2-24-133003/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-133003

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu avaldus I K

vastu võlgnevuse 801,97 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu

(registrikood xxx, aadress: Xxx tn 7 , Kohtla- Järve)

Avaldaja lepinguline esindaja: P P, e-post, xxx

Puudutatud isik: I K (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista I Klt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks perdioodi

jaanuar 2024. a kuni november 2024. a eest majajapidamiskulude/kommunaalkulude

ja kasutatud teenuste võlgnevus 801,97 eurot (sh põhivõlgnevus 728,89 eurot, viivis

73,08 eurot).

3. Välja mõista I Klt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks viivis alates

16.05.2025. a kuni põhinõude (728,89 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta avaldaja menetluskulud I K kanda ja välja mõista I Klt Kohtla-Järve linn, Xxx

tn 7 korteriühistu kasuks menetluskulud 416 eurot (sh riigilõiv 50 ja õigusabikulud 366

eurot).

4.1. Välja mõista I Klt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt (416 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

5. Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõistetud summad I Kl kanda avaldaja Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7

korteriühistu arveldusarvele xxx AS Swedbank, selgitusega „tsiviilasi nr 2-24-133003“.

7. Toimetada kohtumääruse ärakiri I Kle kätte avalikult, avaldades selleks

kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUE

1. Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu esitas 14.09.2025. a Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 093,04 euro saamiseks. Kohus tegi

16.09.2025. a makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu

Maakohtu 21.04.2025. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru

Maakohtule hagimenetlusse.

2. Maakohus andis 22.04.2025. a määrusega avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,

oma nõude põhjendamiseks ja ettenähtud vormis avalduse esitamiseks. 12.05.2025. a selgitas

kohus avaldajale, millised puudused esinevad avaldaja poolt esitatud avalduses.

3. Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu esitas avalduse I K vastu võlgnevuse 728,89 euro

võlgnevuse ja 73,08 viivise nõudes. Esitatud avalduse kohaselt oli puudutatud isik korteri

xxx linn omanik alates 10.12.2002. a kuni 06.12.2024. a. Puudutatud isik on jätnud

avaldajale perioodil jaanuar 2024. a kuni november 2024. a hoolduse, vee, ja soojusenergia,

majapidamiskulude ja remondifondi eest tasumata ning võlgnevus seisuga 15.05.2025. a

avaldaja ees moodustab 728,89 eurot ja viivis 73,08 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult

välja mõista võlgnevus 728,89 eurot ja 73,08 eurot viiviseid ning alates 16.05.2025. a kuni

põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 416 eurot ning viivis

menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Kohus võttis 20.05.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut

esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kohus

toimetas I Kle dokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

20.05.2025. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kätte toimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kohtudokumendid loetakse puudutatud isikule kätte toimetatuks. Kohus kohustas

puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati materjalide

kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust

ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

6. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole

vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus

leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.

7. Avalduse kohaselt kuulus puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr

xxx) perioodil 10.12.2002. a kuni 06.12.2024. a. Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar

2024. a kuni november 2024. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia,

hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 728,89 eurot.

8. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s

sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes

suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise

õigustatud huve.

9. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud

teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).

10. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi

valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud

häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama

paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu

kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab

korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg

3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS §

108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

12. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb avaldaja

sellele, et puudutatud isik on rikkunud kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult

pidi avaldaja tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude eest,

samuti kohustuse suuruse.

13. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud

isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista

puudutatud isikult perioodil jaanuar 2024. a – november 2024. a võlgnevus 728,89 eurot.

Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole

korrektselt tasunud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.

Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 728,89 eurot.

14. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

15. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise

tasumise kohustusega. Puudutatud isik pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise

korral on avaldajal õigus nõuda viivist

Kuna puudutatud isik ei ole majandamiskulusid tasunud, on avaldaja õigustatud viivist

nõudma ja see tuleb puudutatud isikult välja mõista seisuga 16.05.2025.a, summas 73,08

eurot.

16. Lisanduva viivise nõudes on avaldus põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113

lg1, § 94.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

18. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu,

et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse,

leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses

puudutatud isiku kanda.

19. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

20. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 416 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot,

õigusabikulud 366 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

22. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu

summas 416 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (416 eurot)

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

23. Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.

24. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik