2-23-590/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Siret Siilbek ja Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-590

Kohtuasi

D.D hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu)

vastu saamata jäänud töötasu nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti

Vabariigi

(Tallinna

Vangla

kaudu)

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1551,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja D.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vitali Denikin

Kostja Eesti Vabariik (Tallinna Vangla (registrikood

70001113) kaudu), volitatud esindaja J.R

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 13. juunil 2024, edasi

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 6. septembri 2023. a otsuse tsiviilasjas nr 2-23-590

resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla

kaudu) kanda.

4. Mõista Eesti Vabariigilt (Tallinna Vangla kaudu) D.D kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 744,58 eurot. Nimetatud summalt tuleb

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

2-23-590

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.D (hageja) esitas 12. jaanuaril 2023 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tallinna

Vangla kaudu) (kostja, tööandja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista ületunnitöö töötasu

1551,58 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. veebruaril 2019 töölepingu (edaspidi

tööleping), mille kohaselt asus hageja tööle Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õendusjuhina

alates 20. veebruarist 2019. Töölepingu p 2.1 kohaselt asus hageja tööle täistööajaga, tööaeg

oli 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töölepingu p 2.2 järgi leppisid pooled

kokku, et tööaja korralduse, sealhulgas vaba aja andmise korralduse, määrab tööandja oma

töökorralduse reeglites või mõnes muus asutusesiseses dokumendis. Töötaja töötasu oli

määratud ühikuna kuus ning tegeliku töötatud tunni maksumus olenes sellest, mitu tööpäeva

oli kalendrikuus. Töötaja töötasu alates 20. veebruarist 2019 kuni 31. maini 2019 oli 1800

eurot kuus, alates 1. juunist 2019 1900 eurot kuus, alates 1. septembrist 2019 2100 eurot kuus,

alates 1. aprillist 2021 2200 eurot kuus ning alates 1. veebruarist 2022 kuni töösuhte

lõppemiseni 7. mail 2022 2300 eurot kuus.

1.2. Tallinna Vangla direktori 26. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna

Vangla töökorralduse reeglite p 5.20 kohaselt loetakse ületunnitööks töötamist üle

kokkulepitud tööaja erakorraliste ja ettenägematute teenistusülesannete täitmiseks, mis tuleb

täita viivitamata, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Summeeritud tööaja arvestuse

korral loetakse ületunnitööks normtööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Töökorralduse

reeglite p 7.3 järgi makstakse palk tehtud töö eest Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt üks kord

kuus hiljemalt palgaarvestuse aluseks oleva kuu viimasel tööpäeval. Summeeritud tööaja

arvestuse korral makstakse tasu ületundide eest ja tasaarveldatakse enammakstud töötasu

arvestusperioodile järgneva kuu töötasuga.

1.3. Hagejale on arusaamatu, miks kohaldas kostja hageja palgaarvestusele summeeritud

tööaega, kui töölepingu p 2.1 kohaselt asus hageja tööle täistööajaga, tööaeg oli 40 tundi

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Hagejale ei ole teada, et ta oleks kokku leppinud

summeeritud tööaja arvestuses.

1.4. Hageja töötas kostja meditsiiniosakonna õendusjuhina kuni 2022. a maini (kaasa

arvatud). Pooltel on vaidlus ületunnitöö arvutamise osas. Töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg 7

järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Hageja

2 (16)

2-23-590

hinnangul on arvutused tehtud tema kahjuks ning peaksid olema temale tegelikult välja

makstud tasust 1551,58 eurot suuremad, s.o 2020. a arvestuslik erinevus 183,02 eurot (bruto),

2021. a arvestuslik erinevus 272,40 eurot (bruto) ja 2022. a arvestuslik erinevus 1096,17 eurot

(bruto).

1.5. Fikseeritud palgatöötajana saab ületunni väärtuse valemiga: ületunnitöö tasu = (makstav

töötasu/tööajafond) × ületunnid × 1,5.

Hageja ületunnitöö maksumus (ehk töötunni hind × 1,5) oli 2020. a jaanuaris 19,69 eurot,

veebruaris 20,72 eurot, märtsis 17,90 eurot, aprillis 18,75 eurot, mais 19,69 eurot, juunis

20,06 eurot, juulis 20,79 eurot, augustis 19,69 eurot, septembris 17,90 eurot, oktoobris 22,16

eurot, novembris 19,29 eurot ja detsembris 19,44 eurot; 2021. a jaanuaris 19,69 eurot,

veebruaris 21,14 eurot, märtsis 17,12 eurot, aprillis 19,64 eurot, mais 22,77 eurot, juunis

21,02 eurot, juulis 18,75 eurot, augustis 19,64 eurot, septembris 27,27 eurot, oktoobris 25,78

eurot, novembris 18,75 eurot ja detsembris 52,84 eurot; 2022. a jaanuaris 19,64 eurot,

veebruaris 51,61 eurot, märtsis 18,75 eurot, aprillis 21,56 eurot ja mais 19,60 eurot.

Ületunnid kuu arvestuses jagunesid järgnevalt: 2020. a jaanuaris 16, veebruaris 16, märtsis

46, aprillis 48, mais 40, juunis 49, juulis 49, augustis 23, septembris 0, oktoobris 16,

novembris 61, detsembris 40; 2021. a jaanuaris 20, veebruaris 16, märtsis 12, aprillis 32, mais

40, juunis 32, juulis 16, augustis 16, septembris 24, oktoobris 48, novembris 0, detsembris ja

2022. a jaanuaris 80, veebruaris 79 ja märtsis 16.

1.6. Kostja palgaarvestuse partner on Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes arvestab ja

arvutab ületunde kolmekuulises arvestusperioodis põhimõttel, et ületundide arvutamise

aluseks on arvutamise vajaduse tekke kuu. Jäi arusaamatuks, miks kohaldati kolmekuulist

arvestusperioodi ka hagejale. Kostja kasutatud palgaarvestusmudeli korral võtab valem

arvesse üksnes arvestusperioodi viimase kuu kalendaarse tööajanormi ning arvutab ühe

töötunni maksumuse üksnes lähtuvalt viimase kuu tunnitasust.

1.7. Olenemata sellest, millisele järeldusele jõuab kohus selle osas, kas tegemist on

täistööajaga või summeeritud ajaga, ei muutu tulemus, kuna isegi kolmekuist perioodi aluseks

võttes on kostja teinud arvutused ja väljamaksed valesti.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja väitel tõi hageja ise töövaidluskomisjonile esitatud avalduse p-s 1 esile, et vaidlus

puudub summeeritud tööaja arvestuse kohaldumises ning talle kohaldus kolmekuuline

arvestusperiood. Hageja muutis hagiavaldusega oma esialgse nõude sisu, mis ei ole kooskõlas

töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-ga 3, mille järgi võib hagis esitada üksnes

samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Käesolev vaidlus tuleb lahendada TvLS §

58 lg 3 kohaselt eeldusel, et hagejale kohaldus summeeritud tööaeg seitsmepäevase

ajavahemiku kohta kolmekuulise arvestusperioodina.

2.2. Õige on hageja väide, et RTK on ületundide arvutamise aluseks võtnud arvutamise

vajaduse tekke kuu, mille kohaselt võetakse ületunnitöö ühiku hinna arvutamisel arvesse vaid

arvestusperioodi viimase kuu kalendaarne tööajafond. Selline arvutusviis ei ole vale. Tööaja

arvestusel tuleb lähtuda poolte kokkulepitud perioodist. Kuna hageja töötas summeeritud

tööaja põhimõttel kolmekuulise arvestusperioodiga, siis tuleb kohaldada töölepingu seaduses

3 (16)

2-23-590

sätestatud summeeritud tööaja regulatsiooni. Kuna summeeritud tööaja arvestuse korral on

tööaeg paika pandud arvestusperioodina, siis TLS § 6 lg 6 järgi võib tööaeg selle perioodi

jooksul jaguneda ebavõrdselt. Hagejale maksti igakuist töölepingus määratud töötasu

olenemata sellest, kas hagejal oli kuu jooksul tekkinud üle- või alatunde. Need asjaolud

selgusid tööaja ebavõrdse jagunemise tõttu alles arvestusperioodi lõpus. Selline ületunnitöö

arvestamise põhimõte tuleneb ka TLS § 44 lg 1 teisest lausest, mis sätestab, et ületunnitöö

summeeritud tööaja arvestuse korral on kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi

lõpul. Kuna praegusel juhul oli kokkulepitud arvestusperiood kolm kuud, siis toimus ka

ületunnitöö arvutamine iga kolmanda kuu lõpus, mitte igal kuul. Seega on RTK kasutatav

arvutusviis kooskõlas töölepingu seadusega.

2.3. Hagejale makstud lisatasud ei kuulu töötasu hulka. TLS § 44 lg 7 järgi maksab tööandja

ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5-kordset töötasu. Kui seadusandja oleks soovinud

reguleerida, et ületunnitöö tasustamisel tuleb arvesse võtta ka muid tasusid, siis oleks

seaduses märgitud, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset

keskmist töötasu. Ületunnitöö tasu arvutamisel tuleb arvesse võtta vaid kokkulepitud töötasu

ilma lisa- ja motivatsioonitasudeta.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud ületunnitöö

töötasu perioodi 2020. a jaanuar kuni 2022. a mai eest 1551,58 eurot (bruto). Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

766,66 eurot (käibemaksuta) ning märkis, et kostjal tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt

hagejale viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus vaidlus, et:

-

pooled sõlmisid 13. veebruaril 2019 töölepingu nr XXX, mille p-de 1.1 ja 1.4

kohaselt asus hageja 20. veebruaril 2019 tööle Tallinna Vangla meditsiiniosakonna

õendusjuhina. Töölepingu p 2.1 kohaselt asus hageja tööle täistööajaga, tööaeg on 40

tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;

-

hageja töötas kostja juures ajavahemikul 20. veebruar 2019 kuni 7. mai 2022;

-

hageja tegi ületunnitööd TLS § 44 lg 1 tähenduses;

-

ajavahemikul 2019 kuni 2022 on neljal korral sõlmitud hageja ja kostja vahel

töölepingu muudatused tulenevalt hageja töötasu suuruse muutumisest;

-

pooled ei sõlminud kirjalikku kokkulepet summeeritud tööaja arvestuse kohta;

-

hageja töötasu oli alates 20. veebruarist 2019 kuni 31. maini 2019 1800 eurot kuus,

alates 1. juunist 2019 1900 eurot kuus, alates 1. septembrist 2019 2100 eurot kuus,

alates 1. aprillist 2021 2200 eurot kuus ning alates 1. veebruarist 2022 kuni töösuhte

lõppemiseni 7. mail 2022 2300 eurot kuus.

3.2. Kohus oli seisukohal, et kostja ei tõendanud poolte kokkulepet summeeritud tööaja kohta.

Kui kostja sai nelja aasta jooksul korduvalt hagejaga sõlmida töötasuga seotud töölepingu

muudatusi, siis ei takistanud miski, sh COVID-19 viiruse levik, kostjal sõlmida hagejaga

kirjalikke kokkuleppeid ka summeeritud tööaja arvestuse kohta. Asjaolu, et hageja on

töövaidluskomisjonile esitatud avalduses maininud summeeritud tööaega, ei tähenda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 kohast omaksvõttu. Hageja on

hagiavalduses ja kohtuistungil kinnitanud, et ei nõustu kostja käsitlusega summeeritud tööaja

4 (16)

2-23-590

arvestuse kokkuleppe kohta. Kuna pooltel puudus summeeritud tööaja arvestuse kokkulepe,

siis ei saanud hageja ületunnitööd arvestada TLS § 44 lg 1 teise lause kohaselt.

3.3. Kostja palgaarvestuse lepingupartneri RTK põhimõte, et ületunni hinna arvutamisel

võetakse aluseks „arvutamise vajaduse tekke kuu“, ei ole kooskõlas tekkepõhise

raamatupidamisega. Arvestuse aluseks olevad ületunnid ei ole alati tekkinud arvutamise

vajaduse tekke kuul.

3.4. Puudus vaidlus, et kostja tasus hagejale lisa- ja motivatsioonitasu. Lisa- ja

motivatsioonitasude maksmist tööleping ei käsitle, lisatasu on töölepingu p-s 3.1 vaid

mainitud. Kohus leidis, et hageja töötasu sisaldab lisaks töölepingus kokku lepitud bruto

töötasule ka tööandja poolt määratud lisa- ja motivatsioonitasu, mis vastaval kuul töötajale

arvestati. Nimetatud tasu liigid on töötajale määratud tööandja otsusel ja kuuluvad töötasu

hulka.

3.5. Hageja on nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka tsiviilasja menetluses märkinud

enda nõude suuruseks 1551,58 eurot. Tegelikkuses peaks hageja nõude suurus olema 1551,59

eurot (183,02 + 272,40 + 1096,17). Kuivõrd tegemist oli ebaolulise erinevusega (0,01 eurot)

ning kohus lähtus asja lahendamisel väiksemast summast (mis ei saanud kahjustada kostjat),

siis jättis kohus selle vähetähtsa erinevuse asja lahendamisel tähelepanuta.

3.6. Eeltoodust tulenevalt ja hinnates kõiki tsiviilasjas ja töövaidluskomisjoni toimikus

olevaid tõendeid kogumis, leidis kohus, et hagi tuli rahuldada täielikult ning kostjalt tuli

hageja kasuks välja mõista saamata jäänud ületunnitöö töötasu perioodi 2020. jaanuar kuni

2022. mai eest 1551,58 eurot (bruto).

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja

menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

4.2. Maakohus ei oleks tohtinud eirata hageja poolt töövaidluskomisjonis avaldatut, et pooled

töölepingu tingimusi ei muutnud ning hageja töötas summeeritud tööajaarvestusega

arvestusperioodiga kolm kuud. Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse 9. detsembri 2022.

a otsusega asjas nr 4-1/1515/22 rahuldamata. TvLS § 58 lg 3 sätestab, et kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata, võib avaldaja kohtusse esitatavas

hagiavalduses esitada ainult samad nõuded mis algses avalduses töövaidluskomisjonile.

Antud sätet saab sisustada koosmõjus lõikega 5, mille kohaselt kui avaldus rahuldatakse ja

selle vaidlustab vastustaja, loetakse algne avaldus töövaidluskomisjonile hagiavalduseks.

Seega on töövaidluskomisjoni otsuse järgselt esitatud hagi puhul mõlemad menetlusosalised

seotud algses avalduses esitatud nõuete ja põhiteesidega.

4.3. Summeeritud tööaja arvestusperiood (kolm kuud) tuleneb töölepingust koosmõjus

töökorraldusreeglitega.

4.4. Pooled leppisid algselt kokku fikseeritud tööajaarvestuses. Eluline vajadus seda

korrigeerida tekkis Covid-19 pandeemia ajal, kuid sellekohane kirjalik muudatus jäi

vormistamata. Põhjendatud ei ole maakohtu hüpotees, nagu ei oleks selline puudujääk usutav.

Kuna pooled järgisid summeeritud tööajaarvestuse reegleid, ei tekkinud kahtlust selles, et

5 (16)

2-23-590

lepingu muudatus võib olla jäänud vormistamata. Lisaks töötas hageja ise

meditsiiniosakonnas töö korraldajana ning ka tema ise ei juhtinud kahe ja poole aasta jooksul

tähelepanu kokkuleppe kirjalikult vormistamata jätmisele. Veel töövaidluskomisjonile

esitatud avalduses oli hageja veendunud summeeritud tööajaarvestuse kohaldumises ning see

ei saanud kõiki asjaolusid, sh aastate jooksul saadud palgalehti, talle tehtud väljamakseid, aga

ka tööaja planeeringuid (hageja ei töötanud järjepidevalt esmaspäevast reedeni) silmas

pidades olla jäänud hagejale märkamata. Töövaidluskomisjonile tehtud avalduses viitas

avaldaja, et teistsugune ületundide arvestamise metoodika oleks olnud talle soodsam.

4.5. Lepingu, sh lepingu muutmise vormi nõude järgimata jätmine töölepingu puhul ei mõjuta

lepingu õigusjõudu. Lepingu tõlgendamisel tuleb hinnata poolte käitumist ja kõiki asjaolusid

tervikuna. Kui hinnata hageja käitumist kogu vaidlusaluse perioodi jooksul koosmõjus

töövaidluskomisjonile esitatud avalduses esitatud asjaoludega, saab järeldada, et hageja töötas

summeeritud tööajaga kolmekuulise arvestusperioodiga. Andmete tervikpilti eirates ja

teistsugusele järeldusele jõudmisel eksis maakohus oluliselt otsuse põhjendamiskohustuse

vastu, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

4.6. Otsuse põhjendamiskohustuse rikkumine tõi kaasa ka materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ületunnitöötasu arvutamisel. Õige ei ole maakohtu järeldus, et ületunnitasu

arvestamisel tuleb arvesse võtta ka kõik lisatasud. Sisult oli õiguspärane töövaidluskomisjoni

otsus.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

6. Ringkonnakohus andis 13. juuni 2024. a kohtuistungil hagejale tähtaja esitada kohtule

arvestus, milline oleks ületunnitöö tasu, mida hageja täiendavalt nõuab, kui võtta aluseks 3-

kuulise perioodi keskmine töötunni hind ja selle põhjal arvutada ületunni hind; kostjale tähtaja

esitada põhjendused, miks teatud palgaarvestuslehtedelt nähtuvaid makseid, mis on hagejale

tehtud, ei tuleks ületunnitöö tasu arvutamise aluseks oleva töötasu osana arvesse võtta.

7. Hageja esitas palutud arvestuse 2. septembril 2024, millele kostja esitas vastuväited 16.

septembril 2024.

8. Kostja esitas seisukoha koos lisatõenditega 2. septembril 2024. Kostja oli seisukohal, et

hagejale vaidlusalusel perioodil makstud lisatasud, mis nähtuvad palgateatistelt, ei ole töötaja

palga osa, mida tuleks ületunnitasu arvutamisel arvesse võtta. Pooled on töötasu suuruses

sõnaselgelt kokku leppinud (töölepingu p 3.1), samuti selles, et see summa on lisatasude

arvestamise aluseks. Kostja esitas Tallinna vangla direktori haldusaktid, millega määrati

hagejale tema palgalehtedelt nähtuvad lisatasud. Kostja on seisukohal, et käskkirjadest saab

teha ühese järelduse, et kirjeldatud lisatasud ei olnud töötasu osa, mistõttu oli põhjendatud

jätta see ületunnitasu arvestusest välja. Tegemist oli iga kord ühekordse ja personaalse

otsusega, kus hagejal ei olnud enne tasu maksmist kindlat teadmist, et talle selline täiendav

tasu makstakse (tulemustasuna või tasuna täiendavate tööülesannete täitmise eest). Tegemist

oli direktori igakordse otsusega, mis lähtus mh asutuse finantsvõimalustest ning töötajate

vabatahtlikust ja täiendavast panusest asutuse toimimisse.

9. Ringkonnakohus lahendas kostja taotluse lisatõendite vastuvõtmiseks 21. mai 2025

määrusega.

6 (16)

2-23-590

7 (16)

2-23-590

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kostja kanda.

11. Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud

asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle.

12. TLS § 44 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub

tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on

ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Sama paragrahvi lõike 6

kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole

kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Lõikest 7 tuleneb, et ületunnitöö hüvitamisel

rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi hagis esile toodud mahus ületunde ja et

pooltel oli kokkulepe ületunnitöö rahas hüvitamise kohta (vt ka 13. juuni 2024. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 00:21:23–00:21:50). Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle,

kas hagejale kohaldus summeeritud tööaja arvestus ja kuidas tuleb summeeritud tööaja

arvestuse puhul ületunnitöö eest makstavat hüvitist (edaspidi ka ületunnitasu) arvutada,

samuti selle üle, milliseid hagejale makstud tasusid tuleb TLS § 44 lg 7 järgi arvutatava „1,5-

kordse töötasu“ arvutamisel arvesse võtta.

13. Kolleegium käsitleb esmalt küsimust sellest, kas hagejale kohaldus summeeritud tööaja

arvestus.

13.1. TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma mh aeg,

millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt

esitatakse andmete muudatused töötajale kirjalikult hiljemalt muudatuste jõustumise päeval.

TLS § 6 lg 6 kohaselt on summeeritud tööajaga tegemist juhul, kui tööandja ja töötaja lepivad

kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Sel juhul peab tööandja lisaks

TLS §-s 5 sätestatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise

tingimused.

13.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole summeeritud tööajas kokku

leppimist menetluses omaks võtnud.

13.2.1. TsMS § 231 lg 1 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus

nõustumine protokollitakse. Hageja ei ole kohtumenetluses nõustunud sellega, et tal oli

kostjaga kokkulepe summeeritud tööaja kohaldamise kohta. Vastupidi, nii hagiavalduses (vt p

1.3), hilisemates seisukohtades (vt 17. aprilli 2023. a seisukoht, p 1) kui ka maakohtus

toimunud kohtuistungil (vt 7. juuni 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:13:05) kinnitas

hageja, et ta ei nõustu kostja väidetega summeeritud tööajaarvestuse kohaldumise, sh selles

kokkuleppimise kohta. Hageja jäi samale seisukohale ka apellatsioonimenetluses.

13.2.2. Maakohus märkis õigesti, et TVK-le esitatud avalduses esitatu ei ole käsitatav

omaksvõtuna TsMS § 231 lg 1 tähenduses. TVK otsusega mittenõustumisel sama

8 (16)

2-23-590

töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse pöördumise korral lahendab kohus asja

hagimenetluses algusest peale (vt TvLS § 58 lg-d 1 ja 2), mistõttu poolte TVK-s avaldatu ei

ole kohtule siduv. Siinsel juhul ei tule TVK-le esitatud avaldust ka lugeda kohtule esitatud

hagiavalduseks vastavalt TvLS § 58 lg-le 5, kuna hagiga pöördus kohtusse pool, kelle

avalduse TVK oli jätnud rahuldamata.

13.2.3. Hagi esitamist olukorras, kus TVK jätab avalduse rahuldamata, reguleerib TvLS § 58

lg 3. Siinsel juhul ei ole hageja rikkunud selle sätte teisest lausest tulenevat nõuet, kuna ta ei

ole esitanud kohtule esitatud hagis muid nõudeid kui neid, mille ta esitas TVK-le. Ühtlasi ei

ole hageja muutnud oma nõude aluseks olevaid põhilisi asjaolusid (vt RKTKm 28.05.2008,

3-2-1-48-08, p 14). Ka TVK-le esitatud avalduses ei toonud hageja esile mingeid faktilisi

asjaolusid, mis puudutaks poolte vahel summeeritud tööajas kokku leppimist (s.o kas, millal

ja kuidas pooled sellekohaseid tahteavaldusi vahetasid). See, kas asjas esile toodud asjaoludel

tuli hageja tööaega arvestada TLS tähenduses summeeritult, on aga õiguse kohaldamise

küsimus, mille puhul kohus ei ole poolte väidetega seotud (TsMS § 436 lg 7).

13.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kostja ei ole tõendanud poolte

kokkulepet summeeritud tööaja, sh kolmekuulise arvestusperioodi kohta. Kolleegium nõustub

selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6), kuid täiendab

neid ja vastab ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.

13.3.1. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et 13. veebruaril 2019 sõlmitud

töölepingu (I kd, tl-d 9–10) p-s 2.1 leppisid pooled kokku, et hageja asub tööle täistööajaga,

tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töölepingu p-s 3.1 on hageja töötasu

kokku lepitud kindla kuutasuna. Punkti 3.3 kohaselt tööandja kohustub maksma töötajale

töötasu üks kord kuus vastavalt tööandja töökorralduse reeglites või mõnes muus

asutusesiseses dokumendis ette nähtud korrale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et töölepingut on

hiljem neljal korral kirjalikult muudetud: 20. juunil 2019, 23. septembril 2019, 12. aprillil

2021 ja 17. veebruaril 2022 (hagi lisad 2–5). Muudatused puudutavad töölepingu p-s 3.1

kokku lepitud töötasu suurust. Töölepingu p 2.1 muutmises ei ole pooled kirjalikult kokku

leppinud. Samuti ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada,

et pooled oleksid pärast töölepingu sõlmimist leppinud summeeritud tööaja kohaldamises

kokku suuliselt. Maakohus viitas põhjendatult, et olukorras, kus kostja sõlmis hagejaga

korduvalt kirjalikke lepingumuudatusi, saab eeldada, et kui poolte vahel oleks ka tegelikult

olnud kokkulepe summeeritud tööajaarvestuse kohta, oleks ka see kirjalikult vormistatud.

Seda, et summeeritud tööajaarvestusele üleminekul tehti üldjuhul töölepingutes sellekohased

muudatused, kinnitas ringkonnakohtu istungil ka kostja ise (vt 13. juuni 2024. a kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:09:35).

13.3.2. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hagejale summeeritud tööaja ja kolmekuulise

arvestusperioodi kohaldamine tulenes Tallinna Vangla töökorralduse reeglitest (koosmõjus

töölepinguga). Kostja ei ole Tallinna Vangla töökorralduse reegleid tõendina esitatud, kuid

muudest tõenditest, kus neile on viidatud (vt hagi lisa 40), nähtub, et töökorralduse reeglite p

5.5 ja 5.19 kohaselt kohaldatakse summeeritud tööaega kolmekuulise arvestusperioodiga

vahetustega töötavatele töötajatele (sh meditsiiniosakonnas õed). Hageja töölepingust ja

tööajatabelitest nähtuvalt ei töötanud hageja vahetustega, vaid ta töötas 40 tundi nädalas,

üldjuhul esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas, kuid tehes regulaarselt ületunde. Seda, et

hageja oleks töötanud vahetustega, ei ole kostja ka väitnud. Vastupidi, kostja ringkonnakohtu

istungil avaldatust nähtub, et hageja ei olnud vahetustega töötaja (vt 13. juuni 2024. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:16:44).

9 (16)

2-23-590

13.3.3. Samuti ei anna asjas esitatu alust järeldada, et pooltel oli konkludentne kokkulepe

summeeritud tööajas kolmekuulise arvestusperioodiga.

Hageja tegelikku töötamise aega kajastavatest tööajatabelite väljavõtetest aastate 2020–2022

kohta (hagi lisad 6–8) nähtub, et hageja töötas üldjuhul esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas.

Aeg-ajalt tegi hageja tööd pikemalt (tavaliselt 24 tundi, vahel 10, 12, 14 või 16 tundi), sh

nädalavahetustel, mille tulemusena kujunes hagejal peaaegu igal töötamise kuul (v.a

september 2020) ületunde. Vahel järgnes pikemale (eelkõige 24-tunnisele) töötamisele päev

või paar, mil hageja tööd ei teinud. Kolleegiumi hinnangul ei saa hageja tööajatabelite põhjal

järeldada, et hageja oleks töötanud summeeritud tööajaga ja et arvestusperiood oleks olnud

kolm kuud. Summeeritud tööaja arvestust ei saa järeldada sellest, et hageja tegi kohati

esmaspäevast reedeni 8-tunniste tööpäevade asemel ka pikemaid tööpäevi. Tööleping nägigi

ette, et hageja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, st sealt ei tulenenud

nõuet, et tööaeg peaks jagunema nädalapäevadel alati võrdselt. Pikemate tööpäevade

tegemine on põhjendatav ka hageja ja tööandja kokkuleppega, et hageja teeb töölepingus ette

nähtuga võrreldes ületunde. Igal juhul ei anna tööaja arvestuse tabelitest nähtuv alust

järeldada, et hageja (summeeritud) tööaega oleks arvestatud kolmekuulise arvestusperioodi

jooksul. Tabelites on arvestatud hageja tööaega ühe kuu põhiselt ning hageja töötatud aeg

kuude ja isegi nädalate lõikes oluliselt ei erine. Seejuures ei ole näha, et hageja poolt kolme

kuu pikkuse perioodi esimestel kuudel enam töötatud aega oleks järgnevatel kuudel

tasandatud, st planeeritud kuu normtundidest vähem töötunde. Summeeritud tööajaarvestusele

oleks aga iseloomulik see, kui tööaeg jaguneks arvestusperioodi (väidetavalt kolm kuud)

jooksul ebavõrdselt.

Palgateatistelt 2020. a jaanuari kuni 2022. a mai kohta (hagi lisad 12–39) nähtub, et hagejale

on ületundide eest hüvitist (teatistel „4902 Ületunnid 150%“) makstud igal kolmandal kuul (vt

märtsi 2020 (lisa 14), juuni 2020 (lisa 18), septembri 2020 (lisa 21), detsembri 2020 (lisa 23),

märtsi 2021 (lisa 27), juuni 2021 (lisa 30), septembri 2021 (lisa 33), detsembri 2021 (lisa 35)

ja märtsi 2022 (lisa 38) palgateatised). Üksnes sellest, millise intervalliga tööandja töötajale

ületundide hüvitise välja maksis, ei saa aga järeldada poolte TLS § 6 lg 6 järgset kokkulepet

summeeritud tööaja alusel töötamise ning kolmekuulise arvestusperioodi kohta. Isegi kui

hageja oli nõus sellega – või vähemalt aktsepteeris seda –, et talle makstakse tehtud

ületunnitöö eest hüvitist iga kolme kuu tagant, ei saa sellest järeldada, et ta oli nõus sellega, et

tema ületunnitööd arvestatakse vastavalt TLS § 44 lg 1 teisele lausele, s.o et selleks on

kokkulepitud tööaega ületav töö kolmekuulise arvestusperioodi lõpul. Hagejale ei saa ette

heita ka seda, et ta juba töösuhte ajal ületunnitasu ebaõigele arvestamisele tähelepanu ei

juhtinud. Tööaja ja -tasu korrektne arvestus on tööandja kohustus ning hageja ei pidanud

kahtlema palgateatistelt nähtuva ületunnitasu suuruse õigsuses.

13.4. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejale ei kohaldunud

summeeritud tööajaarvestus kolmekuulise arvestusperioodiga. Hageja tööaega arvestati

töölepingu kohaselt 7-päevase ajavahemiku kohta ning hageja töö tasustamine toimus

kuupõhiselt.

14. Järgmisena hindab ringkonnakohus, kas hageja ületunnitöö hüvitamisel aluseks võetav

töötasu hõlmab ka talle makstud lisa- ja tulemustasusid. Kolleegium muudab selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi.

14.1. Palgateatistest nähtuvalt on hageja saanud vaidlusalusel ajavahemikul lisaks töölepingu

p-s 1.3 kokku lepitud töötasule järgmiseid lisa- ja tulemustasusid: juulis 2020 450 eurot (hagi

lisa 18; selgitust ei nähtu), oktoobris 2020 500 eurot (hagi lisa 21; selgitus „4208 Lisatasu

10 (16)

2-23-590

täiend. ül. eest“), novembris 2020 60 eurot (hagi lisa 22; selgitus „4208 Lisatasu täiend. ül.

eest“), mais 2021 350 eurot (hagi lisa 29; selgitus „4370 Tulemustasu eelmised kuud“),

septembris 2021 1000 eurot (hagi lisa 33; selgitus „4213 Tulemustasu“), detsembris 2021

4000 eurot (hagi lisa 35; selgitus „4208 Lisatasu täiend. ül. eest“), veebruaris 2022 900 eurot

(hagi lisa 37; selgitus „4370 Tulemustasu eelmised kuud“). Pooled on erimeelt selle osas, kas

nimetatud lisa- ja tulemustasusid tuleb TLS § 44 lg 7 järgse töötasu, millest ületunnitöö

hüvitamisel lähtutakse, määratlemisel arvestada või mitte.

14.2. Kolleegium märgib, et kuigi töötasu on TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt töö eest makstav tasu,

milles on kokku lepitud, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, ei näe seadus ette

töötasu kohustuslikke osi ega määratle nende sisu. Sellest on Riigikohus järeldanud, et pooled

võivad leppida kokku, millistest osadest töötasu koosneb ning mh võib töötasu sisaldada nt

lisatasu, tulemustasu vms makseid. Sõltumata sellest, kuidas pooled lisaks töölepingus

kokkulepitud töötasule tehtavaid makseid nimetavad, võivad need olla käsitatavad ka

töötasuna. Töötajale makstav lisatasu on muutunud töötasu osaks nt juhul, kui tööandja on

muutnud lisatasu maksmise oma palgakorralduse osaks ja töötaja on täitnud lisatasu

saamiseks tööandja kehtestatud tingimused. Samuti võib lisatasu maksmisega olla töötasu

poolte kokkuleppel suurendatud. Seda nt olukorras, kus töötasu suuruse muutmist ei ole

töölepingus kirjalikult vormistatud, kuid töötasu nähtub üksnes töötajale makstud töötasu

teatisest. Sellisel juhul tuleb eeldada, et pooled on töötasu kokkuleppel muutnud ning

vastupidist väitev tööandja peab kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendama, et pooled ei ole

töölepingut muutnud, nt et teatis ei kajasta töötajale makstud töötasu suurust. Arvestades, et

töötaja on töösuhte nõrgem pool, peab töötasu koosseisu TLS § 5 lg 1 p-st 4, lg-test 2 ja 5

ning TsMS § 5 lg-st 2 ja § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama tööandja. Seejuures on tööandjal

võimalik põhjendada muude väljamaksete tegemist ja tõendada, et tegemist oli tööandja

ühepoolse otsuse alusel tehtud maksetega, mis ei ole käsitatav töötasuna. Pärast seda, kui

tööandja on oma tõendamiskohustuse täitnud, on töötajal võimalik tööandja esitatu ümber

lükata (RKTKo 15.03.2023, 2-21-9335, p-d 12.1 ja 12.2 ning seal viidatud kohtupraktika).

14.3. Siinsel juhul poolte tööleping lisa- ja motivatsioonitasude maksmist ette ei näe.

Töölepingu p-s 3.1 on üksnes kokku lepitud, et lisatasude arvestamise aluseks on samas

punktis nimetatud töötasu.

14.4. Lähtudes eespool viidatud Riigikohtu selgitustest, võimaldas ringkonnakohus kostjal

selgitada, kuidas oli lisamaksete tegemine reguleeritud või kokku lepitud ja mille eest kostja

hagejale lisamakseid tegi. Kostja esitas 2. septembril 2024 tõendina Tallinna Vangla direktori

käskkirjad, millelt nähtub, mille eest hagejale vaidlusaluseid lisa- ja tulemustasusid maksti:

1) 6. juuli 2020. a käskkirja nr 3-2/20/396 „Tallinna Vangla teenistujatele lisatasu

maksmine“ kohaselt sai hageja ühekordset lisatasu 450 eurot nõutavast tulemuslikuma

töö eest koroonaviiruse Covid-19 levikust tingitud üleriigilise eriolukorra ajal (I kd, tl-

d 103–104);

2) 16. oktoobri 2020. a käskkirja nr 3-2/20/626 „Tallinna Vangla töötajatele lisatasu

maksmine“ kohaselt maksti hagejale ühekordset lisatasu täiendavate

teenistusülesannete täitmise eest 500 eurot (I kd, tl-d 105–106);

3) 26. novembri 2020. a käskkirja nr 3-2/20/714 „Tallinna Vangla töötajatele lisatasu

maksmine“ kohaselt sai hageja koroonaviiruse Covid-19 levikust tingitud täiendavate

teenistusülesannete täitmise eest ühekordset lisatasu 60 eurot (I kd, tl 107);

4) 16. juuni 2021. a käskkirja nr 3-2/21/361 „Tallinna Vangla töötajatele lisatasu

maksmine“ kohaselt määrati hagejale 350 eurot tulemustasu esimese poolaasta

11 (16)

2-23-590

eesmärgi täitmise eest perioodil 1. jaanuar – 25. mai 2021, individuaalse panuse

andmise eest vanglale seatud eesmärgi saavutamisel (I kd, tl-d 108–109);

5) 30. septembri 2021. a käskkirja nr 3-2/21/610 „Tallinna Vangla töötajatele lisatasu

maksmine“ kohaselt maksti hagejale ühekordset lisatasu 1000 eurot täiendavate

teenistusülesannete täitmise eest (meditsiiniosakonna juhataja ülesannete täitmine) (I

kd, tl 110);

6) 22. detsembri 2021. a käskkirja nr 3-2/21/811 „Lisatasu määramine – S.L, D.D“

kohaselt määrati hagejale ühekordne lisatasu 4000 eurot täiendavate tööülesannete

täitmise eest, milleks oli ametnike ja kinnipeetavate vaktsineerimine (I kd, tl 111);

7) 21. veebruari 2022. a käskkirja nr 3-2/22/127 „Lisatasu maksmine – D.D, S.L, K.P“

kohaselt maksti hagejale 900 eurot ühekordset lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö

eest perioodil 1. jaanuar 2022 – 28. veebruar 2022 (I kd, tl 112).

14.5. Ringkonnakohus leiab, et eelmise punkti alapunktides 2, 3, 5 ja 6 nimetatud (s.o 16.

oktoobri 2020. a, 26. novembri 2020. a, 30. septembri 2021. a ja 22. detsembri 2021. a)

käskkirjade alusel makstud tasud tuleb lugeda hageja töötasu hulka TLS § 44 lg 7 tähenduses.

Ehkki tegemist oli ühekordsete tasudega, nähtub käskkirjadest, et neid maksti täiendavate

teenistusülesannete täitmise eest. Seega on hageja saanud need lisatasud vastutasuna tehtud

lisatöö eest. Eelduslikult oli hagejale ka teada, millised tingimused ta peab lisatasu saamiseks

täitma (nt et ta saab lisatasu meditsiiniosakonna juhataja ülesannete täitmise eest). Kostja ei

ole nende maksete puhul tõendanud, et tegemist oleks olnud tööandja ühepoolse otsuse alusel

tehtud maksetega. Kolleegium möönab, et arvestades osade lisatasude suurust (eelkõige 22.

detsembri 2021. a käskkirjaga määratud lisatasu), võis konkreetne tasu olla ette nähtud mitme

kuu jooksul täidetud lisaülesannete eest. Sellekohaseid asjaolusid ega selgitusi ei ole kostja

aga esitanud, ehkki ringkonnakohus oli kostjale 13. juuni 2024. a kohtuistungil selgitanud, et

tal tuleb välja tuua mh see, mille eest hageja lisatasusid täiendavate ülesannete eest ja

tulemustasusid sai (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:37:08). Eelnevat arvestades arvestab

kolleegium kõnealused lisatasud nende väljamaksmise kalendrikuu töötasu hulka, nagu on

oma ületunnitöötasu arvestustes (vt hagi lisad 9–11) teinud ka hageja.

14.6. Seevastu punktides 1, 4 ja 7 nimetatud (s.o 6. juuli 2020. a, 16. juuni 2021. a ja 21.

veebruari 2022. a) käskkirjade alusel makstud tasud ei ole kolleegiumi hinnangul käsitatavad

töötasuna TLS § 44 lg 7 mõttes. Tegemist on ühekordsete nõutavast tulemuslikuma töö eest

või teatud eesmärgi täitmise eest makstavate tasudega, mis ei ole regulaarsed, ei ole

käsitatavad konkreetsete tööülesannete eest makstava tasuna ning mille maksmine on

käskkirjades esitatud kirjelduste kohaselt toimunud tööandja ühepoolse otsuse alusel. Seega ei

tuleks neid tasusid ületunnitöö eest makstava hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta.

15. Eeltoodud järelduste põhjal hindab ringkonnakohus, kas ja kui suures summas on kostja

maksnud hagejale tehtud ületunnitöö eest hüvitist nõutavast vähem. Ka selles osas muudab

kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi.

15.1. Kolleegium leiab, et olukorras, kus hageja töötasu oli kokku lepitud ühe kuu kohta,

hagejale ei kohaldunud kostja väidetud summeeritud tööaeg arvestusperioodiga kolm kuud,

töölepingu kohaselt kohustus tööandja maksma töötajale töötasu üks kord kuus ning

palgateatistelt nähtuvalt arvestatigi hagejal saada olevaid tasusid ühe kuu kohta, tuli ka

hagejal saada olevat ületunnitöö hüvitist arvestada kalendrikuu kohta. Seda sõltumata sellest,

kas vastav hüvitis maksti välja iga kuu lõpus koos kokkulepitud töötasuga või poolte

kokkuleppel mingi intervalliga (s.o kolme kuu tagant).

12 (16)

2-23-590

15.2. Hagiavaldusele lisatud ületunnitasu arvestust kajastavates tabelites (s.o lisad 9–11) ongi

hageja arvestanud ületunnitöö hüvitist kalendrikuu kohta, võttes aluseks vastavas

kalendrikuus tehtud ületundide arvu ja selle kalendrikuu töötasu põhjal arvutatud

ületunnitöötasu ühe tunni kohta. Kostja ei ole esitanud hageja arvestuse aluseks olevatele

andmetele (sh tehtud ületundide arv, kalendrikuu töötunni ja selle põhjal arvutatud ületunni

hind) muid vastuväiteid peale selle, milliseid hagejale tehtud makseid tuleks töötasu

määratlemisel arvestada. Kostja avaldas 13. juuni 2024. a kohtuistungi, et hageja esitatud

tööaja arvestus on korrektne ja kui lähtuda sellest, et ületunnitasu oleks tulnud arvestada iga

kuu põhiselt, on ka see arvestus õige (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:16:44). Seega

lähtub ringkonnakohus hageja tabelites esitatud andmetest, korrigeerides vastavalt praeguse

otsuse p-s 14.6 leitule juuli 2020, mai 2021 ja veebruari 2022 töötasusid, arvestades neist

maha vastaval kuul makstud tulemustasud (vastavalt 450, 350 ja 900 eurot).

15.3. Pärast töötasu suuruses tehtavaid korrektuure oli hagejal juuli 2020, mai 2021 ja

veebruari 2022 eest õigus ületunnitöö hüvitisele järgmiselt:

-

juulis 2020 49 ületundi, ühe töötunni hind 11,41 eurot (töötasu 2100 eurot ÷

normtunnid 184), ühe ületunni hind 17,12 eurot (11,41 × 1,5), kokku ületunnitöö

hüvitis kalendrikuu kohta 838,88 eurot;

-

mais 2021 40 ületundi, ühe töötunni hind 13,10 eurot (töötasu 2200 eurot ÷

normtunnid 168), ühe ületunni hind 19,65 eurot (13,10 × 1,5), kokku ületunnitöö

hüvitis kalendrikuu kohta 786 eurot;

-

veebruaris 2022 79 ületundi, ühe töötunni hind 24,73 eurot (töötasu 2300 eurot ÷

normtunnid 93), ühe ületunni hind 37,10 eurot (24,73 × 1,5), kokku ületunnitöö

hüvitis kalendrikuu kohta 2930,90 eurot.

15.4. Arvestades eelmises punktis leitud ületunnitöö hüvitist juuli 2020, mai 2021 ja veebruari

2022 eest, kujuneb hagejal saada olnud ületunnitöö hüvitise ja hagejale tegelikult välja

makstud ületunnitöö hüvitise erinevus järgmiselt:

-

2020. aastal oli hagejal tehtud ületundide eest saada olev hüvitis kokku 7700,82 eurot

(315 + 331,58 + 823,30 + 900 + 787,50 + 942,99 + 838,88 + 452,81 + 0 + 354,55 +

1176,43 + 777,78), mis on kostja tegelikult välja makstust (7382,53 eurot) 318,29

eurot rohkem;

-

2021. aastal oli hagejal tehtud ületundide eest saada olev hüvitis kokku 5531,96 eurot

(393,75 + 338,26 + 205,43 + 628,57 + 786 + 672,61 + 300 + 314,29 + 654,55 +

1237,50 + 0 + 0), mis on kostja tegelikult välja makstust (4989,52 eurot) 542,44 eurot

rohkem;

-

2022. aastal oli hagejal tehtud ületundide eest saada olev hüvitis kokku 4802,33 eurot

(1571,43 + 2930,90 + 300), mis on kostja tegelikult välja makstust (3281,25 eurot)

1521,08 eurot rohkem.

15.5. Seega jäi hagejal 2020. aastal saamata ületunnitöö hüvitis 318,29 eurot, 2021. aastal

542,44 eurot ja 2022. aastal 1521,08 eurot, kokku 2381,81 eurot. See summa ei ületa hageja

hagis nõutud ja maakohtu välja mõistetud summat 1551,58 eurot. Erinevus ringkonnakohtu

arvutustulemuste ja hagis nõutud summa vahel tuleb kolleegiumi hinnangul sellest, et hageja

on eksinud hagi lisana 9–11 esitatud ületunnitasu arvestust kajastavates tabelites

kalendrikuude eest saada oleva ületunnitasu kokku liitmisel.

13 (16)

2-23-590

16. Eelnevat arvestades on hageja nõue 1551,58 eurot põhjendatud ja maakohus on selle

summa osas hagi õigesti rahuldanud. Seega tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

14 (16)

2-23-590

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS §

173 lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus maakohus hagi

rahuldas, jättis kohus menetluskulud põhjendatult kostja kanda.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

19. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse ringkonnakohtus. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

19.1. Hageja 30. mail 2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 744,58 eurot (ilma käibemaksuta), mis

seisnevad õigusabikuludes järgmiste toimingute eest:

-

7. septembril 2023 tutvumine kohtuotsusega ja selle edastamine kliendile – 20 min,

hinnaga 80 eurot/t;

-

11. oktoobril 2023 tutvumine kliendi e-kirjaga ja e-kiri kliendile – 10 min, hinnaga 80

eurot/t;

-

9. veebruaril 2024 tutvumine kohtumäärusega ja apellatsioonkaebusega – 20 min,

hinnaga 95 eurot/t;

-

29. veebruaril 2024 seisukoha kujundamine, kohtupraktika otsing ja eelnevalt tehtud

materjalide läbivaatamine. Vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 3 t 20 min,

hinnaga 95 eurot/t;

-

13. juunil 2024 ettevalmistus kohtuistungiks ringkonnakohtus – 40 minutit, hinnaga 95

eurot/t;

-

13. juunil 2025 menetluskulude nimekirja koostamine istungiks – 20 min, hinnaga 95

eurot/t;

-

13. juunil 2025 esindamine ringkonnakohtu istungil – 45 min, kokku 71,25 eurot;

-

2. septembril 2025 kirjaliku seisukoha koostamine – 2 t, kokku 190 eurot.

Hageja selgitas, et talle osutati õigusabi kuni 11. oktoobrini 2023 hinnaga 80 eurot/t (ilma

käibemaksuta) ja pärast seda hinnaga 95 eurot/t (ilma käibemaksuta).

19.2. Kostja esitas 30. mail 2025 seisukoha hageja menetluskulude nimekirja kohta. Kostja

avaldas, et ta peab põhjendamatult suureks 16. juuni 2024. a istungiks menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu. Ülejäänud osas saab hageja esindaja kulusid pidada

asjakohasteks.

19.3. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja

toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Võttes arvesse maakohtu otsuse,

apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebusele

vastamisega seotud ajakulu kokku 4 t 10 min põhjendatud ja vajalik (sisaldades mh maakohtu

otsusega tutvumist ja vajalikus ulatuses kliendiga suhtlemist). Lähtudes ringkonnakohtu 13.

juuni 2024. a istungi protokollijärgsest kestusest, on põhjendatud ka kohtuistungil

osalemisega seotud ajakulu, samuti selleks ettevalmistamiseks kulunud aeg. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole selgelt ülemäärane ja seega (osaliselt) põhjendamatu ka menetluskulude

15 (16)

2-23-590

nimekirja koostamiseks kulunud aeg 20 min, arvestades selle dokumendi (esitatud lõpliku

versioonina 30. mail 2025) sisu ja mahtu. Ka 2. septembri 2025. a seisukoha koostamiseks

(mitte arvestades dokumendis sisalduvat esialgset menetluskulude nimekirja) kulunud 2 t on

põhjendatud, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, sh arvutuste tegemiseks mõistlikult kuluvat

aega.

19.4. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu kuni 11. oktoobrini 2023 80 eurot ja sellest edasi

95 eurot on esindaja kvalifikatsiooni (jurist) arvestades põhjendatud ega ületa sarnase

keerukusega asjades kohtupraktikas põhjendatuks peetava tasu suurust.

19.5. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 744,58 eurot,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

20. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

21. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

16 (16)