3-25-1824/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1824

Haldusasi

X. X kaebus Tapa Vallavalitsuse lastekaitseametnik Y. Y vastu

seoses ebaõige ja eksitava informatsiooni avaldamisega

12.04.2018 kriminaalasjas nr xxxx

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X. X

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada seoses

kaebetähtaja rikkumisega haldusasjas nr 3-25-1824 menetlus.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtule saabus 05.06.2025 X. X kaebus Tapa Vallavalitsuse lastekaitseametnik Y.

Y vastu seoses ebaõige ja eksitava informatsiooni avaldamisega 12.04.2018 kriminaalasjas nr xxxx (vt

dtl 5-6).

Kaebaja palub tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus ja kohustada vastustajat heastama ebaõige

ja eksitava informatsiooni avaldamisega tekitatud kahju kohtu äranägemisel ja määratud viisil.

Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuselt on tasumata riigilõiv ning

kaebaja ei ole taotlenud ka selle tasumisest vabastamist.

2. Ühtlasi selgitab kaebaja, et kaebuse varasem esitamine ei olnud võimalik kaebaja emotsionaalse

seisundi (leina) tõttu, kuna kaotusvalu ei võimaldanud kaebajal süveneda esitatud dokumentidesse.

Kohus käsitleb eeltoodut kui kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.

3. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist,

lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

Kohus leiab, et X. X kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus on ei ole põhjendatud ning

kaebuse menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebust menetlusse võtmata.

4. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning

sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 46 lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul

arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või

haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa

hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed

tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud

lahendi teatavakstegemisest.

HKMS § 46 lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib

esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates.

5. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14

päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal

ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja

ennistamist taotletakse.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu

haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud

kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

6. Esmalt märgib kohus, et kaebaja poolt esitatud toimingu (Tapa valla poolt kriminaalmenetluses

Põhja prefektuuri nõudekirjale vastamisel väidetavalt valeandmete esitamine ja hinnangute andmine

kaebajale teotades sellega kaebaja au ja head nime) õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud

kohtule esitatud heastamisnõudega. Samas on mõlema nõude puhul kaebuse esitamise tähtajaks kolm

aastat toimingust teada saamisest või teada saama pidamisest. Kohus leiab, et vastav kaebetähtaeg on

möödunud ning ei kuulu ennistamisele.

7. Kaebaja ei ole kaebuses täpselt märkinud, millal ta sai teada Tapa Vallavalitsuse lastekaitseametnik

Y. Y 12.04.2018 vastusest Põhja prefektuurile kriminaalasjas nr xxxx, kuid kohtukaebusest nähtub, et

kõige hiljem pidi kaebaja saama sellest teada esimese kohtuastme otsusest 07.04.2021 kriminaalasjas

nr x-xx-xxxx. Tõenäoliselt sai kaebaja sellest teada tegelikult juba varem süüdistuskokkuvõttest,

millele kaebaja ka ise viitab.

Kui kaebaja sai 12.04.2018 kirjast teada 07.04.2021 kohtuotsusest, siis tuli vastav heastamiskaebus

kohtule esitada hiljemalt 07.04.2024. Kaebaja on kaebuse kohtule esitanud aga 03.06.2025 ehk ühe

aasta ja ligi kahe kuulise hilinemisega. Kui kaebaja sai teada 12.04.2018 kirjast varem, siis tuli kaebus

esitada veelgi varem. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks hakata kaebust käiguta jätma ja seda

täiendavalt kaebajalt üle küsima, kuivõrd kabetähtaeg on igal juhul möödunud ja selle üle sisuliselt

vaidlus puudub.

8. Kaebaja on palunud kaebetähtaeg ennistada viidates leinale. Kohus kontrollides vastavaid andmeid

rahvastikuregistrist märgib, et kaebaja tütar suri 01.03.2018 (dtl 28-29). Kohus mõistab, et lapse surm

mõjutab isikut väga pikka aega (isegi elu lõpuni), kuid kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli lapse

surmast möödunud ca 5 aastat. Kaebus esitati sellest veel üle aasta hiljem. Kohus leiab, et sellist

viivitust, kus isiku surmast on möödunud kokku üle kuue aasta ei ole võimalik põhjendada lähedase

surmaga (leinaga). Sellisel juhul oleks võimalik venitada kaebetähtagu lõppmatuseni ja tagatud ei

oleks õiguskindlus. Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab

aluse PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu

haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ja

õiguskindlust ning õigusrahu.

HKMS § 150 lg 1 on peetud silmas lähedase surma puhul kaebetähtaja ennistamist võimalikuks juhul,

kui see juhtub näiteks vahetult kaebetähtaja lõpus ning sellest tulenevat kaebusega esitamisega

viivitamist mõistliku aja jooksul (milleks saab pidada pigem mõnda kuud, mitte aastaid).

Kohus leiab, et vajaliku hoolsuse korral oleks kaebaja saanud kohtu poole pöörduda oluliselt varem.

Kolm aastat, mis on heastamiskaebuse esitamise tähtaeg, on piisavalt pikk aeg, et selgitada välja

vaidlustamise kord sh kaebetähtajad. Kaebaja seda ei ole teinud. Praeguseks on aga vaidlustatud

toimingu enda tegemisest möödunud juba üle seitsme aasta ning toimingust teada saamisest (so

võimalikust kõige hilisemast) üle nelja aasta, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on

heastamiskaebuse esitamise tähtaja minetanud. Kohus leiab, et niivõrd pika aja möödumist ei ole

kuidagi võimalik käsitleda mõistliku või põhjendatud viivitusena isegi kui selle viivituse kaudseks

põhjuseks on lähedase surm.

9 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on esitatud HKMS § 46 lg 4 sätestatud kaebetähtaja

rikkumisega ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada

HKMS 152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2 alusel.

10. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis tuleks asjas tasutud

riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud.

Seega riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu.

11. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse

lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Kohus lõpetas menetluse enne

kaebuse menetlusse võtmist ja vastustaja seisukohta ära kuulamata, seega puuduvad vastustajal

menetluskulud. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kohtu täiendavad selgitused

12. Kohus peab kaebajale vajalikuks selgitada täiendavalt, et isegi kui kaebuse menetlust ei tuleks

lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu, siis tuleks see lõpetada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis

sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebaja poolt viidatud kiri, kus väidetavalt on Tapa vald avaldanud kaebajaga seoses ebaõiget ja

eksitava informatsiooni on koostatud 12.04.2018 kriminaalasjas nr xxxx ning vastuseks Põhja

prefektuuri nõudekirjale (vt dtl 5-6). Tapa vallal oli kohustus vastata ja anda küsitud informatsioon

enda parimate teadmiste kohaselt. Vastav kiri on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (dtl 5).

Seda ei ole avaldatud. Kriminaalasi nr x-xx-xxxx on kuulutatud kinniseks ehk on konfidentsiaalne ja

nende asjaolude üle vaidlus puudub. Seega ei saa kuidagi nimetatud kiri iseenesest teotada kaebaja

head nime ning kaebaja kaebus on sellest tulenevalt perspektiivitu. Samuti on antud olukorras tegemist

väheintensiivse riivega. Kaebaja väide tema au ja hea nime teotamisest viidatud kirjaga on sisuliselt

paljasõnaline. Kohus, tutvudes viidatud kirjaga, ei lugenud sellest välja selliseid hinnanguid nagu

kaebaja püüab kaebuses näidata. Teotamine on haavamise (riive) raskeim vorm, mille oluliseks

tunnuseks on ründe pahatahtlik taotluslik iseloom ning häbistav ja alandav viis. Seetõttu jääb normi

kaitse alt välja näiteks isegi objektiivne heas usus tehtud kriitika väidetava kahjukannatanu suhtes, sh

ka siis, kui selles on kasutatud teravat sõnastust. Kohus leiab, et kirjas toodud andmete puhul

puuduvad ilmselgelt kaebaja väidetava ründe pahatahtlik iseloom ning häbistav ja alandav viis sellise

info teatavakstegemisel.

Kohus toob välja ka asjaolu, et kaebaja ei ole kaebust esitades ise suutnud sõnastada, et milles saaks

sellises olukorras üldse heastamine, mida kaebaja nõuab, seisneda. Kaebaja on jätnud selle kohtu

otsustada. Kohus selgitab, et ta ei saa hakata kaebaja eest kahjunõudega kaebust koostama - kohus

saab otsustada üksnes tekitatud kahjut kompenseeriva rahalise hüvitise suuruse üle, kuid kaebaja ei ole

taotlenud rahalist hüvitist. Heastamiskaebuse (nagu ka kahju hüvitamise kaebuse) rahuldamise

eelduseks on õigusvastane kahju tekitamine – antud juhul seda aga kohtule ei nähtu ning ka kaebaja

ise ei ole suutnud seda sisustada.

Kohus selgitab veel, et kriminaalmenetluses kogutud tõendeid hindab kogumis maakohus. Kõik

vastuväited kriminaalasjas kogutud tõenditele tuli kaebajal esitada samas kriminaalasjas. Maakohtu

tegevust kohtumõistmisel (sh kohtuotsuses toodut) ei saa vaidlustada halduskohtus. Samuti peab

kohus vajalikuks rõhutada, et halduskohtus ei saa vaidlustada ükshaaval kriminaalmenetluses kogutud

tõendeid ega hakata nende õiguspärasust/õigusvastasust tuvastama. Kaebajal on siinkohal valearusaam

nii halduskohtu pädevusest kui ka enda subjektiivsetest õigustest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik