kohal käia, sest voolav vesi toob kaasa prahti, mis
tõkestavad kalade liikumist turbiinidesse, kus seda on vaja puhastada.(...)Oli teada periood,
kus oli vaja viia lisaseadmeid vms. Need sai koondada ühte päeva ja teostada korje ja viia
kliendile, kuid olid reageerimised, mis tulid ootamatuna. Seade puruneb vms. Kõik seadmed
on töös ja tuleb reageerida. Kui oli võimalus, siis hankida uus töövahendi osa ja viia kohale,
et töö saaks jätkuda“ (dtl 784).
43. Transpordiameti 23.05.2024 vastuse kohaselt on Cor Passion OÜ omandis liiklusregistri
andmeil alates 02.06.2020 registreeritud sõiduauto Audi Q7, VIN-kood, esmaregistreerimise
aasta 2008, registreerimisnumbriga XXX, ja vastutavas kasutuses on alates 14.07.2021
registreeritud sõiduauto CITROEN BERLINGO, registreerimisnumbriga XXX (dtl 778).
Seega perioodil 18.05.2020-13.07.2021 polnud hageja omandis muid sõidukeid, mh polnud
hageja registri kohaselt muude sõidukite vastutav kasutaja. Eelloetletud kirjalike tõendite ja
hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuste põhjal loeb kohus tuvastatuks, et sõiduk
oli hagejale vajalik eelkõige hageja majandustegevuseks, st Jägala Energy hüdroelektrijaama
16(30)
2-20-11264
opereerimiseks ja OÜ-le MS Tehnika ehitus- ja metallitööseadmete rentimise ja hooldamise
teenuse osutamiseks. Hageja juhatuse liikmel oli vaja sõita Jõelähtmele ja Pärnumaale, sh
vajadusel vedada seadmeid.
44. Kohus ei nõustu kostjate lähenemisega, et hageja kahju tekkimist saab õigustada asjaolu,
kui enne vaidluselase sõiduauto Audi Q7 soetamist oli hagejal majandustegevuse
elluviimiseks samuti sõiduk, mida hageja kasutas. Samuti on põhjendamatu kostjate väide, et
hageja juhatuse liige oleks saanud kahju tekkimise vältimiseks kasutada töösõitudeks
võimalikku isiklikku sõiduautot ja kanda isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks
tekkinud kulutused. Kohus leiab, et tuleb eristada äriühingu vara ja äriühingu juhatuse liikme/
osaniku isiklikku vara. Juhatuse liige ega osanik ei pea kasutama äriühingu huvides oma
isiklikku vara selleks, et kahju põhjustanud isik vabaneks kahju hüvitamise kohustusest.
Selline mõttekäik ei ole kooskõlas deliktilise vastutuse instituudiga.
45. Kohtu hinnangul ei välista sõiduki kasutamise vajadust hageja majandustegevuses
asjaolu, et hageja majandustegevus algas 2019. aastal ehk enne vaidlusaluse sõiduki
omandamist. Puudub norm, mis kohustaks äriühingut omandama mootorsõiduki
majandustegevusega alustamisel. Samuti ei mõjuta sõiduki kasutamise vajadust ja kasulikkust
hageja majandustegevuses hageja käive. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et sõiduk
oli hagejale vajalik ja kasulik. Kostjad pole omakorda tõendanud, et hageja
majandustegevuses vajalikke töid (Jägala Energy hüdroelektrijaama opereerimiseks kohale
sõitmine ja OÜ-le MS Tehnika seadmete toomine) oleks võimalik teha sõidukit kasutamata.
46. Alusetud on kostjate etteheited sõiduki töökõlbmatule seisukorrale olukorras, kus kostjad
ei andnud hagejale sõiduki valdust välja ega võimaldanud seeläbi sõidukile töökorras mootori
paigaldamist. Hageja esitas tõendi, millest nähtub, et hageja soetas 04.05.2020 MS Tehnika
OÜ´lt Audi Q7 diiselmootori (dtl 84), DIFFER OÜ tegi 06.05.2020 hinnapakkumise ostetud
mootori paigaldamiseks (ja sellega kaasnevateks töödeks) (dtl 85). DIFFER OÜ kinnitas, et
mootori ja käigukasti paigaldus oli planeeritud hiljemalt 2020.a. maikuu keskele. See osutus
võimatuks, kuna sõiduk viidi OÜ Differ töökoja territooriumilt 06.05.2020 ära (dtl 504).
Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid ega väitnud, et vaidlusalune sõiduk oli
kasutuskõlbmatu muul põhjusel kui mootori rike, mille remontimise valmisolekut 2020.a.
maikuu keskel on hageja eelkäsitletud tõenditega tõendanud.
47. Õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist ei ole kostjad
tõendanud. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja tema lepinguline esindaja on pöördunud
kostja I poole 06.05.2020, 21.05.2020, 17.07.2020 ja nõudnud sõiduki valduse väljaandmist,
viidates seejuures asjaolule, et sõiduki kinnipidamine on ebaseaduslik ning kui sõiduki
valdust üle ei anta, siis kavatseb hageja nõuda kahju hüvitamist. Ka prokuratuuri hinnangul
VÕS § 654 lg 1 kohaldamiseks ettenähtud tingimused ei olnud täidetud ning antud olukorras
pandiõiguse teostamine ei olnud õiguspärane (dtl 88-90). 15.05.2020 teade nr 20730000165
kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja prokuratuuri hinnang pandiõiguse teostamise
ebaseaduslikkusele oli saadetud ka sõiduki valdaja e-postile xxx (dtl 89). Seega pidid kostjad
arvestama sellega, et nende pandiõigus võib olla ebaseaduslik ning sellise tegevusega võib
kaasneda kahju ja hageja poolne nõue kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul ei kohaldu ka
VÕS § 1052 lg 2 (vastutuse piirang kahju eest, mis tekitati seisundis, milles isik ei võinud
mõista oma tegude tähendust või neid juhtida). Kohtu hinnangul tegutsesid kostjad kahju
tekitamisel vähemalt raske hooletuse vormis. Kostjad said teada vaidlusaluse mootorsõiduki
omaniku vahetusest hiljemalt 21.05.2020, mil X teavitas sellest kostja I esindajat Y (dtl 99),
kes esines ka kostja II juhatuse liikmena (dtl 100). Omaniku vahetusest teadasaamisele
vaatamata keeldusid kostjad sõiduki valduse väljaandmisest hagejale.
17(30)
2-20-11264
48. Käesoleval juhul on täidetud ka kaitsenormi kaitse-eesmärk (VÕS § 127 lg 2).
Riigikohtu tsiviilkolleegium on asja nr 2-19-7379 otsuse p-s 19 selgitanud, et viidatud sätte
kohaselt ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või
sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg-t
2 tuleb kohaldada ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel ning et selle sätte
kohaldamisel (st rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi kindlakstegemisel) tuleb mh arvestada
sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Piiratud on eelkõige teoga
liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine. Deliktide puhul, kus
teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on
üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. ptk
vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide
kaupa (VÕS §-d 129-132). Riigikohus selgitas, et kahju hüvitamise nõude aluste esinemise
korral peab maakohus nõude ulatuse kontrollimisel kohaldama üksnes VÕS § 132. Riigikohus
on märkinud, et VÕS § 127 lg 2 (ja seega ka lg 3) deliktiõiguslikul kohaldamisel tuleb mh
arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli mingi üldise (lepinguvälise) keelu või kohustuse
rikkumise kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (RKTKo 26.09.2006, 3-2-1-53-06, p 13).
Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on oma kavatsusest nõuda asendussõiduki üüritulu
kostjale I ka teada andnud. Seega oli asendussõiduki üüritulu kui kahju kostjatele igal juhul
ettenähtav. Käesoleval juhul rikkusid kostjad hageja õigust asja vallata (AÕS § 68 lg 1) ning
hagejal oli õigus nõuda endale kuuluvat asja kostjate ebaseaduslikult valdusest välja (AÕS §
80 lg 1). Kohtu hinnangul asendussõiduki üürikulu on eelnimetatud normide rikkumise korral
mõistlikule isikule ka ettenähtav ning sellist kahju saab lugeda hõlmatuks AÕS § 68 lg 1 ja
AÕS § 80 lg 1 kaitsenormide kaitse-eesmärgiga.
49. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema
vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu
tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel kohaldatakse nn conditio sine qua non põhimõtet,
mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma
esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada
elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja
uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks
ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Hageja on nõudnud sõiduki valduse
üleandmist. Kostjad keeldusid hoolimata sellest sõiduki üleandmisest hagejale. Kohus
tuvastas eelnevalt, et sõiduk oli vaidlusalusel perioodil I otseses ja kostja II kaudses valduses.
Mõlemal kostjal oli võimalik sõiduki valdus hagejale üle anda. Juhul, kui kostjad poleks
hageja omandisse kuulunud sõiduki valdust rikkunud ning poleks sõidukit hoidnud aadressil
Mooni 30, Tallinn FORSS OÜ kinnises valvega parklas, poleks hagejal tekkinud vajadust
asendusauto üürimiseks oma majandustegevuse tarbeks. Hagejale tekkinud kahju ja kostjate
tegevuse vahel on seega otsene põhjuslik seos.
50. Hageja palub mõista kostjatelt välja asendusauto üürikulu perioodi 18.05.2020-
13.07.2021 eest summas 12 456,44 eurot. Hageja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et
hageja on tasunud Properito OÜ´le perioodil 18.05.2020-13.07.2021 mootorsõiduki Volvo
XC70 üüri eest päevas 30 eurot, kokku summas 12 660 eurot (dtl 30-32, 306-311, 353-358,
327-341, 360-367). Hagi kohaselt seoses asendussõiduki kasutamisega säästis hageja kulud
sõiduki liikluskindlustusele, millised hageja oleks pidanud kandma siis, kui oleks sõidukit
edasi kasutanud 18.05.2020-13.07.2021 perioodil. Kokku 14 kuu liikluskindlustuse kulu oleks
olnud 203,56 eurot. Hageja vähendab selle võrra oma kahju nõuet ning nõuab 12 456,44 euro
hüvitamist.
51. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja poolt üüritud sõiduk oli samaväärne sõidukile,
mida hageja ei saanud kasutada kostjate tegevuse tõttu. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis
18(30)
2-20-11264
hageja tegevusalaks oli vaidlusalusel perioodil ärialane nõustamine ning ehitusseadmete ja
masinate rentimine. Hagejale oli sõiduk vajalik Jägala Energy hüdroelektrijaama
opereerimiseks ja OÜ-le MS Tehnika ehitus- ja metallitööseadmete rentimise ja hooldamise
teenuse osutamiseks. Hageja juhatuse liikmel oli vaja sõita Jõelähtmele ja Pärnumaale, sh
vajadusel vedada seadmeid. Samuti on hageja seaduslik esindaja selgitanud vande all, et
tavaline sedaan auto ei oleks sobinud, sest sellega ei saa kõiki asju vedada. Oluline oli ka
sõiduki kõrge kliirens, kuivõrd tuli sõidukiga läbida ala, mida madalapõhjalise autoga läbida
ei saa. Kohus leiab, et sõiduki põhiline funktsionaalsus, mis võimaldas hagejal täita
majandustegevuses samu ülesandeid sarnaselt sõidukiga, mille valdust kostjad hagejale üle ei
andnud, seisneb võimaluses vedada seadmeid ja juurdepääsu tagamine teedeta maastikul
tööülesannete täitmiseks (kehvade auklike teede läbimiseks). Sellise funktsionaalsuse
võimaldab kõrgema kliirensiga ja universaalkerega sõiduauto. Kostjate hinnangul Dacia
Sondero Stepway puhul on need tingimused täidetud. Dacia Sandero Stepway on sarnaselt
Audi Q7-le linnamaastur, tagab tänu kõrgema istme asendile linnamaasturile vastava
sõidumugavuse, võimaldab transportida vajalikke seadmeid ning võimaldab täita kõiki
vajalikke hageja töökohustusi.
52. Kohtule nähtub esitatud tõenditest, et Audi Q7 sõidukil on universaal keretüüp, pikkus
5086 mm, laius 1983 mm, kõrgus 1697 mm, kandevõime 620 kg (dtl 16). Audi Q7 2008.
aasta mudeli kliirens on 240 mm ja pagasiruumi suurus 775 liitrit (794). Dacia Sondero
Stepway tehnilised andmed on järgmised: universaal keretüüp, pikkus 4099 mm, laius 2007
mm, kõrgus 1525 mm, kliirens 201 mm, pagasiruumi maht 410/1455 liitrit (dtl 797). Hageja
10.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt sõiduk (Audi Q7 4,2L) on linnamaastur ning Volvo
XC70 on pelgalt kõrgema kliirensiga sõiduauto (ei ole linnamaastur) ning mõlemad on
universaalkerega autod (dtl 665). Kohtule esitatud tõendi järgi on Dacia Sandero Stepway
maastur (dtl 491-492).
53. Kohus nõustub kostjatega, et arvestades hageja majandustegevust saab hageja
tööülesannete täitmisega samaväärselt hakkama ka kasutades Dacia Sandero Stepway
maasturit, mille ühe kuu üür on 259 eurot koos käibemaksuga (dtl 491). Hageja ei ole väitnud
ega tõendanud, et sõiduk peaks olema täpse suuruse, kliirensi kõrguse jmt näitajatega. Hageja
pole tuginenud asjaolule ega tõendanud, et tööülesannete teostamisel oli oluline sõiduki
mootori võimsus. Seega on asjakohatud hageja väited selle kohta, et Dacia Sandero on nii
uuena kui kasutatuna Audi Q7-st ja Volvo XC70-st mootori võimsuselt väiksem auto.
Hageja seaduslik esindaja on vande all selgitanud, et sõiduk peaks pigem olema pikemat laadi
ruumiga ning kõrgema kliirensiga. Kohtu hinnangul vastab Dacia Sandero Stepway
eelnimetatud tingimustele. Kohus ei nõustu hagejaga, et VÕS § 134 lg 4 esimese lause järgse
nõude puhul tuleb asja samaväärsus kindlaks teha asja rahalise väärtuse alusel, sest antud
nõude puhul saab kahjustatud asja omaniku huvi olla suunatud oma majandustegevuses
vajaliku funktsionaalselt sarnase asja kasutamisele, mistõttu ei saa kahjuhüvitis ületada VÕS
§ 132 lg 4 tähenduses samaväärse asja kasutamise kulusid. Neid ületavad kulud jäävad
kahjustatud isiku enda kanda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2021 otsust asjas nr 2-19-
13678, p 28.2). Vastupidisel korral ei oleks väga kallite luksusklassi kuuluvate sõidukite
asendustasu hüvitamine keskmise sissetulekuga isiku/tagasihoidliku kasumiga äriühingu
puhul võimalik.
54. Hageja nõuab asendussõiduki tasu hüvitamist 18.05.2020-13.07.2021 perioodi eest.
DIFFER OÜ kinnitas, et mootori ja käigukasti paigaldus oli planeeritud hiljemalt 2020.a.
maikuu keskele. See osutus võimatuks, kuna sõiduk viidi OÜ Differ töökoja territooriumilt
06.05.2020 (dtl 504). Asja materjalide kohaselt olid kostjad nõus andma sõiduki valduse
hagejale üle 25.09.2023. Seega on põhjendatud asendussõiduki kasutamine perioodil
18.05.2020-13.07.2021, s.o kokku 422 päeva. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on Dacia
19(30)
2-20-11264
Sandero Stepway ühe kuu üüri suurus 259 koos käibemaksuga. 18.05.2020-13.07.2021
perioodil oli käibemaksumäär 20% (KMS § 15, 01.05.2020- 31.12.2021 redaktsioon). Seega
Dacia Sandero Stepway ühe kuu üür ilma käibemaksuta on 215,83 eurot, mis teeb ühe päeva
üüri suuruseks 7,19 eurot (215,83 : 30) ning 422 päeva eest 3034,18 eurot. Eelnimetatud
summast tuleb maha lahutada hageja enda poolt väljatoodud 14 kuu liikluskindlustuse kulu
summas 203,56 eurot, mille tulemusel moodustab asendusauto üürikulu 2830,62 eurot, mille
kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja.
55. VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole
kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või
taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist
alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks
hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagi tervikteksti kohaselt nõuab hageja
asendusauto üürikuludelt viivist alates 13.07.2021. Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks
viivise arvestus algama 13.07.2021. Tsiviilasja materjalide kohaselt suurendas hageja
asendusauto üürikulude nõuet summani 12 660 eurot 30.08.2021 menetlusdokumendis.
Arvestades, et viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ning VÕS §
113 lg 2 esimese lause järgi on kindlaks määramata kohustuse täitmise aja korral viivise
arvestamise alguseks aeg, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest, loeb kohus viivise
arvestamise aja alguseks aega, millal hageja oma suurendatud kahjunõudest teatas, s.o
30.08.2021. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt I välja hüvitiselt 2830,62 eurot viivise
seadusjärgses määras alates 30.08.2021 kuni hüvitise tasumiseni.
56. Kostjad tõid esile, et rendifirmadest renditud sõidukid omavad rendihinna raames
liikluskindlustusest tunduvalt kallimat kaskokindlustust. Samuti ei oleks kostjate väitel Audi
Q7 XXX liikluskindlustus olnud hagejale perioodi 18.05.2020 kuni 13.07.2021 174,50 eurot,
kuna liikluskindlustus sõltub kindlustusvõtjast ja juriidiliste isikute puhul on see reeglina
kõrgem füüsilise isiku kindlustussummast. Seejuures ei toonud kostjad esile ega tõendanud
liikluskindlustuse kulu, mis kostjate arvates põhjendatud oleks. Kuivõrd kohus ei pidanud
põhjendatuks hageja asendusauto kulu sõidukile Volvo XC70, siis ei hinda kohus kostjate
väidet, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel (liiga kalli asendusauto valik)
VÕS § 139 lg 1 tähenduses.
57. Kostjad tõid esile, et lisaks kindlustussummale tuleb rendisummast maha arvutada
kõikvõimalikud muud säästetud kulutused. Kotja hinnangul säästis hageja rendisõiduki
kasutamisega sõiduki läbisõidust tuleneva sõiduki maksumuse vähenemise, rehvide
kulumise, korralise hoolduse (minimaalselt sõltumata läbisõidust on ette nähtud 1 hooldus 12
kuu jooksul), kindlustusmaksed, erinevad võimalikud remontkulud jne. Kohtu hinnangul ei
saa käesoleval juhul täiendavaid kulutusi üürihinnast maha arvutada. Tsiviilasja materjalide
kohaselt hoidsid kostjad hagejale kuuluvat sõidukid väliparklas, mille tõttu sai sõiduk
mitmeid kahjustusi. Hageja hinnangul on sõiduki remondikulud kordades suuremad kui
sõiduki praegune turuväärtus. Sellises olukorras ei saa kohtu arvates kõneleda sellest, et
hageja on säästnud midagi enamat kui liikluskindlustusmaksed. Arvestades käesoleva
vaidluse asjaolusid, oleks hageja-poolsel sõiduki kasutamisel sõiduki seisukord tõenäoliselt
parem kui olukorras, kus see seisis ca 3 aastat avatud parklas kostjate ebaseaduslikus
valduses. Eelneva tõttu ei arvesta kohus hageja kasuks väljamõistetavast hüvitisest maha
täiendavaid kulusid, mille ta pidanuks säästma seetõttu, et ei saanud sõidukit kasutada.
58. Hageja nõuab kostjatelt saamata jäänud sõiduki kasutamiseeliste hüvitist perioodi
06.05.2020-17.05.2020 ja 14.07.2021-25.09.2023 eest kohtu siseveendumuse kohaselt
põhjendatud summas. Hageja seaduslik esindaja selgitas vande all, et Audi Q7 kevadel ostes
teadis hageja sõiduki seisukorrast, nimelt, et sõidukil on tehniline rike. Vigastus oli hagejale
20(30)
2-20-11264
teada ja oli teada, et kui töökoda võtab vastu, siis teeb ta mootori korda ja hageja saab sõidukit
mai keskpaigast hakata kasutama (dtl 784). Kohtu hinnangul ei ole seega sõiduki
kasutamiseeliste hüvitamise nõue perioodi 06.05.2020-17.05.2020 eest põhjendatud, kuivõrd
hagejal polnud võimalik eelnimetatud perioodil sõidukit kasutada ning hageja seaduslik
esindaja oli sellest teadlik. Hagi kohaselt sõiduki eelmine omanik viis 17.02.2020. a sõiduki
selle remontimiseks Tartusse Tarfor OÜ´sse. Vaidlustamata asjaoludel kuulus sõiduk Xile.
Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et X oleks Tarfor OÜ´ga sõlmitud töövõtulepingust
tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Kohtule nähtub, et töövõtulepingu pooled vaidlesid
töövõtulepingust tulenevate nõuete üle tsiviilasjas nr 2-23-2794, milles kohus kinnitas
19.05.2025 määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi p 1.2 kohaselt
kinnitasid pooled, et ei ole tsiviilasja nr 2-23-2794 esemeks olevatest asjaoludest tulenevaid
nõudeid loovutanud. Kuivõrd hageja ei ole Xi ja Trafor OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu
pool ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et X on oma nõuded hagejale loovutanud,
siis ei hinda kohus käesoleva asja lahendis ka hageja väiteid Trafor OÜ poolt ebakvaliteetselt
teostatud tööde kohta.
59. Hageja nõuab kostjatelt saamata jäänud sõiduki kasutamiseeliste hüvitist perioodi
14.07.2021-25.09.2023 eest kohtu siseveendumuse kohaselt põhjendatud summas. Kui
kahjustatud isik ei kasuta uue asja muretsemisele kulunud aja jooksul teist samaväärset asja,
siis annab VÕS § 132 lg 4 teine lause võimaluse nõuda nn normatiivse kahjuna saamata
jäänud kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja
kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt. Kui kasutuseelise väärtuse
kindlakstegemine ei ole võimalik või kui see on oluliselt raskendatud, saab kahju suuruse
määrata kohus (TsMS § 233 lg 2) (vt RKTKo 3-2-1-36-15, p 26). Kasutuseelise nõue, nagu ka
asendussõiduki kulu hüvitamise nõue eeldab, et asi oli vajalik majandus- või kutsetegevuses
(VÕS § 132 lg 4) (vt ka RKTKo 3-2-1-19-13, p 14). Kostjate läbiv väide on, et hageja pole
sõiduki vajalikkust tõendanud. Transpordiameti 23.05.2024 vastuse kohaselt Cor Passion OÜ
´l on liiklusregistri andmeil vastutavas kasutuses alates 14.07.2021 registreeritud sõiduauto
CITROEN BERLINGO (dtl 778). Hageja enda väitel täitis hüdroelektrijaama valveoperaatori
kohustusi hageja seaduslik esindaja ise. X oli hageja ainus juhatuse liige ning töötajaid
hagejal polnud (dtl 499). Kuivõrd alates 14.07.2021 oli hageja kasutuses sõiduk CITROEN
BERLINGO, siis kohtu hinnangul pole hageja põhjendanud ega tõendanud veel ühe täiendava
sõiduki kasutamise vajadust, mistõttu on täitmata VÕS § 132 lg 4 sätestatud saamata jäänud
kasutuseelise hüvitamise nõude eeldus (sõiduk oli vajalik majandus- või kutsetegevuses).
Kohus jätab hageja nõude sõiduki kasutamiseeliste hüvitise väljamõistmiseks perioodi
14.07.2021-25.09.2023 eest rahuldamata.
60. Hagi kohaselt nõuab hageja ka muude vajalike kulude hüvitamist summas 687,49 eurot
(käibemaksuta summa). Nendeks kuludeks on sõiduki 19.10.2023. a kostjate valdusest
äraviimiseks uste avamise teenus OÜ-lt Lukuabi summas 37,50 eurot; sõiduki uste avamine
OÜ Differ poolt (kuna aku oli tühi, siis uksed ei avanenud) summas 49,99 eurot; sõiduki
teisaldamise teenus 19.10.2023. a kostja II asukohast OÜ Differ remonditöökotta Alondra
OÜ poolt summas 200 eurot; sõiduki seisundi hindamine ja selle kohta asjatundja arvamuse
koostamine summas 400 eurot (dtl 505-508). Kostjad ei vaidle vastu uste avamise kulule
summas 49,99 eurot ning kohus mõistab eelnimetatud kulu kostjalt I välja. Kohus ei nõustu
kostjate vastuväitega, mille kohaselt ei ole sõiduki teisaldamise kulu põhjendatud üle 100
euro võrra, kuivõrd arvele lisandus ooteaeg 100 eurot. Kostjate väitel oleksid nad saanud
pakkuda antud teenust hagejale täiendavat kulu tekitama. Kohtule ei nähtu asja materjalidest,
et kostjat oleksid hagejale sellist teenust pakkunud. Kostjate lepinguline esindaja pöördus
27.09.2023 hageja lepingulise esindaja poole ning teatas, et kliendid soovivad sõiduki valduse
üle anda hagejale ning millal on hagejal võimalik valdus vastu võtta (dtl 479-480). Kohtule ei
ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid pakkunud hagejale sõiduki
21(30)
2-20-11264
kohaletoimetamist hageja valitud asukohta. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et
sõiduki teisaldamise teenust saaks tellida odavamalt kui 200 eurot. Tegemist on otsese
varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt I on VÕS § 1043
ja § 1045 lg 1 p 5 alusel põhjendatud. Kostjate süüd välistavaid asjaolusid pole kohus
tuvastanud. Kui kostjad poleks hagejale kuulunud sõiduki enda ebaseaduslikus valduses kinni
hoidnud, poleks hagejal vajalik tellida sõiduki puksiiriteenust (vaidlustamata asjaoludel
puudus sõidukil mootor ning aku oli pikalt seismise tõttu tühi). Kohus mõistab kostjalt I
hageja kasuks välja sõiduki teisaldamise kulu 200 eurot.
61. Kohus ei nõustu kostjatega, et sõiduki seisundi hindamine ja selle kohta asjatundja
arvamuse koostamine kokku 400 eurot ei ole vajalik ega põhjendatud kahju. Tegemist on
samuti otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline
kahju hõlmab mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks. Hageja nõuab kostjatelt ka sõiduki
parandamist/uue samaväärse sõiduki asendamiseks vajalike kulude hüvitamist. Sellise nõude
esitamiseks on vajalik kindlaks teha sõiduki kahjustused. Kostjad ei ole esitanud tõendeid
selle kohta, et asjatundja arvamust saaks tellida soodsamalt. Kostjate vastuväited puudutavad
asjatundja arvamuse lõppjäreldusi ning selle usaldusväärsust ja sisu. Kas kostjad asjatundja
arvamusega nõustuvad või mitte, ei mõjuta asjaolu, et sellise asjatundja hinnangu tellimine
hageja poolt oli põhjendatud ning kohus mõistab asjatundja kulu 400 eurot kostjalt I VÕS §
1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja.
62. Põhjendamatu on kostjate väide, et sõiduki akus voolu olemasolu puudumine pärast 3
aastas pikkust seismist on asjaolu, mida hageja oleks pidanud teadma ning ei oleks pidanud
kulutama põhjendamatut tasu lukuabi teenusele. Tsiviilasja materjalide kohaselt hageja
äritegevus ei ole seotud sõidukite ehituse, müügi, remondi vmt tegevusvaldkonnaga. Seega ei
saa hagejale ette heita teadmatust, et sõiduki akus puudus vool. Voolu puudumine oli tingitud
kostjate ebaseaduslikust pandiõigusest ja sõiduki valduse üleandmisest keeldumises. Kostjate
tegevuse tõttu seisis sõiduk 3 aastat kasutamata. Kui kostjad poleks hageja omandi- ja
valdusõigust rikkunud, poleks hagejal vajalik lukuabi teenust tellida. Kas lukuabil õnnestus
lõpuks uksed lahti teha, ei oma antud juhul määravat tähendust. Kohus mõistab sõiduki ukse
avamise kulu summas 37,50 kostjalt I välja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kokku
mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja muude kulude hüvitise summas 687,49 eurot.
63. Hageja nõuab viivist kahjuhüvitiselt 687,49 eurot alates 19.10.2023. Hageja pole
põhjendanud, miks peaks viivise arvestus algama 19.10.2023. Tsiviilasja materjalide kohaselt
esitas hageja kahju hüvitamise nõude summas 687,49 eurot kohtule esmakordselt 08.11.2023
menetlusdokumendis. Arvestades, et viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral ning VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi on kindlaks määramata kohustuse
täitmise aja korral viivise arvestamise alguseks aeg, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma
nõudest, loeb kohus viivise arvestamise aja alguseks aega, millal hageja kahju hüvitamise
nõude summas 687,49 eurot kohtule esitas, s.o 08.11.2023. Kohus mõistab kostjalt I hüvitiselt
687,49 eurot viivise seadusjärgses määras alates 08.11.2023 kuni hüvitise tasumiseni.
64. Järgnevalt lahendab kohus sõiduki kahjustamisest tekkinud nõuded. Kohtule nähtub, et
asjatundja RP on nimetanud sõidukil järgmised kahjustused: sõiduki välispinnal kasvab
sammal ja salongis areneb hallitus, mistõttu vajab sõiduki kere välispind pesu ja
poleerimist ning salong põhjalikku puhastust; sõiduki velgede värvkate on oksüdeerunud,
mistõttu puudub velgedel kaubanduslik välimus; sõidukil paiknevad rehvid 50% kulumiga
Nokian Hakkapeliitta 8 SUV 255/55R18 on pragunenud ja vajavad vahetust; sõiduki
pidurikettad (vähese kulumiga) on kaetud korrosiooniga, mistõttu vajab pidurisüsteem
remonti (pidurikettad ja klotsid vahetus, piduriõli vahetus ja pidurisadulate profülaktika);
mootori pealne kate on näriliste poolt kahjustatud ja vajab vahetust; sõiduki salongis paiknev
22(30)
2-20-11264
akupatarei ei pea voolu ja vajab vahetust; tagumine kojamehe vars purunenud, mootori võll
oksüdeerunud; lahti ühendatud elektripistikute klemmid on oksüdeerunud ning vajavad
puhastust, osaliselt ka vahetust; sõiduki õhkvedrustus pole töökorras, kompressor ei hakka
tööle. Vedrustuse õhkpatjade ühendusstutside toetuspinnad on oksüdeerunud, mistõttu pole
välistatud õhkpatjade vahetuse vajadus; sõiduki põhjaalused õnarused ja vedrustuse detailid
kaetud pindmise korrosiooniga, mistõttu tuleb need puhastada ja teostada põhjaalune
korrosioonitõrje; rauast valmistatud vedrustuse elemendid: õõtshoovad, stabilisaatori varda
otsad jms kaetud pindmise korrosiooniga ja puksid pragunenud, mistõttu vajavad need
vahetust (dtl 442-443).
65. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et hageja pole tõendanud sõidukil puuduste tekkimist
kostja valduses, kuna on üldteada fakt, et Eesti kliimas üle 10 aasta sõitnud sõiduk omab igal
juhul korrosioonikahjustusi sõltumata selle kasutamise viisist või hoiukohast. Kostjad pole
oma väiteid tõendanud. Hageja esitas kohtule registreeritud eraekspertide nimekirja kantud
asjatundja RP arvamuse. Kohtul ei ole põhjust arvata, et riigi poolt tunnustatud ekspert
(käesolevas menetluses asjatundja rollis) pole võimeline andma adekvaatset hinnangut sõiduki
3 aastasest seismisest tingitud kahjustustele. Kostjate väide, et Eestis üle 10 aasta sõitnud
sõiduk omab igal juhul korrosioonikahjustusi ei ole üldteada asjaolu. Selle kohta pole
tõendeid esitatud. Samuti pole kostjad kummutanud hageja esitatud tõendit (asjatundja
arvamust) sõidukile tekkinud kahjustuste kohta. Asjatundja on selgelt märkinud, et arvamus
on koostatud eesmärgiga fikseerida ca 3 aastat seisnud sõiduki Audi seiskord (dtl 441).
Enamus sõiduki kahjustusi seonduvad sõiduki detailide oksüdeerimise ja korrosiooni
tekkimisega. Kostjad ei ole tõendanud, et nimetatud kahjustused olid sõidukil ka 2020 selle
valduse ebaseaduslikul võtmisel. Asjatundja arvamusele lisatud piltidelt on näha sõiduki
ulatuslikud korrosiooni kahjustused (dtl 521, 526, 531, 532, 537, 538, 539). Samuti ei ole
kostjad tõendanud, et rehvid ei ole pragunenud ja ei vaja vahetamist (selle kohta on hageja
esitanud tõendina asjatundja arvamuse); et pidurikettaid on võimalik puhastada ning pole
vajalik vahetada. Mootori pealse kahjustuse kohta on hageja esitanud tõendina asjatundja
arvamuse, kostjad pole oma vastuväiteid tõendanud. Õhkpatjade vahetusele on viidatud
hageja poolt esitatud tõendis (asjatundja arvamus). Kostjad pole esitanud tõendit, mis
kinnitaks, et põhjaalustes õnarustes ja vedrustuse detailides oleks korrosioon sõltuvamata
asjaolust, kas sõiduk on seisnud kostjate valduses või mitte.
66. Sõiduki kahjustuste parandamiseks tegi hinnapakkumise Reval Auto Esindused OÜ
summas 17 054,28 eurot (käibemaksuta) täpsustades, et tegelik töömaht ilmselt kujuneb
suuremaks, võimalik kuni +30% (dtl 542, 544-545). Kohus ei nõustu kostjate etteheitega
Reval Auto Esindused OÜ hinnapakkumisele, sh et hinnapakkumisest suur osa moodustab
amortisaatorite ja õõtshoobade kulu, mille vahetamise vajalikkust ei ole hageja väidetavalt
tõendatud. Hageja esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja palus
hinnapakkumist just nimelt asjatundja arvamuses toodud puuduste kõrvaldamiseks (dtl 543).
Olukorras, kus kostjad leidsid, et hinnapakkumises esile toodud tööd on ebavajalikud või neid
saaks teha soodsamalt, tulnuks kostjatel esitada selle kohta ka vastavad tõendid. Kostjaid
esindas menetluses vandeadvokaat, mistõttu sai kohus eeldada, et tsiviilkohtumenetluses
kehtivad üldised tõendamise põhimõtted ja reeglid on vandeadvokaadile teada. Kohus loeb
tuvastatuks, et sõiduki parandamise kulud on vähemalt 17 054,28 eurot.
67. Kohus leiab, et sõiduki parandamise kulud on käsitletavad otsese varalise kahjuna VÕS §
128 lg 3 ja § 132 lg 3 tähenduses, mille väljamõistmine kostjalt I võib olla põhjendatud AÕS
§ 84 lg 2 alusel, kui täidetud on nimetatud sätte kohaldamise eeldused. AÕS § 84 lg 2
kohaselt vastutab isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, asja ja selle päraldiste hävimise
ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine
oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. Tegemist on kahju hüvitamise
23(30)
2-20-11264
nõude erikoosseisuga ja VÕS § 1043 jj ei kohaldu. Omavolilise valdaja vastutus asjale
tekitatud kahju eest on kõrgendatud vastutus ja omavoliline valdaja kannab kõiki asja
kahjustamise ja hävimisega seotud riske. Erinevalt pahausksest valdajast ei oma AÕS § 84 lg
2 kohaldamise seisukohalt omavolilise valdaja puhul seega tähtsust, kas omavoli tarvitanud
isik oli kahju tekkimises süüdi, st kas ta oli omavoliliselt hõivatud asja suhtes hoolas või mitte
(vt Riigikohtu 07.10.2009 otsus nr 3-2-1-83-09 p 10). AÕS § 84 lg 2 alusel nõude
rahuldamise eeldused on järgmised: hageja on isik, kes kannab asja hävimise riski, kostja sai
valduse omavoliga, sõiduk on kahjustunud ja see ei oleks kahjustunud, kui asi oleks olnud
hageja valduses.
68. Vaidlustamata asjaoludel Xi nõusolekul viidi sõiduk 1. aprillil 2020 Differ OÜ-sse.
Kostja II seaduslik esindaja Y teisaldas sõiduki Differ OÜ-st kostja I parklasse.
Ringkonnakohus tuvastas käesoleva tsiviilasja 16.12.2022 otsuse p-s 11.3.5, et Differ OÜ
seadusliku esindaja Q 20. mai 2020. a kirjalikust seletusest nähtub, et kui kostja II esindaja Y
5. mail 2020 Qle helistas ja teatas, et saadab sõidukile treileri järele, ütles Q talle, et sõidukit
ei või ilma selle omaniku nõusolekuta teisaldada, ning teatas sellest Xile. Kui samal päeval
helistas Qle ka üks „treileri mees“, kes soovis tulla sõidukit teisaldama, vastas Q ka talle, et
seda ei tohi ilma kliendi nõusolekuta teha. Ka 6. mail 2020 Differ OÜ töökoja territooriumil
selgitas Q Yle, kes oli saabunud sõidukite veoks ettenähtud käruga autoga, et sõiduki
äraviimine kliendi nõusolekuta on keelatud, ja palus tal lahkuda. Kui Q pärast töökoja
territooriumilt lahkumist Tallinnast tagasi sõites nägi sõidukit puksiirautol vastu tulemas,
teatas ta sellest Xile. Q sõnul informeeris ta Yi korduvalt, et tal ei ole õigust sõidukit Differ
OÜ territooriumilt teisaldada ning Q ei luba seda teha. Q seletusest nähtub, et kostjad viisid
sõiduki Differ OÜ territooriumilt ära viimase nõusolekuta ning Differ OÜ esindaja selgitas
kostjate esindajale korduvalt, et sõiduki teisaldamiseks on vaja selle omaniku nõusolekut (dtl
624). 30. märtsi 2020. a müügilepingust nähtuvalt on X võõrandanud vaidlusaluse sõiduki 30.
märtsil 2020 hagejale (dtl 592). 06.05.2020 kirjutas hageja seaduslik esindaja X Yle
(OSAÜHING FORSS esindaja), et viimane on viinud Xi tahte vastaselt ära sõiduauto Audi
Q7, registreerimismärk XXX, Differ OÜ territooriumilt aadressil Vellomaa, Kehra, Anija
vald, Harju maakond. X palus viia sõiduk tagasi nimetatud territooriumile hiljemalt
07.05.2020 kl 9.00. Sõiduki tagastamata jätmisel on X sunnitud pöörduma ebaseadusliku
tegevuse tõttu politseisse (dtl 19). X saatis 21.05.2020 OSAÜHING FORSS esindajale Y´ile
e-kirja, milles tõi esile, et mh alates 30.03.2020 kuulub sõiduk Cor Passion Oüle (dtl 99).
Kohtu hinnangul said kostjad sõiduki valduse omavoliliselt AÕS § 40 lg 2 tähenduses.
Kostjate ebaseaduskikule tegevusele juhtis tähelepanu nii Differ OÜ esindaja kui hageja oma
pöördumistes. Olukorras, kus kostjad teisaldasid sõiduki omaniku nõusolekuta kostja I
parklasse ning keeldusid sõiduki valduse väljaandmist ka pärast omanikuvahetusest
teadasaamist, on kostjate tegevus kvalifitseeritav hageja valduse omavolilise äravõtmisena.
Viidatud sätte kohaselt on omavoli seadusvastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse
rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline.
69. Kohus leiab, et sõiduk ei oleks korrosiooni jm välitingimustes hoitud sõiduki kahjustusi
saanud, kui asi oleks olnud hageja valduses. Kohus tuvastas eelnevalt, et Differ OÜ pidi
paigaldama sõidukile teise mootori ning sõiduk oli hagejale majandustegevuses vajalik. Seega
oleks sõiduk hageja juures kasutuses, mitte ei seisaks 3 a välitingimustes konserveerimata
kujul. Vastupidist ei ole kostjad tõendanud. Ka siis, kui asuda seisukohale, et kostjate tegevus
ei olnud omavoliline, siis on see igal juhul pahatahtlik AÕS § 84 lg 1 tähenduses. Valdaja
hea- või pahausksust hinnatakse §-s 35 sisalduvate reeglite alusel, § 35 lg-st 3 tuleneva
heausksuse eelduse tõttu peab lg 3 alusel valdaja vastu nõuet esitada sooviv omanik vaidluse
korral tõendama, et valdaja oli pahauskne, st teadis või pidi teadma, et tema valdusel puudub
õiguslik alus. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja teatas kostjatele sõiduki omanikuvahetusest
ning palus korduvalt sõiduki valduse väljaandmist hagejale. Seega pidid kostjad vähemalt
24(30)
2-20-11264
möönma, et nende valdus võib olla ebaseaduslik. Pandiõigust reguleerivate sätete ebaõige
tõlgendus ei muuda valdajat heauskseks. Kohus leiab, et kostjad vastutavad sõiduki
kahjustuste eest ka siis, kui kohaldada deliktiõigust, kuivõrd viisid sõiduki omaniku
nõusolekuta enda territooriumile ja/või keeldusid sõiduki omaniku nõudele vaatamata sõiduki
väljaandmisest. Samuti ei võtnud kostjad sõiduki seisukorra säilitamiseks kasutusele vajalikke
abinõusid. Eelnevat sai kostjate käest ka mõistlikult võttes eeldada, kuivõrd kostja II
majandustegevuse hulka kuulus sõidukite remont. Põhjendamatud on kostjate väited, et nad
täitsid hagi tagamise määrust. 12.08.2020 hagi tagamise määruse kohaselt keelas kohus
kostjatel eemaldada sõiduk Tallinnas Mooni tn 30 asuvalt kinnistult. Kohus ei keelanud
kostjatel võtta kasutusele meetmeid sõiduki seisukorra säilitamiseks. Kostjad viisid sõiduki
Mooni tn 30 asuvale kinnistule omavoliliselt ja/või hoidsid sõidukit enda valduses
pahatahtlikult, mistõttu võtsid kostjad enda kanda riski, et koht, kuhu nad sõiduki viisid, ei ole
sobilik selle seisukorra säilitamiseks.
70. VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis
eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (lause 1).
Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta
hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 (lause 2). VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab
olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi
(vt Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2025 otsus asjas nr 2-18-12460, p 12). Käesoleval juhul on
pooled üksmeelel, et vaidlusaluse sõiduki parandamise kulud on asja väärtusega võrreldes
ebamõistlikult kulukad. Küll on poolte vahel vaidlus selles, milline on sõiduki turuväärtus.
Hageja väitel 08.11.2023 seisuga on võimalik sõidukiga sama vana (tootmisaastaga 2010-
2012) sama mark ja mudel (s.o Audi Q7 4,2L) osta alljärgnevate hindadega: 14 916
eurot, 16 500 eurot, 17 999 eurot, 16 583 eurot, 19 900 eurot ja hinnaga 29 500 eurot
(käibemaksuta summad), keskmine käibemaksuta hind on 19 233 eurot. Hageja leiab, et
nimetatud keskmine hind on põhjendatud võtta aluseks selle kulu arvestamisel, mis oleks (ja
oleks olnud 2020) vaja teha, et soetada 12 aastat vana sõidukiga sama mark ja mudel.
Eelnimetatud summast tuleks hageja hinnangul maha arvestada vaidlusaluse sõiduki väärtus 3
167 eurot. Nimetatud summade vahe moodustab kokku 16 066 eurot, mille hageja palub
kostjatelt välja mõista.
71. Kostjate arvates on hageja ebaõigesti lähtunud hüvitist arvutades sõiduki vanusest 2020
aastal. Hageja tuleb asetada täna samasse olukorda, kui kahjuhüvitise aluseks olevat tegu ei
oleks toimunud. Arvestada tuleb, et sõiduki vanus oleks muutunud ka siis, kui sõiduk oleks
olnud hageja valduses ja kasutuses. Ka ilma kostjate poolt sõiduki valdust hõivamata ei oleks
hagejal täna 12 aasta vanust sõidukit. Kostjate arvates on võimalus soetada 2008. aastal
esmakordselt registreeritud sama mootoriga 4.1L 240 kw üle 300 000 km läbisõiduga sõiduk
6500 euro või 7500 euro eest ning väiksema, kuid samaväärselt hinnatud mootoriga 3.0 176
kw üle 300 000 km läbisõiduga sõiduk hinnaga 5550 euro või 5999 euro eest, st keskmiselt
hinnaga 6387,25 eurot. Kostjad on seisukohal, et üks hageja enda poolt tellitud
hinnapakkumine ei kajasta sõiduki väärtust adekvaatse ja tegelikuna. Võttes aluseks sõiduki
eeldatav müügihind 3800 eurot (koos käibemaksuga) ning samaväärse sõiduki turuväärtus
6387,25 eurot, on hagejal tekkinud maksimaalne kahju 2587,25 eurot.
72. Kuivõrd kahju hüvitamine hagejale toimub käesoleva kohtuotsuse järgi, siis nõustub
kohus kostjate arvamusega, et sõiduki väärtuse kindlaks tegemisel tuleb lähtuda sõiduki
tänasest vanusest ja seisukorrast, mis oleks lähedane sellisele, kui kahjuhüvitise aluseks olevat
tegu ei oleks toimunud. Niisiis ei ole hüvitiseks mitte see väärtus, mis sõidukil vahetult enne
kostjate poolt sõiduki valduse äravõtmist oli, vaid see, mis on vajalik pärast selle kahjustamist
uue samaväärse asja soetamiseks. Seega tuleb tuvastada kahjustatud sõiduki turuväärtus ehk
tema mõistlikud soetamiskulud. Uue samaväärse asja soetamise hind on eeldatavasti sama,
25(30)
2-20-11264
kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (RKTKo 3-2-1-63-04, p 14). Kahjustada
saanud sõiduki Audi Q7 esmane registreerimine toimus 25.01.2008 (dtl 16). Sõiduki mootori
võimsus on 240 kW, mootori töömaht 4134 cm3 (dtl 16). Vaidlustamata asjaoludel oli sõiduki
läbisõit üle 300 000 km. Müügiportaalides avaldatud pakkumuste kohaselt on 2008
valmistatud, samasuguste tehniliste näitajatega sõiduki Audi Q7 (läbisõiduga 380 000 eurot)
müügihinnaks 6500 eurot, mille käibemaks ei lisandu (dtl 694-695). Kostjad esitasid ka
müügikuulutuse sarnase sõiduki hinnaga 7500 eurot (käibemaks ei lisandu) (dtl 696-697).
Kohtu hinnangul saab eelnimetatud kuulutuste alusel lugeda vaidlusaluse sõiduki
turuväärtuseks 7000 eurot.
73. Kohus ei nõustu kostjatega, et samaväärseks saab pidada sõidukit Audi Q7 väiksema
mootoriga 3.0 176 kw. Tegemist on siiski oluliselt erineva näitajaga sõidukiga, mis nähtub ka
väiksemas sõiduki müügihinnas (5550 eurot ja 5999 eurot) (dtl 698-701). Samuti ei nõustu
kohus hageja väitega, et samaväärseks saab pidada sõidukeid tootmisaastaga 2010-2012,
kuivõrd hagejale kuuluv sõiduk on toodetud aastal 2008. Seega ei võta kohus sõiduki
turuväärtuse määramisel arvesse hageja esitatud sõidukite müügikuulutusi ega kostjate
müügikuulutusi, mis käsitlevad sõidukit Audi Q7 väiksema mootoriga 3.0 176 kw.
74. Hageja esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et Audest-Auto OÜ pakub komplektse auto
eest 3800 eurot (dtl 547-548). Kuigi kostjad polnud eelnimetatud hinnaga nõus, pole nad
esitanud tõendit, mis kinnitaks, et kahjustatud sõidukit saaks müüa kõrgema hinnaga. Samuti
ei nõustu kohus kostjate etteheitega käibemaksu osas. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et
Audest-Auto OÜ on valmis ostma sõiduki 3800 euro eest (dtl 547). Hageja täpsustuste
kohaselt on tegemist käibemaksuga summaga. Ka juhul, kui õige oleks kostjate tähelepanek,
et hagejal oleks võimalik võõrandada kahjustatud sõiduk ilma käibemaksuta, siis kostjad pole
tõendanud, et Audest-Auto OÜ, kes hageja väitel pakkus sõiduki eest 3167 eurot ilma
käibemaksuta ning 3800 eurot koos käibemaksuga, oleksid valmis tasuma sõiduki eest 3800
eurot käibemaksuga maksustamata tehingu korral. Seega loeb kohus tuvastatuks, et
vaidlusaluse sõiduki turuväärtusest 7000 eurot tuleks maha arvestada kahjustatud sõiduki
enda väärtus 3167 eurot. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3833 eurot
(700-3167).
75. Hageja nõuab viivist sõiduki parandamise hüvitiselt/samaväärse sõiduki soetamise
hüvitiselt alates 25.09.2023. Hageja pole põhjendanud, miks peaks viivise arvestus algama
25.09.2023. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas hageja nõude sõiduki parandamise hüvitise/
samaväärse sõiduki soetamise hüvitise kostjatelt väljamõistmiseks esmakordselt 08.11.2023.
Arvestades, et viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ning VÕS §
113 lg 2 esimese lause järgi on kindlaks määramata kohustuse täitmise aja korral viivise
arvestamise alguseks aeg, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest, loeb kohus viivise
arvestamise aja alguseks aega, millal hageja vastava nõude kohtule esitas, s.o 08.11.2023.
Kohus mõistab hüvitiselt 3833 eurot viivise seadusjärgses määras alates 08.11.2023 kuni
hüvitise tasumiseni.
76. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt I (kellele läks üle ka kostja II menetluslik
positsioon) hageja kasuks välja: asendusauto üürikulu summas 2830,62 eurot ja seadusjärgne
viivis summalt 2830,62 eurot alates 30.08.2021 kuni hüvitise tasumiseni; muude kulude
hüvitise summas 687,49 eurot ja seadusjärgne viivis summalt 687,49 eurot alates 08.11.2023
kuni hüvitise tasumiseni; samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavate mõistlike kulutuste
hüvitis 3833 eurot ja viivis hüvitiselt 3833 eurot seadusjärgses määras alates 08.11.2023 kuni
hüvitise tasumiseni. Eelnimetatud summasid ületavas osas jäävad hageja kahju hüvitamise
nõuded rahuldamata.
26(30)
2-20-11264
77. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud
kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlus lõpetavas
määruses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kooskõlas TsMS § 174
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nõude
suurus kokku oli 29 209,93 eurot, millest kuulub rahuldamisele 7351,11 eurot, seega 25%.
TsMS § 163 lõike 1 esimese alternatiivi järgi jääb 25% hageja kuludest kostja kanda ja 75%
hageja enda kanda ning kostja kuludest jääb 75% hageja kanda ja 25% kostja enda kanda.
78. Kohus jättis 30.03.2022 osaotsusega hageja menetluskulud, mis seonduvad sõiduki
võõrast valdusest välja nõudmise nõude menetlemisega, solidaarselt kostjate kanda ning
kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitas, et TsMS § 174 lg 4 kohaselt
määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Tallinna Ringkonnakohus jättis
16.12.2022 otsusega Harju Maakohtu 30.03.2022 osaotsuse resolutsiooni muutmata ning
apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Riigikohus jättis 25.09.2023
määrusega kostjate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kostjate kassatsiooniastme
menetluskulud nende endi kanda.
79. Esmalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud, mis seonduvad sõiduki võõrast
valdusest välja nõudmise nõude menetlemisega. Hageja 13.01.2022 menetluskulude nimekirja
kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 950 eurot ja osutanud õigusabi tunnihinnaga 150-170
eurot, millele käibemaks ei lisandu. Õigusteenust on osutatud 24 tunni ulatuses, sh 6 tundi
hagi koostamisele, 8,75 tundi kostjate seisukoha analüüsimisel ja 17.09.2020 seisukoha
koostamisel, 4,75 tundi 09.02.2021 seisukoha koostamisele ja esitamisel, 2 tundi õigusabi
ettevalmistumisele ja esindusele 17.02.2021 kohtuistungil, 2 tundi õigusabi 30.08.2021 hagi
täiendamisele, 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Samuti on hageja
menetluskuluks eriteadmistega isiku arvamuse saamise tasu 550 eurot (dtl 373).
80. Hageja on esitanud ühise nimekirja, kus pole eristanud seda, millised kulud, millise
nõudega seoses on kantud (sõiduki valduse väljanõudmine või kahju hüvitamise nõue). Seega
tuvastab kohus, millised kulud on põhjendatud seonduvalt sõiduki võõrast valdusest välja
nõudmisega. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. 04.08.2020 hagi kohaselt on
sõiduki turuväärtus TsMS § 126 lg 1 tähenduses 8300 eurot. RLS Lisa 1 (01.07.2020-
30.10.2020 redaktsiooni kohaselt) tuli tsiviilasja hinnalt 8300 eurot tasuda riigilõivu 500
eurot. Samuti on hageja tasunud hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot RLS § 59 lg 17
järgi (01.07.2020- 30.10.2020 redaktsiooni kohaselt). Seega kokku on hageja vältimatu kulu
riigilõivule 550 eurot. Hagilt tasutud riigilõivust ülejäänud osa 400 eurot (13.01.2022
menetluskulude nimekirja kohaselt) oli seega kantud esitatud rahaliste nõuete menetlemiseks.
Kuivõrd kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, siis oli hagi tagamise taotluse eest tasutud
riigilõivu kulu põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv summas
550 eurot ja eelnimetatud riigilõiv kuulub kostjalt I väljamõistmisele.
81. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 150-170 eurot on vandeadvokaadi
poolt osutatava õigusteenuse puhul kooskõlas turuolukorraga ja analoogsetes vaidlustes
tavapärane. Kohtu hinnangul on kõik hageja esindaja tehtud toimingud (24 tunni ulatuses)
põhjendatud ja vajalikud (summas 3697,50 eurot). Kohtule nähtub, et poolte seisukohad enne
osaotsuse jõustumist keskendusid peamiselt sõiduki valduse küsimusele. Arvestades kohtule
esitatud seisukohtade mahtu ja sisu, on põhjendatud lugeda 75% õigusabikuludest sõiduki
valduse väljanõudmise nõude menetlemisega seotud kuludeks, s.o summas 2773,13 eurot
27(30)
2-20-11264
(75% 3697,50 eurost). Kohus mõistab eelnimetatud menetluskulu kostjalt I hageja kasuks
välja.
82. Kohus ei pea põhjendatuks hageja kulu eriteadmisega isiku arvamuse saamise tasule
summas 550 eurot. Kohtule nähtub, et arvamus on koostatud tõendamaks, et kostja II ei
teostanud sõiduki mootori remonti nõuetekohaselt. Tsiviilasja materjalide kohaselt hageja ja
kostja II vahel pole töövõtulepingut sõlmitud, samuti ei ole hageja tuginenud väitele, et
sõiduki eelnev omanik oleks hagejale töövõtulepingust tulenevad nõuded loovutanud. Hageja
ei ole töövõtulepingust tulenevaid nõudeid kostja II vastu käesolevas menetluses esitanud,
vaid selle üle vaidles eelmine sõiduki omanik ja kostja II tsiviilasjas nr 2-23-2794.
Eelloetletud kaalutlustel leiab kohus, et RP arvamus ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohane
tõend ning selle tõendi saamise kulu väljamõistmine kostjalt I ei ole põhjendatud.
Dokumentaalse tõendi saamise kulu eest võib hüvitist nõuda eeldusel, et tõend on asja juurde
võetud ja kohus hindas seda lahendi tegemisel (TsMS I komm (2017), § 143, p 3.3.1.2).
Kuivõrd osaotsuse tegemisel polnud töövõtulepingust tuleneva mootori remondi kvaliteedil
tähtsust ja maa- ega ringkonnakohus asjatundja arvamust kui tõendit ei hinnanud, siis puudub
alus sellise kulu väljamõistmiseks kostjalt I.
83. Ringkonnakohtu menetluses hageja poolt 30.11.2022 esitatud menetluskulude nimekirja
kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kuludest õigusabile seoses apellatsioonkaebusele
vastamisega. Kulude suuruseks on kokku 1 147,50 eurot (6,75 h x 170 eurot/h). Tegemist on
käibemaksuta summaga. Kohtu hinnangul on eelnimetatud menetluskulu täies ulatuses vajalik
ja põhjendatud. Kohtule nähtub, et samas suurusjärgus oli ka kostjate õigusabikulu
apellatsioonimenetluses. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud seoses
apellatsioonkaebusele vastamisega summas 1 147,50 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt I
hageja kasuks menetluskulud seonduvalt sõiduki võõrast valdusest välja nõudmisega summas
4 470,63 eurot (550+2773,13+1147,50). Kuivõrd sõiduki võõrast valdusest välja nõudmisega
seotud nõude menetlemisega tekkinud menetluskulud jäid kostjate endi kanda, siis ei määra
kohus nende rahalist suurust.
84. Järgnevalt määrab kohus kindlaks poolte menetluskulude suuruse seoses kahju
hüvitamise nõude menetlemisega. Hageja lõplik nõue sisaldub 08.11.2023
menetlusdokumendis, mille p 23 järgi on hagihind koos suurendatud kahju hüvitamise
nõuetega kokku 41 010 eurot. Kohus märgib, et hageja ei võtnud tsiviilasja hinna määramisel
arvesse kahju hüvitamise nõuetelt esitatud viivise nõudeid. Kohus määrab tsiviilasja hinnaks:
8300 eurot (sõiduki väärtus hagi kohaselt) + kasutamiseeliste hüvitise nõue perioodi
06.05.2020-17.05.2020 eest, mille hinnaks on 3500 eurot + asendussõidukikulu hüvitise nõue
summas 12 456,44 eurot + muude kulude nõue 687,49 eurot + sõiduki
parandamise/asendamise kulu nõue summas 16 066 eurot + aastane viivis kasutamiseeliste
hüvitiselt perioodi 06.05.2020-17.05.2020 eest summas 420 eurot (12% x 3500) + aastane
viivis asendussõiduki kulu hüvitiselt summas 1494,77 eurot (12% x 12 456,44) + aastane
viivis muude vajalike kulude nõudelt summas 82,50 eurot (12% x 687,49 eurot) + aastane
viivis sõiduki parandamise/asendamise kuludelt summas 1927,92 eurot (12% x 16 066), seega
tsiviilasja hind kokku 44 935,12 eurot. 08.11.2023 seisuga tuli tsiviilasja hinnalt 44 935,12
eurot tasuda riigilõivu RLS Lisa 1 (01.07.2023-31.12.2023 redaktsiooni kohaselt) 1400 eurot.
Kohtule nähtub, et hageja tasus hagilt riigilõivu kokku summas 1500 eurot. Seega on hageja
tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 100 euro ulatuses. Hagejal on õigus esitada kohtule
taotlus enamtasutud (100 eurot) riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
85. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kahju hüvitamise nõudelt tasutud riigilõiv
summas 900 eurot (1400 eurot – 500 eurot sõiduki valduse väljanõudmise nõudelt tasutud
riigilõiv). Põhjendatud on 13.01.2022 menetluskulude nimekirjas esile toodud õigusabikulud
28(30)
2-20-11264
kahju hüvitamise nõude menetlemisel 25% ulatuses, s.o summas 924,38 eurot (25% 3697,50
eurost).
86. Hageja 18.06.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt alates osaotsuse jõustumist tekkis
hagejal menetluskulu õigusabikulude näol summas 6325 eurot (käibemaksuta) Hageja
esindajal kulus õigustoimingutele 32,75 tundi tunnihinnaga 190 kuni 200 eurot. Kohus
aktsepteerib hageja lepingulise esindaja tunnihinda, mis on vandeadvokaatide poolt osutatava
õigusteenuse puhul kooskõlas turuolukorraga. Siiski asub kohus seisukohale, et hagejale
osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades teatud 13.01.2022
menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingute osas osaliselt põhjendamatu. Kohus peab
mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks õigusliku olukorra analüüsile, tõendite kogumisele
ning 01.11.2023 menetlusdokumendi koostamisele mitte üle 6 tunni (st summas 1140 eurot).
Põhjendatud on ajakulu kostjate 02.11.2023 seisukoha ja tõendite analüüsile, tõendite
kogumisele ning 08.11.2023 menetlusdokumendi koostamisele mitte üle 7 tunni (st summas
1330 eurot). Põhjendatud on ajakulu nõupidamisele kliendiga seoses tõendite esitamisega ja
tõendi kohtule esitamisele 16.05.2024 mitte üle 1 tunni (st summas 200 eurot). Eelnimetatud
tõend ei sisalda endas õiguslikku argumentatsiooni ning arvestades tõendi sisu ei ole
põhjendatud vastaspoolelt kulude väljamõistmine üle 1 tunni. Ülejäänud osas peab kohus
hageja esindaja 18.06.2024 menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingutele kulunud
aega põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 18.06.2024 menetluskulude
nimekirjas on põhjendatud hageja õigusabikulud summas 4937,50 eurot.
87. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud seoses kahju hüvitamise nõude
menetlemisega summas 6 761,88 eurot (900 eurot riigilõiv + 924,38 eurot + 4937,50 eurot).
Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 25% hageja põhjendatud menetluskuludest, mis
tekkisid seoses kahju hüvitamise nõude menetlemisega, s.o summas 1690,47 eurot. Koos
sõiduki võõrast valdusest välja nõudmise nõude menetlemisega mõistab kohus kostjalt I
hageja kasuks välja menetluskulud summas 6 161,10 eurot (1690,47 + 4 470,63 eurot).
88. Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostjate menetluskulud. Kostjate 21.06.2024
menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate lepingulisel esindajal alates osaotsuse
jõustumisest kostjatele osutatud õigusabi toimingutele 29,65 tundi tunnitasuga 140 eurot ja
150 eurot. Kostjad paluvad välja mõista hagejalt menetluskulud kogusummas 4244 eurot
(käibemaksuta). Kohus on arvamusel, et kostjate lepingulise esindaja tunnihind on vastavuses
asja keerukuse ja mahuga ning on vandeadvokaatide poolt osutatava õigusteenuse puhul
kooskõlas turuolukorraga. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks kostja vastuse
kujundamisele ja koostamisele ja tõendite ja materjalide kogumisele mitte üle 7 tunni
(06.12.2023 kuluartikkel). Ülejäänud osas loeb kohus kostjate esindaja tehtud toiminguid
põhjendatuks ja kulude suurust põhjendatuks. Seega loeb kohus, et kostjate menetluskulud on
põhjendatud summas 3824 eurot, s.o (20,35 tundi – 3 tundi) x 140 eurot + 9,3 tundi x 150
eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja I kasuks välja 75% kostjate põhjendatud
menetluskuludest, s.o 2868 eurot.
89. Menetluskulude jaotuse ja kindlaks määramise tulemusel peab hageja hüvitama kostjale I
menetluskulud summas 2868 eurot. Kostjal I tuleb hüvitada hagejale menetluskulud summas
6161,10 eurot. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja I vastastikud
menetluskulude nõuded ning tasaarvestamise tulemusena mõistab kostjalt I hageja kasuks
välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 3293,10 eurot (6161,10-2868).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29(30)
2-20-11264
90. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt
poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega
seotud küsimused. Asja materjalide kohaselt on kostjad andnud sõiduki valduse hagejale üle.
Abinõude jõusse jätmine pole seega lahendi täitmiseks vajalik.
91. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Alan Biin
Kohtunik
30(30)