2-23-10971/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10971

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi N.L vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

17 294,52 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806);

Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Lumiste;

Kostja: N.L (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N.L vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 10 248,71 eurot, intressi

1829,34 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 1886,89 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 32%

aastas alates 03.08.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja ja Fresh Finance OÜ sõlmisid 16.05.2022 laenulepingu nr xxx, mille alusel on kostjale

väljastatud laen 10 300,43 eurot. Laenulepingu aastane intressimäär oli 32% ja

krediidikulukuse määr 39,55%. Kostja tasus lepingu alusel 328,90 eurot, mille laenuandja

arvestas maksegraafikujärgse 15.06.2022 osamakse katteks.

3. Fresh Finance OÜ ütles lepingu 05.01.2023 üles ja loovutas 26.01.2023 nõude hagejale.

Kostja seisukoht

4. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

6. Hageja nõue kostja vastu tuleb kostja ja Fresh Finance OÜ vahel 16.05.2022 sõlmitud

laenulepingust. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 10

248,71 eurot, intress 1829,34 eurot, lepingu haldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot,

02.08.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1886,89 eurot ning mittesissenõutavaks

muutunud viivised.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Fresh Finance OÜ sõlmisid 16.05.2022

tarbijakrediidilepingu (dtl 8-26). Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostjale väljastanud

laenu 10 300,43 eurot.

8. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel

astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Fresh Finance OÜ

loovutas oma nõude 26.01.2023 hagejale, millest teavitati kostjat 07.02.2023 teatisega (dtl 32).

Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

9. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

2 / 5

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

10. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

3 / 5

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

11. Kohus kohustas hagejat 21.05.2025 kirjaga (dtl 45-49) esitama detailsed andmed ning neid

kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise

kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on laenuandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste

andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava

selgusega. Lisaks tuli hagejal esitada andmed krediidi kulukuse määra kontrollimiseks.

21.05.2025 kiri toimetati hagejale kätte 30.05.2025, mistõttu tuli hagejal vastus esitada

hiljemalt 13.06.2025. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtu määratud tähtajaks

asjaolusid ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

12. Kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole

võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034

lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid,

et laenuandja oleks peale laenutaotlusel esitatud andmete kogunud muud teavet kostja igakuiste

sissetulekute ja väljaminekute kohta. Laenutaotluse (dtl 23-24) kohaselt oli kostja igakuine

sissetulek 654 eurot. Seejuures oli ainuüksi igakuine laenulepingust tulenev osamakse 328,90

eurot, s.o pool hageja sissetulekust. Hageja ei ole esitanud andmeid, et laenuandja oleks

kogunud teavet kostja igakuiste majandamiskulude kohta. Küsimust majandamiskulude kohta

ei nähtu ka hageja esitatud laenutaotluselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenuandja on

eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust

tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034

lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja

oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

13. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja

oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja

oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

14. Kohus andis hagejale 21.05.2025 kirjaga (dtl 45-49) võimaluse esitada teave kõigi kostja poolt

teostatud tagasimaksete kohta (summa, kuupäev) ning VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus,

4 / 5

s.o määrata tagasimaksed uuesti 14 päeva jooksul alates 21.05.2025 kirja kättesaamisest.

21.05.2025 kiri toimetati hagejale kätte 30.05.2025, mistõttu tuli hagejal ümberarvestus esitada

hiljemalt 13.06.2025. Hoolimata kohtu selgitustest ei esitanud hageja kohtu määratud tähtajaks

VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust.

15. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei

saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul

võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama

oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on

muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata.

16. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja

lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma

avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool

asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool

peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb.

17. Kohus on seisukohal, et kuna laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning hageja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete

ümberarvestust, ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult põhjendatud ja hageja

hagi tuleb lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-22-147995 jätta

tervikuna rahuldamata. Kohus leiab, et ilma ümberarvestuseta ei ole kohtul võimalik

muuhulgas hinnata, kas laenuleping on kehtivalt üles öeldud ega, millised ümberarvestuse

järgsed maksed on sissenõutavaks muutunud.

18. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

19. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 17 294,52 eurot.

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

21. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

5 / 5