2-25-7720/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Neve Uudelt ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-7720

Kohtuasi

F.A hagi K.T vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2024/1656

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.A määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: F.A (isikukood XXX)

Kostja: K.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.05.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta 14.06.2025 määruskaebuse tagamise taotlus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta hageja kanda.

Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1, 2 ja 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.A esitas 19.05.2025 hagi K.T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

022/2024/1656. Hageja suhtes on alustatud täiemenetlus nr 022/2024/1656. Täitmisteate ja

täitedokumendi alusel kohustatakse hagejat vabastama kinnisasi asukohaga /aadress/. Hageja

taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et täitmisteatega esitatud nõue on

2-25-7720

hageja poolt mittetäidetav, sest kinnistut, mida hagejalt täitmisteate kohaselt välja nõutakse, ei

eksisteeri. /Kinnistu nimi 1/ on registrist kustutatud 18.03.2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus 30.05.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Kohus järeldas, et hagiavaldusega ei ole võimalik

hagi eesmärki saavutada.

3. Kostja ainuomandisse kuulub kinnisasi registriosa numbriga XXX, mille koosseisu kuulub

4 kinnistut, sh /kinnistu nimi 1/. Seega on ebaõiged hageja väited, et kinnistut, mida hagejalt

välja nõutakse, ei eksisteeri ning et kostja omandisse kuulub üksnes ½ mõtteline osa

kinnisasjast. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kohus oleks mõnes kohtumenetluses jõustunud

lahendiga tuvastanud, et omanikukanne kinnisturaamatus on ebaõige või et hageja oleks

tänasel päeval vaidlusaluse kinnisasja ½ mõttelise osa omanik. Hagejale kuulunud ½ suurune

mõtteline osa kinnistust registriosa numbriga XXX on müüdud 16.11.2023 enampakkumisel

kostjale. Seega on olemas täitedokument, mille alusel on täitemenetlus algatatud.

Hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu alust, mis võimaldaks hagejal valduse

üleandmisest keelduda. Kostja, olles juba eelnevalt kinnisasja kaasomanik, sai

enampakkumise tulemusel kogu kinnisasja ainuomanikuks. Sellises olukorras oli lubatav ja

põhjendatud, et kostja esitas kinnistut valdavate isikute vastu valduse vabastamise nõude.

4. Kuivõrd kostjal on olemas täitedokument ja selle alusel on algatatud täitemenetlus nr

022/2024/1656, siis ei saa läbiviidav täitemenetlus hageja õigusi hageja väidetud viisil

rikkuda. Olukorras, kus hagejal on etteheited täitmisteate vorminõuete osas, on kohaseks

õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevuse peale, mitte sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi sissenõudja vastu, mis eeldab materiaalõiguslikku vaidlust.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 30.05.2025 määruse tühistada ja saata

hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

6. Hageja ei taotle sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et kinnistut tervikuna ei

eksisteeri, vaid et kinnisasja aadressiga /aadress/ ei eksisteeri. Asjakohatu on ka maakohtu

etteheide nagu oleks hagejal etteheited üksnes täitmisteate vorminõuete kohta. Hageja ei

taotle sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et täitedokument oleks ebaselge.

Tegelikult soovitakse õigusvastaselt kätte saada hoopis /kinnistu nimi 2/ kinnisasja.

7. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja on kinnisasja ainuomanik. Kostja on üksnes

kõnealuse kinnisasja nr XXX kaasomandi ½ mõttelises osas omanik. R.W kui müüja ja kostja

kui esialgne ostja sõlmisid 02.09.2019 veel moodustamata kinnistu võlaõigusliku

müügilepingu ja 18.08.2020 võlaõigusliku müügilepingu muutmise kokkuleppe ja

asjaõiguslepingu kinnistu mõttelise osa omandi üleandmiseks, mille kohaselt R.W müüs talle

kuuluva ½ suuruse mõttelise osa kinnistust, asukohaga /aadress 1/ ja /aadress 2/ ning /aadress

3/, mis on kantud kinnistusregistrisse registriosa numbri XXX all. Hageja kui ostueesõigust

omav isik esitas 20.09.2020 eelnimetatud müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamise

avalduse, mille tulemusena sama sisuga müügileping jõustus ka R.W ja hageja vahel.

Hagejapoolse eelisostuõiguse teostamise hetkel oli kostja kinnistusraamatusse kantud kui

kinnisasja ½ mõttelise osa kaasomanik, mille osas hageja teostas eelisostuõiguse. Kostja

omandas vahepeal enampakkumiselt teise kaasomandi osa, kuid kanti kinnistusraamatusse

enampakkumise akti alusel vääralt kui ainuomanik. Kohtule oleks pidanud kinnistusraamatust

nähtuma, et kinnistut koormab tervikuna 09.05.2024 määruse alusel asjas nr 2-23-1235

2 (4)

2-25-7720

kinnistusraamatusse kantud märkus, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-1235,

milles hageja nõuab kostja nõusoleku andmist, et kustutada kinnistusraamatust kanne, mille

kohaselt on kostja kinnistu numbriga XXX ainuomanik. Kande õigsuse üle vaidlevad pooled

tsiviilasjas nr 2-23-1235. Kuna kostja ei ole kinnistu ainuomanik, ei ole tal õigust kogu

kinnisasja valdusele. Hagejal on õigus keelduda valduse üleandmisest.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

9. Hageja esitas ringkonnakohtule 14.06.2025 taotluse, milles palub määruskaebus tagada ja

esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2024/1656 kuni

määruskaebusmenetluses tehtava lahendi jõustumiseni ja täitmiseni, kui lahendiga

kohustatakse maakohut hagi menetlusse võtmise küsimus uuesti lahendama. Hageja palub

alternatiivselt esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2024/1656

kuni määruskaebusmenetluses tehtava lahendi jõustumiseni ja täitmiseni kui lahendiga

kohustatakse maakohut hagi menetlusse võtmise küsimus uuesti lahendama, kohustusega

maakohtule otsustada kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu jätkumise osas, kui hagi

menetlusse võtmise küsimuses muud eeldused on täidetud. Taotluse kohaselt võib abinõude

rakendamata jätmisel tekkida olukord, kus maakohut kohustatakse küll hagi menetlusse

võtmise üle uuesti otsustama ja maakohus võtabki hagi menetlusse, kuid hagejalt võib selleks

hetkeks juba õigusvastaselt olla ära võetud /kinnistu nimi 2/ kinnisasjal asuva elamu valdus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagiavalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel õiguspäraselt keeldunud. Hageja pöördus kohtusse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga. Hageja tugineb hagi alusena asjaolule, et kinnisasja asukohaga /aadress

1/, mida hagejalt kohtutäituri 28.02.2024 kinnisasja väljaandmise teate alusel välja nõutakse,

ei eksisteeri. Järelikult ei ole hagejal kinnisasja väljaandmise teadet võimalik täita ja

täitmisteade on puudustega. Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et

katastriüksus (maakohus on ekslikult märkinud kinnistu) asukohaga /aadress 1/, eksisteerib.

Hageja on esile toonud, et kinnisasja registriosa numbriga XXX kaasomanik oli ½ suuruses

mõttelises osas hageja ning hagejale kuuluv mõtteline osa kinnisasjast registriosa numbriga

XXX müüdi enampakkumisel kostjale (selle enampakkumise akt on vaidlusaluses täiteasjas

nr 022/2024/1656 täitedokumendiks). Täiteasjas nr 022/2024/1656 on kohtutäitur esitanud

hagejale kinnisasja väljaandmise täitmisteate, kohustades hagejat vabastama kinnisasi

asukohaga /aadress 1/. Õige on hageja väide, et eraldi registriosana ja kinnisasjana /kinnistu

nimi/ asuvat maaüksust enam ei ole, kuid katastriüksus asukohaga /aadress 1/ kuulus

enampakkumise hetkel ja kuulub ka käesoleval ajal registriosa numbriga XXX kinnisasja

koosseisu. Seega on hageja väide ebaõige, et teda kohustatakse vabastama kinnistut, mida ei

eksisteeri. Katastriüksuste muudatused ei muuda kinnisasja ½ mõttelise osa üleandmiseks

alustatud sundtäitmist lubamatuks. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus hagejal on

etteheited täitmisteate vorminõuete osas, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebus

kohtutäituri tegevuse peale.

3 (4)

2-25-7720

12. Määruskaebuses väidab hageja, et ebaõige on maakohtu järeldus selle kohta, et kostja on

kinnisasja ainuomanik. Hageja selgitab, et 18.08.2020 müüs R.W ½ suuruse mõttelise osa

kinnisasjast (registriosa numbriga XXX) kostjale ning hageja kui ostueesõigust omav isik

esitas 20.09.2020 eelnimetatud müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse.

Hageja väitel on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-23-1235, milles hageja nõuab

kostjalt nõusoleku andmist, et kustutada kinnistusraamatust kanne, mille kohaselt on kostja

kinnisasja registriosa numbriga XXX ainuomanik. Hageja märgib, et kostja omanikukande

õigsus tehakse kindlaks tsiviilasjas nr 2-23-1235. Riigikohus on selgitanud, et sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda

hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab

täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 16; RKTKo

17.03.2021, 2-19-6362, p 11.2). TMS § 2 lg 1 p 15 järgi on sundenampakkumise akt, mille

alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse,

kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokumendiks. Sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg

1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade

valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad (RKTKm

13.01.2016, 3-2-1-162-15, p 16). Seda, et hagejal ei ole kinnisasja (registriosa numbriga

XXX) valdust, ei ole hageja väitnud. Praegusel juhul on täitedokumendiks kinnisasja

sundenampakkumise akt, millega müüdi hagejale kuulunud ½ suurune mõtteline osa

kinnisasjast (registriosa numbriga XXX) kostjale. Hagejale kuulunud ½ suuruse mõttelise osa

omanikuks on saanud kostja. Hageja ei ole seda asjaolu kahtluse alla seadnud. Kuna hageja

valdab kinnisasja registriosa numbriga XXX, on sundenampakkumise akt lubatavaks

täitedokumendiks hagejalt valduse väljanõudmisel. Seega ei saavuta praegusel juhul hageja

täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamist ning alust ei ole tunnistada sundtäitmist täiteasjas nr

022/2024/1656 lubamatuks ka põhjusel, et hagejal on teise kaasomandi mõttelise osa üle

vaidlus pooleli.

13. Eeltoodud põhjendustel ei ole hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hagi rahuldamine

võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivikaks ja maakohus keeldus õigustatult

selle menetlusse võtmisest.

14. Hageja esitas ringkonnakohtule 14.06.2025 taotluse, milles palub määruskaebus tagada ja

esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2024/1656 kuni

määruskaebusmenetluses tehtava lahendi jõustumiseni ja täitmiseni. Kuna ringkonnakohus

jätab määruskaebuse rahuldamata, puudub võimalus ka selle tagamiseks.

15. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

võimaldab esitada määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus

jättis maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Määruse peale, millega kohus jättis määruskaebuse tagamata, ei saa määruskaebust

esitada (TsMS § 696 koosmõjus §-dega 665 ja 390).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)