3-24-3216/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3216

Haldusasi

AS-i Eesti Elekter kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti keelamiseks sunniraha sisse nõuda

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Eesti Elekter, seaduslik esindaja juhatuse liige

Andres Sõnajalg

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

volitatud esindaja Maiga Liiv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i Eesti Elekter kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (vastustaja) kohustas 24.03.2023 ettekirjutu-

sega nr 16-2/22-02512-038 (dtl 8–13) AS-i Eesti Elekter (kaebaja) viima 6 tuulegeneraatori

osas läbi täiendava nõuetekohase erakorralise ehitise auditi konstruktsioonide vastupidavuse

kontrolliks, hindamaks millises seisukorras tuulikud ehitustehniliselt on. Ülevaatuse käigus

tuli kontrollida tuuliku konstruktsioonide ja masti elementide kinnitusi ning tuginedes auditi

tulemustele rakendada parendusmeetmeid olukorra parandamiseks. Auditis tuli hinnata

võimalikke ohte ja riske, mis võivad kasutamisel tekkida ning millega tuleb tulevikus kogu

tuuliku kasutusea jooksul arvestada. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 31.10.2023 ja

hoiatati sunniraha rakendamise eest ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Vastustaja pikendas

3-24-32163-24-3216

20.02.2024 otsusega nr 16-2/22-02512-046 (dtl 14–16) ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni

31.08.2024.

2. Vastustaja rakendas 25.10.2024 otsusega nr 16-2/22-02512-048 (dtl 19–21) kaebaja

suhtes sunniraha iga tuuliku eest 2000 eurot, kokku 12 000 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt

01.11.2024. Kaebaja esitas 28.10.2024 vastustajale taotluse (dl 17–18) tähtaja pikendamiseks

kuni 31.12.2014. Vastustaja pikendas 08.11.2024 kirjaga nr 16-2/22-02512-050 (dtl 33–35)

sunniraha tasumise tähtaega kuni 15.11.2024.

3. Kaebaja esitas 25.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 3–7) vastustaja keela-

miseks sunniraha sisse nõuda. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja keela-

miseks sunniraha sisse nõuda.

4. Kohus jättis 09.12.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 83–87).

5. Vastustaja teavitas 16.05.2025 kohut (dtl 123–124), et kaebaja on sunniraha täitemenet-

luses 17.01.2025 täies ulatuses tasunud. Samuti esitas kaebaja 02.05.2025 ettekirjutusega

nõutud ehitise auditid.

6. Kohus küsis 16.05.2025 määrusega (dtl 128) kaebajalt seisukohta, kas ta loobub

kaebusest või soovib kaebuse nõudeid muuta, sest pärast sunniraha tasumist ei ole enam

võimalik keelamiskaebust menetleda.

7. Kaebaja teavitas 23.05.2025 kohut (dtl 131–132), et jääb esitatud kaebuse juurde, sest

vaidlustatud sunniraha tasumise nõue on ilmselgelt õigusvastane.

8. Kohus palus 26.05.2025 määrusega (dtl 244–245) kaebajal teavitada, kas ta soovib

kaebuse nõudeid muuta.

9. Kaebaja ei vastanud kohtumäärusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja seisukohad:

10.1.

Sunniraha tasumise nõue on õigusvastane. Ettekirjutusega on määratud äärmiselt

suuremahulise auditi teostamine. Kaebaja on otsinud pikalt pädevaid isikuid nii Eestist kui ka

väljastpoolt, kuid varasemalt antud lubadused ei realiseerunud kaebajast mitteolenevatel

põhjustel. Kaebaja leitud Inseneribüroo Telora OÜ oli valmis auditi tegema 31.03.2025. Seega

ei olnud ettekirjutust võimalik täita enne 31.03.2025. Sunniraha kohaldamine on

ebaproportsionaalne ega teeni eesmärki. Sunniraha eesmärgiks on ettekirjutuse täitmine, mitte

karistamine.

10.2.

Sunniraha suurus on ebaproportsionaalne ja vastustaja ei ole põhjendanud määratud

sunniraha suurust. 12 000 euro suurune sunniraha ei aita kaasa ettevõtluse ja taastuvenergia

tootmise arendamisele, vaid on suunatud isikule majandusliku kahju tekitamisele. Vastustaja

tekitas kaebaja omanike ringile kahju ja tuulikutele kahjustusi, kui peatas Aidu tuulepargi

ehitustegevuse. Kaebaja on pidanud pärast takistuste lõpetamist asuma kahjusid likvideerima.

Vastavad tööd on osutunud prognoositust kordades mahukamateks ning nõudnud oluliselt

suuremaid finantsilisi ja ajalisi vahendeid.

10.3.

Kaebaja on silmitsi keerulise finantsolukorraga. Üks suurematest laenuandjatest

lõpetas ennetähtaegselt laenulepingu ja nõuab kogu laenusumma tagastamist ühe maksena.

Ettevõtte juhatus on teinud suuri pingutusi, et sõlmida pankadega kokkulepped ja töötada

2(7)

3-24-32163-24-3216

välja uus maksegraafik laenu refinantseerimiseks. Kokkulepped on hetkel alles algusfaasis ja

lõplikud otsused on veel saavutamata. Seni arutatud kokkulepped on koostatud viisil, mis

võimaldavad täpselt teenindada olemasolevaid laenukohustusi ja täita tarnijatega sõlmitud

maksegraafikuid, jättes ettevõttele minimaalse likviidsuse. Kirjeldatud olukord muudab

kaebaja finantsilise positsiooni äärmiselt pingeliseks.

10.4.

Vastustaja ei ole sunniraha rakendamisel kaalutlusõigust teostanud. Kaebaja on

selgitanud ja esitanud tõendid, et niivõrd suuremahulist auditit ei olnud võimalik teostada

vastustaja poolt määratud tähtaja piires. Kaebaja saavutas kokkuleppe auditi teostamiseks

Inseneribüroo Telora OÜ-ga, kuid auditi teostamine sõltus ilmastikutingimustest ja seda ei

olnud võimalik teostada määratud aja raames. Audit valmis 2025. a aprilli lõpuks ja edastati

vastustajale. Seega on tõendatud, et ettekirjutuse täitmine oli seotud ajalise faktoriga, mis ei

sõltunud kaebajast. Vastavas olukorras niivõrd kõrges määras sunniraha rakendamine kannab

selgelt karistuslikku iseloomu, mis ei ole sunniraha rakendamise eelduseks.

11. Vastustaja seisukohad:

11.1.

Sunniraha rakendamise eeldused on täidetud. Ettekirjutus on kehtiv ja seda ei ole

täidetud ettekirjutuse muudatusega määratud tähtajaks 31.08.2024. Sunniraha rakendamist

mõjutavaid asjaolusid ei tuvastatud ja kaebaja ise ei andnud võimalikest takistavatest

teguritest teada ettekirjutuse täitmise tähtaja jooksul ega ka vastustaja päringute peale.

Kaebaja hakkas alles pärast sunniraha nõude saamist otsima vabandusi esialgu sunniraha

maksmisest vabanemiseks ja alles hiljem üritas põhjendada ettekirjutuse tähtaegse täitmise

võimatust.

11.2.

Kaebaja asus reaalselt auditite tegijat otsima alles 14.11.2024 (dtl 27–28, 36–37), s.o

2,5 kuud pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja 20 päeva peale sunniraha nõude

saamist. Teisele äriühingule kuuluva Aidu tuulepargiga seotud kohustuste täitmine ei vabasta

kaebajat enda kohustuste täitmisest. 12 000 euro suuruse sunniraha rakendamine ei mõjuta

olulisel määral üle miljonilise käibega äriühingu majanduslikku seisu. Kaebajal oli võimalik

sunniraha rakendamisest pääseda ettekirjutuse tähtaegse täitmisega. Sunniraha rakendamata

jätmist oleks saanud kaaluda, kui kaebajal oleks auditite tegemine pooleli või tal oleks mõni

muu objektiivne eluliselt usutav põhjus ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmiseks ja see oleks

esitatud hiljemalt vastusena vastustaja 27.09.2024 kirjale (dtl 101). Paraku otsustas kaebaja

seda päringut eirata ja teatab alles 28.10.2024 ehk 3 päeva pärast sunniraha nõude saamist, et

nõutud ehitise audit on tellimisel (dtl 17–18), kuid seda kinnitavaid tõendeid ei esitanud.

11.3.

Sunniraha rakendamine on lubatud ka seetõttu, et antud juhul puuduvad

asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg-s 3 loetletud sunnivahendi rakendamist

keelavad asjaolud.

11.4.

Sunniraha rakendamine on proportsionaalne, kuna ettekirjutusega pandud kohustus on

üheselt selge ja kaebaja tahtmatus ettekirjutust täita ei muuda kohustust ebaselgeks.

Ettekirjutus on tehtud avalikes huvides, rikkumine ei ole vabandatav ja sunniraha mõju

kaebaja majanduslikule seisundile on minimaalne. Samuti on proportsionaalne sunniraha

suurus (2000 eurot iga tuulegeneraatori puhul, kokku 12 000 eurot), kuna ehitusseadustiku

(EhS) § 133 kohaselt on juriidilise isiku puhul võimaliku määratava sunniraha ülemmäär 450

000 eurot. Kuna kaebaja ettekirjutuses sisaldunud sunniraha hoiatust õigeaegselt ei

vaidlustanud, võib järeldada, et kaebaja ei pidanud sunniraha suurust ebaproportsionaalseks.

11.5.

Kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole küsimusega, kes võiks olla ettekirjutuses

nõutavate suuremahuliste auditite teostaja. Ehitise auditi tegevusalal tegutsevate isikute

andmed on avalikult kättesaadavad majandustegevuse registrist ja registreeritud eraekspertide

3(7)

3-24-32163-24-3216

nimekiri on avalikult kättesaadav Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel. Need andmed

peaks iga majandustegevuses hoolsalt tegutsev ettevõtja oskama iseseisvalt üles leida.

11.6.

Ainus eesmärk sunniraha rakendamisel on kaebaja suunamine ettekirjutuse täitmisele.

Antud juhul on see oma eesmärki täitnud, kuna kaebaja on pärast sunniraha nõude saamist

astunud reaalselt samme auditite tegemiseks ja on saanud kinnituse Inseneribüroo Telora

OÜ-lt (dtl 36), et ta on suuteline auditid läbi viima ning prognoositav täielike auditite

esitamise tähtaeg on 31.03.2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja taotles vastustaja keelamist sunniraha sisse nõuda. Kohtule on esitatud tõendid

selle kohta, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud ja sunniraha tasunud (dtl 125–126). Kohus ei

saa keelata vastustajal sisse nõuda sunniraha, mis on juba tasutud, st keelata vastustajal teha

toimingut, mida vastustaja nagunii enam teha ei saa. Eeltoodust tulenevalt jääb keelamisnõue

rahuldamata. Kaebaja 23.05.2025 seisukohast nähtub, et kaebaja soovib menetluse jätkamist

sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamiseks.

13. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb.

14. Eeltoodust tulenevalt jätkab kohus menetlust sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse

tuvastamiseks.

15. EhS § 130 lg 3 kohaselt teostab vastustaja riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi

ülesandeid: 2) sama paragrahvi lg 2 p-des 1–5 sätestatud ülesanded eelkõige ehitise kasutus-

järgse ohutuse kontrollimiseks.

Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrju-

mise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lg-s 2 või

3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses

määratud tähtaja jooksul.

KorS § 28 lg 2 sätestab, et kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtaegselt sama

paragrahvi lg-s 1 nimetatud ettekirjutust, võib selle täita ATSS-is sätestatud vahenditega ja

korras.

16. Vastustaja koostas kaebajale 24.03.2023 ettekirjutuse (dtl 8–13), millega kohustas teda 6

tuuliku osas läbi viima nõuetekohase erakorralise ehitise auditi konstruktsioonide vastupida-

vuse kontrolliks. Ettekirjutus sisaldas mh sunniraha rakendamise hoiatust 2000 eurot ühe

tuulegeneraatori kohta. Ettekirjutusest nähtub, et Salme tuulepargis murdus 15.02.2022 üks

tuulegeneraatori mast pooleks ning auditi läbiviimine on vajalik selleks, et ennetada teiste

kaebaja tuulikute murdumist ja sellest põhjustatud võimalikku ohtu teiste inimeste elule,

tervisele või varale, kuna ei saa välistada, et sama ehitaja poolt rajatud teised sama tuulepargi

tuulikud võivad samuti lähiajal murduma hakata. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati

31.10.2023.

17. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei vaidlustanud ettekirjutust ega täitnud seda määratud

tähtajaks. Kuna kaebaja ei ole ettekirjutust vaidlustanud, siis on see kehtiv ja kohus ei

4(7)

3-24-32163-24-3216

kontrolli selle õiguspärasust. Samuti ei taotlenud kaebaja enne ettekirjutuse täitmise tähtaja

möödumist vastustajalt ettekirjutuse tähtaja pikendamist.

18. Vastustaja pöördus ise 08.11.2023 kaebaja poole päringuga saada teavet seoses ettekirju-

tuse täitmisega. Kaebaja vastas päringule 22.11.2023, et tegevused toimuvad pidevalt (dtl 31).

Sellel ajal ei maininud kaebaja mingeid takistusi ega raskusi seoses auditi koostamisega.

Seega ei ole näha, et kaebaja oleks juba sel ajal otsinud aktiivselt auditi tegijaid, vaid jättis

ettekirjutuse lihtsalt tähelepanuta. Kaebaja kinnitas ise 16.01.2024 kirjas (dtl 24) valmisolekut

audit 4–5 kuu jooksul esitada ega maininud ka sellel ajal mingeid takistusi auditi

läbiviimiseks. Vastustaja seadis kaebaja taotlusel 20.02.2024 otsusega auditi esitamise uueks

tähtajaks 31.08.2024 (dtl 14–16). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei täitnud ettekirjutust ka

uue tähtaja jooksul, ei taotlenud tähtaja pikendamist ega teavitanud vastustajat ettekirjutuse

täitmise võimatusest.

19. ATSS § 2 lg 1 kohaselt tekib ettekirjutuse adressaadil ettekirjutuse tähtajaks täitmata

jätmise korral sunniraha maksmise kohustus.

ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud

teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

20. Vastustaja ei kohaldanud kaebaja suhtes sunniraha koheselt, vaid alles 2 kuud pärast ette-

kirjutuse täitmise tähtaja (31.08.2024) möödumist. Vastustaja rakendas 25.10.2024 otsusega

(dtl 20–21) kaebaja suhtes sunniraha summas 12 000 eurot, määrates vabatahtliku tasumise

tähtajaks 01.11.2024. Kaebaja taotles sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamist

kuni 31.12.2024. Vastustaja pikendas 08.11.2024 vastuskirjaga (dtl 33–35) sunniraha

vabatahtliku tasumise tähtaega kuni 15.11.2024.

21. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei plaaninudki kaebaja ettekirjutust täita, vaid jättis

selle tähelepanuta. Kaebaja ei ole viidanud varasemates kirjades raskustele auditi koostaja

leidmisel, vaid sellekohased põhjendused esitati alles hiljem. Seega ei tegelenud kaebaja

varem auditi teostaja otsimisega. Ettekirjutuse täitmiseks auditi teostajaid hakkas kaebaja

otsima pärast sunniraha määramist. Kaebaja pöördus võimalike ekspertide poole alles

14.11.2024 (dtl 27–28, 36–37), s.o oluliselt hiljem pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega. Ka

vastustajat teavitati auditi läbiviija leidmisest alles pärast sunniraha määramist (19.11.2024,

dtl 39–40). Seega ei saa lugeda tõendatuks kaebaja väidet, et ettekirjutuse täitmine viibis

eksperdi leidmise raskuste tõttu.

22. Kohus jääb 09.12.2024 määruses toodud seisukoha juurde, et kuna kaebaja ei täitnud juba

teistkordselt ettekirjutust ega taotlenud õigeaegselt ka selle tähtaja pikendamist (taotleti alles

pärast sunniraha määramist), siis oli vastustaja poolt sunniraha määramine 25.10.2024 põhjen-

datud. Ilma sunniraha määramiseta ei oleks kaebaja olnud motiveeritud ettekirjutust täitma,

kuna kaebaja on järjepidevalt hoidnud ettekirjutuse täitmisest kõrvale. Ettekirjutuse täitmiseks

ekspertide otsimist alustas kaebaja alles pärast sunniraha määramist. Järelikult täitis sunniraha

määramine oma eesmärgi.

23. Puuduvad ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavad asjaolud. EhS §

133 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral korrakaitseorgan rakendada

sunnivahendit ATSS-is sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha

ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot. Ettekirjutuse saajal ei

ole õigust valida, kas ta soovib ettekirjutust täita või mitte. Sunniraha peab olema piisavalt

mõjus, et sundida ettekirjutuse saajat ettekirjutust täitma. Käeoleval juhul ei ole ületatud

seadusega määratud sunniraha maksimaalset lubatavat suurust ja tegemist ei ole ka kaebaja

suhtes ebamõistlikult suure sunnirahaga. Kaebaja esitatud bilansist (dtl 59–60) ja

5(7)

3-24-32163-24-3216

kasumiaruandest (dtl 61) ei nähtu, et sunniraha tasumine oleks olnud võimatu või võinuks

tuua kaebajale kaasa raskeid majanduslikke tagajärgi. Bilansi järgi on 31.10.2024 kaebaja

varade maht 18 582 755,69 eurot, eelmiste aastate jaotamata kasum 13 296 913,40 eurot ja

aruandeaasta kasum 183 259,34 eurot, mis ei näita majanduslikke raskusi. Bilansi järgi on

kaebajal raha 28 358 eurot, millest piisab 12 000 euro suuruse sunniraha tasumiseks.

Vajadusel on võimalik võtta nt omanikult või seotud ettevõtetelt laenu sunniraha tasumiseks.

24. Kaebaja viited Aidu tuulepargile ei ole asjakohased. Võimalikud keerukused Aidu tuule-

pargi majandamisel ei õigusta Salme tuulepargiga seotud kohustuste täitmata jätmist.

25. Arvestades tuulikute korrashoiu olulisust ja seda, kui ohtlik võib olla vigane tuulegene-

raator, kuna võib kujutada ohtu inimeste elule, tervisele ja varale, siis on avalikes huvides

vajalik kohaldada mõjusaid vahendeid tuulikute korrashoiu jälgimiseks. Käesoleval juhul oli

sunniraha suurus proportsionaalne ja mõjus, kuna kaebaja hakkas pärast sunniraha määramist

ettekirjutuses määratud kohustuse täitmiseks auditi koostamiseks eksperte otsima. Enne sunni-

raha määramist jättis kaebaja järjepidevalt ettekirjutuses määratud kohustuse täitmata. Määra-

tud sunniraha ei ole ebamõistlikult suur.

26. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on

mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 24.03.2023

ettekirjutus ja selle muutmine 20.02.2024 sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle

suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata

jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Kaebajal oli piisavalt aega ettekirjutust täita

(ettekirjutuse koostamise ja sunniraha nõude koostamise vahel oli 18 kuud). Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et vastustaja on olnud haldusmenetluses piisavalt vastutulelik, küsinud ise

kaebajalt selgitusi ettekirjutuse täitmise kohta ja pikendanud ettekirjutuse täitmise tähtaega.

Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja otsida auditi koostamiseks

eksperte enne sunniraha määramist. Kui kaebajal ei olnud võimalik auditit ettekirjutuses

määratud ajaks koostada, siis oleks kaebajal olnud võimalik vastustajat ettekirjutuse täitmise

takistustest teavitada. Seda kaebaja varasemate kirjadega (22.11.2023 e-kiri, dtl 31;

16.01.2024 e-kiri, dtl 24) ei teinud. Kaebaja teavitas vastustajat alles 19.11.2024 sunniraha

vabatahtliku tasumise tähtaja möödudes, et auditit on võimalik koostada alles 31.03.2025 (dtl

39–40).

27. Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 25.10.2024 sunniraha

tasumise nõudega (dtl 20–21). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 12 000 eurot

vabatahtlikult hiljemalt 01.11.2024. Vastustaja pikendas kaebaja taotluse alusel sunniraha

vabatahtliku tasumise tähtaega kuni 15.11.2024 (dtl 33–35). Vastustaja on 28.11.2024

esitanud täitmisavalduse nr 2410220001 (dtl 73) kaebajalt sunniraha sissenõudmiseks ja samal

päeval on kohtutäitur Hille Kudu alustanud täitemenetluse nr 035/2024/5366 (dtl 74–75).

Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, oli vastustajal õigus

pöörduda täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse

alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.

28. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi

rakendamine ja selle sissenõudmine oli õiguspärane. Seepärast puudub alus kaebust

rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

29. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

6(7)

3-24-32163-24-3216

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)