3-25-635/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-635

Haldusasi

Q.L-i kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 19.02.2025 otsuse

nr 25276621188 ja 19.03.2025 otsuse nr 25277163980

osaliseks tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.L

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Q.L-i taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

2. Jätta rahuldamata Q.L-i taotlus menetluse peatamiseks.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ja aadressiandmed

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.07.2025, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.L esitas 13.02.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse (dtl 39-50) toimetulekutoetuse

saamiseks veebruar 2025 eest. Põhja- Tallinna Valitsus määras 19.02.2025 otsusega nr

225276621188 Q.L-ile toimetulekutoetuse 365,94 eurot (dtl 37-38) .

2. Tallinna Halduskohtule saabus 14.03.2025 Q.L-i (kaebaja) kaebus, milles Q.L taotles otsuse

õigusvastaseks kuulutamist või osalist tühistamist ning üüri ja sidekulude arvestamist

eluasemekulude hulka. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna linna

(haldusasi nr 3-25-635).

3-25-635

3. Q.L esitas 16.03.2025 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse (dtl 320-332) toimetulekutoetuse

saamiseks märts 2025 eest. Põhja- Tallinna Valitsus määras 19.03.2025 otsusega nr 25277163980

Q.L-ile toimetulekutoetuse 355,51 eurot (dtl 318-319).

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 14.04.2025 Q.L-i kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 19.03.2025

otsuse nr 25277163980 (kaebaja 2025. a. märtsikuu sotsiaaltoetuste taotus) osaliseks tühistamiseks

ning üüri ja sidekulude arvestamiseks eluasemekulude hulka (haldusasi nr 3-25-1045).

5. Tallinna Halduskohtus võttis 24.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

Tallinna linna ning liitis haldusasjad nr 3-25-635 ja 3-25-1045 ühte menetlusse. Kohus määras

asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja otsuse teatavaks tegemise ajaks 20.06.2025.

6. Kaebaja poolt esitatud kaebused, avaldused ja seisukohad on kajastatud digitaalse kohtutoimiku

lehtedel 1-25; 62-111; 112-161; 162-213; 214-255; 268-300; 333-433; 434-550; 551-663; 777-842

ja 843-910). Kaebaja on esitanud asja menetleva kohtuniku taandamise taotluse, mille Tallinna

Halduskohtu esimees jättis 28.05.2025 määrusega rahuldamata (dtl 911-930). Kaebaja on esitanud

ka taotluse menetluse peatamiseks kõigis temaga seotud haldusasjades kuni 2026. a. jaanuarini.

7. Vastustaja esitas vastused kaebusele 31.03.2025 (dtl 55-61) ja 29.04.2025 (dtl 311-332).

8. Tallinna Halduskohus on 24.04.2025 määrusega määranud kaebajale menetlusõiguste

kuritarvitamise ja lugupidamatu käitumise tõttu vastustaja ja kohtu osas trahvi 50 eurot. Kaebaja

on selles osas kohtumäärusele esitanud määruskaebuse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kaebuse nõuded

9. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused on õigusvastased osas, milles on vastustaja jätnud

arvestamata kaebaja eluasemekulude hulka sideteenuste kulud ning muud kaebaja taotluses

deklareeritud kulud. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

9.1. Kaebaja soovib toimetulekutoetuse määramisel tema poolt kantud sideteenuste kulude

arvestamist eluasekuludena, sest vastasel juhul on kaebajal raske toime tulla. Kuna kaebajale ei ole

nende kulude ulatuses toimetulekutoetust välja makstud, siis tuleb kaebajal sideteenustest ja

internetiteenusest loobuda. Kaebaja toob välja, et sidekulud olid tähtsad kaebaja ema

hooldamiseks. Tegemist ei ole kaebaja elustandardi tõstmiseks või toetamiseks vajalike kuludega,

vaid ellujäämise standardi tarbeks vajalike kuludega. Ka maamaksukulud tuleks

toimetulekutoetuse maksmisel arvesse võtta.

10. Kaebaja avaldab ka üldist rahulolematus linna tegevuse suhtes ning heidab vastustajale ja

tema haldusasju lahendavatele kohtunikele ette kaebaja tervise kahjustamist, temale kahjulike

lahendite tegemist ja leiab, et vastustaja ja kohtu tegevus on põhjustanud tema hooldatavate surma.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides kokkuvõtlikult järgmist.

11.1. Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 5 ei kuulu kaebaja sidekulud

eluasemekulude hulka ja neid ei hüvitata. Üldjoones on sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku

tagamiseks võimalik taotleda erinevatel juhtudel: lapse huvi- ja sporditegevuse toetamiseks,

tervise säilitamiseks, taastamiseks ja abivahendite soetamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude

erakorraliste juhtumite puhul. Kaebaja tavapärased sidekulud aga ei ole erakorralised kulud ja ei

kuulu need, nii SHS kui ka Tallinna linna õigusaktide alusel, kompenseerimisele või hüvitamisele.

11.2. Vastustaja selgitab, et e-kinnistusregistri andmetel on XXXX asuva korteriomandi

omanikuks alates 14. novembrist 2009 YYYY (registrikood aaaaaaaa), mille tegelik kasusaaja ja

ainuke juhatuse liige on äriregistri järgi Q.L ehk kaebaja. Varem kuulus korter kaebajale endale.

11.3. Taotluste juurde on kaebaja lisanud WWWW arved, mille kohaselt on arve aluseks Q.L-i

XXX 02.09.2019 sõlmitud üürileping. Äriregistrist nähtub, et WWWW (registrikood bbbbbbbb)

2(5)

3-25-635

tegelikuks kasusaajaks ja esindusõigusega isikuks on Q.L ehk kaebaja ise. Usaldusühingu

aadressiks, äriregistri andmetel, on QQQQ. Antud kinnistu omanikuks on FFFF (registrikood

cccccccc) millisega puudub kaebajal igasugune seos.

11.4. Mis alusel WWWW aga XXX korteriomandi kasutamise eest, mis kuulub YYYYle

(registrikood aaaaaaaa) kaebajale arveid esitab, taotlusest ega taotlusele lisatud dokumentidest

tegelikkuses ei nähtu. WWWW arveid XXX , üüri ja kõrvalkulude ning eelnevate perioodide

võlgnevuste eest ei saa pidada usaldusväärseks, sest arvel märgitud võlgnevusi varasemate

perioodide eest ei saa arvata eluasemekulude hulka (SHS § 133 lg 7).

11.5. See tähendab ka seda, et kaebaja esitab endale arveid endaga seotud juriidiliste isikute

kaudu, et jätta vastustajale muljet temal lasuvast üüri tasumise kohustusest. Sellise üüriga ei saa

toimetulekutoetuse määramisel arvestada, sest toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole võimaldada

kaebajal toetuse abil ettevõtlustulu teenida. Kui SHS § 133 lg 8 ei võimalda arvestada

toimetulekutoetuse määramisel üüriga juhul, kui üürnikuks ja üürileandjaks on omavahel

suguluses või abielus olevad isikud, siis seda vähem saab arvestada toimetulekutoetuse

määramisel üüriga olukorras, kus üürnikuks ja üürileandjaks on toetuse taotleja ja temaga seotud

juriidiline isik. Sisuliselt on tegemist endale kuuluva korteri endale üürimisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused. Seega lahendab kohus esmalt seni lahendamata kaebaja menetluslikud taotlused ning

seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

13. Kaebaja esitas kohtule mitmeid taotluseid menetluse peatamiseks ja kohtuistungi

korraldamiseks. Taotluste kohaselt soovib kaebaja käesoleva haldusasja menetluse peatamist kuni

2026. aasta jaanuarikuuni. Kaebaja leiab, et tal on tekkinud raskeid tervisekahjustusi ning tal on

pooleli mitmeid kohtuvaidlusi, mille tulemusena puudub tal võimalus kõikides endaga seotud

kohtuvaidlustes kohtule vastata ja taotlusi saata. Kaebaja selgitas, et lisaks pooleliolevatele

haldusasjadele on ta seotud kriminaalasjaga ja tsiviilasjadega, mis on puudutavad tema ema surma

põhjustanud asjaolusid ja varalise kahju hüvitamist. Kaebaja soovib menetluse peatamist ka

seonduvalt tema ema surmaga 07.03.2025.

14. Jätan rahuldamata kaebaja taotluse menetluse peatamiseks.

14.1. Kohus võib haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel

(HKMS § 91 lg 2). Kaebaja taotluse õiguslikuks aluseks tuleb praegusel juhul pidada menetluse

peatamist mõjuval põhjusel HKMS § 94 alusel, mille kohaselt võib kohus poolest tuleneval

mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral

võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline.

Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks. Menetluse peatamiseks on

mõjuvaks põhjuseks sellised asjaolud, mis takistavad isikul tema soovile vaatamata

kohtumenetluses osaleda.

14.2. Minu hinnangul ei kujuta kaebaja kirjeldatud asjaolud endast mõjuvat põhjust HKMS § 94

tähenduses, mis õigustaksid käesoleval juhul menetluse peatamist. Olukorras, kus kaebaja on

saanud käesolevas haldusasjas ja teistes tema poolt alustatud kohtumenetlustes esitada arvukalt

erinevaid mahukaid taotlusi sh kirjeldanud asjaolusid, mis ei ole seotud kaebusega, ei ole usutav,

et kaebajal esinevad sellised raskused, sh tervisest tulenevad piirangud, mis piiravad tema

kohtumenetluses osalemist. Kaebaja ei ole esitanud ka menetluses osalemisest takistava

terviseseisundi kohta ühtki tõendit. Sealjuures ei ole kaebaja 25.03.2025 menetlusdokumendile

lisatud terviseandmetest tulenevalt (nt dtl 427; 544; 545 ja 547-550) võimalik järeldada kaebaja

kirjeldatud raskusi kohtuga kirjalikul suhtlemisel. Samuti ei kajasta kaebaja esitatud dokumendid

tema tervislikku seisundit kohtumenetluse ajal vaid on koostatud oluliselt varasema perioodi (nt

2015. a ja 2017. a) kohta. Üldine viide halvale tervisele ning asjaolu, et kaebaja kirjutab oma

3(5)

3-25-635

avaldusi väidetavalt vabatahtlike abiga ning osaleb mitmetes muudes enda poolt algatatud

kohtuasjades, ei ole piisav põhjendus menetluse peatamiseks.

15. Jätan rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks.

15.1. Kaebaja on avaldanud soovi käesoleva haldusasja arutamiseks kohtuistungil. Kohus määras

24.04.2025 määrusega asja lahendamiseks, viidates, et HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus

asja läbi vaadata kirjalikus menetluses kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja

lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning

menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda. Käesolevaks

ajahetkeks ei ole selgunud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse kohtuistungi korraldamiseks.

15.2. Haldusasja kirjalikus menetluses lahendamise kasuks räägivad ka kaebaja arvukad

pooleliolevad kohtuasjad kui ka korduvad viited tema väidetavale halvale tervislikule seisundile

ning vajadusele teha täiendavaid kulutusi kohtuistungile ilmumiseks. Asja lahendamine kirjalikus

menetluses säästab nii kaebaja aega kui ka tema tervist.

16. Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. SHA § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute

iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade

materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimet

ulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS

§ 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla

kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab

toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks

eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest

tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele

esmavajaduste rahuldamiseks. 2025. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 sätestab, et üksi elava isiku

või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot kalendrikuus.

18. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse minevad eluasemekulud on sätestatud SHS § 133 lg-s

5. SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja

elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või

perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval

kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga

seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse

maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega

seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on

kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu. SHS § 133

lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna.

19. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks SHS § 133 lg-s 5

nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise.

Tallinna linnas eluaseme normkulude piirmäärad kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021

määrusega nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“

(määrus nr 32). Eeltoodud sätetest tulenevalt tuli vastustajal kaebajale toimetukutoetuse

määramisel arvutada toetuse suurus etteantud metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende

kulude suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse kohaselt arvesse võtta. Sealjuures tuli vastustajal

kontrollida kulude vastavust õigusaktidest tulenevatele tingimustele.

20. Kaebaja soovib, et vastustaja võtaks kaebaja eluasemekuludena arvesse sideteenuste kulud.

Lähtudes SHS § 133 lg-s 5 sätestatud loetelust, ei kuulu kaebaja sideteenuste kulud

toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude hulka, mistõttu neid kulusid ei hüvitata

toimetulekutoetuse raames. Seega puudub vastustajal kohustus arvestada sideteenuste kulusid

kaebaja eluasemekulude hulka toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel. Samuti puudub

4(5)

3-25-635

vastustajal kohustus hüvitada kaebajaga seotud juriidiliste isikute kulusid kaebajale

toimetulekutoetuse määramisel. Vastustaja on jätnud kaebaja sideteenuste kulud õiguspäraselt

kaebaja eluasemekulude hulka arvestamata.

21. Samuti võib kaebusest aru saada, et kaebaja soovib eluasemekuludena üüri ja

kommunaalkulude võlgnevuse arvestamist WWWW poolt esitatud arvete alusel (dtl 48 ja 330).

Samuti soovib kaebaja YYYY maamaksukohustuse hüvitamist (dtl 49). SHS § 133 lg 7 sätestab,

et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel

jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele

toimetulekutoetuse arvelt. Viidatud sättest tulenevalt ei kuulu seega kaebaja võlgnevused

toimetulekutoetuse arvestusse. Lisaks ei tõenda WWWW, mille täisosanikuks on kaebaja, arved

kaebaja eluruumiga seotud täiendavaid kulusid, nt jooksval kuul tasumisele kuuluv üürikulu.

Kaebaja eluruumi omanikuks on MTÜ YYYY, mille juhatuse liikmeks on samuti kaebaja.

Kaebaja poolt esitatud arvete koostajaks on omakorda kaebajaga seotud äriühing, kes ei ole aga

eluruumi omanik, mistõttu tekitab põhjendatud kahtlus, et kaebaja püüab endaga seotud juriidiliste

isikute kaudu moonutada oma majanduslikku seisu ja eluasemekulude suurust. WWWW arve

sisaldab lisaks ka oluliselt varasemast ajast tekkinud väidetavaid võlgnevusi, mida ei kaeta

toimetulekutoetuse arvelt.. Vastustaja on seega jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebajale

toimetulekutoetuse määramisel kaebaja eluasemekulude hulka kaebaja deklareeritud üürikulu ning

üüri- ja kommunaalkulude võlgnevused. Kui kaebaja ei ole kinnistu omanik, siis ei ole tal ka

kohustust tasuda maamaksu. Kui kaebaja oleks kinnistu omanik eraisikuna, siis oleks ta elukohana

kasutatava kinnistu maamaksu tasumisest ka vabastatud ning ei peaks seda kulu kandma.

22. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss, mida tuleb

jaotada pigem konservatiivselt. Vastasel korral ei jaguks vahendeid nendele inimestele, kes abi

vältimatult vajavad ega ole võimelised kiiresti oma majanduslikku olukorda parandama (Tallinna

Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214, p 26). Käesolevas asjas on vastustaja vastavalt

kaebaja esitatud nõuetekohastele kuludokumentidele toimetulekutoetuse kaebajale siiski

määranud. Toimetulekutoetuse eesmärgiks ei ole aga hüvitada kõikvõimalikke kulusid, mida

inimene kannab.

23. Kaebaja poolt kaebuses ja täiendavates seisukohtades esitatud muud segaselt sõnastatud väited

seoses Tallinna linna organite, samuti politsei ning kohtute tegevusega ei ole seotud siinse

vaidluse esemega ja seega puudub vajadus neid käesoleva haldusasja lahendamisel käsitleda.

Kuivõrd käesolevas asjas on vaidluse all kaebajale toimetulekutoetuse määramine, ei ole sellised

kaebaja väited käesoleva asja lahendamisega ega kaebuse nõudega seotud ning väljuvad kaebuse

piiridest.

24. Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud otsused on õiguspärased. Kaebus jääb tervikuna

rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei

ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud.

26. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime,

kaebaja elukoha andmed ning temaga seotud juriidiliste isikute nimed.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Hallikma

5(5)