2-25-4060/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4060

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) avaldus Tallinn, Kangru tn 9

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834)

Avaldaja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (4PS OÜ;

e-post: xxx)

Puudutatud isik: Tallinn, Kangru tn 20 korteriühistu

(registrikood 80111883; Kangru tn 9-26, 10312 Tallinn;

e-post: xxx)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu, registrikood 110051834) 27.05.2025 ja 18.06.2025 avaldusest loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-4060.

3. Menetluskulud jätta Tallinn, Kangru tn 20 korteriühistu (registrikood 80111883)

kanda.

4. Välja mõista Tallinn, Kangru tn 20 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskulude hüvitis 305

eurot.

5. Välja mõista Tallinn, Kangru tn 20 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ (AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid

mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) esitas

14.03.2025 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Kangru tn 9 korteriühistu vastu kahju

hüvitamise nõudes.

2. Kohus võttis 09.04.2025 määrusega avalduse menetlusse ning määras puudutatud isikule

tähtaja seisukoha esitamiseks.

3. Avaldaja esitas 27.05.2025 avalduse põhinõudest loobumiseks, sest puudutatud isik tasus

20.05.2025 avaldajale põhinõude summas 1927,69 eurot. Avaldaja palus jätta menetluskulud

summas 350 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv ja õigusabikulud 300 eurot, puudutatud isiku

kanda.

4. Kohus määras puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks, kuid puudutatud isik

kohtunõudele ei vastanud ega esitanud seisukohta loobumisele, menetluskulude jaotusele ja

avaldaja menetluskuludele.

5. Kohus määras 16.06.2025 pooltele tähtaja viivisnõudele lõplike seisukohtade esitamiseks ja

teatas, et teeb antud asjas lahendi 08.07.2025.

6. Puudutatud isik teatas 18.06.2025, et tasus 18.06.2025 avaldajale viivise eest.

7. Avaldaja esitas 18.06.2025 avalduse ka viivise nõudest loobumiseks, paludes jätte

menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud kokku summas 350 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus võtab vastu avaldaja 27.05.2025 ja 18.06.2025 esitatud loobumise nii põhinõude kui

ka viivise nõudes ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-25-4060 menetluse (TsMS § 429 lg 1; § 477 lg

1).

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Kohus peab põhjendatuks jätta käesoleva vaidluse menetluskulud analoogia

korras TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on tasunud avaldajale

20.05.2025 põhinõude eest 1927,69 eurot ja 18.06.2025 viiviseid 191,48 eurot, mistõttu on

avaldaja loobunud avaldusest, sest puudutatud isik on avaldaja nõude pärast avalduse

esitamist rahuldanud.

11. Avaldaja on taotlenud menetluskuluna välja mõista puudutatud isikult avalduselt tasutud

riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulu 300 eurot. Lisaks taotleb avaldaja kohustada puudutatud

2 (3)

isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni. Avaldaja on tasunud 14.03.2025 riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2

kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuigi

avaldaja ei ole 18.06.2025 loobumise avalduses taotlenud osalist riigilõivu tagastamist, on

avaldajal sellekohane õigus TsMS § 150 lg 6 järgi kaks aastat. Seega tuleks puudutatud isikult

mõista avaldaja kasuks välja pool avaldaja poolt tasutud riigilõivust summas 25 eurot.

Avalduse lisaks oleva menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud

õigusabikulusid kokku summas 300 eurot kahe tunni eest tunnitasuga 150 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu on

õigusabikulu ajakulu kahe tunni eest mõistlik ja põhjendatud. Hageja on märkinud tunnitasuks

150 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna hageja

lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024 lahendis

tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot

(käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Seega peab kohus

põhjendatud tunnitasuks 140 eurot (käibemaksuta).

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 305 (25+2x140) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 305 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Vaker

kohtunik

3 (3)