3-25-2028/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

14. July 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2028

Haldusasi

MTÜ Kogukonna Jahimaa kaebus Keskkonnaameti

keelamiseks väljastada Tahkuna Jahipiirkonna

JAH1000093 kasutusõiguseluba või alternatiivselt

tuvastada Keskkonnaameti tegevuse õigusvastasus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja  Mittetulundusühing Kogukonna Jahimaa,

seaduslik esindaja Indrek Sammal

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Mittetulundusühing Kogukonna Jahimaa kaebus.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

Edastada määrus teadmiseks Keskkonnaametile.

ASJAOLUD

1. Keskkonnaamet viib läbi Hiiumaal Tahkuna Jahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond)

kasutusõiguse loa andmise menetlust, mille eesmärgiks on jahipiirkonna kasutusõiguse

andmine1. Jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks esitasid taotlused Tahkuna Jahiselts ning

Mittetulundusühing Kogukonna Jahimaa (edaspidi ka kaebaja). Keskkonnaamet edastas

kasutusõigust soovinud isikutele 16.06.2025 kirjaga DM-132374-3 ettepaneku jahipiirkonna

ühiseks kasutamiseks. Ettepanekule vastamise tähtaeg on 23.06.20252.

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 5

2 Dtl 22

2. Mittetulundusühing Kogukonna Jahimaa esitas 18.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

keelata jahipiirkonna kasutusõiguse andmine (põhinõue) või tühistada jahipiirkonna

kasutusõiguse loa andmise menetlus (alternatiivnõue).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 sätestab kohtu toimingud

kaebuse saamisel. Viidatud sätte kohaselt tuleb kohtul muu hulgas kontrollida nõuete

sobilikkust (lg 1 punkt 3) ning ega ei esine aluseid kaebuse käituta jätmiseks või

tagastamiseks (lg 2).

4. Praegusel juhul tuleb kaebus nii põhinõudes kui ka alternatiivnõudes tagastada kaebeõiguse

puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 punkt 1).

Keelamisnõude tagastamine

5. Halduskohtumenetlus on eeskätt suunatud tagantjärele haldusorgani tegevuse õiguspärasuse

kontrollile, ent keelamiskaebus irdub sellest põhimõttest ning sekkub haldusorgani

läbiviidavasse haldusmenetlusse, et tagada isiku õiguste tõhus kaitse (HKMS § 45 lg 1). Sel

põhjusel on keelamiskaebuse esitamine piiratud. HKMS § 37 lg 2 punkti 3 järgi võib

keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. HKMS § 45

lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et: 1)

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi

ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o

õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada

ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste

kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu määrus nr 3-17-1398, punkt 12).

Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (Riigikohtu 18.02.2021

määrus nr 3-19-1837, punkt 12), kuna keelamiskaebuse rahuldamine eeldab selgepiirilist

ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada haldusakti või

toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt Riigikohtu 10.10.2024 otsus nr 3-21-1366, punkt 16).

6. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud keelamiskaebuse esitamise eeldused, kuna

esiteks ei ole teada, kas kaebajale keeldutakse kasutusloa andmisest ning teiseks on kaebajal,

kui tema asemel saab jahipiirkonna kasutusõiguse teine taotluse esitaja, võimalik pärast

jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist seda vaidlustada, taotledes selle tühistamist.

Seejuures märgib kohus, et ka pärast jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmist oleks kaebajal

võimalik taotleda nt esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Lisaks on kaebajal

võimalik enda õigusi kaitsta ka haldusmenetluses, kuna enne jahipiirkonna kasutusloa

andmise otsustamist tuleb Keskkonnaametil anda menetlusosalistele võimalus esitada enda

võimaliku otsustuse suhtes vastuväiteid ja seisukohti (HMS § 40).

7. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitse kuidagi välistatud ning kaebaja esitatud keelamiskaebus

 keelata Keskkonnaametil jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine  ei ole lubatav.

Keelamisnõue tuleb kooskõlas HKMS § 121 lg 2 punktiga 1 kaebeõiguse puudumise tõttu

tagastada.

Alternatiivse nõude tagastamine

8. Kaebaja esitas kohtule ka alternatiivse nõude – tühistada jahipiirkonna kasutusõiguse loa

andmise menetlus. Esmalt märgib kohus, et kuna haldusmenetluse läbiviimine (sh selle

alustamine) ei ole haldusakt, siis ei ole menetluse läbiviimise tühistamist võimalik kohtult

taotleda. Teoreetiliselt oleks kaebajal võimalik taotleda jahipiirkonna kasutusõiguse loa

andmise menetluse algatamise ning selle läbiviimise menetluse õigusvastasuse tuvastamist.

Nimelt on nii menetluse alustamine kui ka selle raames tehtavad haldusorgani toimingud

menetlustoimingud, mille peale saaks kohtule esitada õigusvastasuse tuvastamise kaebuse.

Ent ka õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine on piiratud ning haldusmenetluse

menetlustoimingu vaidlustamise eesmärk on vältida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

väljaandmist. Nimelt on õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavuse eelduseks, et kaebus on

isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ning õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid (HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Menetlustoimingute puhul on eraldi

vaidlustamise õiguse eelduseks veel ka see, et menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise (HKMS § 45 lg 3).

9. Kohtule esitatud väidetest ning tõenditest ei nähtu, et Keskkonnaameti läbiviidav

haldusmenetlus rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi või et kaebaja väidetavad

probleemid tooksid kaasa igal juhul kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Võttes

aluseks kaebuse väited, siis soovib kaebaja, et Keskkonnaamet viiks jahipiirkonna kasutusloa

andmise haldusmenetluse läbi viisil nagu kaebaja õigeks peab. Kohtusse ei saa pöörduda

selleks, et haldusorgan viiks menetluse läbi menetlusosalisele soovitud viisil. Samuti ei saa

halduskohtusse pöörduda selleks, haldusorgan looks mingi menetluse, mida seadus ette ei näe.

10. Kaebaja leiab, et Keskkonnaamet oleks pidanud enne jahipiirkonna kasutusloa menetluse

algatamist või enne taotluste esitamist välja selgitama jahipiirkonda jääva riigimaa

jahindusliku kasutuse. Sellist kohustust jahiseadus (edaspidi JahiS) ega ükski teine õigusakt

Keskkonnaametile ei pane. Otsuse, kas riigimaad jahinduslikul eesmärgil kasutusse anda või

mitte teeb riigimaa valitseja või volitatud asutus ning JahiS ei kohustada riigile kuuluvat maad

jahinduslikul eesmärgil kasutusse andma. Kuna Keskkonnaametil puudub pädevus sekkuda

maaomaniku otsustusprotsessi, siis ei nähtu kohtule, et Keskkonnaameti jahipiirkonna

kasutusloa väljastamise menetluses tehtud menetlustoimingute eraldiseisev vaidlustamine

oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

11. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et kaebusele lisatud Riigimetsa Majandamis Keskuse

(edaspidi RMK) e-kirja kohaselt on tänane praktika, et eellepinguid riigimaa jahinduslikuks

kasutamiseks ei sõlmita. Ent isegi kui selliseid lepinguid sõlmitaks, siis ei anna JahiS ega ka

HMS Keskkonnaametile õigust hinnata sõlmitud lepingute või kokkulepete õiguspärasust.

Seega ei mõjuta RMK (eel)lepingute sõlmimata jätmine kuidagi kaebaja mittemenetluslikke

õigusi.

12. Kui kaebaja leiab, et RMK keeldus 2025. aasta aprillis õigusvastaselt jahipiirkonda

jäävate maade osas (eel)kokkulepete sõlmimisest, siis oleks kaebajal tulnud vaidlustada

konkreetset RMK tegevust. Võttes aluseks RMK 21.04.2025 e-kirja, kus teavitati, et

eellepingut riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks ei sõlmita, siis lepingu sõlmimise eesmärgi

saavutamiseks oleks pidanud kaebaja esitama halduskohtule e-kirja saamise järgselt 30 päeva

jooksul kohustamisnõude (HKMS § 46 lg 2). Seega oleks sellise kaebuse esitamise

kaebetähtaeg möödunud.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

13. HKMS § 108 lg 4 kohaselt jäävad kaebuse tagastamisel kaebaja menetluskulud tema enda

kanda. Tasutud riigilõivu kaebajale ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt)