1-11-13881/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsembril 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-13881 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Mai Kurul Tõlk Lehte Jürjan Kriminaalasi R.N-i süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav R.N

elukoht: XXXX; isikukood XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada R.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud

(kolm) vangistust.

KarS § 69 alusel asendada R.N-ile mõistetud 3 kuu pikkune vangistus 180 ( ) tunni üldkasuliku tööga. ükssada kaheksakümmend

KarS § 69 lg 3 alusel määrata R.N-i üldkasuliku töö tegemise ajaks ( 6 kuus) kuud.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule :

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

2

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks,

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 ( ) kuuks. kolmeks

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 1. jaanuaril 2012. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks välja (üheksateist) eurot senti, 19 18 sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti advokaat Mare Lauri poolt R.N-ile 3 20 Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista R.N-ilt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o (kakssada kaheksa) eurot senti, riigi õigusabi kulud (viiskümmend 208 52 57 seitse) eurot senti ja joobe tuvastamise kulu (neliteist) eurot 54 14

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et R.N on õigus menetluskulud summas 280

(kakssada kaheksakümmend) eurot senti tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

6 jõustumisest.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

3 Süüdistus

27.11.2011 kella 10.40 paiku Tartumaal Vara vallas Koosa-Varnja tee 8. km-l juhtis mootorsõidukit Fiat Ducato registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani R.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.N-ile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada R.N-ile mõistetud 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 180 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.N-ile tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole.

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks 1 pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus

kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga

alammäär on 278,02 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks

vastavalt KrMS §-le 2565

lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on

menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 38,36 eurot ja kohtumenetluses 19,18 eurot, kokku 57,54 eurot ning joobe tuvastamisega tekkinud kulud 14 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

R.N on töötu, kelle sissetulekuks on töötu abiraha 76 eurot kuus, ta on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, kuid palub sissetulekute suurust arvestades võimalust

4 maksta neid ositi. Kuna R.N-ile käib kõigi menetluskulude summas 280,06 eurot ühe korraga tasumine talle üle jõu, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse tasuda neid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik