1-24-4293/73 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

20. juuni 2025

Kohtuasja number

1-24-4293

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus

Sekretär

Liina Tulit-Kuum

Tõlk

Alla Lašmanova

Kohtuasi ja menetlusliik

kriminaalasi üldmenetluses Romek Niggulise süüdistuses

KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 418 lg 1, § 4231, § 3314, § 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, Stanislav Noroki süüdistuses KarS §

199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, Jüri Bogensi (endise nimega

Mägi) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning

I.G. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsus

Süüdistatavad

Romek Niggulis. Isikukood 38109155212; elukoht XXX;

kannab Viru Vanglas karistust; ei tööta; varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, viimati, Harju Maakohtu 19.

detsembri 2024 otsusega KarS 4231 ja § 424 lg 2 järgi 1

aastase vangistusega, mida vähendati 11 kuu 27 päeva peale;

Stanislav Norok. Isikukood 38611192244; elukoht XXX; ei

tööta; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati

Viru Maakohtu 22. novembri 2024 otsusega KarS § 199 lg 2

p-de 7, 8 ja 9 ning § 4231 järgi 2 aastase vangistusega, mis

jäeti suures osas tingimisi täitmisele pööramata;

Jüri Bogens (endise nimega Mägi). Isikukood 38412250364;

elukoht XXX; viibib teises kriminaalasjas vahi all Viru

Vanglas; töökoht Rakvere Moto OÜ; varem kriminaalkorras

karistatud Harju Maakohtu 2. mai 2023 otsusega KarS § 184

lg 2 p 2, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 263 lg 1 p 1, § 423 1 ja §

424 lg 1 järgi 4 aasta ja 6 kuuse vangistusega, mis jäeti suures

osas tingimisi täitmisele pööramata;

I.G. . Isikukood xxxxxx; määratlemata kodakondsusega;

elukoht XXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud Viru

Maakohtu 2. veebruari 2023 otsusega KarS § 202 lg 2 p 2

järgi 3 kuuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele

pööramata

Apellandid

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Paul Pikma;

Romek Niggulis;

Romek Niggulise kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Stanislav Noroki kaitsja vandeadvokaat Margus Viira;

Jüri Bogensi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi;

I.G. kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm;

kannatanu osaühing EHEL, esindaja E.L. ;

kannatanu T.I. ;

kannatanu R.A.

Menetluse vorm

suuline, kohtuistung 22. mail 2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, Tartu Ringkonnakohus otsustab

1. Tühistada Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsus osaliselt, s.o:

1.1. Jüri Bogensi õigeksmõistmises KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi esitatud süüdistuses;

1.2. Stanislav Noroki süüdi tunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi;

1.3. Romek Niggulisele § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ja KarS § 4231 järgi mõistetud üksikkaristuste

osas;

1.4. Jüri Bogensi kohtueelses menetluses ja kohtulikul arutamisel tekkinud 3096,36 euro

suuruse kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda jätmises.

2. Teha tühistatud osas Jüri Bogensi osas uus otsus, millega:

2.1. Tunnistada Jüri Bogens süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning karistada teda 1

aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega;

2.2. KarS § 65 lg 2 alusel liita Jüri Bogensile mõistetud karistusele Harju Maakohtu 2. mai

2023 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aastat ja 8 kuud vangistust, saades

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 2 kuud vangistust.

2.3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jüri Bogensi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3

päeva, st lugeda Jüri Bogensi kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aasta 1 kuu ja 27 päeva

vangistust.

2.4. Mõista Jüri Bogensilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ning muud

menetluskulud 3096,36 eurot. Selgitada, et menetluskulud summas 4425,36 eurot tuleb Jüri

Bogensil tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse

kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

3. Tühistatud osas teha uus otsus ka Stanislav Noroki osas: tunnistada ta süüdi KarS § 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, kuid jätta talle mõistetud karistus muutmata.

4. Viimaks teha tühistatud osas uus otsus ka Romek Niggulise osas: mõista Romek

Niggulisele tulenevalt tema KarS § 63 lg 1 alusel süüdi tunnistamisest KarS § 184 lg 2 p-de

1 ja 2 ning KarS § 4231 järgi karistuseks 5 aastat vangistust, jättes talle KarS § 64 lg 1 ja

KarS § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse (6 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus) muutmata.

5. Muus osas jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsus muutmata.

2(20)

6. Rahuldada prokuratuuri apellatsioon osaliselt. Jätta Romek Niggulise ja tema kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillari apellatsioonid rahuldamata.

7. Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt Jüri

Bogensile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja

hüvitatavate kulude suuruseks 601,46 eurot, sealhulgas käibemaks 108,46 eurot. Jätta see

apellatsioonimenetluse kulu Eesti Vabariigi kanda.

8. Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar OÜ-le vandeadvokaat Sven Sillari poolt Romek

Niggulisele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja

hüvitatavate kulude suuruseks 805,69 eurot, sealhulgas käibemaks 145,29 eurot. Jätta see

apellatsioonimenetluse kulu Eesti Vabariigi kanda.

9. Mõista Eesti Vabariigilt I.G. kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu katteks 1791,17

eurot.

10. Jätta Romek Niggulise 1. juunil 2025 esitatud taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus

üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Romek Niggulis anti kohtu alla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, §

418 lg 1, § 4231, § 3314, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, Stanislav Norok süüdistuses KarS § 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, Jüri Bogens (endise nimega Mägi) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8

ja 9 järgi ning I.G. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi. Süüdistuse sisu on kokkuvõetult

järgmine.

2. R. Niggulis käitles koos I.Gi. iga ebaseaduslikult suures koguses protonitaseeni ja

metonitaseeni – tegemist on narkootiliste ainetega. I.Gi. tegi 2023. detsembris tuvastamata ajal,

kuid mitte hiljem kui 10. detsembril 2023, R. Niggulisele ettepaneku sõita Lätti, et seal

omandada suures koguses narkootikume. R. Niggulis oli sellega nõus. R. Niggulis hankis

uimastite veoks R.M. i sõiduauto Honda CRV (reg-nr XXX ), mille järel sõitsid R. Niggulis ja

I.Gi. sellega 10. detsembril 2023 Kohtla-Järvelt Lätti. Autot juhtis R. Niggulis. I.Gi. ja R.

Niggulis võtsid Lätis Riias Vidžeme eeslinnas asunud peidikust vaakumpakendi, milles oli

protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldav narkootiline aine, ning tõid selle I.Gi. i elukohta

aadressile XXX . I.Gi. kaalus ja pakendas selle aine soonkinnisega kottidesse, pannes igasse

kotti vähemalt 40 grammi ainet – kokku pakendas ta Lätist toodud narkootilise aine vähemalt 11

soonkinnisega kotti. Ühe narkootilise ainega täidetud koti jättis I.Gi. enda korterisse, mis leiti ja

võeti ära 17. jaanuaril 2024 toimunud läbiotsimisel. Ekspertiisiakti kohaselt oli ühes

soonkinnisega kotis protonitaseeni/metonitaseen massiga 37,50 g. Ülejäänud ainet hoidis I.Gi.

enda kasutuses olevas garaažis, kuni see 3. jaanuaril 2024 läbiotsimisel ära võeti. Ekspertiisiakti

kohaselt oli seal protonitaseeni/metonitaseeni massiga 397,06 g.

3(20)

3. R. Niggulis käitles ka suures koguses amfetamiini:



23. augustil 2021 kandis ta Kohtla-Järvel Estonia pst 11 ja Estonia pst 14 vahel kaasas

õlakotis 10 soonkinnisega kotti, milles oli puhast amfetamiini 2,04 g.



5. septembril 2023 oli tal Kohtla-Järvel Puru tee 77 juures tema juhitud sõiduki

pagasiruumis 0,38 g pulbrit, mis sisaldas amfetamiini. Pulbri vähesuse tõttu jäi puhta

amfetamiini osakaal kindlaks tegemata.



16. veebruaril 2024 oli tema juhitud sõiduki tagaistmel seljakott. Kotis oli nätsupurk,

milles olid soonkinnisega kotid, milles oli puhast amfetamiini kokku 1,9 g, samuti süstal,

milles olnud vedelik sisaldas 0,64 grammi amfetamiini.



2024. aasta aprillis omandas ta kahes pakendis väikese koguse amfetamiini, mida hoidis

enda juures ja mille andis 6. aprillil 2024 edasi N.L. le.

4. R. Niggulis käitles ebaseaduslikult tulirelva ja padrunit. 23. augustil 2023 leiti politsei

turvakontrolli käigus R. Niggulise taskust püstolitaoline ese, millel olid ümbertegemise

tunnused, ja padrun. Ekspertiisiakti kohaselt oli püstolitaoline eseme näol tegemist hoiatus- ja

signaalpüstoliga Blow P29 kaliibriga 9 mm P.A.K. See osutus laskekõlbulikuks ümberehitatud

tulirelvaks, millega on võimalik tulistada pihtamislaengut. Padrun kuulub tulirelva laskemoona

hulka ja on ette nähtud laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest laskmiseks.

R. Niggulisel polnud nõuetekohast luba relva ega padruni käitlemiseks.

5. R. Niggulis rikkus Viru Maakohtu 28. märtsi 2023 kohtumäärusega asjas nr 1-18-9683

kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli nõudeid. Vaatamata keelule omas ja tarvitas ta 4

korral uimasteid, rikkus 2 korral registreerimiskohustust ning läks Eestist

kriminaalhooldusametniku loata Poolasse.

6. R. Niggulis juhtis mitmel korral mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria

juhtimisõigust. Ta tegi seda 5. septembril 2023 Kohtla-Järvel Puru tee 77 juures, 21. detsembril

2023 Kohtla-Järvel Kalevi 3 juures, 3. jaanuaril 2024 Kohtla-Järvel Olevi 27 juures, 16.

veebruaril 2024 Tallinna-Narva nt 174. kilomeetril ning 10. detsembril 2023 Kohtla-Järvelt Riiga

ja tagasi sõites. Kõikidel kordadel kasutas ta tuttavate sõidukeid.

7. R. Niggulis, S. Norok ja J. Bogens sõitsid 6. aprillil 2024 kella 2.00 ja 4.00 vahel J. Bogensi

sõidukiga Lääne-Virumaale, kus tungisid Vinni vallas Vetiku külas Lehe tee 4 asuvasse garaaži.

Sealt võtsid nad ära T.I. ile ja R.A. ule kuulunud esemed – põhiliselt tööriistad –, tekitades

seeläbi T.I. ile 8506,16 euro ja R.A. ule 8967,85 euro ulatuses kahju. R. Niggulis, S. Norok ja J.

Bogens viisid varastatud esemed autoga J. Bogensi elukohta ja Kiviõlis asuvasse garaaži, kust

need suuremas osas läbiotsimisel leiti ja kannatanutele tagasi anti.

8. S. Norok ja I.G. sõitsid ajavahemikul 25. kuni 27. oktoobrini 2023 Lääne-Virumaal Vinni

vallas Tudu alevikus asuvasse Raudtee 11 aadressil asuvasse hoonesse. Seal lõhkusid nad

ukseluku, sisenesid hoonesse ja võtsid kaasa erinevaid osaühingule EHEL kuuluvaid tööriistu,

voolikuid ja õli kogusummas 11 883,30 eurot.

4(20)

Maakohtu otsus

9. Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsusega tunnistati R. Niggulis peaaegu kogu süüdistuse mahus

süüdi – ta mõisteti õigeks vaid osas, milles talle heideti ette narkootilise aine käitlemist 5.

septembril 2023. KarS § 418 lg 1 järgi karistati R. Niggulist 8-kuuse vangistusega, KarS § 184 lg

2 p-de 1 ja 2 järgi 5 aastase vangistusega, KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 2 kuuse vangistusega, KarS §

199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 9 kuuse vangistusega, KarS § 3314 järgi 3 kuuse vangistusega ning

KarS § 4231 järgi 6 kuuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R. Niggulisele kuritegude

kogumi eest karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kohtuotsuste

kogumis Viru Maakohtu 19. detsembri 2024 otsusega mõistetud karistus (s.o 11 kuud 27 päeva

vangistust) kaetuks praeguse karistusega. Viru Maakohtu 19. detsembri 2024 otsusega kantud

karistus arvati käesolevast liitkaristusest maha, mille tulemusena jäi alates 3. märtsist 2025 kanda

5 aasta 9 kuu ja 23 päevane vangistus.

10. S. Norok tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 1

aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks Viru Maakohtu 22. novembri

2024 otsusega mõistetud karistuse, s.o 2-aastase vangistusega. Sellest omakorda arvati maha

Viru Maakohtu 22. novembri 2024 otsuse alusel osaliselt kantud karistus, s.o 8 kuud vangistust.

Nii jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

jäeti see karistus täitmisele pööramata tingimusel, et S. Norok ei pane 2 aasta ja 3 kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud

kontrollnõudeid.

11. J. Bogens ja I.G. mõisteti õigeks.

12. S. Norokilt mõisteti võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lg 1 p 5 alusel OÜ-le EHEL välja 11

903,46 eurot. Ühtlasi mõisteti S. Norokilt ja R. Nigguliselt välja menetluskulud. J. Bogensi ja

I.G. kaitsjatasud jäeti riigi kanda.

13. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

14. KarS § 418 lg 1 järgi esitatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise süüdistus on tõendatud.

23. augustil 2025 toimunud turvakontrolli käigus leiti R. Niggulise käest musta värvi püstol,

mille salves oli üks padrun. Tulirelva ekspertiisi aktist ilmneb, et tegemist oli BLOW P29 cal. 9

mm nr 2200148 püstoliga, mis oli ümber ehitatud laskekõlbulikuks. 9 mm padrun kuulub

tulirelva laskemoona hulka ning oli laskekõlbulik. Küll aga ei ole laskemoonana käsitatavad R.

Niggulise käest avastatud 7 tulirelva paukpadrunit. R. Niggulisel puudus relvaseaduse (RelvS) §

32 kohane relvasoetamisluba, samuti RelvS § 34 järgne relvaluba. R. Niggulise pani teo toime

tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

15. R. Niggulis tunnistas, et käitles 23. augustil 2023 narkootilist ainet. Tunnistaja P.R. i sõnul

olevat R. Niggulis turvakontrolli käigus öelnud, et tema õlakotis on umbes 1,5 grammi

amfetamiini. Õlakotist leiti vedelikuga täidetud süstal ja 10 soonkinnisega kotti valget värvi

pulbriga. Eksperdiarvamusest ilmneb, et süstlast leitud vedelik sisaldas 0,12 g amfetamiini.

Soonkinnisega kottidest leiti kokku 2,04 g puhast amfetamiini. Ekspertiisiakti kohaselt piisab 10

inimesele joobe tekitamiseks 1,3 g amfetamiinist. R. Niggulis käitles narkootikumi otsese

tahtlusega. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

16. Vaidlust ei ole selles, et R. Niggulis hoidis 5. septembril 2023 sõiduki pagasiruumis 0,38

grammi amfetamiini sisaldavat ainet, mille kontsentratsiooni pole kindlaks tehtud. See tähendab,

5(20)

et R. Niggulist käitles narkootilist ainet väikeses koguses. Pole tõendatud, et R. Niggulis oleks

seda aine edasiandmise käidelnud eesmärgil. Seetõttu tuleb ta õigeks mõista.

17. R. Niggulis tunnistas end 2023. aasta detsembris toimunud narkootilise aine käitlemises

süüdi. Süüdistatava ütluste järgi võtsid nad I.Gi. iga Riias asunud peidikust narkootilise aine – R.

Niggulis oli enda sõnul auto juures, kui I.Gi. aine peidikust ära tõi. Niisuguste ütluste

paikapidavust kinnitavad teised tõendid. Ehkki I.Gi. i sõnul käisid nad peidiku juures kahekesi,

pole viimase ütlustele võimalik toetuda, sest teda pole kohtuistungil ristküsitletud. Seega tuleb

selles aspektis tugineda R. Niggulise ütlustele. 3. jaanuari 2024 läbiotsimisprotokolli kohaselt

andis I.Gi. välja narkootilise aine. 10. jaanuaril 2024 saabus ekspertiisi suurem pakend, milles

oli 5 väiksemat pakendit. Viiest pakendist kahes oli 11,19 g puhast amfetamiini, kolmes eraldi

pakendis oli metonitaseeni ja protonitaseeni segu, milles oli puhast metonitaseeni 23 g ja

protonitaseeni 27,34 g. Amfetamiin, metonitaseen ja protonitaseen on kantud narkootiliste ainete

I nimekirja. Ekspertiisiaktist nähtub, et ühele isikule piisab joobe tekitamiseks 0,00005–0,0002 g

metonitaseenist või 0,000025–0,0001 g protonitaseenist. 17. jaanuari 2024 läbiotsimisprotokolli

kohaselt andis I.Gi. vabatahtlikult välja 40 g narkootilist ainet: ekspertiisiakti kohaselt sisaldas

see 2,25 g metonitaseeni ja 2,66 g protonitaseeni. R. Niggulis tegutses I.Gi. iga ühiselt ja

kooskõlastatult. R. Niggulis manifesteeris oma teopanust ja teovalitsemist muu hulgas selle

kaudu, et tema pani narkoainega pakendi sõiduki pagasiruumi. R. Niggulise teopanus oli oluline,

kuna ta osales aineveos, vastutades sõiduki juhtimise eest. R. Niggulis tegutses kavatsetult.

18. R. Niggulis tunnistas end süüdi ka narkootilise aine käitlemises 16. veebruaril 2024.

Tunnistaja D. Kolhonen teostas viidatud kuupäeval liiklusjärelevalvet, mille käigus otsustas ta R.

Niggulise juhitud sõidukit kontrollida – viimasel puudus juhtimisõigus. R. Niggulis tunnistas

politseinikele, et ta olevat hiljuti amfetamiini tarvitanud ning et tema seljakotis on narkootilist

ainet. Läbivaatuse käigus avastati 3 kollaka pulbriga soonkinnisega kotti. DNA ekspertiisi järgi

avastati igalt kotikeselt R. Nigguliselt pärinevat bioloogilist materjali. Narkootilise aine

ekspertiis tegi kindlaks, et kotikestes oli 5,67 grammi ainet, milles puhast amfetamiini 1,9

grammi. Kuna 10 isikule joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 g-st puhtast amfetamiinist,

valdas R. Niggulis narkoainet suures koguses. R. Niggulis käitles narkootikumi otsese

tahtlusega. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

19. R. Niggulis ei vaielnud vastu ka 6. aprilli 2024 tegu puudutavale süüdistusele.

Jälitusprotokollist ilmneb, et R. Niggulis suhtles 3 korral N.L. ga – ühel korral palus N.L.

süüdistataval midagi kümneka eest teha. Tunnistaja N.L. tõdes kohtueelses menetluses, et ta

palus R. Niggulisel 2024. aasta aprillis anda talle amfetamiini. N.L. saigi R. Niggulise käest

kaks pakendit amfetamiini. Seega valdas R. Niggulis edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet,

mis oli piisav kahele inimesele joobe tekitamiseks. Selle aine andis ta edasi N.L. le. R. Niggulis

käitles narkootikumi otsese tahtlusega. Kuna R. Niggulis on varemgi narkootikumi käidelnud,

tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.

20. R. Niggulise tegu on süüdistuses kirjeldatud samaaegselt nii korduva kui jätkuvana. Tegu ei

saa olla nii jätkuv kui ka korduv. R. Niggulise käitumisakte saab käsitleda korduvana – tema

tegevus ei ole vaadeldav ühtsest tahtlusest kantud jätkuva narkokäitlemisena. Niisiis pani R.

Niggulis toime KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad teod 23. augustil 2023, 2023.

aasta detsembris ja 16. veebruaril 2024. Nagu öeldud, tuleb 6. aprilli 2024 tegu kvalifitseerida

KarS § 183 lg 2 p 2 järgi.

21. R. Niggulis tunnistas end süüdi ka karistusjärgse käitumiskontrolli nõuete rikkumises.

Süüdistatava ütluste ja Viru Maakohtu 28. märtsi 2023 määrusega, samuti registreerimislehe,

6(20)

alkoholi või narkootilise aine tarvitamise kontrollimise protokollide, 23. augusti 2023 positiivse

proovi, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tunnistaja T.V. avaldatud ütluste ning politsei

ja kriminaalhooldusametniku kirjavahetusega on tõendatud, et R. Niggulis rikkus karistusjärgsele

käitumiskontrollile allutatuna kuritahtlikult talle seatud kontrollnõudeid: ta lahkus

kriminaalhooldusametniku loata Eestist ja rikkus narkootikumide tarvitamise keeldu.

Registreerimiskohustuse rikkumine aga tõendatud ei ole. R. Niggulis pani teo toime otsese

tahtlusega. Tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 3314 järgi.

22. R. Niggulis tunnistas enda süüd süstemaatilises juhtimisõiguseta mootorsõiduki

juhtimises ega vaielnud vastu faktilistele asjaoludele. Talle etteheidetava kuriteo toimepanemist

kinnitavad tunnistajate ütlused ühes juhtimiselt kõrvaldamise otsustega. R. Niggulis juhtis

vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorsõidukit 5. septembril 2023 Kohtla-Järvel Puru tee 77

juures, 21. detsembril 2023 Kohtla-Järvel Kalevi 3 juures, 3. jaanuaril 2024 Kohtla-Järvel Olevi

27 juures, 16. veebruaril 2024 Tallinn-Narva mnt 174. kilomeetril ning 10. detsembril 2023

Kohtla-Järvel. R. Niggulis tegutses otsese tahtlusega. Sõidukijuhtimiste arv ja nende

toimepanemise tihedus näitavad, et R. Niggulis tegutses intensiivselt, juhtides mootorsõidukit

süstemaatiliselt. R. Niggulise tegu on kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi.

23. J. Bogens end 6. aprilli 2024 varguses süüdi ei tunnistanud, selgitades kokkuvõetult

järgmist. R. Niggulis olevat talle õhtusel ajal helistanud paludes, et J. Bogens sõidutaks ta

Rakverre. Seda J. Bogens tegigi. Peale tema ja R. Niggulise oli autos veel S. Norok. Rakverre

jõudes jättis J. Bogens oma mobiiltelefoni autosse. J. Bogens rentis enda Kiviõlis asunud garaaži

R. Niggulisele – vaatamata sellele, et ta hoiab endagi asju seal. Keegi meestest – kas R. Niggulis

või S. Norok – olevat talle saatnud asjadest fotosid. Ta ei küsinud R. Nigguliselt, kas asjad on

varastatud. J. Bogens sai oma mobiiltelefoni tagasi järgmise päeva lõunal. Kui S. Norok talle

autovõtmed tagasi andis, ei kontrollinud ta autot üle. Pärast seda kasutas autot veel O.M. . Alles

siis, kui politsei selle auto kinni pidas, nägi J. Bogens sõiduki pagasiruumis maski.

24. R. Niggulis aga tunnistas end varguses süüdi ning selgitas, et ta pani selle toime koos S.

Norokiga. Tema kandis torusallist maski ning kangutas ukse lahti. Ta ei vaidle vastu, et varastas

koos S. Norokiga süüdistuses loetletud asjad. Varastatud kauba toimetasid nad Kiviõlis asunud J.

Bogensi garaaži. J. Bogens ei teadnud, et garaažis on varastatud esemeid. Midagi maha müüa R.

Niggulis ei jõudnud. Musta maskiga mees videol on S. Norok. Kella 1 paiku jõudis ta S.

Norokiga sündmuskohale, kus oli ehitusjärgus maja. J. Bogens oli Rakveres, kuid tema telefon

jäi autosse. 6. aprillil 2024 kell 3.34 suhtles telefoniga mitte J. Bogens, vaid S. Norok. Selle

telefonikõne ajal oli R. Niggulis ehitusjärgus maja juures. Kell 3.51 SMS-i ajal pidi S. Norok

olema juba auto juures. Kell 4.06 suhtles R. Niggulis telefonitsi S. Norokiga – arutles, kuidas

asjad pagasiruumi mahutada. Kell 5.37 jõudsid nad juba Kiviõlli ning panid hommikul asjad

autost garaaži. Hommikul kella 8–9 paiku seisis auto J. Bogensi maja juures. R. Niggulis saatis J.

Bogensile fotosid, et näidata asju, mida ta soovis müüa.

25. S. Norok ei andnud kohtus ütlusi. Kohtueelses menetluse antud ütlustes tunnistas S. Norok

enda osalust varguses, kuid ei andnud ka siis teo kohta sisulisi ütlusi.

26. J. Bogensile esitatud süüdistus toetub jälitusprotokollides kajastatule – peamiselt J. Bogensi

ja R. Niggulise telefonisuhtlusele. Samas ei eita J. Bogens ja R. Niggulis, et suhtlesid omavahel

5. aprillil 2024 kell 23.38 ja 23.41 ning sõitsid siis Rakverre. Seal läks J. Bogens Thale Bogensi

juurde, kuid jättis enda telefoni autosse. Selline versioon pole ümber lükatud ega eluliselt

ebausutav. R. Niggulis kasutas S. Norokiga venekeelsete sõnumite vahetamisel küll sõna „meie“,

aga ta selgitas seda oma ebapiisava vene keele oskusega. Isegi kui arvata, et R. Niggulisega oli

7(20)

tekstisõnumi saatmise hetkel keegi kaasas, ei võimalda see väljaspool mõistlikke kahtlusi

järeldada, et tegemist oli J. Bogensiga. J. Bogensi garaaživõtmed tõi politsei kätte O.M. ,

viimane kasutas ka J. Bogensi sõidukit. Vähetähtis pole seegi, et 2024. aasta aprillis pani S.

Norok koos O.M. ga toime varguse. S. Norokit süüdistatakse veel I. Goreevaga varguse

sooritamises. See näitab, et J. Bogensi asemel võis kolmandaks isikuks olla keegi teine.

27. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud Vinni vallas Vetiku külas Lehe 4 ehitusjärgus

oleva hoone uksel olevaid sissemurdmise jälgi. T.I. kinnitas kohtueelses menetluses antud

ütlustes, et ta avastas 6. aprillil 2024 hoone juurde saabudes, et maja juures on palju jalajälgi,

garaaži uks oli lõhutud ja varastatud on asju. Majal on kaamera. 12. aprillil 2024 kinnitas

kannatanu, et ta sai varastatud asjad suures osas tagasi. E-kirjas kinnitas ta uurijale, et

tagastamata asjade osas on kindlustus talle hüvitise määranud. R.A. selgitas, et 6. aprilli 2024

vargusega tekitati temalegi kahju, sest ehitusjärgus hoones asus ka talle kuuluvaid esemeid. Ta ei

esitanud kahjunõuet.

28. 8. aprilli 2024 vallaasja läbivaatuse protokollis on vaadeldud on sõidukit Porsche XXX ,

mida juhtis O.M. . Sõiduki pagasiruumist avastati must mask. O.M. avaldatud ütluste kohaselt

peeti ta 8. aprillil 2024 Rakveres kinni. Temaga oli kaasas J. Bogens. Sõidukist avastati musta

värvi mask, millest ta ei tea midagi. K.K. u avaldatud ütluste kohaselt nägi ta 6. aprillil 2024

Porsches musta plastikust maski. Tunnistaja K.R. avaldatud ütlustest ilmneb, et J. Bogens oli ööl

vastu 6. aprilli 2024 kodus. J. Bogens rentivat autot välja.

29. 9. aprillil 2024 otsiti läbi J. Bogensi garaaž. Läbiotsimise käigus leiti garaažist hulk esemeid,

sh tööriistu ja muud protokollis kajastatut. Muu hulgas avastati garaažist musta ja valget värvi

töökindad. DNA ekspertiisiakti kohaselt leiti musta maski sisemusest nina piirkonnast võetud

DNA proovist S. Norokile kuulunud bioloogilist materjali. See ühtib S. Noroki teo omaksvõtu ja

R. Niggulise ütlustega, kelle sõnul kandis R. Niggulis torusallist maski, S. Norok aga musta

maski. Garaažist leitud töökinnastel oli S. Norokilt pärinev bioloogiline materjal. See näitab, et

S. Norok võis pärast vargust garaažis viibida ning anda autovõtmed hommikul J. Bogensi kätte.

30. Majakaamera salvestisel on näha, kuidas kaks inimest liiguvad maja läheduses. Transporti

ega kolmandat isikut ei ole salvestise pealt näha. Salvestisele jäädvustatu riimub R. Niggulise

ütlustega. J. Bogensi osalemine varguses ei ole millegagi tõendatud – seetõttu tuleb ta õigeks

mõista. Tõendatud pole seegi, et J. Bogens oleks hoidnud enda garaažis teadlikult kuritegelikul

teel saadud vara.

31. Kuna R. Niggulist on varem korduvalt varguste eest karistatud, on tema tegevus

süstemaatiline. R. Niggulis ja S. Norok panid varguse toime KarS § 16 lg 2 tähenduses

kavatsetult. R. Niggulise tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p-de 4 ,7 ja 8 järgi – ta pani

toime korduva varguse grupis ja sisse tungimisega. S. Noroki tegu vastab KarS § 199 lg 2 p-de 7

ja 8 tunnustele – temagi pani grupiviisilise varguse toime sisse tungimise teel.

32. I.G. selgitas kohtuistungil puutuvalt vargusse 2023. aasta oktoobris, et ta oli 2023. aastal S.

Noroki elukaaslane. Ta ei ole käinud Tudu asulas, kus vargus toime pandi, samuti pole ta

juhtunust teadlik. Tema ja S. Norok kasutasid S. Noroki ühe sõbra sõidukit Škoda (reg-nr XXX )

– selles võis olla tema mobiiltelefon, sest ta kasutas korraga kahte mobiiltelefoni. Autos võisid

olla ka tema kindad. S. Norok kasutas tema telefoni, mängides näiteks veebikasiinos. Pärast

kahtlustuse saamist suhtles ta vanglas viibiva S. Norokiga, kes tunnistas talle varguse

toimepanemist. S. Norok tõdes ka eeluurimisel antud ütlustes, et ta pani varguse toime, kuid

üksinda.

8(20)

33. I.G. le esitatud süüdistus toetub DNA ekspertiisiaktile, mis kinnitab, et sündmuskohal olnud

metallkorgilt võetud proovist avastati bioloogilist materjali – sellel oli C-segaprofiil, mis pärineb

mitmelt isikult, mille seas on tuvastatav I.G. DNA. Samas on tegemist vaid kaudse tõendiga.

DNA-profiilis võis olla kuni 4 isiku bioloogilist materjali. Eksperdi sõnul võis bioloogiline

materjal sattuda objektile muul viisil kui isiku ja objekti kokkupuutel. Nii võis I.G. DNA-profiil

metallist korgile jõuda sootuks S. Noroki kaudu.

34. R.O. i kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt läks ta 27. oktoobri 2023 varahommikul kell

4.40 Tudu alevikku Raudtee 11 aadressile kütust võtma. Seal nägi ta hoone juures seismas

tundmatut sõidukit, millel ei põlenud tuled. Ühtäkki nägi ta Škoda Octaviat, mis sõitis edasi

Rannapungerja maanteele. R.O. avastas, et hoone teine uks oli lõhutud, käsipump ja saekotid

aga kadunud.

35. Kannatanu E.L. kinnitas, et 27. oktoobril 2023 OÜ EHEL kasutuses olnud hoonest olid

osaühingule kuulunud asjad varastatud – nende maksumus oli 11 903,46 eurot.

36. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi vaadeldi Vinni vallas Raudtee 11 asunud hoonet –

hoone uks oli lahti ja selle siselukul puudus südamik. Menetleja koostatud õiendi kohaselt

edastas Vinni valla spetsialist kannatanule 27. oktoobril 2023 kell 4.42 Tudu alevikus liikunud

sõiduki registreerimisnumbri – see oli XXX . Tunnistaja I.S. i sõnutsi kuulub selle

numbrimärgiga sõiduk temale, kuid vahepeal andis ta seda kasutada S. Norokile. Vahel rentis ta

seda S. Norokile ka raha eest.

37. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid väljaspool mõistlikku kahtlust, et I.G. oleks süüdistuses

kirjeldatud kuriteo toime pannud. Seetõttu tuleb ta õigeks mõista. S. Noroki teo omaksvõtu ja

teiste kaudsete tõenditega saab järeldada, et S. Norok oli varguse toimepanijaks: 27. oktoobril

2023 lõhkus ta Vinni vallas Tudu alevikus Raudtee 11 asuva hoone uksel luku, sisenes hoonesse

ja varastas OÜ-le EHEL kuulunud tööriistad, voolikud ja õli, tekitades osaühingule seeläbi 11

883,30 eurot kahju. Selle teo pani S. Norok toime kavatsetult. Tema tegu on kvalifitseeritav

KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, kuna ta pani toime kaks vargust sissetungimisega ja ühe

grupiviisiliselt.

38. Kuna S. Norok võttis OÜ EHEL hagi õigeks, kuulub tema vastu esitatud tsiviilhagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel rahuldamisele.

39. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü.

40. KarS § 418 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. R.

Niggulis tunnistas enda süüd ning andis tehtu kohta ütlusi. Karistust kergendavaks asjaoluks on

puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei esine. R. Niggulise teosüü on keskmisest

oluliselt väiksem. R. Niggulis soetas tulirelva samal päeval, mil politsei selle ära võttis – ka

laskemoona polnud palju. R. Niggulis ei sooritanud relvaga laske. Ehkki R. Niggulist on varem

kriminaalkorras karistatud, ei ole ta tulirelvade käitlemisega seotud kuritegusid toime pannud.

Teisalt näitab see, et tema kuritegude dünaamika on ajas laienenud. Rahalise karistuse mõistmine

pole põhjendatud, sest R. Niggulisel puudub töökoht ja püsivad sissetulekud, samuti realiseeritav

vara, millele sissenõuet pöörata. R. Niggulis ei ole tasunud varem määratud rahatrahve. Toodud

kaalutlustel tuleb teda karistada 8 kuu pikkuse vangistusega.

9(20)

41. KarS § 199 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Rahalise karistuse

mõistmine ei ole põhjendatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus,

raskendavaid asjaolusid ei esine. R. Niggulise teosüü on alla keskmise, kuid mitte minimaalne.

R. Niggulis täitis kolm kvalifitseerivat tunnust. Varastatud asjade hulk ja tekitatud kahju on

märkimisväärne. Süü suurust vähendab see, et kahju on osaliselt hüvitatud, kuid seda vaid eduka

uurimise tulemusena. R. Niggulis on varem sooritanud varavastaseid kuritegusid. Seetõttu tuleb

teda karistada 9 kuu pikkuse vangistusega.

42. KarS § 183 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Karistust

kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei esine. R. Niggulise

süü on minimaalne. R. Niggulis pole tänavadiiler ega tegele narkootikumi järjepideva

levitamisega. Tegemist on ühekordse teoga, kus süüdistatav andis narkootikumi edasi teise

inimese palvel. Neil asjaoludel tuleb R. Niggulisele mõista 2 kuu pikkune vangistus.

43. KarS § 184 lg 2 näeb ette karistusena ette 3 kuni 15 aastat vangistust. R. Niggulis tunnistas

end süüdi ja väljendas kahetsust. Karistust kergendava asjaoluna ei saa aga käsitleda aktiivset

kaasaaitamist süüteo avastamisele, kuna süü tunnistamine näitab kahetsust, mitte aktiivset

kaasabi uurimisele. R. Niggulise süü on keskmisest oluliselt väiksem. Ta pani toime kolm tegu –

kahel juhul käitles ta narkootikumi enda tarbeks, ohustades seeläbi vaid oma tervist. 2023. aasta

detsembri narkokäitlemise puhul suurendab tema süüd see, et ta pani selle toime grupis. Samuti

tõik, et ta käitles ainet muljet avaldavas koguses: ainuüksi protonitaseeni kogusest piisanuks 300

300 inimesele joobe tekitamiseks. Selline tegevus ohustab märkimisväärselt rahvatervist. Teisalt

oli R. Niggulise teopanus kaastäideviija omast oluliselt väiksem – tema roll oli vaid aineveo

tehnilist poolt korraldada. R. Niggulis pole professionaalne narkolevitaja, vaid narkotarvitaja. Ta

ei rikastunud kuriteo arvelt. R. Niggulist pole varem narkokuriteo eest karistatud. Neil

kaalutlustel tuleb teda karistada 5-aastase vangistusega.

44. KarS § 3314 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. R.

Niggulis tunnistas enda süüd ja väljendas tehtu osas kahetsust. R. Niggulise süü on keskmisest

oluliselt väiksem. Teoakte pole palju. R. Niggulise suhtumist kriminaalhooldusesse saab

vaadelda kergemeelsena: ta käis enamasti registreerimistel küll regulaarselt, kuid polnud valmis

narkootikumidest loobuma. Seetõttu on teda põhjust karistada 3 kuu pikkuse vangistusega.

45. KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. R.

Niggulis tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Tema süü on keskmine: ta pani teo toime

suhteliselt lühikese ajavahemikul kestel, jäädes 4 korral vahele. Ühel korral kasvas tegu üle

narkoaine vedamiseks. R. Niggulist on varem sama teo eest karistatud. Seetõttu tuleb talle mõista

6 kuud vangistust.

46. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb raskeima karistuse suurendamise teel mõista R. Niggulisele

kuritegude kogumi eest liitkaristus 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb Viru

Maakohtu 19. detsembri 2024 otsusega mõistetud karistus lugeda kaetuks praeguse karistusega,

mõistes talle liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse kantud osa, s.o 4 kuud 6 päeva vangistust, tuleb liitkaristusest maha arvata. Seetõttu

jääb kandmisele kuuluvaks vangistuseks 6 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. KarS 68 lg 1

alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg, s.o 16. jaanuar 2024 ning ajavahemik 9. aprillist 2024

kuni 9. augustini 2024, arvata karistusaja hulka. R. Niggulisel tuleb alates 3. märtsist 2024 kanda

5 aastat 9 kuud ja 23 päeva vangistust.

10(20)

47. S. Norok kahetseb tehtut ning ta on kohtuliku arutamise käigus enda süüd tunnistanud.

Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Ehkki tema süü on keskmisest

väiksem, ei saa seda pidada minimaalseks. S. Norok pani toime kaks vargust. Sel moel tekitas ta

märkimisväärse kahju. Ehkki R.A. ule on osa asju tagastatud, on see vaid eduka uurimise – mitte

süüdistatava kaasabi – tulemus. Ühel juhul tegutses S. Norok grupis, mõlemal korral tungis ta

varguspaika sisse. S. Norokit on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Suure

tõenäosusega jätkab ta kuritegude toimepanemist. Neil kaalutlustel tuleb talle mõista 1-aastane

vangistus.

48. Kuna mõlemad kuriteod sooritas S. Norok enne 22. novembri 2024 kohtuotsust, tuleb talle

mõista KarS § 65 lg 1 alusel uus liitkaristus. Viidatud otsusega tunnistati ta süüdi kolmes

varguses ning KarS § 4231 järgses kuriteos – teda karistati 2-aastase vangistusega. S. Norok pani

kuriteod toime enamjaolt samal ajal, mistõttu olnuks neid mõistlik samas kriminaalmenetluses

uurida. Seetõttu tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus lugeda kaetuks raskema, s.o

22. novembri 2024 otsuses mõistetud karistusega, mõistes talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

S. Norok on praeguseks 8 kuud vangistust ära kandnud. Kuna 22. novembri 2024 otsusega on S.

Norok karistuse kandmiselt tingimisi vabastatud, tuleb ta taas karistuse kandmiselt tingimisi

vabastada – seda 2 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga.

Apellatsioonimenetlus

49. Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsuse peale esitasid apellatsiooni prokuratuur, R. Niggulis ja

tema kaitsja.

50. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse J. Bogensi ja I.G. õigeksmõistmises, samuti S.

Noroki kvalifikatsiooni osas. Süüdistaja palub teise astme kohtul teha uus otsus, millega

tunnistada S. Norok süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, jättes talle mõistetud karistuse muutmata

ja võimalikud menetluskulud riigi kanda. Samaaegselt taotleb prokuratuur J. Bogensi süüdi

tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning tema karistamist 2-aastase vangistusega,

millele liidetaks juurde Harju Maakohtu 2. mai 2023 otsuse kandmata osa, samuti I.G. süüdi

tunnistamist KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning tema karistamist 1-aastase vangistusega,

millele liidetaks KarS § 65 lg 2 alusel juurde Viru Maakohtu 2. veebruari 2023 otsusega

mõistetud karistus, s.o 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Apellatsioonis välja käidud argumendid on

lühidalt järgmised.

51. Apelleeritavas otsuses on S. Norok tunnistatud süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, st

mitte süstemaatilises (punkt 9), vaid korduvas varguses (punkt 4). Samas aga tunnistati S. Norok

kriminaalasjas nr 1-24-4093 Viru Maakohtu 22. novembri 2024 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p

9 järgi ehk süstemaatilises varguses. Praegu vaidlustatavast otsusest ei selgu, kuidas

süstemaatiliste varguste osas süüdimõistetud isiku süüdimõistmine ja liitkaristus kohtuotsuste

kogumis täiendavate vargusepisoodidega kujuneb üksnes korduvaks, mitte aga süstemaatiliseks

varguseks.

52. J. Bogensi õigeksmõistmisel on irdutud objektiivsete tõendite sisust. Pole usutav, et S. Norok

ja R. Niggulis suhtlesid varguse toimepanemisel ajal teineteisega telefoni teel. Liiatigi on nad

tunnistanud, et 5. märtsi 2024 kella 23.39 ja kella 23.41 toimusid kõned J. Bogensi ja R.

Niggulise vahel. J. Bogensi hääl on äratuntav ka varguse ajal tehtud hilisemates kõnedes. Ajal,

mil J. Bogensi telefonilt saadeti R. Niggulis telefonile sõnum, toimetasid R. Niggulis ja S. Norok

videosalvestise järgi kaamera vaateväljas koos. See välistab võimaluse, nagu oleks J. Bogensi

telefon jäänud sõidukisse ning et seda võinuks J. Bogensi asemel kasutada S. Norok. R.

11(20)

Niggulise telefoni positsioneerimisega saadud informatsioon lükkab ümber J. Bogensi väite,

justkui oleks S. Norok ta Rakverest Kiviõlisse tagasi viinud: pärast seda, kui sõiduk lahkus

sündmuskoha lähedalt (kell 4.01), liikus R. Niggulise telefon kella 4.40ni Antsu teele, Ulvi külla,

Vinni valda – mitte aga Rakverre. See näitab, et kui J. Bogens sõitis koos S. Norokiga Rakverest

Kiviõlli tagasi, pidi ta olema sõidukis, milles olid varastatud esemed, või võeti ta varguse

toimepanemise koha ja Kiviõli vahelisel teel auto peale. J. Bogensi hääle kokkulangevus

telefonikõnedes enne vargust, varguse ajal ja pärast seda viitab võimalusele, et J. Bogens oli

vargusega kursis ning ta andis meestele juhtnööre tegutsemiseks. Järelikult oli J. Bogens varguse

kaastäideviija. Maakohus on põhjendamatult asunud ise tõendeid koguma (teise kriminaalasja

materjale) ja neile hüpoteese rajama.

53. Esimese astme kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et tõele vastavad S. Noroki

kohtueelses menetluses antud ütlused, mille järgi pani ta 2023. aasta oktoobri varguse toime

üksinda. S. Noroki ütluste tõepärasust ei saanud ristküsitluse vormis kontrollida. Võttes arvesse

I.G. väidet, et S. Norok oli tema elukaaslane, võis viimane süü enda peale võtta – eriti veel

pidades silmas seda, et I.G. oli katseajal. I.G. DNA-profiil leiti metalltünni lahtikeeratud

korgilt, mida oli varguse toimepanija eelduslikult puutunud – tegemist oli DNA-täisprofiiliga.

Kui objektiga on kokku puutunud mitu inimest, pärineb DNA täisprofiil eelduslikult objektiga

viimati kokku puutunud inimeselt. I.G. on varem varavastases kuriteos süüdi tunnistatud. Seega

viitab tõendikogum sellele, et ta viibis sündmuskohal ning osales varguses.

54. Viru Maakohtu otsuse apelleeris ka R. Niggulis, paludes talle mõistetud karistust

kergendada. Süüdistatav toob välja, et kuritegu avastati suuresti tänu temale. Prokuratuur taotles

karistuseks 5 aastat ja 10 kuud vangistust, kuid kohus mõistis sellest karmima karistuse – seda

olukorras, kus ta mõisteti osaliselt õigeks. I.Gi. i kohtuotsuses on välja toodud, et kuritegu

avastati tänu R. Niggulise kaasabile. Seda pole arvesse võetud.

55. R. Niggulise kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar toetab enda apellatsioonis R. Niggulise

kaebuses väljendatud seisukohti ning palub süüdistatavale mõistetud karistus tühistada ning saata

asi uueks arutamiseks tagasi Viru Maakohtule. Kaitsja märgib, et R. Niggulis on enda süüd

kõigis etteheidetud tegudes tunnistanud ning kahetsenud. KrMS § 14 järgi on

kriminaalkohtumenetlus võistlev – kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone

ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Kuna iga

kriminaalkohtumenetlus lõppeb vaidlustega, kus prokurör teeb karistusettepaneku, on see

kohtumenetluse kohustuslik osa – ehkki seda pole sõna-sõnalt seadusesse kirja pandud. Seetõttu

peaks kohus karistusettepanekuga mittenõustumisel selgitama, miks ei väärinud prokuröri

karistusettepanek tähelepanu. Jättes selle argumentatsiooni lahti kirjutamata, rikkus maakohus

KrMS § 339 lg 1 p-st 7 tulenevat põhjendamiskohustust.

56. 22. mail 2025 toimunud kohtuistungil jäid prokuratuur ning R. Niggulise kaitsja

apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Vandeadvokaat Ahto Sirendi leidis, et maakohtu

otsus tuleb J. Bogensi õigeksmõistmist puudutavas osas muutmata jätta. Ühtlasi märkis ta, et

häälte kokkulangevuse tuvastamine nõuab eriteadmisi, kuid praegu pole hääleekspertiisi läbi

viidud. Vandeadvokaat Gregori Palm palus I.G. õigeksmõistmise jõusse jätta. I.G. väitis, et ta

pole vargust toime pannud: S. Norokil polnud ütlusi andes põhjust I.G. t n-ö säästa, sest S. Norok

polnud uurimise ajal enam I.G. ga suhtes. Ka J. Bogens eitas kuriteo sooritamist, toonitades et

tema telefoni kasutasid varguse ajal R. Niggulis ja S. Norok.

Ringkonnakohtu seisukoht

12(20)

57. Kriminaalkolleegium nõustub apellantidega selles, et maakohus on mõnest aspektist

rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud vääralt materiaalõigust – need minetused on

viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Seetõttu tuleb Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsus

osaliselt tühistada.

I

58. Ringkonnakohtu hinnangul on loogiliselt tuvastatud – ja selles ei ole ka vaidlust –, et R.

Niggulis ja S. Norok sõitsid ööl vastu 6. aprilli 2024 J. Bogensi sõidukiga Lääne-Virumaale, kus

tungisid Vinni vallas Vetiku külas Lehe tee 4 asuvasse garaaži. Sealt võtsid nad ära T.I. ile ja

R.A. ule kuulunud asju, tekitades kannatanutele varalise kahju. Siis viisid R. Niggulis ja S.

Norok äravõetud asjad J. Bogensi Kiviõlis asuvasse garaaži (kd 3 tl 23–24, 25–27), kust need

suuremas osas läbiotsimisel leiti ja hiljem kannatanutele tagasi anti.

59. Süüdistusetteheite kohaselt osales varguse toimepanemisel ka J. Bogens. Maakohtu

hinnangul pole aga J. Bogensi osalemine varguses tõendatud: sündmuskohal asunud

turvakaamera salvestisel on näha pelgalt kahe inimese liikumist. R. Niggulis tunnistab varguse

toimepanemist koos S. Norokiga. J. Bogensi sõnul suhtles ta küll 5. aprillil 2024 kella 23.38 ja

23.41 ajal telefoni teel R. Niggulisega, kuid läks pärast seda T. Bogensi juurde, jättes enda

telefoni autosse – seejärel jäi tema sõiduk R. Niggulise ja S. Noroki kasutada.

60. Kohtukolleegiumi nõustub prokuratuuri kriitikaga, mille järgi on maakohus tõendite

hindamisel eksinud. Hoolimata tõendite eraldiseisvast analüüsimisest on esimese astme kohus

jätnud need hindamata kogumis, rikkudes seeläbi KrMS § 61 lg-t 1. Tõendite hindamine

kogumis eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu

korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas

nr 3-1-1-4-07, p 7.1.) Jättes tõendid nõuetekohaselt kogumis hindamata, rikkus esimese astme

kohus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

61. Maakohus on J. Bogensi ütlustesse (aga ka R. Niggulise räägitusse) suhtunud võrdlemisi

kriitikavabalt. Iseäranis veel olukorras, kus J. Bogensi ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla

ainuüksi viimase esitatud väide, justkui oleks S. Norok ta ööl vastu 6. aprilli 2024 (veel)

Rakverest Kiviõlisse tagasi sõidutanud (kd 5, tl 107 pd). Sellise versiooni paikapidavuse

lükkavad ümber jälitustoimingutega kogutud R. Niggulise mobiiltelefoni asukohaandmed:

viimase telefon asus kella 1.20st kuni 4.00ni Piira külas või selle läheduses ning liikus sealt alles

kella 4.01st kuni 4.40ni Antsu teele, Ulvi külla, Vinni valda – mitte Rakverre, nagu J. Bogens

mõista andis. R. Niggulise sõnul oli ta samal ajal sündmuskohal koos S. Norokiga (kd 5, tl 116

pd). Prokuratuur on asjakohaselt märkinud, et juhul, kui J. Bogensi väide peab paika ning ta

sõitis tõepoolest koos S. Norokiga Rakverest Kiviõlisse, pidi ta varguse ajal viibima

sündmuskoha lähistel või jõudma n-ö omal jõul sündmuskoha ja Kiviõli vahelise tee peale –

viimane väide pole aga loogiline ning sellele ei viita ükski teine tõend. Niisiis pole J. Bogensi

ütlustele toetuvalt võimalik süüdistusversiooni sisuks olevat tegevust rekonstrueerida.

62. Valitseva kohtupraktika kohaselt on menetlusõiguse olulise rikkumisena käsitatav seegi, kui

isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-64-16, p 9). Kolleegiumi meelest on

maakohus sellegi õigusreegli vastu eksinud. Siiski on ringkonnakohtul võimalik

apellatsioonimenetluse raames kirjeldatud eksimused kõrvaldada ning anda olemasolevale

tõendikogumile uus hinnang.

13(20)

63. Ringkonnakohus leiab, et süüdistusversioon peab suuremalt jaolt paika ning 6. aprillil 2024

sooritatud varguses osales lisaks R. Niggulisele ja S. Norokile ka J. Bogens. Tõenditele toetudes

on võimalik tuvastada sündmuskäik nii, nagu see on kirjas süüdistuses – välja arvatud osas, mis

puudutab J. Bogensi viibimist võõras garaažis. R. Niggulis ja S. Norok sõitsid koos J. Bogensiga

ööl vastu 6. aprillil 2024 J. Bogensi sõidukiga Lääne-Virumaale, kus tungisid Vinni vallas

Vetiku külas Lehe tee 4 asuvasse garaaži. Sealt võtsid S. Norok ja R. Niggulis ära süüdistuses

kirjeldatud asjad, viies need sõiduautosse. J. Bogens oli varguse toimepanemise ajal

sündmuskoha läheduses, kureerides sealt (eemalt) sündmuse toimumist. Viimaks viisid R.

Niggulis, S. Norok ja J. Bogens varastatud asjad autoga J. Bogensi Kiviõlis asunud garaaži.

64. 5. märtsil 2024 kella 23.39 ja kella 23.41 ajal toimusid telefonikõned J. Bogensi ja R.

Niggulise vahel – sellele ei vaidle vastu ka mehed ise. R. Niggulise kaitsja kritiseerib seda, et

telefonivestluste võrdlemiseks on jäänud tegemata hääleekspertiis. Selline ekspertiis oleks

tõepoolest võinud põhjendatud olla. Sellegipoolest saab telefonikõnest kuuldavate häälte osas

öelda üht-teist ka ilma hääleeksperti kaasamata. Esiteks ei ole mingeid viiteid sellele, et hääli

oleks kuidagi moondatud – seda ei väida ka kaitsja. Teiseks saab ka ilma eksperditeadmisteta

öelda, et ülal viidatud telefonikõnedes kostev J. Bogensi hääl väga sarnane sellele häälele, mis

kõlab kell 3.34 alanud kõnesalvestisel: siis helistas keegi J. Bogensi telefonilt R. Niggulise

telefonile. Veelgi enam – see hääl on sarnane kohtuistungil kõlanud ja istungi helisalvestiselt

kostva J. Bogensi häälega. Ehkki ringkonnakohus ei saa teha kõneleja R. Nigguliseks olemise

kohta kategoorilist järeldust – muu hulgas tulenevalt ekspertiisi puudumisest –, saab

kokkuvõtvalt tõdeda, et helisalvestisel olev hääl meenutab tugevasti J. Bogensi häält.

65. J. Bogensi osalusele viitab ka R. Niggulise kahtlusi äratav selgitus, nagu oleks S. Norok

võinud temaga suhtlemiseks kasutada J. Bogensi mobiiltelefoni. Esmalt ei tundu kuigivõrd

loogiline, et sündmuskohal teineteise ligidal asuvad inimesed kasutaksid omavaheliseks

suhtlemiseks mobiiltelefoni – veelgi vähem kellegi teise oma. Taolise võimaluse muudab

ringkonnakohtu jaoks peaasjalikult ebausutavaks aga seik, et ajal, mil J. Bogensi telefoniga

saadeti R. Niggulis telefonile sõnum (kell 3.51), toimetasid R. Niggulis ja S. Norok teineteise

lähedal valvekaamera vaateväljas (kd 1, tl 133; 138). Süüdistaja juhib põhjendatult tähelepanu

sellelegi, et kell 3.34 toimus kõne vaid minut pärast kahe mehe kaameraväljast lahkumist.

66. Märkimist väärib seegi, et R. Niggulis ütles kell 3.04 toimunud telefonikõnes: „Me ootame

juba kümme minutit“ (kd 3, tl 89.) Ehkki R. Niggulis põhjendab meie-vormi kasutamist kasina

vene keele oskusega (kd 5, tl 116 pd), ei pea ringkonnakohus seda veenvaks. Pole usutav, et

keelt kasvõi mõneti valdav inimene ajaks segamini sõnad „meie“ ja „mina“ – need on niisugused

elementaarsed sõnad, mida õpitakse ühena kõige esimestest ja nende erinev sisu on äärmiselt

hõlpsasti mõistetav. Olgu viidatud sellelegi, et R. Niggulis kasutas tegusõna (ootamine)

keeleliselt korrektselt: „meie ootame“ („мы ждем“; kd 3, tl 85).

67. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad nii J. Bogensi ja R. Niggulise vahel toimunud

telefonisuhtlus kui ka R. Niggulise telefoni asukohaandmed, et J. Bogens sõitis koos S. Noroki ja

R. Niggulisega sündmuskoha juurde ja viibis vähemasti selle läheduses. Kuna videosalvestisel

on näha vaid kahte inimest sündmuskohal liikumas, tuleb in dubio pro reo-põhimõttest lähtuvalt

lugeda tõendatuks J. Bogensi jaoks (vähemalt teoreetiliselt) soodsam variant – see, et ta viibis

sündmuskoha läheduses, mitte aga võõras garaažis, nagu on kirjas süüdistuses.

68. J. Bogensi juhtivale rollile viitab tõik, et ta ei sisenenud n-ö objektile, vaid jäi auto juurde.

Nii helistas ta kell 3.34 R. Niggulisele ja ütleb: „Davai, valmistage ette, me oleme juba kohe

kohal,“ kiirustades teisi tagant – ehkki niisugune lause jätab õhku võimaluse, et J. Bogensiga oli

14(20)

kaasas neljaski inimene, pole ringkonnakohtul seda väidet võimalik kontrollida. Kell 3.51 saatis

J. Bogens R. Niggulise telefoninumbrile sõnumi: „Me Kiviõlis maha laadima. Ning viska

kohvrid minema. Pange tööriistad kilekottidesse.“ See lause näitab, et J. Bogens korraldas S.

Noroki ja R. Niggulise tegevust ning väljendas plaani äravõetud asjad garaaži transportida. Kell

4.07 küsis J. Bogens R. Nigguliselt telefoni teel: „Kas istmed kokku panna või lahti võtta“. See

võimaldab väita, et J. Bogens tundis sündmuskoha ligiduses olnuna huvi, kas kaasa võetud

esemed mahuvad autosse või tuleb tal nende paigutamiseks ruumi juurde teha. (kd 3, tl 85–90)

Nagu öeldud, kinnitab J. Bogensi kureerivat rolli seegi, et varastatud asjad avastati tema

garaažist (kd 3, tl 23–70).

69. Järgnevalt annab ringkonnakohus J. Bogensi teole õigusliku hinnangu.

70. Maakohus tegi kindlaks, et R. Niggulis ja S. Norok võtsid 6. aprillil 2024 Lääne-Virumaa

Vinni vallas Vetiku külas Lehe tee 4 asuvast garaažist endaga kaasa hulga vallasasju – põhiliselt

tööriistu. Lisaks R. Niggulisele ja S. Norokile osales asjade äravõtmisel ka J. Bogens: tema

juhendas telefoni teel meeste tegevust ning tagas seltskonna jaoks sõiduki ning garaaži äravõetud

asjade transpordiks ja ladustamiseks. Meeste poolt ära võetud asjad kuulusid T.I. ile ja R.A. ule,

st need asjad olid J. Bogensi jaoks võõrad. Kuna J. Bogens viis koos R. Niggulise ja S. Norokiga

asjad nende senises asukohast minema, kehtestas ta neile uue valduse. J. Bogens moodustas koos

R. Niggulise ja S. Norokiga grupi. Kuna garaaži uks oli lukus, lõhkusid S. Norok ja R. Niggulis

luku, et hoonesse sisse saada: sissetungimine on KarS § 21 lg 2 järgi omistatav ka J. Bogensile.

J. Bogensit on varem süstemaatilise varguse eest karistatud (kd 3, tl 148–157). J. Bogens pani teo

toime kavatsetult, teades et kehtestab võõrastele äravõetud asjadele uue valduse ning seades

nende äravõtmise ja uue valduse kehtestamise eesmärgiks. Tema tahtlus ulatus ka

sissetungimiseni. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb ta KarS §

199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi mõista.

II

71. Maakohus tuvastas veatult, et S. Norok sõitis täpselt tuvastamata ajal, kuid vahemikus 25.

kuni 27. oktoobrini 2023, hoone juurde, mis asus Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudu alevikus

Raudtee 11 aadressil. Seal lõhkus ta ukseluku, sisenes hoonesse ja võttis kaasa erinevaid

osaühingule EHEL kuuluvaid tööriistu, voolikuid ja õli, mille koguväärtus oli 11 883,30 eurot.

Juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1, ei asu ringkonnakohus sellekohaseid põhjendeid üle

kordama.

72. Prokuratuuri meelest oli S. Norokiga kaasas ka I.G. : seda tõendavat sündmuskohal asunud

metalltünni korgilt tuvastatud bioloogiline materjal, millelt oli võimalik eristada I.G. le omane

DNA-täisprofiil. Niisuguse versiooni kasuks rääkivat seegi, et I.G. t on varemgi varastamise eest

karistatud. Ringkonnakohut selline argumentatsioon ei veena.

73. Kuigi sündmuskohal olnud metallkorgilt bioloogilise materjali leidmise fakt võimaldab

eeldada, et võõras inimene on seda käes hoidnud, pole võimalik siiski väljaspool mõistlikku

kahtlust väita, et seda tegi I.G. . S. Norok on kohtueelses menetluses väitnud, et ta pani varguse

toime üksinda (kd 4, tl 90). Argumentatsioon, justkui võinuks S. Norok I.G. säästmiseks

valetada, jääb oletuslikuks ning puuduvad muud tõendeid, mis selle paikapidavuse kummutaks.

Oletustele ei saa süüdimõistvat otsust rajada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-22-

2429/42, p 38). Võttes arvesse seda, et I.G. oli süüdistuses etteheidetud teo toimepanemise ajal

S. Norokiga suhtes ning nad elasid koos, on võimalik öelda, et S. Norok puudutas mistahes viisil

I.G. t kätega, mistõttu võis viimase pärilikkusaine S. Noroki käte külge jääda. Seepärast ei saa

15(20)

välistada võimalust, et S. Norok n-ö kandis I.G. pärilikkusainet sisaldava materjali

(vahendlikult) sündmuskohal olnud korgile, võttes korgi ise pihku ning „määrides“ selle I.G. lt

pärineva bioloogilise materjaliga (nt nahatükid, higi, rasu). Sellist varianti pidas võimalikuks ka

kohtus üle kuulatud ekspert (kd 5, tl 132 pd).

74. Muid tõendeid, mis I.G. varguses osalemist kinnitaks, ei leidu. Sündmuskoha läheduses

viibinud R.O. nägi küll S. Noroki poolt kasutuses olnud Škoda Octaviat, kuid ei silmanud selles

või selle läheduses viibinud inimesi (kd 1, tl 1–2). Ehkki I.G. t on varem varguste eest karistatud,

ei saa üksnes sellele tugineda: varasem kuritegelik tegevus võiks iseseisva tõendi kvaliteeti

omada näiteks juhul, kui see tegevus moodustaks mingit sorti käekirja (modus operandi), kuid

praegu pole prokuratuur niisugusele võimalusele viidanud ega varasemate kuritegude sisu

kohtulikul uurimisel avanud. Seega puuduvad tõendid, mis võimaldaksid eelnevalt välja toodud

kahtluse tõsikindlalt kummutada. Järelikult talitas maakohus õigesti, kui mõistis I.G. in dubio

pro reo-põhimõttest (KrMS § 7 lg 3) lähtudes õigeks.

75. Küll aga on maakohus eksinud S. Norokile süüks pandava teo kvalifitseerimisel. Esimese

astme kohus tunnistas S. Noroki süüdi muu hulgas KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o korduvas

varguses. Prokuratuur märgib asjakohaselt, et maakohus oleks pidanud S. Noroki teo

kvalifitseerima mitte korduva, vaid süstemaatilise vargusena, sest S. Norokit on varem

süstemaatilise varastamise eest karistatud. Need varasemad vargused olid praegu aset leidnuga

sarnased – nt nähtub ka prokuratuuri viidatud kriminaalasjast nr 1-24-4093 (otsus nr 1-24-

4093/32; kd 4, tl 30), et S. Norok käis võõrastel territooriumidel mh lukke lõhkudes vargil.

Seetõttu tuleb tema käitumine ajavahemikul 25. kuni 27. oktoobrini 2023 toime pandud ning 6.

aprillil 2024 sooritatud vargustes kvalifitseerida mitte KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, vaid

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Selliselt talitamist ei takista asjaolu, et süüdistuses pole S.

Noroki varasemale karistatusele viidatud. KrMS § 268 lg 5 ls 1 ei takista isiku süüdi

tunnistamisel tema varasema karistuse arvestamist: isiku varasemasest karistatusest ei sõltu süü

kindlakstegemine, vaid teo lõplik kvalifikatsioon ja sanktsioon. Seetõttu ei kujuta isiku varasem

karistatus KrMS § 268 lõike 5 esimeses lauses nimetatud faktilist asjaolu. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-1327/52, p 17.) Tõik, et maakohus jättis õigusliku hinnangu

andmisel S. Noroki varasema karistuse tähelepanuta, on käsitletav KrMS § 338 p 2 mõttes

materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Juhindudes KrMS § 340 lg 4 p-st 1 kõrvaldab

ringkonnakohus maakohtu minetuse.

76. Neil asjaoludel tühistab ringkonnakohus S. Noroki süüdimõistmise KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7

ja 8 järgi ning tunnistab ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. See ei tingi aga S. Norokile

mõistetud karistuse kergendamist, kuna maakohtu poolt mõistetud karistus vastab S. Noroki süü

suurusele ning on kooskõlas kohtupraktikaga.

III

77. Maakohus tegi tõenditele toetudes veatult kindlaks, et R. Niggulis käitles 23. augustil 2021 ja

16. veebruaril 2024 suures koguses amfetamiini ning 2023. aasta detsembris protonitaseeni ja

metonitaseeni, käies 10. detsembril 2023 koos I.Gi. iga sellel uimastil Riias järel – nende tegude

eest tunnistas kohus R. Niggulise KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi. Samaaegselt karistas

esimese astme kohus R. Niggulist KarS § 4231 järgi muu hulgas 10. detsembril 2023 – ehk samal

kuupäeval – sooritatud juhtimisteo eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selliselt talitamine

õige: kuna R. Niggulis realiseeris 10. detsembril 2023 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS §

4231 järgsed teokoosseisud toime ühe ja sama teoga, on tegemist ideaalkogumiga, mille järgi

16(20)

tulnuks talle mõista üks karistus. Mõistes R. Niggulisele kaks iseseisvat karistust, on maakohus

kohaldanud vääralt materiaalõigust (KarS § 63 lg 1).

78. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires.

Apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata teeb ringkonnakohus uue otsuse,

kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab (KrMS § 340 lg 1). Seega saab ringkonnakohus

nende sätete järgi teha omal algatusel uue otsuse üksnes süüdistatava olukorra kergendamiseks.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-21-8941/64, p 16.)

79. Hoolimata sellest, et R. Niggulis täitis vaid ühe – s.o 10. detsembri 2023 – teoga nii KarS §

184 lg 2 p 1 ja 2 kui § 4231 järgse objektiivse koosseisu (s.o kaks kuriteokoosseisu) ning teised

käitlemis- ja juhtimisteod üheaegselt aset ei leidnud, tuleb seda siiski käsitada üheliigilise

kogumina – ja sellist kogumit ei loeta mitmeks teoks liitkaristuse moodustamist reguleerivate

eeskirjade tähenduses (Sootak – Karistusseadustik. Kommentaar. 5. trükk, § 63, komm 1.2).

Niisuguses olukorras (korduvus) tuleb isikule mõista üks karistus (Kiris. Pikamäe. Sootak.

Sanktsiooniõigus. 2. trükk, IV, vnr 125). Seetõttu pidanuks maakohus R. Niggulisele KarS § 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 4231 järgsete tegude eest mõistma KarS § 63 lg 1 alusel ühe

karistuse. Juhindudes KrMS § 340 lg-st 1, väljub kolleegium apellatsioonide piiridest ning

kõrvaldab maakohtu eksimuse.

80. KarS § 63 lg 1 järgi mõistetakse isikule üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette

raskeima karistuse. Praegusel juhul näeb rangema karistuse ette KarS § 184 lg 2, mille järgi

karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

81. Tulenevalt R. Niggulise süüdi tunnistamisest KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 423 1

järgi, mõistab ringkonnakohus talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust – sama

pika vangistuse, nagu mõistis esimese astme kohus R. Niggulisele KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi.

IV

82. Kuna ringkonnakohus tunnistab J. Bogensi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 ja 9 järgi süüdi (vt

käesoleva otsuse p 70), on tarvis talle mõista selle eest karistus. KarS § 199 lg 2 näeb ette

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna J. Bogensit on korduvalt kriminaalkorras

karistatud ning ta on sooritanud varavastaseid kuritegusid, pole rahalise karistuse mõistmine

põhjendatud. J. Bogens täitis oma tegevusega kolm kvalifitseerivat tunnust ning ära võetud

asjade koguväärtus osutus n-ö tavavargusest mõnevõrra kõrgemaks. Samas ei olnud varastatu

väärtus ka väga suur ja suure osa ära võetud asjadest said nende omanikud tagasi. Seetõttu

mõistab ringkonnakohus J. Bogensile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

83. Kuna J. Bogens pani kuriteo toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel sellele karistusele

liita Harju Maakohtu 2. mai 2023 otsusega nr 1-22-7829/79 mõistetud karistuse kandmata osa,

s.o 3 aastat 8 kuud vangistust. Seetõttu mõistab ringkonnakohus J. Bogensile liitkaristuseks

kohtuotsuste kogumis 5 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses

viibitud 3 päeva (8.–10. aprill 2024) lugeda karistusaja hulka.

84. R. Niggulisele KarS § 63 lg 1 järgi uue üksikkaristuse mõistmine (vt käesoleva otsuse p 81)

ei tingi talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kergendamist. Olgugi et süüdistatav

toob välja, et kuritegu avastati suuresti tänu temale, on esimese astme kohus seda asjaolu juba

17(20)

karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud, käsitades seda kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3

tähenduses. Pelgalt menetlustoimingutele allumine ei ole kolleegiumi meelest piisav käsitamaks

seda süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Liiati olid menetlejad R. Niggulise

küsitlemise ajaks kogunud muid süüstavaid tõendeid.

85. Kergemat karistust ei tingi ka kaitsja argumentatsioon, mille järgi on esimese astme kohus R.

Niggulisele karistust mõistes irdunud prokuröri karistusettepanekust. Ringkonnakohus meenutab,

et kohus ei ole isikule karistuse mõistmisel prokuröri või kaitsja ettepanekutega seotud –

niisuguse otsustuse langetab kohus seaduse ja siseveendumuse järgi (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-91-07, p 6.6). Sellist kohtupraktikas juurdunud seisukohta ei

väära ka viide KrMS §-le 14, mille järgi on kriminaalkohtumenetlus võistlev. Viidatud paragrahv

määrab kohtu rolli eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel

kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse langetamisel (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-89-13, p 11.1), ega kitsenda kohtu voli iura novit curia-

põhimõttel materiaalõigust rakendada.

86. Ehkki maakohus ei ole R. Niggulisele mõistetud liitkaristust eraldiseisvalt põhjendanud,

ilmneb sellekohane põhjendus üksikkaristusi puudutavast arutluskäigus – nii tõi esimese astme

kohus välja, et süüdistatav käitles 2023. aasta detsembris narkootilist ainet koguses, millest

piisanuks joobe tekitamiseks sadadele tuhandetele inimestele. Niisamuti on oluline, et käideldud

narkootikum oli ülikange – see tõstab tugevasti uimastitarvitajate üledooside ja seega ka surmade

ohtu. Võttes arvesse sedavõrd mastaapset narkokuritegu ühes paljude teiste kuritegudega, samuti

R. Niggulise varasemat korduvat karistatust, talitas maakohus õigesti, kui otsustas talle

mõistetud karistustest raskeimat asperatsioonipõhimõtet järgides ca kolmandiku võrra

suurendada. Seetõttu ei saa R. Niggulisele mõistetud 6 aasta ja 6 kuu pikkust karistust pidada

kuidagi ebaseaduslikult rangeks.

V

87. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles J. Bogens õigeks mõisteti, tuleb

ümber vaadata ka menetluskuludesse puutuvad otsustused.

88. Esmalt tuleb menetluskulude hulka arvata sundraha: tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 9

kaasneb süüdimõistva otsusega sundraha. Kuna J. Bogens panid toime teise astme kuriteo, on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1.

jaanuarist 2025 töötasu alammäär 886 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1329 eurot (886x1,5).

89. Esimese astme kohus jättis J. Bogensil tekkinud õigusabikulud summas 3096,36 eurot riigi

kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab õigeksmõistva otsuse ning tunnistab J. Bogensi süüdi,

tuleb see summa KrMS § 180 lg 1 alusel jätta J. Bogensi kanda.

90. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2 ja 3, § 340 lg-st

1 ning lg 4 p-dest 1, 2 ja 3 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 otsuse

osaliselt, s.o J. Bogensi õigeksmõistmises, S. Noroki süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4,

7 ja 8 järgi ning R. Niggulisele § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ja KarS § 423 1 järgi üksikkaristuste

mõistmises. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega:

-

tunnistab J. Bogensi süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, mõistes talle karistuseks 1

aasta 6 kuud vangistust;

18(20)

-

tunnistab S. Noroki süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi, kuid jätab talle maakohtu

poolt mõistetud karistuse muutmata;

-

mõistab R. Niggulisele KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks

5 aastat 6 kuud vangistust, kuid jätab talle mõistetud liitkaristuse muutmata.

Menetluskuludena mõistab ringkonnakohus J. Bogensilt välja 4425,36 eurot, mis tuleb tal tasuda

ühe kuu jooksul. Prokuratuuri apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele, R. Niggulise ja tema

kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

VI

91. Viimaks peatub ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludel ja R. Niggulise taotlusel.

92. R. Niggulise kaitsja vandeadvokaat S. Sillar on esitanud kaks tasutaotlust. Esimeses taotluses

palub ta vaidlustatud kohtuotsuse analüüsimise (45 minutit), kahtlustatavaga nõupidamise (35

minutit), apellatsiooni koostamise (120 minutit) ja sõidule kulutatud aja (164 km) eest hüvitada

tasu 270 eurot, millele lisandub käibemaks 59,40 eurot. Muu hulgas taotleb ta sõidukulude

hüvitamist marsruudil Tallinn-Viru Vangla-Tallinn (328 km) summas 98,40 eurot. Teiseks

taotleb ta kohtuistungiks ettevalmistumise (45 minutit), kohtuistungil osalemise (83 minutit) ning

sõidule kulutatud aja eest (180 km) tasu 184 eurot, millele lisandub käibemaks 40,48 eurot.

Samuti palub kaitsja hüvitada sõidukulud marsruudi Tallinn-Tartu-Tallinn (360 km) läbimise

eest summas 108 eurot, millele lisandub käibemaks 23,76 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

mõlemad taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS §

337 lg 1 p 4 pärase lahendi, jääb see apellatsioonimenetluse kulu (805,69 eurot) KrMS § 185 lg 1

alusel Eesti Vabariigi kanda.

93. J. Bogensi kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi taotleb apellatsiooni- ja maakohtu otsusega

tutvumise ning kohtuotsuse analüüsimise ja seisukoha kujundamise (120 minutit), kohtuistungiks

ettevalmistumise (90 minutit), istungil osalemise (83 minutit) ning sõidule kulutatud aja (185

km) eest tasu 382 eurot, millele lisandub 84,04 euro suurune käibemaks. Samaaegselt palub

vandeadvokaat hüvitada sõidukulud marsruudi Tallinn-Tartu-Tallinn (370 km) läbimise eest

summas 111 eurot, millele lisandub käibemaks 24,42 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nii kaitsja

tasutaotlus kui sõidukulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Et

ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 pärase lahendi, jääb see apellatsioonimenetluse kulu

(601,46 eurot) KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

94. I.G. kaitsja vandeadvokaat G. Palm palub Eesti Vabariigil hüvitada I.G. l tekkinud

õigusabikulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on I.G.

maksnud kaitsjale

apellatsioonimenetluse kestel 1150 eurot, millele lisandub käibemaks 253 eurot. Vandeadvokaadi

tunnitasu oli 230 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi koosnes 4-tunnisest sõidukulust

(Tallinn-Tartu-Tallinn) ning 1-tunnisest istungiks valmistumisest. Kaitsja palub menetluskulude

hulka arvata ka kohtuistungiks kulunud aeg. Lähtudes sellest, et kohtuistung kestis 83 minutit, on

kaitsja tasu suuruseks 318,17 eurot (230/60x83), millele lisandub käibemaks 70 eurot

(318,17x0,22). Niisiis on kaitsjatasu suurus kokku 1791,17 eurot (1403+318,17+70).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tunnitasu ning toimingutele kulunud aeg on põhjendatud. Kuna

apellatsioonimenetluse käivitas I.G. jaoks prokuratuuri apellatsioon, tuleb kaitsja taotlus

rahuldada ning mõista Eesti Vabariigilt I.G. kasuks välja 1791,17 eurot apellatsioonimenetluses

kantud õigusabikulude katteks.

95. R. Niggulis palus ringkonnakohtul tagastada talle kaks politseis olevat mobiiltelefoni

Samsung. Kuna süüdistatav esitas selle taotluse pärast kohtuistungit, s.o ajal, mil kohtukoosseis

19(20)

oli lahkunud nõupidamistuppa, jääb taotlus läbi vaatamata. Küll aga juhib kolleegium R.

Niggulise tähelepanu sellele, et esimese astme kohus on viidatud mobiiltelefonide osas otsustuse

langetanud – need tagastatakse R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

20(20)