3-23-889/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juunil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-889

Haldusasi

W.K kaebus Saue Vallavalitsuse 22.03.2023

korralduse nr 281 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (apellant) – W.K, lepinguline

esindaja adv Kristjan Kers Vastustaja –

Saue vald,

seaduslik esindaja vallasekretär Kristi Saar

Kolmas isik – V.M

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.11.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.K apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

10.11.2023 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21.07.2025 (HKMS §

212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-889

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.K-le (kaebaja) kuulub Vatsla külas Saue vallas Harju maakonnas kinnisasi

Xxx (registriosa nr 2248302, katastritunnus 72702:003:0260, sihtotstarve 100% elamumaa,

pindala 2075,0 m2).

2. Saue Vallavalitsusele (Saue vald, edaspidi ka vastustaja) esitati 22.09.2022

ehitusteatis nr 2311201/00787 (dtl 27-31) Vatsla külas Saue vallas Harju maakonnas

asuva Xxx kinnistule teatisekohustusliku elamu abihoone (garaaži) püstitamiseks

ehitisealuse pinnaga 51 m2, suletud netopinnaga 45,4 m2 ja kõrgusega 3,7 m. Xxx on

1500 m2 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel asub ehitisregistri andmetel

üksikelamu ehitisealuse pinnaga 113,3 m2.

3. Saue vald kaasas kaebaja 25.01.2023 ehitisregistri kaudu ehitusteatise menetlusse (dtl

32), tegi talle nähtavaks ehitusteatise koos selle lisadega ja andis võimaluse esitada

ehitusteatisele arvamus. Kaebaja esitas 26.01.2023 seisukoha (dtl 33), mille kohaselt ta ei

nõustu kavandatava ehitise asukohaga, viidates ehitusteatises esinevatele puudustele, mh

püstitatava hoone kaugus kinnistute vahelisest piirist, sissesõidukoha puudumine,

ehitustegevuse kirjelduse puudumine ja ehitise püstitamisega kaasneva Xxx kinnistu

varjamine. Ehitusteatise esitaja selgitas 19.02.2023, et hoone kaugused on märgitud joonistele

ning projekteeritav ehitis ei too kaasa kaebaja õiguste kitsendusi ega riivet. Samuti on

selgitatud, et kaebajale kuuluval kinnistul asuvad ehitatavast hoonest kõrgemad puud, mis

varjavad päikesevalgust suuremal määral kui planeeritav abihoone, mille kõrgus Xxx kinnistu

lähedal on maksimaalselt 3,1 m. Kaebaja esitas 25.02.2023 seisukoha, mille kohaselt joonisel

olev ehitise eeldatav asukoht ei ole piisav.

4. Saue Vallavalitsus andis 22.03.2023 korraldusega nr 281 „Xxx kinnistule abihoone

ehitamine ehitusteatise alusel“ loa garaaži püstitamiseks ehitusteatise nr

2311201/00787 alusel (korralduse p 1). Korralduse põhjendused olid järgmised.

1)

Xxx kinnistule soovitakse püstitada elamu abihoone ehitisealuse pinnaga 51 m2 ja

kõrgusega 3,7 m. Ehitatav hoone on paigutatud Xxx kinnistu piirist 3 m kaugusele.

2)

Ehitusteatise menetluse käigus on kaasatud Päästeamet ja Xxx kinnistu omanik.

Naaberkinnistu omanik ei nõustunud Xxx kinnistule abihoone püstitamisega, põhjendades

seda asjaoludega, et projektis pole näidatud, kuidas hakkab paiknema sissesõidukoht ja

toimuma ehitustegevus; asendiplaanil näidatud hoone eeldatava asukoha kirjeldus pole piisav;

püstitatav hoone hakkab varjama valgust tema kinnistule; Xxx kinnistule rajatud eluhoone ei

ole temaga kooskõlastatud. Teatise esitaja on täiendanud jooniseid kauguste, juurdepääsu jm

infoga. Lisaks märgib teatise esitaja, et hoone püstitatakse maksimaalselt 3,7 m kõrgune, aga

Xxx kinnistul samas nurgas asuvad olemasolevad puud on kõrgemad kui planeeritav hoone,

seega ei saa nendest madalam hoone naaberkinnistut varjutada.

3)

Ehitusteatisega ei reguleerita kinnistul paikneva eluhoone ehitustegevust. Kuna

planeeritav abihoone on Xxx poolses osas planeeritud tuletõkkeseinaga, ei tekita see

naaberkinnistule tuleohutusest tingitud kitsendusi. Abihoonesse hakkab juurdepääs toimuma

olemasolevalt kinnistu sissesõidult. Vallavalitsus on kaalunud hoone asukohta ja selle kõrgust

ja kaugust naaberkinnistu suhtes ning leiab, et kuna ka Päästeameti poolt on menetluse käigus

projekt kooskõlastatud, puuduvad põhjused ehitusteatise alusel hoone püstitamisest

keeldumiseks.

5. Kaebaja esitas 22.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse

2(9)

3-23-889

22.03.2023 korralduse tühistamiseks (täiendavad seisukohad 05.10.2023). Kaebuse

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Igasugune põhiseaduse §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni kitsendamine tähendab

omandipõhiõiguse riivet. Kaebaja omandile ei ole seatud seadusega sätestatud kitsendusi.

Saua vallas kehtib ehitusmäärus, mille § 19 lg 2 kohaselt ei tohi väikeehitis paikneda kinnistu

piirile lähemal kui 4 m. Vastustaja on viidanud ainult kuupäevale, millest alates ehitusmäärus

väidetavalt ei kehti, kuid mitte sellele, millisest dokumendist see tuleneks.

Ehitisregistris on märgitud ainult ehitise üldandmed, kuid ei selgu, kuidas on projekteeritud

sadevete äravool, kanalisatsioon ja kuidas hakkab toimuma sissesõit garaaži. Xxx kinnistu

asub kõrgemal kui Xxx kinnistu ja kaebaja ei nõustu olukorraga, kus sadevete äravool

juhitakse tema kinnistule. Iga rajatise katus suurendab sadevete kogumise pinda. Liigniiskuse

tõttu ei saa kaebaja oma kinnistut täisväärtuslikult kasutada. Vastustaja väidab, et ehitisse ei

ole ette nähtud veevarustust ja kanalisatsiooni, kuid jääb selgusetuks, kuidas suudab vastustaja

nende rajamise välistada.

Kaebajale ei ole ehitusprojekti tutvustatud ja tal ei ole kohustust ise selleks võimalusi otsida.

Kaebaja korduvatele teabenõuetele sadevee tema kinnistule juhtimise kohta ei ole vastatud.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel.

Vaidlustatud korraldus on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel. Saue valla ehitusmäärus on kehtetu alates 02.07.2015 ega saa olla korralduse aluseks.

Vastustaja kaasati menetlusse ehitisregistri kaudu 25.01.2023 ja talle tehti nähtavaks kogu

registris olev dokumentatsioon, st ehitusteatis koos lisadega, sh ehitusprojekt joonistega.

Kaebaja esitas oma seisukohad 26.01.2023 ja 25.02.2023. Ta ei oleks saanud seda teha ilma

dokumentatsiooniga tutvumata. Haldusmenetluses kaebaja juurdepääsu puudumist ei väitnud.

Ehitusprojekti p 2.2.2 kohaselt juhitakse sademeveed projekteeritava abihoone katuselt nii, et

nende immutus pinnasesse toimuks loomuliku filtratsiooni teel kinnistusiseselt.

Naaberkinnistule sademevee juhtimine ei ole lubatud. Seega peab kolmas isik sademeveed

immutama pinnasesse oma kinnistu piirides. Vastavalt asjaõigusseaduse § 143 lg-le 1 ei ole

kinnisasja omanikul õigust keelata teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma

kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus

keskkonnakaitse nõuetega.

Kinnistu sissesõidu asukohta ei muudeta ja juurdepääs garaažile saab olema olemasoleva

juurdepääsutee kaudu. See nähtub ehitusprojekti asendiskeemilt. Kanalisatsioonilahendus

puudub projektis, kuna ehitisse ei ole ette nähtud veevarustust ja kanalisatsiooni.

7. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud V.M oma seisukohta kohtule ei avaldanud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu põhjendused olid

kokkuvõttes järgmised.

Tähelepanuta tuleb jätta Xxx kinnistul asuva elamuga ja kaebaja varasemate pöördumistega

seotud väited, kuna need ei puuduta vaidlusalust korraldust ega ehitusteatist. Elamu on

ehitatud 21.10.2003 väljastatud ehitusloa alusel ja kaebusele lisatud pöördumised pärinevad

aastast 2011, vaidlusalune ehitusteatis esitati aga alles 22.09.2022. Vastustaja on kaasanud

kaebaja kui piirneva kinnisasja omaniku 25.01.2023 ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 5 p 4

3(9)

3-23-889

alusel ehitusteatise menetlusse, kaebaja on esitanud oma seisukohad 26.01.2023 ja 25.02.2023

(dtl 33) ja kohtule nähtuvalt on menetluse käigus kaebaja pöördumistele vastatud. Kaebaja ei

nõustu projektijoonistel kujutatud abihoonega, tuues välja, et tal oli võimalik

projektijoonistega tutvuda 25.02.2023. Seega on kaebaja saanud menetluse käigus

projektjoonistega tutvuda ja nende osas enda seisukoha esitada. Ehitusteatise teavitatuks

lugemine eelprojekti alusel ei ole keelatud.

Ehitusloa ja ehitusteatise menetluses tuleb haldusorganil kaaluda, kas ehitise või ehitamisega

kaasneb kinnisasja omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne

mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada

(EhS § 44 p 4). Seega pelgalt sellest, et kaebajale kuuluva kinnistu kõrval asuva kinnistu osas

on väljastatud ehitusteatis, ei saa tuletada kaebaja omandiõiguse rikkumist. Kohtupraktikas on

kujunenud kindel seisukoht, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud

planeeringuga ja sobib ümbrusesse ning on ka muidu õiguspärane. Samuti on Riigikohus

selgitanud, et olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest pole subjektiivse õigusena

kaitstav väärtus (Riigikohtu 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-4-12, punktid 11 ja 12). Kaebajal

ei saa olla õigustatud ootust, et teda ümbritsev keskkond üldse ei muutuks või naaberkinnistult

ei lähtuks mis tahes mõjutust. Selleks, et jaatada püsiva negatiivse ja üleliia koormava mõju

esinemist, peaks tegemist olema isiku subjektiivsetele õigustele kaasneva sisulise mõjuga (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus asjas nr 3-20-913, p 23).

Vastustaja on selgitanud, et kinnistu sissesõidu asukohta ei muudeta. Kuna abihoonesse

sissesõit on tagatud olemasolevalt kinnistu sissesõidult ning ka päästemeeskonna juurdepääs

ehitisele ning hoone evakuatsiooni- ja hädaväljapääs on tagatud läbi olemasoleva

juurdepääsutee ja tõstevärava (ehitusprojekti p 6.11), ei tekitata seoses sissesõidu asukohaga

naaberkinnistu omanikule lisakoormust.

Samuti on vastustaja korralduses selgitanud, et kuna planeeritav hoone on maksimaalselt 3,7

m kõrgune, ei varjutata selle ehitamisega naaberkinnistut, arvestades ka naaberkinnistul

asuvaid hoonest kõrgemaid puid. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema kinnistule

langev päikesevalguse hulk üldse ei muutuks. Plaanitava hoone kõrgust ja olemasolevaid puid

arvestades ei saa hoone ehitamine märkimisväärseid muutusi valgustingimustes kaasa tuua.

Asja materjalidest nähtuvalt ei tekita püstitatav hoone naaberkinnistule ka tuleohutusest

tingitud kitsendusi. Ehitusprojekti seletuskirja p 2.1 kohaselt projekteeritakse ehitatav hoone

naaberkinnistu õiguste kaitseks nii, et tule levik naaberkinnistule oleks takistatud vähemalt 30

minutit ja hoonete vahelist kuja võib vähendada vahemikus 4–8 m.

Vastustaja on selgitanud, et kuna ehitisele ei ole veevarustust ja kanalisatsiooniühendust ette

nähtud, ei sisaldu need ka projektis. Kaebaja kartus vastavate ühenduste ehitamisest

projektiväliselt ei ole põhjendatud ega saa olla ehitamise keelamise aluseks. Vajadusel on

haldusorganil võimalik teostada ehitusjärelevalvet ja kaebajal õigus seda taotleda.

Ehitusprojektist (dtl 34-56) nähtub, et Xxx kinnistule projekteeritud abihoone katuselt

juhitakse sademeveed nii, et nende immutus pinnasesse toimuks loomuliku filtratsiooni teel

kinnistusiseselt. Naaberkinnistule sademee juhtimine ei ole lubatud (vt ka ehitusprojekti p

2.2.2). Seega peab kolmas isik sademeveed immutama pinnasesse oma kinnistu piirides.

Vaidlustatud korralduse andmise hetkel kaebaja viidatud ehitusmäärus (Saue Vallavolikogu

25.05.2006 määrus nr 7 „Saue valla ehitusmäärus“) ei kehtinud. See tunnistati kehtetuks Saue

Vallavolikogu 20.12.2012 määruse nr 28 „Saue valla ehitusmäärus“ § 32 lg 3 alusel, mis

tunnistati omakorda kehtetuks Saue Vallavolikogu 26.06.2015 määrusega nr 13

„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“, mida on samuti hiljem

4(9)

3-23-889

muudetud, kuid pärast seda ei ole Saue vallas uut ehitusmäärust kehtestatud ja viimane

ehitusmäärus kaotas kehtivuse 02.07.2015. Seega ei kehtinud vaidlusaluse korralduse andmise

ajal ühtegi ehitusmäärust, millest vastustaja oleks pidanud lähtuma.

Vaidlusalune korraldus on õiguspärane. Kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ja

ära kuulatud. Haldusaktist nähtuvad kaalutlused, millest vastustaja on lähtunud. Korralduse

andmisel ei esine menetlus- ega vormivigu, mis võiksid anda aluse korralduse tühistamiseks.

Kaebuse rahuldamise vältimatu eeldusena tuleks kohtul tuvastada kaebaja subjektiivsete

õiguste tegelik rikkumine, kuid kaebaja väidete ja asja materjalide põhjal ei ole äratuntav, et

ehitusteatise realiseerimine tooks kaebaja jaoks kaasa ülemäära koormavad negatiivsed

mõjud, mille tõttu oleks vastustajal tulnud ehitusteatise menetluses haldusakti andmisel teha

keelduv otsus (EhS § 44 p 4). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu naaberkinnistule kavandatava

ehitisega, ei ole aluseks korralduse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 11.12.2023 apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi

halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kokkuvõtlikult on apellatsioonkaebuse põhjendused

järgmised.

Nagu halduskohus on otsuses märkinud, sai kaebaja projektdokumentatsiooniga tutvuda alles

pärast talle antud tähtaja möödumist ja pärast dokumentatsiooniga tutvumist esitatud kaebaja

vastuväiteid ei ole arvesse võetud.

Halduskohus ei ole asjas esitatud tõendeid kohaselt hinnanud. Tuleohutusnõuete täitmist pole

süsteemselt hinnatud. Kuna hoone on tuleohtlik, tulnuks halduskohtul seda asjaolu põhjalikult

käsitleda. Puuduvad tõendid, mille kohaselt Päästeamet oleks isegi kontrollinud hoone

tuleohtlikkust kaebaja kinnistule, amet vaid kaasati menetlusse. Siseministri 30.03.2017

määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 17) § 22 lg 2 kohaselt peab

hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Vastustaja 16.06.2023 esitatud

eelprojekti seletuskirja p 6.4.1 kohaselt on rajatava garaaži tuleohutuskuja 4–8 meetrit.

Eelprojekti p 6.2 kohaselt kuulub rajatav ehitis tuleohutusklassi, mis on võrdne elamuga

(TP3).

Seega ei olnud halduskohtul eelprojekti järgi võimalik positiivselt tuvastada, et

tuleohutusnõuded on täidetud. Ka on kaebaja kinnistul asuvad puud ilmselgelt tuleohtlikud ja

kergesti tuld edasi kandvad ning puude asukohas, otsa pool ei ole garaaži sein tulekindel. Nii

kohus kui vastustaja on kinnistute vahel asuvate puude mõju tuleohtlikkuse hindamisel

arvestamata jätnud. Kaebaja ei nõustu kohtu loogikaga, et vajadusel on tal võimalik

ehitusjärelevalvet taotleda. Hoone ehitus peab olema algusest peale ohutu. Kaebajal pole

seadusest tulenevat kohustust naabri tegevustel silma peal hoida, vaid ta peab saama tugineda

sellele, et vastustaja haldusaktiga kooskõlastatud ehitusprojektis toodu on sajaprotsendiliselt

kooskõlas ehituslike nõuetega. Kuna antud juhul ei vasta ehitusprojektis toodud lahendus

seaduses sätestatud tuleohutuse nõuetele ega vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetele, siis

ongi haldusakt õigusvastane. Hoone ohustab potentsiaalselt kaebaja elumaja ja vähendab ka

kinnistu väärtust.

Ekslik on selgitus, et garaaž ei varjuta kaebaja kinnistul päikesevalguse hulka, kuna kinnistute

vahel asuvad puud on ehitisest kõrgemad. Puude kõrgus ei oma mingisugust tähtsust, need ei

paikne kaebaja kinnistu ja rajatava ehitise vahel selliselt, et ehitis päikesevalgusele mõju ei

avaldaks. Halduskohus ei ole sisuliselt tõendeid hinnanud. Ka miljöö kahjustamine võib

riivata naabri omandiõigust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 12).

5(9)

3-23-889

Lähtudes Riigikohtu lahendist 3-15-2232, tuleb kohtul asja lahendamisel arvestada ka seda,

millist negatiivset mõju avaldab kolmanda isiku abihoone kaebaja kinnistu väärtusele. Samuti

peab selle lahendi valguses kohus kaaluma, kas vastustaja oleks saanud anda ehitusloa

sellistel tingimustel, mis ei mõjutaks negatiivselt kaebaja kinnistu väärtust või mõjutaks

kaebaja kinnistut vähem negatiivselt. Selline lahendus oleks võimalik näiteks ehituse korral

teisele poole kolmanda isiku maja.

Kohus ei ole kinnistu väärtuse vähenemist analüüsinud ka seoses sademevee juhtimisega

kaebaja kinnistule. Ehitusprojekti p 2.2.2 kohaselt juhitakse sademeveed katuselt nii, et nende

immutus pinnasesse toimuks loomuliku filtratsiooni teel kinnistusiseselt. See tähendab, et

katusele langevad sademed jooksevad katuselt sinna, kuhu jumal juhatab. Kuna kolmanda

isiku kinnistu asub kõrgemal, tähendab see voolamist kaebaja kinnistule. Vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide juhendites on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

selgitanud, et keelatud on vihmavee juhtimine naabri kinnistule, sh piiril oleva (abi)hoone

katusekalle ei tohi olla naaberkinnistu suunas ja maapinda tuleb planeerida nii, et kalle ei

oleks naaberkinnistu suunas. Ühtegi meedet, mis naaberkinnistule voolamist takistaks või

mujale juhiks, pole eelprojekti kohaselt kasutusele võetud.

10.

13.06.2025 esitatud täiendavate seisukohtades väidab kaebaja, et kaalutlusõiguse

kohaldamine ja tema menetlusse kaasamine on olnud näilik, tema seisukohti pole faktiliselt

arvesse võetud. Vastustaja ei ole analüüsinud, kuidas ja miks kaalub kolmanda isiku huvi

ehitada hoone sellisesse kohta ja sellisel kujul üles kaebaja huvid oma vara turvalisuse,

väärtuse säilimise ja elukeskkonna kvaliteedi osas. Samuti leiab kaebaja, et vastustaja käsitlus

tuletõkkeseina piisavusest on naiivne ja ohtlik. Andes loa sellisele projektile, on vastustaja

delegeerinud oma avalik-õigusliku kontrollikohustuse ebaseaduslikult ehitajale ning

aktsepteerinud olukorda, kus ehitis võidakse rajada vaid 4 meetri kaugusele, mis ei vasta

nõuetele. Tuletõkkesein üksi ei tee ehitist tulekindlaks ja tuleohutusnõuetele vastavaks.

Vastustaja ei ole analüüsinud tule leviku riski kaitseta otsaseina ja kinnistute vaheliste puude

kaudu. Päästeametit ei teavitatud ohtlikest puudest ega kaebaja murest, seega ei ole

kooskõlastus antud kõiki asjaolusid arvestades.

11. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

ja selle põhjendustega ning vaieldes vastu apellatsioonkaebuse väidetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Halduskohtu otsus on asjakohaselt ja ammendavalt motiveeritud, ringkonnakohus nõustub

täielikult halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel ning

vastab kokkuvõtlikult vaid apellatsioonkaebuse väidetele.

13. Kolmanda isiku kinnistule soovitakse püstitada garaaži, mis EhS lisa 1 kohaselt eeldab

ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist kohalikule omavalitsusele. Teatisekohustusliku

ehitustegevuse puhul on EhS §-st 37 tulenevalt juhtprintsiibiks kinnisomandiõigusest võrsuv

ehitusvabadus, mis väljendub selles, et ehitusteatisele aktiivne reageerimine ei ole kohalikule

omavalitsusele kohustuslik ja mittereageerimise korral on omanikul õigus ehitamisega

alustada. Erinevalt loakohustuslikust ehitustegevusest ei eelda ehitamine teatise alusel avaliku

võimu luba. Asjaolu, et pädev asutus otsustab ehitusteatise osas täiendava kontrolli siiski läbi

viia, ei muuda põhimõtet, et eelduslikult on isikul teatisekohustusliku ehitustegevuse õigus.

14. Naabri huvide kaitse kaalutlusel on kohalikul omavalitsusel õigus teatisekohustusliku

ehitustegevuse vabadusse sekkuda EhS § 36 lg 6 ja § 44 p 4 alusel tingimusel, et ehitise või

6(9)

3-23-889

ehitamisega kaasneb piirneva kinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia

koormav ja mida ei ole ka võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega on

seadusandja kehtestanud täidesaatvale võimule ehitusvabadusse sekkumiseks silmapaistvalt

kõrge lävendi, mis sisuliselt eeldab selliseid häiringuid, millega keskmine mõistlik inimene

eeldatavalt leppida ei saaks. Negatiivne mõju naabri subjektiivsetele õigustele peab olema

sealjuures sisuline, nagu halduskohus on varasemale kohtupraktikale viidates asjakohaselt

märkinud. Igasugune ehitustegevus naaberkinnistul, isegi kui see naabrile subjektiivselt ei

meeldi, ei riiva naabri omandiõigust. Isegi kui omandiõiguse riivet käesoleval juhul

põhimõtteliselt möönda, on esitatud asjaolude põhjal riive teoreetiline ja väheintensiivne ega

saa üles kaaluda kolmanda isiku ehitusõigusest ilmajätmisega kaasnevat potentsiaalset

omandiõiguse riivet. Kaebaja ei ole toonud kohtu ette ühtegi eluliselt usutavat põhjendust

enda omandõiguse rikkumise kohta. 15. Kaebaja väited tema menetlusse kaasamise

näilisusest ja projekti materjalide kättesaadavuse puudumisest on paljasõnalised. Vaidlust ei

ole, et kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ja kohtule ei nähtu toimikust ühtegi

arusaadavat põhjendust, miks ei olnud kaebajal võimalik teatise materjalidega, sh

ehitusprojektiga kaasamise päevast alates tutvuda. Isegi kui sellised põhjused esinesid, on

kaebaja ise kinnitanud, et ta sai menetlus käigus projektiga tutvuda ja tal võimaldati ka pärast

määratud tähtaega oma seisukohti esitada. Kaebaja on esitanud oma vastuväited

ehitusteatisele selgelt ehitusprojekti põhjal, vastuväidete alusel on projekti jooniseid

täiendatud ja vastustaja on vastuväiteid vaidlusaluse korralduse põhjendustes piisavalt

kaalunud.

16. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb kaebaja arvates projekteeritud hoone

väidetav tuleohtlikkus. Sealjuures on arusaadavalt põhjendamata nii hoone kui sellise

tuleohtlikkus kui ka väidetava tuleohtlikkuse väidetav mõju kaebaja varale. Ringkonnakohus

rõhutab, et hoone tuleohutust ei saa määratleda kohaliku omavalitsuse kaalutluse teel, vaid

tegemist on sisuliselt fakti tuvastamisega, milleks on pädevus eelkõige Päästeametil. Vaidlust

ei ole, et Päästeamet on 15.03.2023 kogu taotluse, sh ehitusprojekti kooskõlastanud (dtl 33) ja

vastavalt vastustaja apellatsioonimenetluses antud selgitusele teinud eelnevalt ka ettepaneku

tuleohutuslahenduse täpsustamiseks projektis. Mh on Päästeameti poolt kooskõlastatud

projekti dokumentidest näha hoone kavandatav asukoht ja teisel pool kinnistute vahelist piiri

kasvavad puud (projekti asendiskeem dtl 49). Kaebaja ei ole kohtu ette toonud ühtegi tõendit

ega sisuliselt hinnatavat argumenti, mis tekitaks põhjendatud kahtluse, et Päästeameti

seisukoht oleks vale või ei põhineks asjaolude sisulisel hindamisel.

17. Ka ei ole asjakohased kaebaja väited, miks ei ole täidetud siseministri määrusega nr 17

sätestatud hoonetevahelise kuja nõuded. Kaebaja on viidanud määruse § 22 lg 2 esimesele

lausele, mille kohaselt peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit, ning

leidnud, et sellega on vastuolus ehitusprojekti p 6.4.1, mille kohaselt on hoone tuleohutuskuja

naaberkinnistuga 4–8 m (dtl 43). Kuja on määruse nr 17 § 2 lg-s 11 antud legaaldefinitsiooni

kohaselt hoonetevaheline kaugus. Ehkki tavapäraselt jaotatakse kuja nt planeeringutes

kinnistute vahel võrdselt, ei sõltu kujanõude täitmine õiguslikult maaüksuste vahelise piiri

asukohast. Seega saab ka ehitusprojekti p-s 6.4.1 sätestatut mõista nii, et hoone ehitamisel

tuleb tagada 4–8-meetrine kuja naaberkinnistul asuvate hoonetega (mitte kinnistu piiriga).

Asjas esitatud tõenditest, sh ehitusprojekti aerofotopõhiselt asendiskeemilt (dtl 49), mida

kaebaja on taasesitanud apellatsioonkaebuse lk-l 4, ega ka kaebaja väidetest ei nähtu, et

projekteeritud garaažiga piirneval kaebaja kinnistu osal asuks ehitisi, millele tuleohutuskuja

nõue kohalduks. Asendiskeemilt on võimalik tuvastada, et ehitisteta ala raadius kaebaja

kinnistul garaaži asukohast arvates on mitu korda suurem kui 8-meetrine tuleohutuskuja. Seda

kinnitavad ka avalikud ehitisregistri andmed, kust nähtub, et kaebaja kinnistul asub aiamaja

7(9)

3-23-889

diagonaalis garaaži asukohast arvates kaugemas nurgas vähemalt 30 m kaugusel. Seega on 8-

meetrine tuleohutuskuja hoonete vahel faktiliselt igal juhul tagatud. Määruse nr 17 § 22 lg 1

kohaselt ei kohaldu kuja nõue piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, st see ei kohaldu ka

mitteehitistele nagu kasvavad puud kaebaja kinnistul.

18. Samuti on igati põhjendatud halduskohtu otsuses osundatu, et ehitusprojekti p 6.4.2

kohaselt ehitatakse garaaži naabritepoolne avadeta sein, hoone otsaseinad ja katus

tuletõkkekonstruktsioonina tulepüsivusega EI 30. Määruse nr 17 § 22 lg 2 teise lause kohaselt

võib kuja olla väiksem kui 8 m, kui tule levikut piiratakse ehituslike abinõudega. Määruse lisa

4 kohaselt koosmõjus määruse § 22 lg-ga 5 vastab konstruktsioon tulepüsivusega EI 30

tuleohutusklassiga TP3 hoone pealmaakorruste tuletõkkekonstruktsiooni nõuetele ja

võimaldab vähendada kuja nelja meetrini. Tulenevalt viidatud ehitusprojekti sõnastusest, mis

näeb selgelt ette tuletõkkekonstruktsiooni lisaks kaebaja kinnistu poolesele seinale ka garaaži

otsaseintel ja katusel, on faktiliselt valed ka apellatsioonkaebuse väited, et ehitise otsapool,

mis asub kaebaja kinnistul paikneva puu lähedal, ei ole tuletõkkeseinaga kaitstud ning

arvestatud ei ole tule leviku võimalusega üle katuse või puude kaudu. Puude asumine hoonete

läheduses ei ole Eesti tingimustes ka kuidagi ebatavaline. Seega ei anna ükski kaebaja väide

alust kahtluseks, et vastustaja või Päästeamet oleks kavandatava garaaži tuleohutusega seotud

asjaoludele hinnangu andmisel eksinud või halduskohus neid liiga pealiskaudselt hinnanud.

19. Seoses kaebaja kinnistul päikesevalguse varjamise küsimusega peab ringkonnakohus

põhjendatuks vaidlustatud korralduse ja halduskohtu otsuse kaalutlust, et see mõju on juba

ainuüksi kaebaja kinnistul paiknevate puude tõttu väheintensiivne ning olukord kaebaja jaoks

sisuliselt ei muutu. Kuigi kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et puu või puud ei paikne alas,

mida garaaž varjutaks, nähtub apellatsioonkaebuses reprodutseeritud aerofotopõhiselt

asendiskeemilt, et suur puu asub garaaži kavandatud asukohast otse põhja suunas, samuti on

fotolt näha kõrghaljastust garaažist ida suunas. Garaažist lääne suunas jääb üksnes kolmanda

isiku kinnistu. Üldtuntuks saab lugeda fakti, et põhjapoolkeral liigub päike lõunakaares idast

läände ja seega tekib vari kehalisest esemest põhjakaares. Ehkki õhtul võib garaaž varjutada

ka teatavat osa kaebaja kinnistust apellatsioonkaebuses näidatud puu kõrval, saab see hõlmata

vaid väikest osa kaebaja 2075 m2 suurusest kinnistust, kuhu sõltumata garaaži ehitamisest

langeb suurel osal päevast ka puude vari. Seetõttu on tegu sedavõrd väheintensiivse riivega, et

kaebajal ei olnud põhjendatud alust käsitada seda kaebaja omandiõiguse rikkumisena.

20. Põhjendamatud on ka kaebaja väited, et vihmavee oma kinnistul immutamise nõue ei

taga kehtiva õiguse kohast ehitamist ja ilma kanalisatsioonisüsteemita ei saanud vastustaja

lugeda ehitusteatist õiguspäraseks. Ehitusprojekti seletuskirja p-s 2.2.2 (dtl 38) on kehtestatud

nõue, et sademevee immutus toimuks kinnistusiseselt ja keelatud on sademevee juhtimine

naaberkinnistule. Kuna ehitusteatisele lisatud ehitusprojekt on koostatud eelprojekti

staadiumis, ei peagi see sisaldama täpset tehnilist lahendust, vaid andma insener-tehniliste

lahenduste põhimõtted, mida detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites

(majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr

97) § 8 lg 1). Millise insener-tehnilise lahenduse abil tagatakse sademevee immutamine oma

kinnistul ja naaberkinnistule juhtimise vältimine, tuleb lahendada projekteerimise järgmistes

staadiumides, mille juures tuleb lähtuda nii eelprojektis ettenähtud põhimõtetest kui

kehtivatest õigusnormidest. Kohus märgib, et sealjuures kaebaja viidatud majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi juhendid ei ole käsitatavad õigusaktina ja soovituste

mittejärgimine ei saaks isegi teoreetiliselt anda alust ehitusteatise tagasilükkamiseks. Antud

juhul ei nähtu siiski asjaoludest, et eelprojekti, arvestades selle abstraktsuse astet, ja viidatud

juhendite vahel oleks sisuline vastuolu, mida ei saaks järgnevates projekti staadiumides

ületada. Eluliselt ei ole usutav, et vihmavee immutamine 3 m laiusel alal enne kaebaja

8(9)

3-23-889

kinnistut oleks võimatu. Vastustajal on pädevus ehitusteatise teavitatuks lugemise aluseks

olnud eelprojektis esitatud nõuete täitmist kasutusteatise menetluses kontrollida. Kaebaja

väited sademevee „ebaseaduslikust juhtimisest“ kaebaja kinnistule ja „sademeveega

uputamisest“ on põhistamata ja hüpoteetilised.

21. Muu hulgas ei nähtu apellatsioonkaebuses käsitletud asjaoludest ka äratuntavat ohtu

kaebaja kinnistu väärtuse vähenemiseks, mida vastustaja oleks pidanud korralduse andmisel

põhjalikult analüüsima. Abihoone ehitamine naaberkinnisasjale kinnistu piiri lähedusse on

tiheasustusalas ilmselgelt tavapärane maakasutus ja kaebaja ei ole toonud esile erakorralisi

asjaolusid, mille tõttu peaks see antud juhul kahjustama piirneva kinnisasja turuväärtust või

piirama selle kasutusvõimalusi.

22. Kaebaja on ka seisukohal, et ehitusteatise heakskiitmisega peaks olema tagatud

ehitusprojekti sajaprotsendiline vastavus kehtivale õigusele ja et halduskohtu otsusega on

justkui kaebajale pandud n-ö naabri tegevusel silma peal hoidmise kohustus. Kaebaja on

olemuslikult valesti mõistnud ehitusteatise menetluse õiguslikku tähendust.

23. Ehitusteatise kontrollimisega kontrollib pädev asutus, et ehitusprojekt vastaks

kehtivatele nõuetele. Ehitusteatisega esitatud ehitusprojekt võib olla esitaja valitud staadiumis

(analoogia korras määruse nr 97 § 13 lg 1), st see võib olla esitatud ka eelprojekti staadiumis,

mis peab ette nägema insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, kuid ei pea kirjeldama

lõplikke lahendusi. Vastustajal kui järelevalveorganil on kohustus tagada ehitustegevuse

seaduslikkus, sh ehitamise vastavus heakskiidetud ehitusprojektile. Halduskohus märkis

õigesti, et selleks on järelevalveorganil pädevus kohustada omanikku viima ehitustegevus

kehtiva õigusega kooskõlla ja kaebajal on soovi korral õigus taotleda järelevalve teostamist.

Samas ei sõltu vastustaja järelevalvepädevus kaebaja taotlusest, kaebajal ei ole kohustust ise

järelevalvet teostada ja halduskohtu otsusest ei tulene vastupidist.

24. Kokkuvõttes on halduskohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et vaidlusalune

korraldus on õiguspärane ja selle andmisel ei esine menetlus- ega vormivigu, mis võiksid

anda aluse korralduse tühistamiseks. Halduskohtu otsus on motiveeritud, kõiki kaebaja olulisi

väiteid on hinnatud, kohtu põhjendused on jälgitavad ja otsuse resolutsioon lähtub

arusaadavalt põhjendustest. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud taotlust

menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks, mistõttu kõigi menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)