2-22-15968/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-15968

Tsiviilasi

V. G. hagi Orkla Eesti AS vastu varalise ja mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6922,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. G. (isikukood xxxx), määratud esindaja

vandeadvokaat Deivi Vaht

Kostja Orkla Eesti AS (registrikood 11267031), lepinguline

esindaja Helen Reinvart

Viimase istungi aeg

17.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata vandeadvokaadi Deivi Vaht 19.03.2025 taotlus ennistada kirjalike

seisukohtade esitamise tähtaeg.

2. Mitte võtta vastu ja tagastada V. G.le 18.03.2025 menetlusdokumendi lisad:

Statistikaameti andmebaas (lisa 1) ja Statistikaameti andmebaas 2020. a (lisa 2).

3. Määrata tsiviilasja hinnaks 6922,48 eurot.

4. Jätta rahuldamata V. G. hagi mõista Orkla Eesti AS-lt vastu kahjuhüvitis 11 405,98

eurot, igakuine varalise kahju hüvitis 323,28 eurot, mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel, viivis varalistelt ja mittevaraliselt kahju hüvitistelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kohaldada igakuisele hüvitisele indekseerimist.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

6. V. G.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud maakohtu menetluses jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (20.06.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. V. G. (hageja) esitas 24.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Orkla Eesti AS (kostja)

vastu paludes kohtul mõista kostjalt välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.10.2012 töölepingu, mille alusel töötas hageja xxxx

kohal. 05.12.2013 juhtus tööõnnetus, mille käigus jäi hageja vasak käsi liini vahele ja sai

kahjustada: vasakul käel tekkis randmeliigeses valu ja liigesfunktsiooni kõrvalekalle. Hagejale

tehti 28.07.2015 korrigeeriv operatsioon. Hageja tervislik seisund muutus 2016. a veelgi

halvemaks, randmeliigeses tekkisid kulumismuutused. Operatsiooni tagajärjel ei saanud hageja

vasaku käega töötada ja hageja kasutas töö tegemiseks vaid paremat kätt. Pärast tööõnnetust viidi

hageja üle kergemale töökohale, kus ta ca kolme aasta jooksul pani toodetele kleebiseid. Hageja

pidi töötama vaid parema käega, millest tekkisid parema käe ülekoormus ning valud käes ja

seljas. Kostja viis 2018. a hageja tagasi liinitööle, kus ta pidi parema käega 3 kg raskusi tõstma.

15.04.2019 teatise kohaselt on hageja haigestunud kutsehaigusesse ning tal on diagnoositud xxxx

valud. Kostja ütles 10.04.2019 avaldusega töölepingu alates 30.04.2019 erakorraliselt üles hageja

terviseseisundist tingitud töövõime vähenemise tõttu.

Hageja töötamine kostja juures on põhjustanud kutsehaiguse ja töövõime kaotuse. Kostja

kohustuste rikkumine põhjustas 05.12.2013 õnnetuse, mille käigus sai hageja vasak käsi

kahjustada. Kostja lõi olukorra, kus hageja pidi alates 2018. a vaid parema käega tavapärase

koormusega tööd tegema. See põhjustas parema käe ülekoormuse ja töö tegemisest tuleneva

haigestumise. Riskide maandamiseks pidi kostja rakendama vastavaid abinõusid, mida ta teinud

ei ole. Kostja ei ole riskihindamisi ega töökeskkonna sisekontrolli läbi viinud. Kostja ei ole

kohandanud töökohta vastavalt hageja tervislikule eripärale. Kostja pidi korraldama liini taga

töötamise selliselt, et töö ei oleks nii raske. Kostja ei ole hagejale enne tööle asumist korraldanud

tööohutuse- ja töötervishoiualast juhendamist ja väljaõpet. Kostja ei ole võtnud tarvitusele

abinõusid, mis aidanuks vältida hageja tervise kahjustamist.

Kostja rikkumine on põhjustanud hagejale varalise kahju sissetuleku vähenemise kujul. Hageja

palub kohtul mõista kostjalt välja perioodi eest 01.05.2019–24.10.2022 ühekordse hüvitise 11

405,98 eurot ning alates hagi esitamisest igakuise hüvitise 323,28 eurot kuni kutsehaigusest

tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni. Hageja palub indekseerida igakuist hüvitist

keskmise töötasu indeksiga.

Hagejale on tekitatud mittevaraline kahju. Kostja juures töötades tundis hageja pidevat valu,

pärast töölepingu lõpetamist tekkis hagejal depressioon ja meeleolu häired. Hagejal olid pidevad

valud kätes, seljas ja peas, hageja tundis ennast kasutuna ja invaliidina. 2021. a tuvastati hagejal

raske depressioon. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise kahju hüvitise

kohtu äranägemisel. Hageja palub kohustada kostjat tasuma varalise ja mittevaralise kahju

hüvitiselt viivist võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja sai kahjust teada 28.10.2019, kui Töötukassa tuvastas, et

hagejal puudub töövõime. Sellest ajast alates tekkis hagejal varaline kahju, sest ta ei olnud enam

võimeline töötamisega endale sissetulekut teenima. Juhul, kui hageja nõue on osaliselt aegunud,

siis perioodi eest 01.05.2019 kuni 24.09.2020 on hagejal õigus hüvitist saada, kuna tegemist on

igakuiselt tekkinud kahjuga.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja on täitnud tööandja kohustusi ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel. Kostja on

korraldanud ja kohaldanud ettevõttes töö viisil, et hageja töötingimused vastasid tööohutuse

nõuetele. Hageja tööle asumisel korraldas kostja hagejale juhendamise, viis läbi väljaõppe,

tutvustas erinevaid ohutusjuhendeid. 2013. a aset leidnud õnnetuse järel viis kostja 2014. a

hageja kergemale tööle kommikarpide üksusse, kus hageja tegeles alates 2014. a detsembris kuni

2017. a augustini kommikarpide komplekteerimisega. 2018. a mais viis kostja hageja

kokkuleppel üle kergemale tööle šokolaadiüksusesse liinile abitööliseks. Kostja saatis korduvalt

hageja töötervishoiuarsti vastuvõtule ning järgis arsti poolt antud soovitusi. Kostja on viinud läbi

riskihindamised ja teinud süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli. Kostja on hinnanud

töökorraldusi ja töökeskkonna sobivust hagejale ning kohandanud töötingimusi hagejale

sobivaks. Kostja on taganud hagejale puhkepausid, mis on ettenähtud töösisekorraeeskirjadega.

Kostja ei ole seaduses sätestatud nõudeid ega käibekohustust rikkunud.

2013. a õnnetus toimus hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja vasaku käe vigastused ei ole

põhjustatud 2013. a õnnetusest, vaid sellele järgnevalt teostatud korrigeerivast operatsioonist.

Ebaõnnestunud operatsiooni tõttu tekkinud komplikatsioonid ei ole põhjustatud selle riski

realiseerimise tulemusena, mille eest kostja vastutab. Tuleb arvestada, et hageja ei teavitanud

kostjat 2017. a diagnoosist, et hagejal on randmeliigise oluline funktsionaalne häire

progresseeruva artoosi tõttu. Hageja aitas kaasa vasaku käe kahjustamisele sellega, et ta ei

järginud töötervishoiuarsti poolt antud soovitusi jätkata vasema käe puhul taastusravi vastavalt

arst korraldusele.

Kostja võttis kasutusele kõik vajalikud ja sobilikud abinõud, et hoida ära hageja paremale käele

tervisekahjustuse tekkimine. Hageja oli alates 01.10.2012 kuni 30.04.2019 enam kui ½ tööajast

erinevatel põhjustel tööst eemal. Seetõttu pole võimalik rääkida ülekoormusest tekkinud

haigestumisest tööl. Hageja on soodustanud parema käe kahjustamist tööohutusnõuete

rikkumisega kasutades ebaõigeid tööasendeid ja tõstetehnikat. Hageja ei informeerinud kostjat

sellest, et ta ei ole võimeline parema käega tööd tegema. Hagejal tekkinud kahju ja kostja

tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Hageja on näidanud oma tervisekahjustusi suuremana kui

need tegelikult on. Hageja kehalised vaevused on suuresti psühhogeensed. Kuna hageja aitas

kahju tekkimisele kaasa, tuleb kahjuhüvitist vähendada.

Pärast töösuhte lõppemist ei ole hageja sissetulek vähenenud, vaid on olnud samaväärne kui tööl

käies. Hageja esitatud ühekordse ja igakuise varalise kahjuhüvitise arvestused on ebaõiged ja

kontrollimatud. Hageja kohaldatud tasude indekseerimine on alusetu. Kui kohus leiab, et hageja

nõue on põhjendatud, tuleb kahjuhüvitist vähendada. 2013. a tööõnnetus leidis aset hagejast

tulenevatel asjaoludel. Lisaks ei teavitanud hageja kostjat, et ta randmeliigesel on oluline

funktsionaalne häire, vaid ta jätkas tööd pannes enda tervise teadlikult ohtu. Hageja ei ole teinud

kõik mõistlikult võimalikku selleks, et kahju ära hoida või vähendada.

Hageja mittevaralise kahju nõue on alusetu. Hageja on teinud suuremaks oma kannatused, mis

on vähemalt osaliselt tingitud muudest põhjustest. Tõendamata on, et hagejal ei olnud võimalik

sotsiaalsest elust osa võtta. Arstide otsustes on korduval märgitud, et osad hageja kirjeldatud

piiranguid tema tervishäire osas ei ole tervise infosüsteemi andmetel kinnitust leidnud.

Hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja sai või pidi teada saama kahju tekkimisest

hiljemalt 01.05.2019 ehk pärast töölepingu lõpetamist. Alusetu on hageja väide, et tema sai

kahjust teada alles Töötukassa 28.10.2019 otsusest, millega tuvastati, et hagejal puudub

töövõime.

Kohtu põhjendused

3. Esmalt teeb kohus menetluslikke otsustusi hageja määratud esindaja 19.03.2025 taotluse,

hageja 18.03.2025 menetlusdokumendis esitatud uute väidete ja dokumendile lisatud uute

tõendite kohta ning määrab tsiviilasja hinna (I), seejärel lahendab kohus hagiavalduse (II) ning

lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotusega seotud küsimused (III)

I

4. Hagejale määratud esindaja esitas 19.03.2025 taotluse ennistada kirjalike seisukohtade

esitamise tähtaeg ja määrata uueks ajaks 24.03.2025. Kohus selgitab, et kohus saab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja ennistada.

17.02.2025 istungil kohtu määratud kirjalike kohtukõne teeside esitamise tähtaeg ei ole seaduses

sätestatud tähtaeg. Seetõttu ei saa kohus istungil määratud tähtaega ennistada. Kohus jätab

rahuldamata hageja esindaja 19.03.2025 taotluse. Kohus toob välja, et kui menetlusosaline esitab

seisukoha pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda kooskõlas TsMS §-ga

331. Praegu ei ole hageja esindaja pärast kohtu määratud tähtaja möödumist dokumenti esitanud,

mistõttu puudub vajadus hinnata, kas täidetud on viidatud sätte kohaldamise eeldused.

5. Kohus lõpetas 17.02.2025 istungil asja sisulise arutamise ja määras tähtaja kohtukõne teeside

esitamiseks kuni 18.03.2025. Hageja esitas 18.03.2025 menetlusdokumendis uued seisukohad ja

andmed hagis taotletud varaliste hüvitiste indekseerimise kohta. Dokumendile lisas hageja uued

dokumendid: Statistikaameti andmebaas (lisa 1) ja Statistikaameti andmebaas 2020. a (lisa 2).

5.1.

TsMS § 436 lg 2 sätestab, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele,

mida istungil uuriti. Sama sätte lg 3 näeb ette, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma

arvamust avaldada. Sama sätte lg 4 esimese lause järgi ei või kohus otsust tehes tugineda

asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja esitas 18.03.2025

menetlusdokumendis uued seisukohad ja lisas dokumendile uued tõendid, mida ei ole menetluses

arutatud ja uuritud, ei saa kohus nendele otsuse tegemisel TsMS 436 lg-te 2, 3 ning lg 4 esimese

lause alusel tugineda.

5.2.

Asjas toimus kaks istungit (08.05.2024 istung (II kd, tl 27-33) ja 30.10.2024 istung (II kd,

tl 67-72)), kus kohus selgitas hagejale kahju arvestamise metoodikat, sh igakuise kahjuhüvitise

arvutamiseks kasutatavat indeksit. Hagejale oli tagatud võimalus esitada eelmenetluse käigus

kõik seisukohad ja tõendid kahju tõendamiseks. Hageja ei põhistanud mõjuvat põhjust, miks ta ei

esitanud eelmenetluse käigus 18.03.2025 menetlusdokumendis sisalduvaid uusi väiteid ja

dokumendile lisatud uusi tõendeid, millega ta põhjendab ja tõendab kahjuhüvitise arvestust.

Hageja uute väidete ja tõendite menetlemine põhjustab asja lahendamise viibimise, sest kohus

peaks andma kostjale võimaluse hageja uute väidete ja tõendite kohta seisukohta avaldada.

Kohtul on TsMS § 331 lg 1 alusel õigus mitte menetleda hageja uusi väiteid ja tõendeid.

5.3.

Eeltoodud põhjustel ei arvesta kohus hageja 18.03.2025 menetlusdokumendis esitatud

uusi väiteid ning ei võta vastu ja tagastab hagejale 18.03.2025 dokumendile lisatud uued tõendid:

Statistikaameti andmebaas (lisa 1; dtl 597-616) ja Statistikaameti andmebaas 2020. a (lisa 2; dtl

617).

6. Hageja suurendas 18.03.2025 menetlusdokumendis nõutava ühekordse ja igakuise hüvitise

suurust. Kohus leiab, et nõuete suurendamine ei ole hagi muutmine (TsMS § 376 lg 4 p 2).

Samas suurendas hageja nõudeid pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Kohus leiab, et hageja

suurendatud nõuete menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise, sest kohus peaks andma

kostjale võimaluse hageja suurendatud nõuete kohta seisukohta avaldada. Lisaks ei ole hageja

põhistanud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud eelmenetluse kestel esitada nõudeid samas

summas, nagu need on esitatud 18.03.2025 menetlusdokumendis. Kohus ei menetle hageja

suurendatud nõudeid. Kohus menetleb hageja nõuet mõista kostjalt välja ühekordne kahjuhüvitis

11 405,98 eurot (hageja 13.12.2024 menetlusdokument (II kd, tl 80-83) ja igakuine kahjuhüvitis

323,30 eurot (hageja 11.12.2024 menetlusdokument (II kd, tl 74-75).

7. Hageja on menetluse kestel suurendanud nõudeid ja kohus peab vajalikuks määrata tsiviilasja

hind. Kohus määrab tsiviilasja hinnaks 6922,48 eurot. Hageja on esitanud järgmised nõuded:



mõista kostjalt välja ühekordne kahjuhüvitis 11 405,98 eurot ning mõista kostjalt alates hagi

esitamisest välja igakuine kahjuhüvitis 323,30 eurot. Kohus märgib, et juba sissenõutavaks

muutunud osamaksete (ka siis, kui seda nõutakse ühe summana) ja tulevaste osamaksete

tasumise nõuet ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ega liita TsMS § 134 lg 1 esimese

lause alusel (vt nt RKTKo 08.04.2015, 3-2-1-19-15, p 15; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-55-10, p

36). Seega on nimetatud nõuete hind TsMS § 129 lg 2 alusel 2909,70 eurot (9 x 323,30 eurot);



mõista kostjalt välja kahjuhüvitiselt viivis võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (TsMS §

123). Kohus arvestab viivist kahjuhüvitiselt 2909,70 eurot hagi esitamise aja seisuga

(24.10.2022) ning leiab, et kahju hüvitiselt viivise väljamõistmise nõude hind on 232,78 eurot

(TsMS § 133 lg 2, § 367);



mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis, mille hind on TsMS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi

3500 eurot;



mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitiselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, mille hind on 280 eurot (TsMS § 133 lg 2, § 367).

Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagi sisalduvad nõuded (TsMS § 134 lg 1 esimene lause) ja

hageja nõuete hinnaks on 6922,48 eurot (2909,7 eurot + 232,78 eurot + 3500 eurot + 280 eurot).

II

8. Järgnevalt lahendab kohus hagi. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad

asjaolud:



pooled sõlmisid 01.10.2012 töölepingu, mille alusel töötas hageja kostja juures

tootevalmistaja-operaatorina (I kd, tl 8-9);



05.12.2013 juhtus tööõnnetus, kui hageja asendas assortiiliinil teist töötajat. Liinitöötaja

ülesandeks oli hinnata vormis olevate šokolaadimedalite kvaliteeti. Avastades vormis praaktoote,

hakkas hageja vormi liikuvalt liinilt ära võtma ning tema vasak käelaba jäi liini vahele saades

muljuda (I kd, tl 12);



pärast õnnetust viis kostja hageja üle kergemale tööle, kus hageja tegeles alates 2014. a kuni

2017. a kommikarpide pakkimisega ja kleebiste panemisega toodetele. Kostja viis hageja 2018. a

šokolaadiüksusesse CM2 liinile abitööliseks;



kostja ütles 10.04.2019 avaldusega töölepingu alates 30.04.2019 erakorraliselt üles seoses

töötaja töövõime vähenemisega (II kd, tl 11);



hagejal on alates 11.04.2019 diagnoositud tööst põhjustatud haigestumine, mis seisneb

järgmises: xxxx valud (I kd, tl 17);



Eesti Töötukassa on hinnanud hageja töövõimet järgmiselt: 28.10.2019 otsuse kohaselt

puuduv töövõime (I kd, tl 18-19), 24.08.2020 otsuse järgi osaline töövõime (I kd, tl 21-22) ja

26.07.2021 otsuse kohaselt puuduv töövõime (I kd, tl 23-24).

9. Asja materjalide järgi sai 2013. a õnnetuses kahjustada hageja vasak käsi ning 2019. a

diagnoositi hagejal tööst põhjustatud haigestumine, mille põhjuseks on xxxx valud. Tööst

põhjustatud haigust loetakse kutsehaiguse kõrval tööga seotud haiguseks (töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse (TTOS) § 23 lg 2). Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri

põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks (TTOS § 23 lg 3). Hageja poolt esitatud Jaanika

Sassi 05.07.2024 teatis tõendab, et hagejal tuvastatud parema käe kahjustused xxxx valud on

seotud rakenduse, ülepingutuse ja survega (II kd, tl 39). Alusetu on kostja väide, et

ülekoormusest tekkinud haigestumine, mille põhjuseks on parema randmeliigese sidemete

kahjustus, on tõendamata, sest 01.10.2012–30.04.2019 viibis hageja enam kui ½ tööajast töölt

eemal. Erinevalt hagejast, kes tõendas 15.04.2019 ja 05.07.2024 teatistega, et 11.04.2019

diagnoositud tööst põhjustatud haigus on tingitud ülekoormusest, ei ole kostja tõendanud, et

hagejal diagnoositud haigestumise põhjuseks on muu asjaolu.

10. Samas nähtub hageja dokumentidest, et pärast 2013. a õnnetust viis kostja hageja üle

kergemale tööle, mis oli hagejale jõukohane ja hageja oli suuteline täiskoormusega tööd tegema.

Probleemid hakkasid tekkima siis, kui kostja suunas 2018. a hageja teisele tööle, kus hageja pidi

tööülesannete täitmisel enam paremat kätt koormama. Käesolevas asjas seob hageja kahju

põhjustamise sellega, et kostja viis hageja 2018. a teisele tööle, kus hageja pidi parema käega

tööd tegema. Täiendavalt selgitas hageja, et hagiga nõutava kahju põhjustasid paremal käel

tekkinud kahjustused ning vasaku käe vigastamine ei tekitanud kahju, kuna vasaku käe

vigastamise järel säilis hagejal keskmine sissetulek (30.10.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:46:39-00:49:40; hageja 13.12.2024 menetlusdokument (II kd, tl 86-87). Kohus leiab, et

arvestades hageja väiteid tuleb praegu kontrollida, kas kostjale saab heita ette kahju õigusvastast

tekitamist seoses hagejal diagnoositud tööst põhjustatud haiguse tekkepõhjustega, milleks on

hageja xxxx valud. Poolte väited hageja vasaku käe vigastamise kohta ei ole olulised.

11. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise.

Hageja kahju hüvitamise nõude aluseks võib olla töölepingu rikkumine või alternatiivselt kahju

õigusvastane tekitamine. Hageja selgitas, et ta esitab nõude deliktile ehk kahju õigusvastasele

tekitamisele tuginedes (hageja 24.10.2022 menetlusdokumendi p 23 (I kd, tl 1–7), 08.05.2024

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:06:12-00:09:40 (II kd, tl 27–33). Arvestades hageja soovi

kontrollib kohus kostja vastutust ainult kahju õigusvastase tekitamise eest. Asja lahendamisel ei

pea kohus võtma seisukohta nõude aluse kohta, millele hageja ei soovi tugineda (RKTKo

10.04.2013, 3-2-1-21-13, p 17).

12. Hageja järjestas delikti alusel esitatava nõude õiguslikke aluseid selliselt, et nõude põhialus

on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 ja alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 2 (08.05.2024

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:10:59-00:11:09 (II kd, tl 27–33). Hagejal on õigus

alternatiivseid nõudeid järjestada (RKTKo 12.06.2019, 2-14-50307/162, p 21; RKTKo

13.11.2020, 2-15-505/180, p 20.3). Kohus järgib hageja nõuete järjestust kontrollides esmalt

kostja vastutust VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.

13. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Viidatud sätet tuleb kohaldada koos

VÕS § 1045 lg-ga 3, mis näeb ette, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju

tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu

kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Riigikohus on selgitanud, et seadusest tuleneva kohustuse

rikkumine on seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb

analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte

(kaitsenormi) eesmärk. Kui hageja tahab tõendada teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3

järgi, peab ta tõendama kostjat kohustava sätte (kaitsenormi) olemasolu ning ka seda, et selle

sätte vähemalt üks eesmärk oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab

(RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836/55, p 14).

14. Hageja on heitnud kostjale ette töökeskkonna sisekontrolli, riskianalüüsi ja juhendamise läbi

viimata jätmist. Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli

(TTOS § 13 lg 1 p 1), korraldama töökeskkonna riskianalüüsi (TTOS § 13 lg 1 p 3), korraldama

töötaja juhendamise ja väljaõppe (TTOS § 13 lg 1 p 13).

14.1.

Kostja esitas 2012. a valminud riskianalüüsi aruande (I kd, tl 140–202), kostja viis läbi

šokolaadiüksuses, kui hageja seal töötas, töökoha vaatlused (II kd, tl 2–10), kostja viis läbi

terviseriski hindamise raskuste käsitsi teisaldamisel (II kd, tl 1). Kohtu hinnangul kinnitavad

need dokumendid, et kostja on järginud TTOS § 13 lg 1 p-e 1 ja 3, korraldades töökeskkonna

sisekontrolli ja riskianalüüsi. Hageja märgib, et kostja poolt hagejale ohutu ja tervisliku

töökeskkonna loomist ei saa järeldada sellest, et kostja on viinud läbi töökeskkonna riskianalüüsi

ja tööohutuse nõuded on täidetud (hageja 10.03.2023 menetlusdokumendi p 11; II kd, tl 21–23).

Kuigi hageja on seisukohal, et kostja ei ole ohutut ja tervislikku töökeskkonda loonud, möönab

hageja ise, et kostja on viinud läbi töökeskkonna riskianalüüsi ja tööohutuse nõuded on täidetud.

14.2.

Kostja on tutvustanud hagejale ohutusjuhendeid töökohtadel, kus hageja on töötanud ning

samuti üldiseid kostja ettevõttes kehtivaid juhendeid ja eeskirju, nt sissejuhatav ohutusjuhend (I

kd, tl 89–109), ohutusjuhend ülekoormustraumade vältimiseks (I kd, tl 110–114),

töösisekorraeeskirjad (I kd, tl 115–122). Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse

registreerimiskaart ja koolituskaart kinnitavad, et hageja on dokumentidega tutvunud (I kd, tl

123-124). Kohtu hinnangul kinnitavad need dokumendid, et kostja on täitnud TTOS § 13 lg 1 p

13, korraldades töötaja juhendamise ja väljaõppe.

15. Hageja tõi välja, et kostja, viies hageja tavapärase töökoormusega töökohale üle, ei

arvestanud asjaolu, et hageja vasaku käe trauma tõttu oli hageja kaotanud töövõime xxxx,

hagejale ei sobinud tavapärase töökoormusega töö, selle tegemisel pidanuks kostja hagejale

rohkem puhkepause võimaldama (hageja 15.07.2024 menetlusdokumendi p 7; II kd, tl 34–37).

Asja materjalidest nähtuvalt viis kostja hageja 2018. a šokolaadiüksusesse CM2 liinile

abitööliseks. Seega tuleb kostja tegevust kontrollida 2018. a kehtinud seadusesätete järgi. Hageja

heidab kostjale ette kuni 31.12.2018 kehtinud TTOS (edaspidi TTSO2018) § 9 lg 3 ja lg 31

rikkumist. TTOS2018 § 9 lg 3 sätestab, et töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab

tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö

korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema

töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda

töötamist. Sama sätte lg 31 näeb ette, et suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises

sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või

töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.

15.1.

Kostja on esitanud hageja tervisekontrolli otsused, kus on märgitud, et töökeskkonda või

töökorraldusi tuleks muuta selliselt, et vältida hageja käte ülekoormust. 23.04.2014 otsuses

tuuakse välja, et vajalik on kinni pidada töö- ja puhkeaja režiimist, vältida käte ülekoormust (I

kd, tl 135). 14.04.2016 otsuse järgi võib hageja töötada päevases vahetuses kergemal tööl, kus ei

oleks tööd korduvate liigutustega kätele, koormust vasakule käele, vältida suurte raskuste

teisaldamist (ei saa korraga mõlema käe jõudu rakendada; I kd, tl 135 pöördel). 14.06.2017

otsuse kohaselt võib hageja töötada olemasoleval töökohal vältides ülekoormust vasakule

randmeliigesele (I kd, tl 136). 05.12.2017 otsuse järgi tuleb vältida ülekoormust vasakule

randmeliigesele, suurte raskuste teisaldamist (ei saa korraga mõlema käe jõudu rakendada),

soovitatav kinni pidada töö ja puhkeaja režiimist, vajalik tagada töötajale sagedased lühiajalised

puhkepausid (iga poole tunni tagant 2-5 minutit; I kd, tl 136 pöördel).

15.2.

Eeltoodud otsused tõendavad, et kostja oli teadlik, et hagejal tuleb vältida käte

ülekoormust, hagejale ei sobi töö korduvate liigutustega kätele, peab vältima suurte raskuste

teisaldamist, hageja ei saa korraga mõlema käe jõudu rakendada, hagejale tuleb tagada

regulaarsed puhkepausid. Otsused kinnitavad, et töö tegemisel tuleb hagejal vasaku käe

koormamist vältida ja järelikult peab hageja kogu tööd parema käega tegema, mis põhjustab

olukorra, kus kogu töö tegemisega seotud koormus langeb paremale käele. Tervisekontrolli

otsused kinnitavad, et kostja pidi hageja kehalisest iseärasusest teadlik olema. Asjaolu, et kostja

teadis, et hageja saab tööd ühe käega teha, tõendab ka kostja koostatud 07.05.2018

arenguvestlus, mille kokkuvõttes märgitakse, et kostjal ei ole abitöölise kohta, mida saab ühe

käega teha (I kd, tl 127, tõlge I kd, tl 128).

15.3.

Kostja otsustas 2018. a viia hageja šokolaadiüksusesse CM2 liinile. Kostja esitas hageja

ametikoha 14.08.2018 töökorralduse muudatuste hindamise, mille koostamisel juhindus kostja

töötervishoiuarsti 05.12.2017 otsusest. Töökorralduse muudatuste hindamises on üheks riskiks

märgitud see, et teisaldatava raskuse mass on töötaja võimetele mittevastav (terviserikkega

töötaja). Riski vältimiseks on hindamises pakutud vähendada teisaldatava raskuse massi selliselt,

et töötaja ei teisaldaks korraga rohkem kui 5 kg. Teisaldatav raskus ei ole mõõtmetelt kogukas

ega ühe käega kinnihaaramiseks ebamugava kujuga. Muudatuste hindamises on riskiks märgitud

pikk raskuse kandmise teekond ja kestus ning riski vähendamise meetmena tuuakse välja, et

teisaldustöö ei ole summaarse kestuse seisukohalt pikaajaline. Lisaks märgitakse hindamises, et

hageja on läbinud 07.06.2018 iga-aastase ohutusalase koolituse, mis käsitleb muu hulgas ka

füsioloogilisi ohutegureid ja raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohtude vältimist.

Töökorralduse muudatuste hindamises on riskiks märgitud see, et töötaja ei saa tööprotsessist

johtuvatel tehnilistel põhjustel töötempot muuta. Riski vähendamise meetmena märgitakse, et

töötajale on ettenähtud lisaks 30-minutilisele vaheajale (lõunapaus) kaks tööaja hulka arvatavat

10-minutilisti vaheaga. Perioodil 01–14.08.2018 on töötaja registreerinud igal tööpäeval

keskmiselt kaks vaheaega keskmise kestusega 12 minutit. Töökorralduste muudatuste

hindamises tuuakse välja, et muudatused pidid rakenduma alates 20.09.2018, kuid kuna töötaja

viibis 16.08.2018–19.10.2018 töövõimetuslehel, hakkasid need kehtima alates 19.10.2018.

Hageja ülesandeks jäi töö liinil ehk vahekastide kaanetamine ja uute töötajate juhendamine.

Tegemist on füüsiliselt kergeima tööga tootmisseadme operaatorile (I kd, tl 129).

15.4.

Kohus leiab, et 14.08.2018 töökorralduse muudatuste hindamine tõendab, et viies hageja

2018. a šokolaadiüksusesse CM2 liinile on kostja kohandanud töö hagejale võimalikult sobivaks

ja arvestanud töötaja iseärasusi. Kostja on võimaldanud hagejal teha tööd ühe käega,

ülekoormuse vältimiseks kätele ja ülakehale olid ette nähtud regulaarsed puhkepausid.

Töökorralduse muudatuste hindamine ja sellele lisatud hageja uksekaardi kasutamise kohta

koostatud väljavõte tõendavad, et kostja on võimaldanud hagejale 30-minutilist lõunapausi ja

kaks 10-minutilist vaheaega. Kohtu hinnangul on kostja täitnud TTOS2018 § 9 lg 3 ja 31 nõudeid.

Kohus leiab, et kostjale ei saa heita ette viidatud normide rikkumist seoses hagejal diagnoositud

tööst põhjustatud haigusega. Kostja ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ja ta ei ole

hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes tekitanud.

16. Järgnevalt kontrollib kohus kostja vastustust VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p

2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Asja materjalide järgi ei heida hageja kostjale

ette kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist aktiivse tegevusega. Seega võiks kõne alla

tulla hagejale kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine kostja tegevusetusest või

ebapiisavast tegutsemisest ja sellisel juhul tuleb kontrollida kas kostja on käibekohustust

rikkunud. Riigikohus on selgitanud, et üldine käibekohustus tähendab isiku kohustust teha kõik

mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tegevuse tagajärjel kahjustada (RKTKo

20.06.2013, 3-2-1-73-13, p 10).

17. Seoses kostja käibekohustusega selgitas hageja järgmist: kostja võimaldas peale tööõnnetust

töötada hagejal kergemal töökohal, kuid 2018. a suunas ta hageja tagasi tavapärase koormusega

tööle. Kuna hageja vasaku käe funktsioonid olid endiselt kahjustatud, pidi hageja tööülesannete

täitmisel enam paremat kätt koormama. Kostja rikkus käibekohustust tegevusetusega, s.o ei

kohandanud tööd töötajale sobivaks. Hageja väitel poleks kostja pidanud hagejat alates 2018. a

suunama tagasi tavapärase koormusega tööle. Kostja oleks pidanud arvestades hageja tervise

seisundit andma tavapärase koormusega tööle rakendamisel rohkem puhkepause (hageja

15.07.2024 menetlusdokumendi p 4; II kd, tl 34-37).

18. Kostjal kui tööandjal on kohustus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga (töölepingu

seaduse (TLS) § 28 lg 1 p 1). Kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale teatud tööd pakkuda,

on tal õigus töötaja teisele töökohale üle viia. Seejuures peab tööandja arvestama, et uus töö

oleks töötajale sobiv ja ei ohustaks tema tervist. Kostja selgitas, et hageja juht viis 07.05.2018

hagejaga läbi arenguvestluse, mille käigus leiti, et abitöölise tööd, mida hageja saaks teha,

kommikarpide üksuses ei ole. Kokkuleppel hagejaga viidi ta üle kergemale tööle

šokolaadiüksusesse CM2 liinile abitööliseks (kostja 20.01.2023 menetlusdokument (I kd, tl 81-

87). Kohus leiab, et kostja käibekohustust alates hageja 2018. a uuele töökohale üleviimisest

tuleb sisustada selliselt, et kostja pidi töötingimused hagejale võimalikult sobivaks kohandama.

Kostja pidi arvestama töötaja kehalisi iseärasusi, mille järgi sai hageja vasak käsi vigastada,

mistõttu pidi hageja tööülesandeid parema käega täitma. See tähendab aga seda, et töö tegemisel

langeb kogu koormus paremale käele. Kostja pidi hagejale regulaarselt puhkepause võimaldama,

et vältida paremale käele ja kehale ülekoormuse tekkimist. Neid meetmeid saab pidada

piisavaks, et tagada töökeskkond, mis ei kujutaks endast ohtu hageja tervisele. Vastavate

abinõude kasutamine ei põhjustaks kostjale ülemäära suuri kulutusi ja nende rakendamine ei

nõuaks kostjalt suurt vaeva.

19. Kohus on otsuse p-des 15.3 ja 15.4 tuvastanud, et kostja on kohandanud töö hagejale

võimalikult sobivaks ja arvestanud töötaja iseärasusi. Kostja võimaldas hagejal tööd ühe käega

teha, ülekoormuse vältimiseks kätele ja ülakehale olid ette nähtud regulaarsed puhkepausid,

kostja võimaldas hagejale 30-minutilist lõunapausi ja kaks 10-minutilist vaheaega. Arvestades

kostja poolt rakendatud meetmeid on ta käibekohustust täitnud. Kostjale ei saa heita ette

käibekohustuse rikkumist seoses hagejal diagnoositud tööst põhjustatud haigusega. Kostja ei ole

hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel tekitanud.

20. Hageja on tõendanud, et alates 11.04.2019 on tal diagnoositud tööst põhjustatud haigus.

Samas haigestumine ei tõenda iseenesest seda, et kostja oleks hagejale õigusvastaselt kahju

tekitanud. Tööandja vastutab siis, kui on tõendatud tema õigusvastane käitumine, kahju

tekkimine ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole

õigusvastaselt käitunud. Seetõttu ei vastuta kostja hageja ees. Kohus jätab hagi rahuldamata.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu pole vaja poolte muid väiteid käsitleda.

III

21. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul oleks

kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Hageja töötas kostja juures ca seitse aastat, mille kestel

juhtus hagejaga tööõnnetus ja tal kujunes välja tööst põhjustatud haigestumine. Töötaja on

töösuhtes nõrgem pool. Hagejal on tuvastatud puuduv töövõime, mille põhjuseks on muuhulgas

tööst põhjustatud haigus. Hagejal diagnoositud haigestumisest tingitud töölepingu lõpetamine

põhjustas hageja sissetuleku vähenemise. Hageja esitatud tegevusterapeudi Kairi Leesi hinnang

tõendab, et käte funktsioonihäire raskendab hagejal oluliselt igapäevaelu tegevustega

toimetulemist ning käte funktsioon ei ole paranenud (II kd, tl 39a). Terapeudi hinnang kinnitab,

et hagejal on ilmselgelt raskendatud töökoha leidmine. Hageja rasket varalist seisu kinnitab

Harju Maakohtu 29.04.2022 määrus tsiviilasjas nr xxxx, millega kohus andis hagejale riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Asjaolu, et kostja ei ole hageja suhtes

õigusvastast tegu sooritanud selgus alles kohtumenetluses. Enne kohtusse hagiga pöördumist ei

saanud hagejal olla kindlat teadmist ja veendumist, et kostja ei vastuta hageja ees. Hageja ei

esitanud hagiavaldust pahatahtlikult. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohus

seisukohal, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, pole vaja kulusid rahaliselt

kindlaks määrata.

22. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

23. Harju Maakohus andis 29.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-5637 hagejale riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus vabastab hageja TsMS §

190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Mainitud kulud

jäävad Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik