3-25-2043/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2043

Haldusasi

O.L (endise nimega G.R) kaebus ekspertiisiaktide

ebakorrektseks tunnistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. O.L (endise nimega G.R) esitas 19.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub läbi

vaadata võimalus tunnistada tehtud ekspertiisiaktid ebakorrektseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

(EKEI) 2007. a narkoainete ekspertiisid, mis on kaebajaga seotud, on vigased ja puudustega.

Kaebajal on ka taotlus, et EKEI ei anna talle vajalikku infot, personali haridust ega teavet ekspertiisi

täpsustamise kohta. Kaebaja sai haldusaktist praegu teada.

2. Kohtute infosüsteemi kohaselt puudutab kaebaja taotlus eelduslikult kriminaalasja nr a-aa-aaa,

milles Harju Maakohus mõistis kaebaja 12.09.2008 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

(narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemine) 2007. aastal toime

pandud teo eest ja karistas vangistusega 6 aastat. Kohtuotsuse kohaselt olid tõendiks

ekspertiisiaktid, milles kontrolliti ainetes GHB sisaldust.

Riigikohus selgitas 10.03.2023 määruses nr 3-22-500, et ekspertiisi korraldamise eelduseks on

tõendamisvajadus ehk seda tehakse karistusõiguse normide kohaldamiseks. Järelikult on tegemist

kriminaalmenetluse toiminguga (p 11). Ekspertiisimäärusega teeb menetleja ekspertiisi tegemise

ülesandeks eksperdile või riiklikule ekspertiisiasutusele (KrMS § 106 lg 2 p 3). SKHS § 1 lg 1

kohaselt sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused,

ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg-s 1 on sätestatud, et menetlejad on kohus, prokuratuur ja

uurimisasutus. Kuigi ekspertiisiasutus või ekspert ei ole menetleja, on ekspertiisi tegemisega

täidetud menetleja antud ülesannet, mida pole õige käsitleda eraldi kriminaalmenetlusest (p 12).

Seega puudub ekspertiisi tulemuse vaidlustamisel halduskohtul pädevus.

Halduskohus leiab analoogia korras, et olukorras, kus kaebaja vaidlustab kriminaalmenetluses

tehtud toimingut ehk tõendi kogumist ja hindamist, puudub halduskohtul pädevus kaebuse

lahendamiseks HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt. Kohus märgib, et ekspertiisiaktide ebakorrektseks

tunnistamine ei võimalda eelduslikult kaebaja õiguseid kaitsta, sest kaebaja õiguseid saab ennekõike

riivata kriminaalmenetluses kuulutatud ja jõustunud kohtuotsus. Ka sellise kohtuotsuse

ümbervaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kohtumenetlus kohtuasjas nr a-aa-aaa lõppes Riigikohtu 27.08.2009 määrusega nr b-b-b-b-bbb.

Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotlused samal teemal (ekspertiisiga tuvastatud asjaolud)

1(2)

teistmisavalduse esitamise eesmärgil juba 07.01.2019, 15.11.2023 ja 03.03.2025 ning need on

jäänud rahuldamata. Asjaolust, et kaebajal ei ole õnnestunud vaidlustada kriminaalasjas tehtud

kohtuotsust, millega ta ei nõustu, ei tulene halduskohtule pädevust sama küsimuse lahendamiseks.

4. Kaebaja on esitanud eraldi taotluse, mida kaebaja võib olla soovinud esitada ka nõudena – EKEI

ei anna talle vajalikku infot, personali haridust ega teavet ekspertiisi täpsustamise kohta.

Kohus ei anna kaebajale võimalust selle taotluse täpsustamiseks, sh kas kaebaja on pöördunud

kohustamisnõudega EKEI poole, kuna see nõue tuleks ka täpsustamise korral tagastada HKMS §

121 lg 2 p 22 alusel – kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

Teabenõudele vastamata jätmist, ka sellise olukorra möönmisel, saab 2007. aasta ekspertiisiakte

puutuvalt pidada kaebaja õiguste väheintensiivseks riiveks. Kaebajal oli ekspertiisi läbiviimisega

seotud küsimusi võimalik tõstatada kriminaalasjas nr a-aa-aaa. Neil küsimustel või saadaval teabel

ei saa olla kaebaja õiguste tagamisel või taastamisel märgatavat mõju.

Lisaks kuritarvitab kaebaja oma kaebeõigust:

-

kaebaja on alates aprillikuust esitanud halduskohtule 6 kaebust seoses kriminaalasjades tehtud

kohtulahenditega;

-

kaebaja on 2025. aasta algusest esitanud vähemalt 10 avaldust tsiviilkohtule erinevate, juba

ammu jõustunud kohtulahendite vaidlustamise eesmärgil, sh ka kriminaalasjas tehtud lahendite

vaidlustamiseks (nr 2-25-5904, 2-25-5988);

-

kaebaja on asunud kahes väärteoasjas, milles lõplikud kohtulahendid jõustusid 2013. ja 2024.

aastal, korduvalt teistmise eesmärgil riigi õigusabi taotlema;

-

kaebaja on endaga seotud kriminaalasjades (nt c-cc-cccc, a-aa-aaa, d-dd-dddd) esitanud pärast

kohtuotsuste jõustumist korduvaid teistmisavaldusi ning algses maakohtu menetluses korduvaid

avaldusi kohtuvigade parandamiseks. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et kohtuotsused on

jõustunud. Kaebaja on taotlenud ka 2003. a kohtuasja teistmist (menetlus nr x-xxxx/xx,

kohtuasjas nr y-yy-yyyy) ning riigi õigusabi temaga seotud kõikides kriminaalasjades

(menetlused nr g-gg-gggg, f-ff-fff). Kaebaja avaldused on olnud edutud.

Avalduste lühidus, ebamäärasus ning see, et kaebaja soovib algatada juba ammu lõppenud

vaidluseid uuesti, vaatamata kohtute korduvatele selgitustele, viitab sellele, et kaebaja eesmärgiks ei

pruugigi olla vastuse saamine, vaid kohtusüsteemi koormamine. Nagu kohus eelnevalt selgitas,

peaks kaebajale olema juba kohtuasjas nr a-aa-aaaa saadud vastustest teada, et tema avaldustel

puuduvad ilmselgelt eduväljavaated.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)