2-24-146232/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

20.06.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-146232

Kohtuasi

Prism Hooldus OÜ hagi Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu

vastu 2001,87 EUR nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Prism Hooldus OÜ (16894703), lepinguline esindaja A K

(XXX )

Kostja: Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu (80432096=,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis (XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2025

Tsiviilasja hind 2 206,43 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Kaupmehe tn 4 Korteriühistult (registrikood 80432096) Prism Hooldus OÜ

(registrikood 16894703) kasuks välja töövõtutasu 1318,07 eurot, kohtueelsed

õigusabikulud 395 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 84.29 eurot.

3. Jätta hageja menetluskulud 2/3 osas kostja kanda ja 173 osas hageja enda kanda.

Jätta kostja menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista Kaupmehe tn 4 Korteriühistult (registrikood 80432096) Prism Hooldus OÜ

(registrikood 16894703) kasuks välja menetluskulu 1004,16 eurot. Menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Prism Hooldus OÜ (hageja) esitas hagi Tallinn, Kaupmehe tn 4 korteriühistu (kostja) vastu

võlgnevuse summas 1775,45 eurot, viivise summas 35,98 eurot ja õigusabikulude summas 395

eurot väljamõistmiseks.

Kohtumenetluse jooksul on kohus välja selgitanud järgmised asjaolud. 19.11.2024 toimus kostja

majas avarii (reovee lekke), mille parandamiseks oli hageja kohale kutsutud. Kohapeal selgus, et

probleemi kõrvaldamiseks ei piisa väikest avariitööst ning lepiti kokku, et hageja tuleb järgmisel

päeval 20.11.2024 vajalikke remonditöid teostama. 20.11.2024 teostas hageja kostja juures töid

ning pooled leppisid, et 21.11.2024 hageja teostab ülejäänud tööd.

20.11.2024 teavitas kostja hagejat uuest lekkest. Hageja väidete kohaselt on tema järgmisel päeval

proovinud kostajaga ühendust võtta et kohale tulla ja võimelikke puudused kõrvaldada, kuid kostja

esindaja ei ole enamik kõnedele vastanud ning kui vastas, siis lubas helistada tagasi, mida ei tehtud

ning maja sisse ei ole hagejat lasknud. Hageja väidab et kostja ei ole hagejal võimaldanud

kõrvaldada töö võimalikud puudused ning ei ole ka tasunud tööde eest esitatud arvet (sh

materjalikulu). Hageja saatis kostjale 20.11.2024 arve, nõudes 1 775,45 euro tasumist tehtud töö

eest.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hageja lubas järgmisel päeval (21.11.2024) tulla ning

puudused kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Kostja leiab et hageja nõue ei ole sissenõutavaks

muutunud ning samuti on seisukohal et pooled olid esialgu leppinud teises tööde maksumuse

summas – 500 eurot koos materjalidega. Hageja tegevus tekistas kostjale kahju ja kostja teeb

menetlusliku tasaarvestuse.

Menetluse käik

3. Kohus on võtnud asja 29.01.2025 menetlusse ning otsustas, et asja arutamine toimub

lihtmenetluses. 02.04.2025 toimus eelistung ning 07.05.2025 põhiistung, kus kuulati tunnistajatena

üle hageja poolel V S ja kostja poolel V P ning vande all seletuse andis kostja juhatuse liige T A.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus teeb asjas

lihtsustatud otsuse TsMS § 444 lg 2 alusel.

5.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, kus tellijaks oli

kostja ning töövõtjaks hageja. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:

-

Mis tingimustel oli töövõtuleping sõlmitud, mh milliseid töid tuli teostada ja millise

hinnaga, kas väljakutse tasu lisandus töö hinnale ja kas materjali kulu sisaldus töö hinnas;

-

Kas kostja on võimaldanud hagejal teostatud töödes ilmnenud puudusi kõrvaldada;

-

Kas hageja esitatud arvel kajastuvad kõik tehtud tööd.

6. VÕS § 8 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ehk

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe

Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut muuta. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on

töövõtulepinguga tegemist siis, kui üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest

ning lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 639 lg

1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või

mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.

Lepingu sõlmimine

7. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu selliselt,

et kostja tegi hagejale esmalt telefoni teel avariiväljakutse 19.11.2024 ning avariiväljakutse ajal

lepiti kokku remonditööde teostamine 20.11.2024. Tööde teostamise ajal selgus, et lisaks eelnevalt

kokku lepitud töödele pidi teostama ka lisatöid.

8. Kohtu hinnangul on pooled lepingu VÕS § 9 lg 1 mõttes sõlminud suuliselt telefoni teel

avariiväljakutset tehes ja seda VÕS § 13 lg 1 mõttes tööde teostamise ajal muutnud tööde

teostamise käigus nii 19.11.2024 kui ka 20.11.2024. Avariiväljakutset tehes tegi kostja pakkumuse

ning hageja esitas oma nõustumuse sellega, et tuli avariiväljakutsele kohale. Seejärel tegi kostja

19.11.2024 suuliselt ettepaneku lepingut muuta ja teostada lisaks avariiväljakutsele ka

kanalisatsioonitoru vahetus kolmanda korruse korteris. Hageja nõustus lepingu muudatusega,

asudes töid 20.11.2024 teostama. Kostja tegi uue ettepaneku lepingu muudatuseks 20.11.2024, mil

soovis tööde teostamist neljanda ja teise korruse korteris.

Lepingus kokkulepitud tööd ja eelarve

9. Hageja esitas kostjale arve, milles palus tasuda järgmiste tööde eest: avariiväljakutse; püstaku

vahetus (3 korrus); WC maha võtmine ja tagasi panemine, kraanikausi ja wc ühendamine

püstakusse (kolmas korrus); WC maha võtmine ja tagasi panemine , kraanikausi ja wc ühendamine

püstakusse, wc torude ümber ehitamine (4 korrus); poes materjalide soetamine meie kulul ja

transpordi tasud; 2 korrus koristus tööd ja on tehtud tööd püstakuga.

Kostja ei vaidle vastu, et nimetatud tööd teostati, kuid väidab, et kõikide nimetatud tööde

teostamise eest lepiti töötasuks kokku 500 eurot.

Avariiväljakutse

10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi hagejale avariiväljakutse. Kostja juhatuse liige selgitas

kohtuistungil, et on teadlik, et avariiväljakutse on tasuline teenus (07.05.2025 kohtuistungi

protokoll, 00:49:14), mille on tavapärane tasu.

Kostja väide, et tavaliselt avariiteenuse eest tasu ei küsita, ei ole kohtu hinnangul tõendatud ega ka

põhjendatud. Kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse kohaselt otsis ta ise tööde teostajat,

seega pidi juhatuse liige koguma informatsiooni osutatava teenuse kohta. Hageja kodulehel on

hinnakirjas näidatud ära avariiväljakutse tasu. Pooled ei vaidle selle, et hageja kodulehel on

avariiteenuse hind hinnakirja järgi 45 eurot ühe tunni eest. Kohtule esitatud arvel (dtl 39) on

näidatud ära avariiväljakuts, kogus 1 tk, tasu 100 eurot. Arvel ei ole täpsustatud kas kogus on

arvestatud väljakutse arv või selleks kulunud tunnid. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et

avariiväljakutsel viibimise aeg oleks olnud mitu tundi.

Kohus järeldab sellest, et pooled leppisid töövõtulepingu ühes osana kokku avariiväljakutse

teenuses. Kohtu hinnangul on pooled kokku leppinud avariiväljakutses tunni hinnaga 45 eurot ühe

tunni eest.

Teise ja kolmanda korruse tööd

12. Tunnistaja V S ütlustest ja kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse järgi leppisid pooled

avariiväljakutse ajal kokku, et hageja vahetab ära kolmanda korruse korteri malmist

kanalisatsioonitoru plastikust toru vastu põrandast laeni ja lisaks teostab ühendused alumise ja

ülemise korteri torudega. Töö sisaldas ka olemasoleva toru betoonist välja lõhkumist ja uut

betoneerimist. Pooled ei vaidle selle üle, et esmane hageja hinnapakkumine koos materjaliga oli

500 eurot.

Tunnistaja V P selgitas kohtus, et tema korteris demonteeriti tööde teostamise ajal lahti WC-pott

(07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:35:37). Hageja on käsitlenud seda lisatööna, väites, et

esialgne hinnapakkumine sisaldas vaid toru betoonist välja lõhkumist, toru vahetust ja materjali

ning uuesti betoneerimist (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:10:56).

Kohtu hinnangul ei saa kolmanda korruse korteri kanalisatsioonitoru vahetuse puhul lisatööna

arvestada WC-poti demonteerimist ja tagasi panemist ning muid töid lisatööna. Hageja on

majandus – ja kutsetegevuses tegutsev isik ning pidi hinnapakkumist tehes aru saama milliseid

tegevus on vaja teha, et kanalisatsioonitoru ära vahetada. Hageja tegi hinnapakkumise kohapeal

olles, järelikult olid talle teada, kuidas asetsesid torud konkreetses korteris ja milline oli esemete

paigutus ruumis.

Teise korruse töödena on märgitud arvele koristustööd ja tehtud tööd püstakuga. Tunnistaja V S

ütlustest ja kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse järgi olid teise korruse tööd seotud

kanalisatsioonitoru ülemineku ühendamisega kolmanda korruse korteris tehtud töödega.

13.Kohus järeldab sellest, et pooled leppisid kokku kolmanda korruse korteri kanalisatsioonitoru

vahetuses maksumusega 500 eurot, mis sisaldas kõik vajalikke töid kolmanda korruse korteris ja

tööks vajalikke materjale ning toru ühendamist ka teise ja neljanda korruse korteriga.

Neljanda korruse tööd

14. Tunnistaja V S ja V Pi ütlustest ja kostja juhatuse liikme vande all antud seletuse järgi selgus

tööde teostamise ajal 20.11.2024, et vajalik on teha lisatöid teise ja neljanda korruse korteris.

Tunnistajate V S ja V Pi ütluste ning kostja juhatuse liikme seletuse kohaselt lepiti lisatööd

jooksvalt kokku 20.11.2024 tööde teostamise ajal, pidades samal ajal läbirääkimis

korteriomanikega.

Kohtu hinnangul ei saanud pooled 19.11.2024 avariiväljakutse ajal kokku leppida neljanda

korruse töödes, sest nende teostamisse vajadus tekkis alles 20.11.2024 tööde teostamise käigus

ning tööde teostamise võimalikkus, mis sõltud korteriomandike nõusolekust, selgus samuti alles

20.11.2024. Järelikult muutsid pooled lepingut 20.11.2024 ning 19.11.2024 tehtud kokkulepe

tööde mahu ja eelarve osas muutus samuti. Hageja sai ette nähta, et kolmanda korruse torude

vahetamiseks on vajalik toru ühendada teise ja neljanda korruse lae ja põranda kaudu. Hageja,

olgugi, et tegutses majandus- ja kutsetegevuses, ei saanud ette näha neljanda korruse töid, mis

puudutasid wc-poti ja torude vahetust. Järelikult on hageja nõue nimetatud tööde eest põhjendatud.

Arvestades teiste tööde mahtu ja hinda, on 300 eurot nimetatud tööde eest mõistlik tasu.

15.VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud,

kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Poolte

vahel on sõlmitud töövõtuleping ning kuna ei ole tõendatud et avariiväljakutse tasu suuruses

oleksid pooled kokku leppinud, siis kuulub maksmisele tavaline tasu. Kohus leiab et hagejal on

õigus nõuda väljakutse tasu enda hinnakirjas toodud suuruses ehk 45 eurot. Hagejal on õigus

nõuda kolmanda korruse tööde eest kokkulepitud tasu 500 eurot ning lisandunud neljanda korruse

tööde eest 300 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda 845 eurot tööde eest ning see tuleb kostjalt

välja mõista.

16.Poes materjalide soetamine on kohtu hinnangul kulu, mille eest hageja eraldi tasu ei saa nõuda,

sest hageja ei ole tõendanud selle kulu teket. Kostja tunnistab, et hageja soetas materjale 235,29

eurot eest ning selle kohta on hageja esitanud ka tõendid (dtl 37-38). Nimetatud kulu tuleb samuti

kostjalt välja mõista.

Tööde valmimine ja üleandmine

17.Kohus leiab vajalikuks märkida järgmist. Töövõtulepingu puhul on oluline eristada töö

valmimist (kokkulepitud tulemuse saavutamist) ja saavutatud tulemuse nõuetekohasust ehk

vastavust lepingutingimustele. Tunnistajate ütluste ning kostja esitatud dokumentaalsete tõenditega

(hagiavalduse vastuse lisa 2) on tõendatud, et hageja vahetas püstakutoru ühes korteris ära ning

ühendas seda teiste korteritega (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:20:28, 00:39:02, 00:46:15,

00:49:14). Järelikult hageja on teinud töö, mille tegemiseks oli kokkuleppe sõlmitud ning töö on

valminud.

Tunnistajate ütlusest nähtub, et pärast 20.11.2024 parandustööde teostamist, leppisid kostja ja

hageja, et hageja tuleb järgmisel päeval ning lõpetab töid, mis 20.11.2024 jäid tegemata

(07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:14:01, 00:37:44 ja 00:49:14). Samas, ühendas hageja kõik

torud nii, et seda saaks ajutiselt kasutada (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:49:14). Seega,

asub kohus seisukohale, et tööd olid olulises osas valmis ning nende lõpetamine oli hageja ja kostja

poolt kokkulepitud.

Kostja juhatuse liikme ütlused on vastuolulised selles osas, kas hageja teatas tööde lõpetamisest.

Kohtuistungi alguses väitis ta, et „Kuskil kell 20 helistasid mulle, et nad on tööd lõpetanud“ ning

hiljemalt „Lahkudes nad ei öelnud, et nad lõpetasid tööd ,et saaks üle vaadata.“ Samas, esimesena

tsiteeritud lause järel avaldab kostja juhatuse liige, et „Ütlesin, et korteriühistu ei maksa sularahas

midagi ja ütlesin, et tööd ei ole lõpetatud.“ Kohus leiab, et isik ei saa olla kindel tööde

lõpetatud/lõpetamata olekus ilma et ta saaks juba tehtud töid üle vaadata.

18. Võlaõigusseaduse kommentaarides on väljendanud seisukohta, et olukorras, kus töö on tehtud

osaliselt ja tellija saab asuda töö objekti eesmärgipäraselt kasutada ning võimalikke puuduste

hilisem kõrvaldamine ei tekita tellijale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi,

võib töö tervikuna vastuvõtmine olla hea usu põhimõtte kohaselt nõutav. Samas, on täiesti

võimalik et tööd võetakse vastu ja lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hiljem, mille

tulemusena saab pool kasutada õiguskaitsevahendeid1. Seega, olukorras kus kokkulepitud tööd olid

suures osas teostatud ning tellija on neid üle vaadanud, ei saa ta keelduda töö vastuvõtmisest.

VÕS § 638 kohaselt juhul kui tellija alusetult ei võta tööd vastu, peab töövõtja andma tellijale

mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Olukorras, kus juba järgmisel päeval sõlmis kostja lepingu

Lk 668

hageja tehtud tööde parandamiseks muu ettevõttega oleks hagejal mõttetu anda kostjale suurema

mõistlikku aega tööde vastuvõtmiseks kui üks päev, kuna töö sai järgmise päeva jooksul juba teise

isiku poolt ümber tehtud. Kohus leiab, et kuna kostja ei laskud hagejal teha parandustöid ning

sõlmis tehtud töö osas uue lepingu teise firmaga, oli ta tehtud töö vastu võtnud. Järelikult, on ka

töö eest tasunõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 alusel.

19. Töö vastuvõtmine ja töövõtja tasu sissenõutavaks muutmine ei välista tellijal võimalust

kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui tehtud töös ilmnevad puudused. Menetluse jooksul on

kostja avaldanud, et tööde teostamise päeval tehtud tööl ilmnesid puudused (uus reovee lekke),

millest on kostja hagejat teavitanud (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:17:04 ja 01:10:21).

Samas, ei ole kostja võimaldanud hagejal puudusi heastada. Hageja on esitanud tõendi (04.04.2025

arvamuse lisa 1), et järgmisel päeval, 21.11.2024, on ta proovinud kostjat telefoni teel kätte saada

13 korda, millest kostja on vastu võtnud 3 korda. Seevastu, kostja juhatuse liikme ütlused, et tööde

teostajad ei ole temaga ühendust võtnud (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 01:22:29) ei ole

usaldusväärsed, ses kostja juhatuse liige möönab, et talle siiski helistati, kuid see ei olnud Prism

Hoolduse töötaja. Kohus märgib, et töövõtulepingu puhul ei pea töövõtja teostama tööd isiklikult

vaid võib seda teha ka kolmandate isikute kaudu.

20. Hageja tunnistaja ütluste kohaselt proovisid nad kontakti kostjaga saada selleks, et probleemi

lahendada (07.05.2025 kohtuistungi protokoll, 00:14:01). Sellest nähtub, et hageja ise oli valmis

enda töös ilmnenud puudusi kõrvaldada, kuid kostja ei lasknud tal seda teha. Järelikult ei ole kostja

poolt kokkulepitud tasu maksmisest keeldumine põhjendatud. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui

lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks

lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud,

täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

Praegusel juhul hagejal ei ole kostja tegevuse tõttu olnud võimalust juba tehtud töödel ilmnenud

puudusi kõrvaldada ehk hageja on omapoolse kohustuse täitmise pakkunud, kuid kostja ei ole tal

seda võimaldanud. Järelikult, ei ole kostjal enam võimalust keelduda omapoolsest kohustusest tasu

maksta.

Kokku kuulub kostjat hageja kasuks väljamõistmisele töövõtutasu 1080,39 eurot, millel lisandub

käibemaks 237,68 eurot, kokku 1318,07 eurot.

Kahju hüvitamine

21. Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue suuruses 395 eurot. Kostja on

hagiavalduses sellele vastu vaielnud, põhjendades seda muuhulgas sellega, et kohtueelsed

õigusabikulud ei ole tõendatavad hageja esitatud allkirjastamata õigusabi lepinguga. Kohtueelse

õigusabi osutamist tõendab kohtu arvates hagiavalduse lisa 3, mis on hageja kiri kostjale arve

maksmiseks täiendava tähtaja andmiseks. Tõendist nähtub, et kiri on saadetud A K poolt ehk

hageja lepingulise esindaja poolt. Sellega on tõendatud, et hageja lepinguline esindaja osutas talle

teenust ka enne kohtumenetlust. Järelikult, on õigusabikulude kandmine hageja poolt tõendatud.

VÕS § 115 lg 1 alusel saab võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, VÕS § 128 lg 1 kohaselt

hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja lg 2 kohaselt varaline kahju on

eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kui üks pool

rikub kohustuse, siis on vastaspoole pöördumine õigusnõustaja poole ettenähtav kulu ning on

kohutuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks

suuruses 395 eurot on täies ulatuses rahuldatud

Viivise nõue

22. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist perioodi eest 27.11.2024-28.01.2025 seaduse

sätestatud määras. Kuna kohus leidis et töövõtulepingu kohaselt on hageja tasunõue põhjendatud,

siis tuleb rahuldatud osalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Perioodi

27.11.2024 - 31.12.2024 eest 12.25% aastas summas 15.40 eurot ja perioodi 01.01.2025 -

20.06.2025 eest 11.15% aastas summas 68.80 eurot.

Tasaarvestus

Kostja on esitanud tasaarvestuse nõue hageja vastu suuruses 681,10 eurot, põhjendades seda

sellega, et kostja on seda suuruses summat kulutanud hageja poolt tegemata ja puudustega tööde

kõrvaldamiseks. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei

tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt

selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. On ilmselge, et veelekke tõttu ei saa korteriühistu

elanikud kasutada vett ja kanalisatsiooni, seega ei saa puudulike torutööde parandamise mõistlik

aeg olema pikk, kuna vastasel juhul jäävad inimesed ilma elementaarsetest elamistingimustest,

millest üheks on mh vee kasutamise võimalus (RKTKo 3-2-1-53-17, p.11).

Samas, on kohus käesolevas lahendis juba juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja oli valmis kohe

järgmisel päeval enda tehtud töödes ilmnenud puudusi kõrvaldada ning et kostja ei lasknud tal seda

teha. Kostja argument, et füüsiline isik, kes on temaga ühendust võtnud ning täitmist pakkunud, ei

olnud hageja ise, ei oma tähtsust, kuna töövõtulepingu puhul ei eeldata et töövõtja täidab

lepingulisi kohustusi isiklikult (VÕS § 635 lg 3). Kostja on avaldanud, et ootas hagejat tööd

parandama, millest kohus järeldab et kostja eeldas, et hageja viib läbi vajalikud parandustööd ja

sellega justkui andis talle mõistliku tähtaega VÕS § 646 lg 5 mõttes. Samas, kostja ei ole

võimaldanud hagejal selle mõistliku aja jooksul oma kohustust täita ning seega ei ole tal õigust

sõlmida teise ettevõttega lepingu ning nõuda sellest tekkinud kulud. Kostja tasaarvestuse nõue

tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinnaks on hagiavalduses nõutav rahasumma (TsMS § 124 lg 1). Käesoleva tsiviilasja

hinnaks on 2206,43 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja menetluskulud tuleb jätta osaliselt kostja kanda (TsMS § 163 lg 1), sest kohus rahuldab

hagi osaliselt. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 163 lg 2), sest kostja ei

nõustunud kohtu pakutud kompromissiga. Asja menetlenud kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid ning

märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1 ja TsMS §

174 lg 1).

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekiri, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks

1387,50 eurot. Kostja vaidles sellele vastu, leides et osaliselt on menetluskulud põhjendamatud.

Hageja väidab menetluskulude nimekirja punkti 4 esimeses lauses, et „Hageja esitab kohtule

järgmise kohtueelsete õigusabikulude ning menetluskulude nimekirja.“ Samas, ei ole hageja

selgitanud ega eristatavalt kirjutanud millised kulud on kohtueelsed õigusabikulud ja millised

kohtumenetluse jooksul tekkinud menetluskulud. Pärast loetelu esimeses lauses väidab juba hageja

et „kõik ülaltoodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega“ ehk sisuliselt räägib

iseendale vastu. Kohus juhib siin tähelepanu, et kohtueelsed õigusabikulud on käesoleva

kohtulahendiga kostjalt välja mõistetud ulatuses 395 eurot.

Prism Hooldus OÜ oli esitanud maksekäsu 17.12.2024 ning kohus leiab et enne seda tehtud

õigusabikulud ei ole tekkinud käesoleva tsiviilasjaga seoses (TsMS § 174 g 1) ning ei kuulu

rahuldamisele. Kohus seega leiab et 17.12.2024 kuupäevast tekkinud kulud (15 h 25 min) on

vajalikud ja põhjendatud ning määrab hageja menetluskuludeks kokku 1506,25 eurot, millest

riigilõiv 350 eurot ja kohtuvälised kulud 1 156,25 eurot.

Kostja esitatud menetluskulusid kohus ei analüüsi, sest need tuleb jätta kostja kanda.

Menetluskulude jaotuse osas märgib kohus järgmist. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt.

Kohtumenetluse jooksul on kohus pakkunud kompromissina pooltele väljamõistetud summale

kõige lähedama summa – 957,7 eurot (785 eurot pluss käibemaks). Kostja keeldus kohtuistungil

kohtu pakutud kompromissis. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostjal

tuleb hüvitada hageja menetluskulud osaliselt 2/3 suuruses osas ehk 1004,16 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2026 lahendiga