2-25-3406/21 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

osaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-3406

Tsiviilasi

B.Y hagi N.T vastu põlvnemise tuvastamise ja alaealisele

lapsele elatise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

6089,48 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: B.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja: G.I

(isikukood XXX), lepinguline esindaja: Andrus Post (e-post:

XXX),

Kostja: N.T (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada B.Y hagiavaldus N.T vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul

põhineva osaotsusega.

2.Tuvastada, et alaealine laps B.Y (isikukood XXX) põlvneb N.T-st (isikukood XXX) ja

kanda N.T isana lapse sünniakti.

3.Selgitada, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib N.T-l alaealise lapse B.Y- B.Y

suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus).

4.Jätta tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõudega seonduvad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5.Tühistada Pärnu Maakohtu 02.06.2025 määrusega määratud molekulaargeneetilise ekspertiisi

kulude ettemaksu määramine.

Edasikaebamise kord

2-25-3406

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

1.

14.03.2025 esitas hageja B.Y (alaealine laps) Pärnu Maakohtule hagi N.T vastu

põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt vastavalt hageja

sünni tõendile on tema vanemateks ema G.I, isa kohta sünni tõendil kanne puudub. Hageja

sündis 24.10.2015. Hageja seadusliku esindajal oli kostajaga kooseluline suhe alates 2014.a.

novembrist kuni ajani kui laps sai umbes 2 aastaseks. Seega on hageja seaduslik esindaja ka

kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib

olla hageja bioloogiline isa. Hageja palub tuvastada, et hageja B.Y põlvneb kostjast N.T-st .

Kostja seisukoht

2. Kostja teatas kohtule 29.05.2025, et ei ole antud hagiga nõus, ning ei ole nõus maksma

iga kuu 300 eurot.

Edasine menetluse käik

3.

02.06.2025 määras kohus molekulaargeneetilise ekspertiisi esialgseteks kuludeks 210

eurot, mis tuleb hagejal tasuda ning esitada kohtule tasumist tõendav dokument hiljemalt

12.06.2025.

4.

12.06.2025 esitas hageja taotluse anda täiendav tähtaeg kuni 19.06.2025 kas

kompromisslepingu sõlmimiseks (nii isaduse omaksvõtu kui elatise suuruse kohta) või

maksekorralduse ekspertiisikulude tasumiseks (juhul kui kompromisslepingut siiski sõlmida ei

õnnestu). Kohus rahuldas taotluse tähtaja pikendamiseks.

5.

19.06.2025 esitasid pooled kohtule kompromissi. B.Y , keda esindab seaduslik esindaja

G.I, ühelt poolt ja N.T teiselt poolt, arvestades, et Pärnu Maakohtu menetluses on B.Y hagi

N.T vastu põlvnemise tuvastamise ja alaealisele lapsele elatise väljamõistmise nõudes, mida

kohus vaatab läbi tsiviilasjas nr 2-25-3406, võtab kostja hagi osaliselt õigeks ning ülejäänud

osas on pooled sõlminud kompromissi ja paluvad kohtul kohtumäärusega kinnitada kompromiss

alljärgnevas sõnastuses ja tingimustel: 1.Kostja, N.T, võtab hagi osaliselt õigeks põlvnemise

tuvastamise nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse isa. Kostja ei ole oma isaduses kahelnud.

Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja sünniakti kandmist ning hageja suhtes

hooldusõigust. 2.N.T kohustub tasuma alates juunist 2025.a B.Y-le elatist 250 eurot kuus kuni

lapse täisealiseks saamiseni. 3.N.T tasub punktis 2 märgitud elatise G.I arvelduskontole iga kuu

15.ndaks kuupäevaks. Juunikuu elatise kohustub kostja tasuma hiljemalt 01. juuliks 2025.a.

4.Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-25-3406 seni kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda. 5.Pooled loobuvad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitamise määrusele

määruskaebuse esitamise õigusest. 6.Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4 ja §-st 430 lg 1 paluvad

pooled Pärnu Maakohtul kompromiss kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada

tsiviilasjas nr 2-25-3406 menetlus. 7.Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-des 430-433

sätestatud põhimõtetest ja tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest, sealhulgas sellest, et kompromiss kehtib täitedokumendina; kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist; kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda. Kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda

üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Eelnevast tulenevalt paluvad pooled kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4

2-25-3406

ja § 430 lg-ga 1 kinnitada käesolev kompromiss, kajastades kohtumääruses eespool sisalduv

poolte kokkulepe ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-3406.

6. Kohus kinnitab poolte esitatud kompromisslepingu elatise nõude osas kirjalikus

menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja põlvnemise tuvastamise

nõue tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese

lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja

võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse,

välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva

otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1). TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on

esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise

kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

8. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 19.06.2025 esitatud kirjalikus kompromissilepingus

võtnud hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks, siis kohus lahendab menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt põlvnemise tuvastamise nõude käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul

põhineva otsusega.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja

kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS

§ 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, seejuures loetakse, et lapse on

eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või

kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Hageja taotleb isaduse tuvastamist, kuna PKS § 84 lg 1 punktide 1 ja 2 eeldused ei ole

käesoleval juhul täidetud. 24.10.2015 sündinud B.Y sünni tõendil ja Rahvastikuregistris

andmed isa kohta puuduvad. Lapse ema G.I kinnitusel on B.Y- B.Y isa N.T. Hageja seaduslikul

esindajal oli kostajaga kooseluline suhe alates 2014.a. novembrist kuni ajani kui laps sai umbes 2

aastaseks. Seega on hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja,

lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa.

PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86

kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud

käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus

vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis

võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses esitanud, miks ta on veendunud, et N.T on hageja

bioloogiline isa. Kostja N.T on kohtule 19.06.2025 esitatud kompromissi kohaselt võtnud hagi

osaliselt õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse isa. Kostja ei

ole oma isaduses kahelnud. Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja sünniakti

kandmist ning hageja suhtes hooldusõigust.

Antud juhul ei ole 24.10.2015.a. sündinud B.Y isana ühtegi meest kindlaks tehtud, tema sünni

tõendis andmed isa kohta puuduvad (dtl 9). Lapse ema G.I kinnitusel on B.Y isa kostja N.T

ning viimane on selle väite õigeks võtnud. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et

B.Y põlvneb N.T-st .

2-25-3406

10. Kohus selgitab, et PKS § 82 esimene lause kohaselt tulenevad vanemate ja laste

vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses

sätestatud korras. Seega tuleneb ka hooldusõigus PKS § 84 ja PKS § 116 lg 2 alusel

põlvnemisest. Kui kohus tuvastab põlvnemise vanemast PKS § 84 lg 1 p 3 järgi, kaasneb sellega

ka täielik hooldusõigus PKS § 82 ja PKS § 116 lg 2 alusel (TrtRngO 15.02.2024, 2-22-11567, p

12). Kostja on avaldanud, et soovib hageja suhtes hooldusõigust. Käesoleva kohtuotsuse

jõustumisel tekib hagejal kostja suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus).

11. TsMS § 468 lg 1 p 1 ja 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja

tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kuna kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud põlvnemise tuvastamise osas, tühistab kohus

02.06.2025 määrusega määratud ekspertiisitasu ettemaksu määramise.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik