3-25-1937/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1937

Haldusasi

Kaitseväe taotlus tunnistada distsiplinaararesti

määramine seaduslikuks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Tagastada S.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse peale

läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sõjaväepolitsei ülema kolonel M.S 15.05.2025 korralduse alusel viidi sõjaväepolitsei

vahipataljoni 1. sõjaväepolitseikompanii ajateenija, nooremseersant S.T suhtes läbi

distsiplinaarjuurdlus. Selle käigus tuvastati, et S.T juhtis 15.05.2025 kella 11.47 paiku

Võrumaal Antsla vallas Rimmi – Keema teel Kaitseväele kuuluvat sõidukit MercedesBenz

(registreerimismärk xxx). S.T ei kohandanud sõidukiirust vastavalt ilmastiku- ja teeoludele

ning oma sõidukogemusele. Sõiduk kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi, külili vastu

liiklusmärki „Anna teed“, põhjustades liiklusõnnetuse. S.T pani ohtu nii enda kui ka

kaassõitja, reamees E.K elu ja tervise ning tekitas Kaitseväele varalise kahju. S.T tegevus on

vastuolus Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkirjaga nr 190 kinnitatud „Maismaasõiduki

kasutamise ohutuseeskiri 8.3“ (ohutuseeskiri) p-ga 37.31.7 ning liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3

p-ga 1. S.T pani toime kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 166 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud

distsiplinaarsüüteo – seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate

teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ja asutusele varalise kahju süüline

tekitamine.

3-25-1937

2. Kaitseväe sõjaväepolitsei ülem määras 11.06.2025 käskkirjaga nr 1413P

nooremseersant S.T-le distsiplinaarkaristuseks 7 päeva distsiplinaararesti ja peatas

distsiplinaararesti ajaks ajateenija toetuse maksmise.

15.05.2025, kui S.T ja E.K täitsid õppusel Siil 2025 teenistuskohustusi ning sõitsid tagasi

paiknemisalale, oli ilm pilves ja vihmane. Kruusakattega Rimmi – Keema tee oli tugevast

vihmasajust ja seda kasutavast põllumajandustehnikast väga mudane ja rööpaline. Teelõigul,

kus laugele vasakkurvile järgnes tõus, kaotas S.T pärast tõusu ületamist sõiduki üle kontrolli

ja paiskus paremale poole kraavi. Lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Nii E.K kui ka

S.T tunnistavad, et sõiduki kiirus võis olla 50–60 km/h. Arvestades tee- ja ilmastikuolusid,

samuti S.T juhtimisõiguse staaži (1,5 aastat) ning sõiduki juhtimise kogemust, hindas S.T

oma võimeid valesti, valis vale kiiruse ja põhjustas liiklusõnnetuse. Pärast liiklusõnnetust

toimetas kiirabi E.K kontrolliks Lõuna-Eesti Haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Liiklusõnnetusega tekkis Kaitseväele varaline kahju. 03.06.2025 otsusega kanti Mercedes-

Benz (xxx) maha. Samuti sai kahjustada liiklusmärk „Anna teed“.

S.T ajateenistus hakkab lõppema (liiklusõnnetuse hetkel oli teenistusstaaž 10 kuud), seega on

talle teada teenistust reguleerivad õigusaktid ja nendes kehtestatud nõuded. Ka kahe varasema

distsiplinaarjuurdluse käigus on juhitud tema tähelepanu õigusaktide nõuete järgimisele.

Tegemist on ajateenijaga, kes on edukalt läbinud nooremallohvitseride kursuse. Võttes arvesse

eeltoodut ning asjaolu, et aprillis viibis S.T Kaitseväe sõidukis, mis ületas Tallinn – Tartu

maanteel oluliselt lubatud sõidukiirust ning sellele järgnes sõjaväepolitsei ülema poolne

tähelepanu juhtimine, on S.T pannud talle etteheidetava distsiplinaarsüüteo toime raskest

hooletusest (KVTS § 181 lg 5).

S.T-d on 28.10.2024 ergutatud eeskujuliku teenistuse eest. Distsiplinaarvastutust kergendavad

asjaolud puuduvad. Distsiplinaarvastutust raskendav asjaolu on distsiplinaarsüütegude korduv

toimepanemine (KVTS § 183 p 3) ja distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaitseväelase poolt,

kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus (KVTS § 183 p 8). S.T-l on kaks kehtivat karistust: 1)

vahipataljoni ülema 11.02.2025 käskkirjaga nr 313P määrati S.T-le 4 päeva distsiplinaararesti

selle eest, et õppusel Karujälg 2024 läks kaduma talle väljastatud pealamp, millest ta ei

kandnud ette oma vahetutele ülematele. Pealambi kaotamisega tekitas S.T Kaitseväele

varalise kahju. Lisaks võttis ta 08.12.2024 kuivatusruumist kaasajateenijale väljastatud

taskulambi, et varjata temale väljastatud samasuguse pealambi kadumist. Ta ei tagastanud

pealampi selle omaniku esimese palve peale, eitades esialgu pealambi võtmist; 2)

vahipataljoni ülema 06.03.2025 käskkirjaga nr 513P määrati S.T-le 4 päeva distsiplinaararesti

selle eest, et ta käitus ebakaitseväelaslikult ja vääritult, kirjutades 22.01.2025 kell 21.00 ja

23.01.2025 kell 16.10 kompaniikorrapidaja laual olevale kilele musta markeriga „Mina olen

korrapidaja olen pede“ ja rohelise markeriga „Слава Русcиa!” (Au Venemaale) ning “блуamъ

я morбиk“ (lits ma torbik).

S.T on tutvunud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega 06.06.2025. Ta avaldas, et rahaline trahv

või sellest raskema karistuse rakendamine oleks ebaõiglane ja tegu ei olnud tahtlik.

09.06.2025 toimunud vahetul ärakuulamisel anti S.T-le võimalus veelkord juhtunut selgitada.

Karistuse määramisel on arvestatud distsiplinaarjuurdluse asjaolusid, eelnevat ergutust ja

iseloomustust ning S.T selgitusi, mistõttu ei määrata S.T-le maksimaalset karistust (14

päeva), vaid 7 päeva distsiplinaararesti. Kaitseväele tekitatud kahju otsustati mitte sisse

nõuda.

3. Kaitsevägi esitas Tallinna Halduskohtule 13.06.2025 taotluse kontrollida S.T-le

11.06.2025 käskkirjaga nr 1413P määratud distsiplinaararesti seaduslikkust.

2(5)

3-25-1937

4. Tallinna Halduskohus tunnistas 13.06.2025 määrusega 11.06.2025 käskkirjaga nr

1413P nooremseersant S.T-le määratud 7-päevase distsiplinaararesti seaduslikuks.

KVTS § 173 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo

eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi

viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja

võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele

distsiplinaararesti määrama. Distsiplinaararesti kohtulik eelkontroll on formaalne ja sellesse ei

kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati. Selle kontrolli raames ei hinda kohus, kas

käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kui

puudutatud isik leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal

võimalik käskkiri halduskohtus vaidlustada.

Ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte (KVTS §

49 lg 3). Kaitseväeline distsipliin on seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate

käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi

kaitseväelaste poolt (KVTS § 157). Distsiplinaarsüüteod on seadusest või selle alusel

kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning

nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; samuti

asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või

kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või

diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime

teenistusülesandeid täites või mitte (KVTS § 166 lg 1 p-d 1 ja 2).

S.T-le heidetakse ette, et ta läks sõiduki juhtimisel vastuollu ohutuseeskirja p-ga 37.31.7,

mille kohaselt peab juht olema terve ja puhanud, et tajuda täpselt liiklusolusid,

kõrvalekaldumatult täitma LS-i või selle alusel kehtestatud nõudeid ja teisi asjasse puutuvaid

õigusakte, samuti LS § 50 lg 3 p-ga 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki

kiiruse olukorrale vastavaks. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust,

teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning

muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning

teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS-i ja ohutuseeskirja rikkumine,

millega kaasneb kahju Kaitseväe varale ja millega kaasneb oht enda ja kaassõitja tervisele, on

tegu, mis on KVTS § 49 lg 3 ja § 157 alusel koostoimes ohutuseeskirja p 37.31.7 ja LS § 50

lg 3 p 1 rikkumisega distsiplinaarkorras karistatav.

Kaitseväelane vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Käskkirjas on

süüd – raske hooletus (KVTS § 181 lg 5) – põhjendatud arusaadavalt. Puudutatud isikule

etteheidetav tegu on ajateenistuses KVTS § 166 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses

distsiplinaarsüütegu, mille puudutatud isik pani toime süüliselt ja mille eest

distsiplinaarkaristuse määramine, sh distsiplinaararesti määramine, on lubatav.

Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast

distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist (KVTS § 185 lg 1 ls 2). See nõue on täidetud.

Kaitsevägi koostas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte 05.06.2025, seda tutvustati puudutatud

isikule 06.06.2025 kell 11.05 ja karistus määrati 11.06.2025 käskkirjaga.

S.T andis juhtumi kohta seletusi 15.05.2025. S.T on 06.06.2025 tutvunud ka

distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega ja esitanud vastuväited võimaliku karistuse kohta.

09.06.2025 on S.T vahetult ära kuulatud. S.T-le on tema õigused teatavaks tehtud.

Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on märgitud korrektne vaidlustamisviide.

3(5)

3-25-1937

Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud

kaitseväelist distsipliini (KVTS § 171 lg 2). Käskkirjas on välja toodud varasemad

distsiplinaarkaristused. KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14

päevaks. Käskkirjaga määratud karistuse määr – 7 päeva – jääb selle piiresse.

Distsiplinaarkaristuse määras KVTS § 171 lg 3 kohaselt pädev isik.

5. S.T

esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.06.2025 määruskaebuse halduskohtu

13.06.2025 määruse tühistamiseks.

Mitmed süüteo toimepanemist puudutavad asjaolud, mida on käskkirjas kirjeldatud, ei vasta

tõele. Seletuste andmisel toonitas S.T korduvalt, et õnnetusjuhtumi toimumise ajal oli ta välja

puhanud ja terve. Õnnetus juhtus ootamatult künkast alla sõites, kus samal ajal pidurdades

kaotas sõiduk juhitavuse. Õnnetuse tekkepõhjus on pidurdamisest tulenenud sõiduki

juhitavuse kaotamine. Käskkirjas puuduvad põhjendused ja tõendid väite kohta, et S.T ei ole

teinud varasematest distsiplinaarkaristustest järeldusi. 7 päeva aresti on ebaõiglaselt raske

karistus võrreldes teistele ajateenijatele samalaadsete tegude eest määratud karistustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 203 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Määruskaebus tagastatakse, kui selle

esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust (HKMS § 203 lg 2, § 187 lg 2 ja lg 3 p 6).

7. Ringkonnakohus selgitas 06.04.2022 määruses nr 3-22-733 (p 6), et HKMS § 264 lg 3

teise lause kohaselt on loa andmise otsustamisel menetlusosalisteks taotleja ja seaduses

sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. KVTS § 173 ei näe ette, et

kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse kontrollimisel oleks

menetlusosaliseks mh kaitseväelane, kelle suhtes distsiplinaararesti kohaldatakse. Kuigi

kohtupraktikas on rõhutatud, et ka haldustoiminguks loa andmise menetluses on vajalik

tagada põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise

juures (nt Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p 13), tuleb arvestada

kaitseväeteenistuse eripära. Ehkki halduskohus kontrollib KVTS § 173 kohaselt määratud

distsiplinaararesti seaduslikkust haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, ei ole sellele

vaatamata tegemist haldustoiminguks (s.o distsiplinaararesti kohaldamiseks) loa andmisega,

vaid piiratud ulatusega järelkontrolliga. Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks

(KVTS § 171 lg 4) ja distsiplinaararesti määramisest halduskohtule teatamine ei peata

distsiplinaararesti täideviimist (KVTS § 171 lg 7). Distsiplinaararesti kandev kaitseväelane

tuleb viivitamata vabastada, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise

seadusvastaseks (KVTS § 173 lg 4). Seejuures tuleb distsiplinaarkaristus viia täide

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul karistuse määramisest arvates (KVTS §

188 lg 2). Eeltoodust lähtudes on oluline, et distsiplinaararesti seaduslikkuse piiratud

ulatusega kontroll (sh määruskaebemenetluses) toimuks viivituseta, sest vastasel korral ei

pruugiks halduskohtuliku kontrolli eesmärk olla enam saavutatav (s.o kaitsta kaitseväelast

ilmselgelt ebaseadusliku aresti eest, kuid samas mitte takistada seadusliku aresti kohaldamist).

Erinevalt tavapärasest haldustoiminguks loa andmisest tasandab puudutatud isiku õiguste

riivet praegu mh asjaolu, et kaitseväelasel on õigus vaidlustada temale määratud

distsiplinaarkaristus kas vaidemenetluse korras või pöörduda kaebusega halduskohtusse. Nii

vaideorganil kui ka kohtul on volitus kontrollida käskkirja õiguspärasust kõigist olulistest

aspektidest (sh süütegude tõendatus ja määratud karistuse proportsionaalsus) ning nii vaide

4(5)

3-25-1937

kui ka kaebuse esitamisel on võimalik vajaduse korral taotleda halduskohtult esialgset

õiguskaitset (vt HKMS § 249 lg-d 1, 2 ja 5).

8. Ringkonnakohus jääb siinses asjas selle selgituse juurde. Seetõttu tuleb S.T

määruskaebus läbivaatamatult tagastada määruskaebuse esitamise õiguse puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)