3-25-826/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-826

Haldusasi

Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT

Sp. z o.o. kaebus Rae Vallavalitsuse 4. veebruari 2025.

a korralduse nr 214 punktide 1, 5 ja 7 ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20. märtsi 2025. a otsuse nr 35-

25/283634 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. mai 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – Osaühing SIRKEL&MALL

ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o., esindaja

Tuulikki Laesson

Vastustaja (hankija) – Rae vald, esindaja Olga Lobjak

Kolmas isik – Innopolis Insenerid OÜ, esindaja v.adv

Mart Parind

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT

Sp. z o.o. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 9. mai 2025. a otsus

haldusasjas nr 3-25-826 muutmata.

2. Mõista Osaühingult SIRKEL&MALL (registrikood 11124774) ja INDUSTRIA

PROJECT Sp. z o.o.-lt (Poola registrikood 0000295936) solidaarselt välja

Innopolis Insenerid OÜ (registrikood 11297032) menetluskulude hüvitamiseks

2000 (kaks tuhat) eurot.

3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2025

(HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-25-826

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi

lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus (hankija) avaldas riigihangete registris 27.08.2024 hanketeate avatud

hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja

multifunktsionaalse kogukonnakeskuse projekteerimine peatöövõtt“ (viitenumber 283634)

ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Tähtajaks esitati 7 pakkumust, sh

esitasid hankes pakkumused Innopolis Insenerid OÜ ning ühispakkujad Osaühing

SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.

2. Rae Vallavalitsus kõrvaldas 04.02.2025 korraldusega nr 214 riigihangete seaduse

(RHS) § 95 lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest ühispakkuja Osaühing SIRKEL&MALL (p 1);

lükkas RHS § 115 lg 9 alusel tagasi INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumuse (p 5) ning

tunnistas edukaks Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse kui madalaima maksumusega

vastavaks tunnistatud pakkumuse (p 7).

Osaühing SIRKEL&MALL on vastanud eitavalt hankepassis esitatud küsimusele, kas

ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud

varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on

määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema

lepinguga. Pakkuja ületas riigihankes „Saunja-Risti raudtee projekteerimine. Põhiprojekt“

(viitenumber 233494) 17.06.2021 sõlmitud hankelepingu täitmise tähtaega (tähtaeg

13.04.2022, täideti 26.01.2024) ning hankija kohaldas töövõtjate suhtes leppetrahvi 91 700

eurot. Osaühing SIRKEL&MALL selgitas, et rikkumise talle omistamine ei ole põhjendatud,

sest hankelepingu sisuks oli raudtee infrastruktuuri projekteerimine ja objektile ehitusloa

saamine, kuid raudtee projekteerimise õigust ja pädevust omas üksnes teine ühispakkuja

ARDANUY INGENIERIA S.A. Samuti on Osaühing SIRKEL&MALL oma töökorraldust

hiljem muutnud, et vältida sarnaste olukordade kordumist. Hankija AS Eesti Raudtee

selgituste kohaselt ei olnud töövõtjate (ühispakkujate) vastutusalad lepingus eraldi sätestatud,

mistõttu ei ole võimalik üheselt hinnata, kelle tegevus tõi kaasa lepingu rikkumise. AS Eesti

Raudtee hinnangul oli rikkumine oluline. RHS § 110 lg 4 kohaselt vastutavad ühispakkujad

solidaarselt. Riigihanke nr 233494 hankelepingu täitmise tähtaega ületati väga ulatuslikult.

Raemõisa Põhikooli, spordikompleksi ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse

projekteerimine on hankija jaoks ajakriitiline projekt, mille tõttu on tööde teostamise tähtaeg

väga oluline tingimus. Osaühingu SIRKEL&MALL puhul on täidetud RHS § 95 lg 4 p-s 8

sätestatud faktiline koosseis. Pakkuja ei ole selgitanud, milline oli tema osa hankelepingu

täitmisel ja milline oli tema tegevuse osa lepingurikkumises, mille vältimiseks on võetud

kasutusele heastamismeetmed. Üks meetmeid on koostööpartnerite hoolikam valik, kuid

praeguses hankemenetluses osaleb Osaühing SIRKEL&MALL taas ühispakkujana välismaise

suurettevõttega INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o., tuginedes seejuures tehnilise ja kutsealase

suutlikkuse osas täies ulatuses INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. kogemusele. Osaühing

SIRKEL&MALL on osalenud paljudel hangetel ning ta oleks pidanud hankepassis esitama

andmed leppetrahvi kohaldamise kohta ja kasutusele võetud heastamismeetmed. Kuna

2(12)

3-25-826

pakkuja esitas hankepassis teadlikult ja tahtlikult valeandmeid, siis kõrvaldatakse ta

ebausaldusväärsuse tõttu hankemenetlusest.

INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus lükatakse tagasi RHS § 115 lg 9 alusel, sest

tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. INDUSTRIA PROJECT Sp. z

o.o. pakkumus on maksumuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest

185 511 euro ehk 27% võrra madalam. Pakkumuste maksumuses esitatud töömahuloendite

võrdlemisel ei joonistunud välja selged anomaaliad INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o tööde

hinnastamisel. Sellele vaatamata on pakkumuse maksumus teistest oluliselt madalam, mis

viitab võimalikele riskidele tööde teostamise kvaliteedis ja tähtaegades. Pakkuja selgitas

30.01.2025 vastuses, et ettevõte on võtnud kasutusele spetsiifilise töökeskkonna, mida

järgitakse ja kontrollitakse ning pakkujale 15.03.2024 väljastatud sertifikaat kinnitab, et tema

juhtimisprotsessid vastavad ISO standarditele 9001:2015 ja 14001:2015. Tööprotsessides

välditakse tööjõu dubleerimist ühel ja samal töölõigul. Pakkuja kinnitas, et on arvestatud

riigihanke alusdokumentide kõigi tingimuste ja nõuetega ning on võimeline saavutama

hankija seatud eesmärgi pakkumuses toodud hinnaga. Selgitusest ei ole arusaadav, milles

seisneb INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumuse hinnaeelis või rahaline kokkuhoid.

Kõik hankemenetluses kvalifitseeritud pakkujad on kohustatud rakendama

kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis vastab ISO 9001 standardi tingimustele või on sellega

samaväärne. Samuti kehtib kõigile nõue kasutada BIM-modelleerimist. Kuna nimetatud

nõuded kehtivad kõigile pakkujatele, siis ei anna need ühelegi osalejale hinnaeelist.

INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. poolt osaleksid hankelepingu täitmisel projektijuht ja

arhitekt, kes on pärit Poolast. Kogu projektijuhtimise meeskonna sisene suhtlus toimub eesti

ja inglise keeles ning hankija ja/või kolmandate osapooltega suhtlemiseks on vajadusel nähtud

ette professionaalse tõlgi kaasamine ning jooksvate küsimuste lahendamiseks on tagatud

eestikeelne suhtlus projektijuhtimise meeskonnaga. Need asjaolud mõjutavad lepingu täitmise

maksumust, sest lisanduvad reisikulud Poola ja Eesti vahel ning majutuskulud. Lisakulud

kaasnevad mh eestikeelse töökeskkonna tagamisega (sh eesti keelt valdav kaasprojektijuht).

Pakkuja vastused ei andnud ülevaadet, milles seisnes pakkuja hinnaeelis. Eeltoodud asjaolusid

ja kulutusi arvestades on esitatud pakkumuse maksumus ebarealistlikult madal ning ei taga

lepingu nõuetekohast täitmist.

3. Rae Vallavalitsuse 18.02.2025 korraldusega nr 269 parandati 04.02.2025 korralduses

ilmne ebatäpsus ning sõnastati p 5 selliselt, et INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus

lükati tagasi RHS § 115 lg 8 alusel.

4. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 20.03.2025 otsusega nr 35-

25/283634 rahuldamata ühispakkujate Osaühingu SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA

PROJECT Sp. z o.o. 17.02.2025 vaidlustuse Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korralduse nr 214

p-de 1, 5 ja 7 kehtetuks tunnistamiseks. VAKO alustab vaidlustuse läbivaatamist hankija selle

otsuse kontrollimisest, kas ühispakkujate pakkumus on lükatud põhjendamatult madala

maksumuse tõttu õiguspäraselt tagasi, sest kui nimetatud otsus oli õiguspärane, siis puudub

vajadus tuvastada, kas Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest kõrvaldamise otsus oli

õiguspärane või mitte (nt Tallinna Halduskohtu 18.12.2024 otsus nr 3-24-3072, p 93).

Pakkumused esitasid 7 pakkujat: ühispakkujad Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA

PROJECT Sp. z o.o. (493 399 eurot), Projektibüroo OÜ (623 000 eurot), Innopolis Insenerid

OÜ (678 910 eurot), Infragate Eesti AS (714 300 eurot), SWECO Projekt AS (747 200 eurot),

Novarc Group AS (851 800 eurot), Projekt Kuubis OÜ (977 950 eurot). Kuna hankija

kõrvaldas Projektibüroo OÜ hankemenetlusest, siis on vaidlustaja pakkumuse maksumus (493

399 eurot) ca 27,3% madalam kui järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus (678

3(12)

3-25-826

910 eurot). Hankija alustas vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ja küsis

RHS § 115 lg 1 alusel 22.01.2025 selgitusi pakkumuse maksumuse kohta (sõnumi ID

924481), millele on vastatud 30.01.2025. Kuigi hankija 04.02.2025 korraldusest nähtub, et

otsus INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumuse tagasilükkamise kohta on ilmselt tehtud

pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus, on hankija õigesti viidatud RHS § 115 lg-le 8

(18.02.2025 korraldusega muudetud redaktsioonis). Vaidlust ei ole, et hankijal tekkis kahtlus

INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning pakkujale anti

võimalus maksumuse põhjendatust selgitada ja tõendada (vt ka Riigikohtu 04.11.2020 otsus

nr 3-20-924, p-d 23, 25).

Kui hankija on juba kontrolli algatanud, siis ei ole põhjendatud usaldada pakkuja

kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele (nt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825,

p 17). Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga. Vaidlustaja selgitus on liiga üldine

ning ei anna mingit konkreetset teavet, mis selgitaks, kuidas ja miks on pakkumuse

maksumus ca 27,3% madalam paremuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumusest.

Vaidlustaja on 30.01.2025 vastuses oma pakkumuse madalat maksumust põhjendatud

sisuliselt ainuüksi sellega, et pakkuja on välja töötanud projekteerimistööde teostamiseks

vajaliku spetsiifilise tööstandardi (töökeskkonna). Vaidlustaja ei selgita täpsemalt, milles see

tööstandard täpsemalt seisneb ja kuidas võimaldab selle rakendamine nii suurt kulude

kokkuhoidu. Vaidlustaja üldsõnalised väited pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta ei

võimalda hankijal piisavalt veenvalt kõrvaldada kahtlust pakkumuse maksumuse

põhjendamatusest. Vaidlustusmenetluses on vaidlustaja märkinud, et teiste pakkujate

pakkumuste maksumused sisaldavad suures osas kasumimarginaale ning kuni kahekordne

hinnavahe on sellistel hangetel tüüpiline, kuid vaidlustajale ei saa olla teada, kuidas on teised

pakkujad oma hinnad kujundanud. Kuna INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. esitatud

üldsõnaline ja kontrollimatu vastus ei saanud hankijat veenda selles, et vaidlustaja pakkumuse

maksumus ei ole põhjendamatult madal, on hankija otsus tema pakkumuse tagasilükkamise

kohta kooskõlas RHS § 115 lg-tega 1 ja 8 ning seda ei ole alust kehtetuks tunnistada. Pakkuja

põhjenduste ebapiisavuse korral ei pea hankija pakkumuse tagasilükkamise otsuses suutma

veenda vaidlustajat selles, et pakkumuse maksumus on ka tegelikult põhjendamatult madal.

Kuna hankija otsus lükata Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.

pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi oli õiguspärane, ei saa vaidlustaja

õigusi rikkuda hankija otsus, millega kõrvaldati Osaühing SIRKEL&MALL

hankemenetlusest, kuna vaidlustajal ei ole võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Seega

tuleb vaidlustus selles osas jätta rahuldamata. Kuna Osaühing SIRKEL&MALL ja

INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumus lükati tagasi õiguspäraselt, siis on kolmanda

isiku pakkumus kui menetlusse jäänud pakkumustest maksumuselt parim pakkumus

tunnistatud edukaks õiguspäraselt (RHS § 117 lg 1).

5. Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. esitasid Tallinna

Halduskohtule 31.03.2025 kaebuse tühistada Rae Vallavalitsuse 04.02.2025 korralduse nr

214 p-d 1, 5 ja 7 ning VAKO 20.03.2025 otsus nr 35-25/283634.

6. Rae vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

7. Innopolis Insenerid OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2025 otsusega Osaühingu SIRKEL&MALL ja

INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt Innopolis

Insenerid OÜ menetluskulude katteks välja 1917,08 eurot. Kohus nõustub VAKO

4(12)

3-25-826

seisukohaga, et esmalt tuleb hinnata hankija 04.02.2025 korralduse p 5 õiguspärasust, sest kui

ühispakkujate pakkumus lükati põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi õiguspäraselt,

puudub vajadus tuvastada, kas otsus Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest

kõrvaldamise kohta oli õiguspärane, sest kaebajate pakkumust ei saaks jätkuvalt edukaks

tunnistada.

RHS § 115 lg 8 ei anna hankijale kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamise üle otsustamisel

juhul, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega (vt Riigikohtu

04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 25). Vaidlust ei ole selles, et kaebajate pakkumus oli üle 20%

madalam teiste pakkujate pakkumustest ja hankija küsis neilt 22.01.2025 selgitust pakkumuse

maksumuse kohta, millele kaebajad vastasid 30.01.2025. Seega tuleb hinnata, kas kaebajate

30.01.2025 selgitused olid piisavad selleks, et hankija oleks pidanud jätma pakkumuse tagasi

lükkamata. Hankija 04.02.2025 otsuse resolutsiooni p 5 on õiguspärane ja seda ei ole alust

tühistada. Põhjendatud ei ole etteheide, et hankija 22.01.2025 küsimus ei võimaldanudki anda

täpsemaid selgitusi. Hankija konkreetsele küsimusele vaatamata oli kaebajate vastus sedavõrd

abstraktne, et selle alusel pakkumuse hinna põhjendatuse hindamine on võimatu. Sisuliselt on

kaebajad vastanud, et on töötanud välja projekteerimistööde teostamiseks vajaliku spetsiifilise

tööstandardi, mille kasutus ja rakenduspraktika tagavad, et nende pakutav tööde teostamise

hind on madalam kui konkurentidel. Ühtegi näidet või tõendit, sh standardit ennast, kaebajad

oma väite kinnitamiseks hankijale ei esitanud. Hankija on otsuse p-des 5.1–5.8 põhjendanud,

miks tema hinnangul ei ole sellises ulatuses kokkuhoid võimalik. Kaebajad ei ole seda

vaidlustus- ega kohtumenetluses sisuliselt ümber lükanud. Jääb arusaamatuks, millel põhineb

kaebajate ettekujutus, et teiste pakkujate hinnad on kõrgemad põhjusel, et nad on

ebaefektiivsemad või dubleerivad tegevusi ning nende kasumimarginaal on tavapärasega

võrreldes oluliselt kõrgem. Ühtegi tõendit ei ole kaebajad enda väidete kinnitamiseks

esitanud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et oma pakkumuse maksumuse kujunemisel

arvestati teenuse osutamise tegelikke kulusid ja esitatud hinnaga on lepingu nõuetekohane

täitmine reaalselt võimalik. Halduskohus nõustub VAKO-ga, et kaebaja selgitus on liiga

üldine ega sisalda konkreetseid andmeid, mis selgitaks, kuidas ja miks on pakkumuse

maksumus ca 27,3% madalam paremuselt järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumusest.

RHS § 115 ei näe ette, et hankija peaks paluma pakkujal oma pakkumuse hinda põhjendada

korduvalt, vaid pakkuja peab madala maksumuse põhjendatuse kontrolli menetluse

alustamisel andma ammendava vastuse. Kuna hankijale ei ole teada, kuidas on pakkuja oma

pakkumuse hinnastanud, siis ei saa hankijalt ka eeldada konkreetse sõnastusega või suunisega

küsimuste esitamist. Kui kaebajatele jäi midagi arusaamatuks, oleks saanud paluda hankijal

täpsustust või esitada ise täiendavaid selgitusi. Tõendamiskoormis pakkumuse

tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2016 otsus nr 3-16-

787, p 16). Pakkuja üldsõnaline kinnitus ei ole hankija kahtluste kõrvaldamiseks piisav (vt

RHS § 115 kommentaarid; Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014 otsus nr 3-14-51616, p 17).

Pakkuja selgitused ja tõendid peavad võimaldama reaalselt hinnata pakkumuse maksumuse

tegelikkust. Kuna praegusel juhul andsid pakkujad hankijale samuti lihtsalt üldsõnalise

kinnituse, et nende tööprotsess tagab ca 27% suuruse hinnaerinevuse, siis ei saanudki hankija

pakkumust sisuliselt hinnata. Pakkuja ei saa vaidlustus- ega kohtumenetluses asuda hankijale

antud põhjendusi täiendama. Kui pakkuja pidi mõistma, milliste andmete ja tõendite esitamist

temalt oodatakse, kuid ta jättis need sellele vaatamata hankijale esitamata, siis ei saa ta

hilisemates menetlustes enam vastavatele tõenditele tugineda (Tallinna Ringkonnakohtu

07.10.2014 otsus nr 3-14-51616 p 15). Hankija 22.01.2025 küsimus ei olnud sedavõrd üldine,

et kaebajad ei saanud mõista, mida neilt oodatakse. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida

kaebajate väiteid konkurentide pakkumuste hinnakujunduse osas, kuna need ei saa olla

kaebajatele teada.

5(12)

3-25-826

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. paluvad

19.05.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 10.06.2025) halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega rahuldada nende kaebus. Halduskohus leidis vääralt, et hankija 22.01.2025 küsimus

kaebajatele oli piisavalt arusaadav. Tegelikult oli küsimus sedavõrd üldsõnaline, et kaebajatel

ei olnud võimalik sellele anda konkreetset vastust, mis sisaldaks arvnäitajaid või oleks muul

viisil objektiivselt kontrollitav. Hankija ei küsinud pakkumuse ühegi konkreetse osa kohta (nt

spetsialistide ajakulu, muud kulukomponendid), vaid esitas üldsõnalise küsimuse pakkumuse

maksumuse kui terviku osas, millele ei olnudki võimalik detailsemalt vastata. Eluliselt ei ole

usutav, et kaebajate pakkumuse kõikide töömahuloendi ridade maksumus oli sama

suurusjärgu võrra (ca 27,3%) madalam, kui edukaks tunnistatud kolmanda isiku pakkumus.

Kui hankijal tekkisid kahtlused mõne konkreetse töömahu hinnastamisega, siis tulnuks uurida

selle etapiga seotud maksumuse põhjendatust, mitte üldsõnaliselt pakkumuse kui terviku

maksumuse põhjendatust. Pakkumuse maksumuse vormil oli kokku 48 rida, mille summadest

moodustus pakkumuse kogumaksumus. Vormi kasutamise eesmärk oli tagada pakkumuste

võrreldavus ja maksumuse põhjendatuse kontrollitavus. Eelduslikult tuvastas hankija

maksumuse tabelites mõned konkreetsed read, mille suhtes sai tekkida alapakkumise kahtlus.

Hankijal tulnuks seega pakkumuse maksumuse kontrolli raames küsida kaebajatelt selgitusi

konkreetsete ridade kohta. Sel juhul saanuks kaebajad konkreetselt põhjendada nende

kuluridade maksumuse kujunemist. Kaebajad olid enne pakkumuse esitamist koostanud ka

eelarve, millest nähtub üheselt, et nende pakkumuse maksumus arvestab täielikult tegelikke

kulusid ja esitatud hinnaga on võimalik saavutada hankelepingu eesmärk. Seetõttu ongi

kaebajad veendunud, et teiste pakkujate hinnad on kõrgemad põhjusel, et nad on kas

ebaefektiivsed ja dubleerivad teatud tegevusi või on nende kasumimarginaal tavapärasest

oluliselt kõrgem. Kui hankija tõepoolest ei tuvastanud kaebajate pakkumuses ühtegi selget

anomaaliat, kinnitab see nende esitatud vastuse asjakohasust.

Halduskohus ei ole selgitanud, milliseid tõendeid oleks kaebajad saanud esitada selle kohta, et

nende tööprotsess tagab ca 27% suuruse hinnaerinevuse. Projekteerimistööde puhul on

pakkuja kuluks eeskätt tööjõukulu. Isegi kui kaebajad oleksid esitanud hankijale kogu projekti

peale arvestatud spetsialistide ajakulu, ei oleks see töötundide arv kuidagi aidanud hankijal

hinnata pakkumuse põhjendatust, sest pakkumuse maksumuses on ühikuks komplekt, mitte

tundide arv. Seega ei olnuks hankijal võrdlusmaterjali, et veenduda, kas pakkuja näidatud

töötundide arv on piisav või mitte. Ka see kinnitab, et hankija oleks pidanud küsima nende

konkreetsete etappide maksumuse põhjendatuse kohta, mille osas alapakkumuse kahtlus

tekkis. Kaebajate pakkumuse maksumuse põhjendatust tõendab mh asjaolu, et Rae valla 2024.

a eelarves planeeriti Raemõisa põhikooli projekteerimise maksumuseks 600 000 eurot ja kuna

kohaliku omavalitsuse üksus ei ole käibemaksukohustuslane, siis hõlmab eelarves näidatud

summa ka käibemaksu. Kaebajate pakkumuse maksumus koos käibemaksuga oli 601 946,78

eurot. Seega pidas hankija ise samuti võimalikuks teha projekteerimistööd kaebajate pakutud

maksumusega. Projekteerimishangetes ongi väga tavapärane, et pakkumuste maksumused

erinevad arvestatavate suurusjärkude võrra (nt Tallinna haigla projekteerimise hankes esitas

Osaühing SIRKEL&MALL ühispakkujana kaks pakkumust, mis erinesid alltöövõtjate

lahknevuse tõttu üksteisest 3,8 miljoni euro võrra ja selles hankes esitatud kolmanda

pakkumuse maksumus oli soodsaimast pakkumusest koguni 80% kallim). Selliseid erinevusi

ei olegi võimalik põhjendada millegi muuga kui tõhusama töö ja konservatiivsema

kasumiootusega. Halduskohus ei ole võtnud arvesse kaebajate selgitusi ja tõendeid seoses

teiste objektidega, kus spetsialistid pidasid tööde teostamist pakutud hinnaga võimatuks, aga

tööde tegelik maksumus osutus veel madalamaks (nt Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimise

projekteerimistööde riigihange nr 208464).

6(12)

3-25-826

Halduskohus möönis, et kohtupraktikas on teatud juhtudel aktsepteeritud pakkuja võimalust

täiendada ja täpsustada hankemenetluse raames esitatud põhjendusi, kuid leidis ebaõigesti, et

praegusel juhul pidanuksid kaebajad juba hankija küsimusest aru saama, milliseid andmeid ja

tõendeid tuleb esitada. Seejuures ei ole alust heita kaebajatele ette, et nad ei esitanud

vastuseks hankija üldsõnalisele küsimusele Raemõisa põhikooli projekti eelarvestust

kajastavat tabelit, sest nimetatud dokument on täies mahus kaetud kaebajate ärisaladusega.

Kui hankijale on teada kaebajate kasuminumber, siis on tal piiramatu arv erinevaid võimalusi,

kuidas seda teavet ära kasutada (nt tunnistada hankemenetlus RHS § 73 lg 3 p 6 alusel

kehtetuks, kui ta leiab, et nii suur kasumimarginaal ei ole põhjendatud). Hankijal ei ole

õigustatud huvi näha hankelepingu täitmise raames taotletava kasumi suurust, mistõttu ei saa

see olla ka hinnatavaks näitajaks hankijale pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel.

Kuna halduskohus ei käsitlenud Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest

kõrvaldamisega seonduvaid väiteid, siis kaebajad neid ei korda, kuid jäävad varem esitatud

seisukohtade juurde.

10. Rae vald palub 02.06.2025 vastuses (täiendatud 12.06.2025) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja esitas kaebajatele

küsimuse pakkumuse maksumuse kujunemise kohta sellise detailsusega, mis oli temal olemas

olnud teabe ja dokumentide põhjal võimalik. Pakkujatel ei olnud mingit takistust selgitada ja

tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes, milles seisnes hinnaeelis ning millised olid

pakkumuse aluseks olnud kulukomponendid. Tõendamiskoormus pakkumuse

tõsiseltvõetavuse osas lasub pakkujal. Hankijal peab olema võimalus selgituste põhjal hinnata

pakkumuse usaldusväärsust. Hankija analüüsis kõiki pakkumusi sisuliselt ja võrdlevalt ning

analüüsi tulemusel ei ilmnenud ühtegi selget ega objektiivselt tuvastatavat anomaaliat, mis

oleks viidanud konkreetse töölõigu või etapi ebaharilikult madalale maksumusele, võrreldes

teiste pakkujatega. Kuivõrd kaebajate pakkumuse kogumaksumus oli 27% madalam kui

maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus, siis palus hankija

ühispakkujatel avada oma pakkumuse hinnaeelise sisu ning esitada tõendid, mis kinnitaksid,

et sellise maksumusega on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt ja kvaliteetselt täita. Nõue,

et hankija peaks esitama spetsiifilisi küsimusi, on sisuliselt ja õiguslikult põhjendamatu.

Hankija on tegutsenud läbipaistvalt, proportsionaalselt ja kooskõlas riigihankeõiguse

üldpõhimõtetega. Apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid tuleb jätta arvestamata, sest

need oleks saanud esitada juba varem (sh hankemenetluses). Kuna hankija ei oma pakkujatega

konkureerivat ärihuvi ning tal on seadusest tulenevalt ärisaladuse hoidmise kohustus, siis ei

ole põhjendused tõendi varem esitamata jätmise kohta asjakohased. Hankija ei pea suutma

ette näha, milliseid konkreetseid tõendeid võiks pakkuja esitada, vaid piisab sellest, et on

palutud selgitusi hinna kujunemise kohta. Pakkumuse maksumuse võrdlus Rae valla eelarves

märgitud summaga ei ole asjakohane. Eelarve on üksnes hinnanguline ning ei kajasta

tegelikku turuhinda, mis võib osutuda oluliselt erinevaks. Kaebajate viited teistele objektidele

ei saa asendada konkreetse pakkumuse sisulist põhjendamist ja tõendamist.

11. Innopolis Insenerid OÜ palub 02.06.2025 seisukohas (täiendatud 12.06.2025) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna VAKO ega halduskohus ei käsitlenud ühe ühispakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamist ning apellatsioonkaebuses on selles osas viidatud

varasematele seisukohtadele, jääb ka kolmas isik varasema seisukoha juurde, et Osaühingu

SIRKEL&MALL kõrvaldamise otsus on õiguspärane. Kolmas isik jääb oma varasemate

seisukohtade juurde ka osas, et ühispakkujad (või INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o.) esitasid

nn alapakkumuse, mille hankija lükkas RHS § 115 lg 8 alusel õiguspäraselt tagasi, sest

kaebajate põhjendused madala hinna kohta olid trafaretsed, mittemidagiütlevad ja ebaveenvad

(nt „spetsiifiline tööstandard“, „tõhusus ja efektiivsus“). Sedalaadi selgituste aktsepteerimise

korral kaotaks RHS § 115 mõtte, sest sel juhul ei saakski ühtegi pakkumust tagasi lükata.

7(12)

3-25-826

Pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnatakse tervikuna, mitte üksikute komponentide

kaupa. Hankijal saab ja peab alapakkumuse kahtlus tekkima vaid siis, kui maksumus

tervikuna näib anomaalselt madal (nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2018 otsus nr 3-18-

1116, p 18). Pole tähtis, kuidas pakkujad hinnastasid üksikud tooted-teenused, sest

võrdlusaluseks on pakkumuse koguhind. Hankija ei pidanudki seega küsima konkreetsete

kuluridade kohta. Kaebajad ei suutnud isegi üldsõnalisele päringule adekvaatselt vastata.

Pakkumuse maksumuse detailse avamise nõudel on mitmeid põhjuseid (nt aitab erinevaid

tööetappe akteerida ja arveldada), kuid see ei mõjuta RHS § 115 kohaldamist.

Apellatsioonkaebusele lisatud tõendit ei saa arvestada, sest alapakkumuse kontrollimenetluses

esitatud vastust ei ole lubatud tagantjärele täiendada. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks

esitati tõend alles apellatsioonimenetluses (HKMS § 198 lg 3). Kolmandal isikul on seejuures

kahtlus, kas esitatud tõend on ikka koostatud enne pakkumuse esitamist, mitte alles pärast

halduskohtu otsust. Vastasel korral jääb arusaamatuks, miks ei esitatud tõendit juba varem,

ehkki pakkuja kalkulatsioonid pakkumuse hinnastamiseks võiks olla alapakkumuse vaidluses

keskne tõend. Pakkujal ei saa olla ärisaladust hankija ees (nt Tallinna Halduskohtu

13.04.2017 otsus nr 3-17-491, p 21; VAKO 21.05.2018 otsus nr 70-18/194227, p 18) ja

hankija peab saama kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust. Hankemenetlust ei saa

RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada meelevaldselt. Kaebajate oletused teiste

pakkujate tegevusest ei ole asjassepuutuvad, sest pakkumuse maksumuse põhjendatust

hinnatakse hankelepingu eseme valguses. Esitatud pakkumuste võrdlus võib omada tähtsust

selle otsustamisel, kas algatada RHS § 115 lg 1 alusel alapakkumuse kontrollimenetlus, kuid

teised pakkumused ei puutu asjasse selle hindamisel, kas pakutud hind on tõesti

põhjendamatult madal või mitte. Ka ei puutu asjasse Rae valla 2024. a eelarves kavandatud

summa, sest see ei väljenda isegi hanke eeldatavat maksumust, vaid üksnes projektile

eraldatud raha hulka. Samuti on Rae Vallavalitsus käibemaksukohustuslane alates

18.12.2006. Viited teistele objektidele ei ole samuti asjakohased, sest iga riigihange on erinev

ja toimub erinevas kontekstis. Kaebajad ei ole tõendanud väidet, et projekteerimishangetes

erinevadki pakkumuste maksumused tavapäraselt suurusjärkude võrra. Kolmanda isiku senise

kogemuse põhjal on projekteerimisteenuste hinnad siiski võrdlemisi sarnased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Osaühingu SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECT Sp.

z o.o. apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea seetõttu

vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Vaidlust ei ole, et kaebajate pakkumuse (mida hankija on pärast 04.02.2025 korralduse

nr 214 resolutsiooni p-ga 1 Osaühingu SIRKEL&MALL hankemenetlusest kõrvaldamist

käsitanud üksnes INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. pakkumusena) maksumus (493 399

eurot) oli ca 27,3% madalam kui järgmine madalaima maksumusega vastavaks tunnistatud

Innopolis Insenerid OÜ pakkumuse maksumus (678 910 eurot). Kuna hankijal tekkis kahtlus,

et kaebajate pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, alustas ta RHS § 115 lg-s

1 sätestatud kontrollimenetlust ja edastas 22.01.2025 kaebajatele palve selgitada pakkumuse

hinda (sõnumi ID 924 481 – dtl 246), mis oli sõnastatud järgmiselt: „Palun selgitage, milles

seisneb teie madalam maksumus? Kas olete kindel, et suudate täita hankelepingut sellise

hinnaga nõuete kohaselt? Kui jah, siis selgitage, millel põhineb Teie veendumus? Esitatud

selgituste ja tõendite alusel peab olema võimalik veenduda, et pakkumuse maksumuse

8(12)

3-25-826

kujunemisel on arvestatud teenuse osutamise tegelikke kulusid ning esitatud hinnaga on

lepingu nõuetekohane täitmine reaalselt võimalik.“

Kaebajad selgitasid 30.01.2025 vastuses (dtl 246–247), et nad on välja töötanud spetsiifilise

projekteerimistööde teostamiseks vajaliku tööstandardi (töökeskkonna), mis on oma

olemuselt kompleksne IT-protsesside läbiviimise kord ja mille järgimine võimaldab tagada

tööjõu kõige optimaalsema kasutuse kogu projekteerimisprotsessi vältel (s.o konkreetsele

projekteerimise etapile rakendatakse üksnes selle etapi läbiviimiseks vajalikku tööjõudu).

Selle tulemusel on kogu tööprotsess kvaliteetne ja kiire ning pidev ja katkematu. Kuna

projektimeeskond teostab töid tõhusalt ja optimaalselt, tagab see ühtlasi, et pakutav tööde

teostamise hind on madalam kui konkurentidel. Rakendatud tööstandardi tõhusat toimimist

tõendab 15.03.2024 väljastatud sertifikaat, mis kinnitab pakkujate juhtimisprotsesside

vastavust ISO 9001:2015 ja 14001:2015 standarditele. Samuti rakendatakse lean meetodit.

Kaebajad kinnitasid lisaks, et on arvestanud kõigi hanketingimustega ning on esitatud

pakkumuses toodud hinnaga võimelised saavutama hankija seatud eesmärgi. Pakkumuse

koostamisel on võetud arvesse nii hankelepingu kestust kui ka võimalikke turu muutusi (nt

suurenevad tööjõukulud). Tööde teostamisel rakendatakse professionaalset oskustööjõudu,

kes on konkurentsivõimeliselt tasustatud.

14. Kaebajad on seisukohal, et hankija 22.01.2025 küsimus oli nii üldsõnaline, et sellele ei

olnudki võimalik konkreetsemalt vastata, ning kui hankija soovis saada täpsemaid selgitusi (nt

konkreetseid kulude kalkulatsioone) või tõendeid, siis pidanuks küsimus olema

üksikasjalikum, eelkõige seonduma pakkumuse maksumuse vormil (HD lisa 3) kajastuvate

kindlate töölõikude või etappidega, mitte pakkumuse maksumuse kui tervikuga. Sellega ei saa

nõustuda. Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et kahtlust esitatud

pakkumuse tõsiseltvõetavuses ei tekkinud selle tõttu, et mõni kaebajate pakkumuse

maksumuse vormil (dtl 190–194) märgitud konkreetse töölõigu või etapi maksumus olnuks

teiste pakkumustega võrreldes silmatorkavalt madal, vaid kaebaja pakkumuse kogumaksumus

oli konkureerivate pakkumustega võrreldes oluliselt madalam. Eluliselt ei ole tõesti usutav, et

kaebajate pakkumuse maksumus oli kõigi vormil toodud ridade puhul ca 27% madalam, kuid

seda ei olegi keegi väitnud ja sellest ei saa ka järeldada, et hinnavahe pidi tulenema üksikutel

ridadel kajastuvatest anomaaliatest, vaid see võiski kujuneda selle tulemusel, et kõik või

suurem osa töölõikudest oli hinnastatud selliselt, et nende maksumus erines konkurentide

pakkumustes märgitust mõnevõrra, vahel natuke rohkem ja vahel pisut vähem. Kolmas isik on

lisaks õigesti välja toonud, et RHS § 115 lg-st 1 tulenevalt ei saaks pakkumust pidada

põhjendamatult madalaks ainuüksi põhjusel, et mõni töölõikudest on hinnastatud

konkurentide omast väga erinevalt, vaid alapakkumuse kahtlus saab seonduda eeskätt

hankelepingu esemega tervikuna (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2022 otsus nr 3-21-2664,

p 29 ja seal viidatud varasemad lahendid).

15. RHS § 115 lg 1 alusel selgituste nõudmisele ei saa kehtestada ülemäära rangeid sisulisi

tingimusi ka põhjusel, et hankijal puudub üksikasjalik teadmine pakkujate töökorraldusest ja

kulude kokkuhoiu meetmetest, et esitada väga täpseid küsimusi ja nõuda konkreetseid

tõendeid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2018 otsus nr 3-17-1304, p 16). Hankija peab ära

näitama, et tal esineb põhjendatud kahtlus pakkumuse tõsiseltvõetavuses ja seejärel on

pakkujal kohustus RHS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul selgitada ning

vajaduse korral tõendada enda pakkumuse tõsiseltvõetavust ehk pakutud hinnaga

hankelepingu nõuetekohase täitmise võimalikkust. Siinsel juhul tugines hankija 22.01.2025

selgitustaotluses asjaolule, et kaebajate pakkumuse maksumus oli 21% madalam maksumuselt

järgmisest pakkumusest (sellel ajal ei olnud hankija veel Projektibüroo OÜ-d

hankemenetlusest kõrvaldanud, mistõttu lähtuti tema pakkumuse maksumusest 623 000

9(12)

3-25-826

eurot). Kahtlus, et esitatud pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal, võib

tekkida mh võrdluses samas hankes esitatud teiste pakkumustega. Kuna riigihankes nr 283634

esitati kokku 7 pakkumust, oli tegemist küllaltki representatiivse valimiga. Samuti oli

hinnaerinevus piisavalt silmatorkav, et tekitada vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebajate

pakutud hinnaga ei ole hankelepingut võimalik nõuetekohaselt täita.

16. Kaebajate 30.01.2025 selgitused piirdusid üldsõnaliste väidetega, et nende välja

töötatud ja rakendatud ning standardiorganisatsiooni sertifitseeritud tööstandard tagab

konkurentidest optimaalsema tööjõu kasutuse ja vähendab seeläbi kaebajate kulusid.

Vastusest võib aru saada, et kaebajate hinnangul tekib sääst sellest, et tööprotsesside tõhusa

juhtimise tulemusel ei esine projektimeeskonna töös seisakuid ega tegevuste dubleerimist.

RHS § 115 lg 7 p 1 kohaselt on tööprotsessi säästlikkus iseenesest sedalaadi asjaolu, mis võib

pakkumuse madalat maksumust põhjendada. Samas ei piisa ainult viitest tööprotsessi

säästlikkusele. Pakkujad ei ole vähimalgi määral põhjendanud, millises mahus sääst

rakendatud tööstandardist eeldatavasti tekib (nt kui suures ulatuses väheneb projekteerimisele

kulutatav aeg) ja miks nad leiavad, et konkurentide tööprotsessid on oluliselt ebatõhusamad.

Täiendavalt on pakkujad üldsõnaliselt viidanud lean meetodi rakendamisele, mis seondub

kulusäästlikkusega, kuid rakendatavate meetmete sisu ja rakendamise oodatavat tulemust ei

ole ka selles osas täpsemalt avatud. Ringkonnakohus jagab VAKO ja halduskohtu seisukohta,

et kaebajate selgitused jäid liiga abstraktseteks, et veenvalt kõrvaldada hankija kahtlust, et

tegemist on alapakkumusega. Kahtluse kõrvaldamiseks ei olnud piisav seegi, et kaebajad

kinnitasid vastuses, et nad on arvestanud kõigi hanketingimustega ja suudavad pakutud

hinnaga saavutada hankija soovitud eesmärgi. Hankija ei küsinud 22.01.2025 pakkujatelt

mitte kinnitust, vaid selgitusi ja tõendeid, millest nähtuks, et pakkumuse maksumus arvestab

kõiki kulusid ja pakkumus on tõsiseltvõetav. Kaebajad selliseid selgitusi ega tõendeid ei

esitatud. Täiendavalt on kaebajad vaidlustus- ja kohtumenetluses viidanud hinnaerinevuse ühe

võimaliku põhjusena, et konkurentide pakkumuste maksumuses sisalduv kasumiosa on

tõenäoliselt kaebajate pakkumusega võrreldes oluliselt suurem, kuid 30.01.2025 vastuses ei

ole kaebajad välja toonud, et nende planeeritud kasumimarginaal oleks turu tavapärasest

väiksem.

17. Kohtupraktika järgi on alapakkumuse kontrollimenetluses pakkujal kohustus selgitada

oma pakkumuse tõsiseltvõetavust RHS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul ning

RHS § 115 lg 8 esimeses lauses viidatud pakkujaga „konsulteerimisest“ ei saa tuletada õigust

esitada täiesti uusi põhjendusi ja tõendeid pärast ettenähtud tähtaja möödumist, vaid selle

puhul on silmas peetud üksnes tähtaegselt esitatud selgituste ja tõendite täpsustamist (vrd

varasema RHS § 48 lg-te 1 ja 3 osas selgitatut – nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2016 otsus

nr 3-16-139, p 13 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kuna pakkujal on kohustus selgitada

ja tõendada madala maksumusega pakkumuse tõsiseltvõetavust RHS § 115 lg-s 1 sätestatud

tähtaja jooksul, siis ei muuda RHS § 115 lg 8 alusel tehtud hankija otsust pakkumuse

tagasilükkamise kohta õigusvastaseks see, kui pakkuja esitab nt vaidlustus- või

kohtumenetluses tõendid ja selgitused, mis võiksid alapakkumuse kahtluse ümber lükata.

Seetõttu jääb apellatsioonkaebusele lisatud väljavõte projekti eelarvest (dtl 377) asja

lahendamisel arvestamata (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6). Ringkonnakohus märgib siiski, et esitatud

müügitabel (eelarve) ei sisalda andmeid, mida saaks kuidagi seostada väidetavalt säästliku

tööstandardi rakendamisega. Eelarves märgitud kuluread ei ole üheselt kõrvutatavad

pakkumuse maksumuse vormil kajastuvate etappidega. Lisaks on kaebajad eelarvetabelist

nähtuvalt plaaninud ulatuslikult kasutada allhanget, kuid sellisel juhul jääb täiesti

arusaamatuks, kuidas saaks kaebajate endi (mitte nende allhankijate) tööprotsesside

optimeerimine tekitada sedavõrd suurt kulusäästu. Vastuseks kolmanda isiku kahtlustusele, et

kaebajad võivad eelarvetabeli olla koostanud alles pärast halduskohtu otsuse tegemist, märgib

10(12)

3-25-826

ringkonnakohus, et olemasolevate dokumentide alusel ei ole kohtul võimalik seda kontrollida,

kuna kaebajad on esitanud tõendina üksnes kuvatõmmise. Kuivõrd kõnealune tõend jääb asja

lahendamisel arvestamata, siis ei ole kaebajatelt originaalfaili väljanõudmiseks vajadust.

18. Kaebajatega ei saa nõustuda, et kuna hankijal ei oleks olnud võrdlusandmeid, siis isegi

juhul, kui kaebajad oleksid esitanud hankijale kõigi spetsialistide planeeritud ajakulu, ei oleks

see aidanud hinnata pakkumuse maksumuse põhjendatust. Tegemist on otsitud põhjendusega.

Pakkuja ei saa õigustada üksikasjalike seletuste ja tõendite esitamata jätmist argumendiga, et

hankija ei oskaks neid niikuinii hinnata. Juba ainuüksi asjaolu, et pakkujal on hankija

nõudmise peale esitada täpne kalkulatsioon eeldatavate kulude kohta, võib anda kaudselt

tunnistust tema pakkumuse tõsiseltvõetavusest. Hankijatel on üldjuhul kas varasema

kogemuse või siis hanke ettevalmistamisse kaasatud spetsialistide kaudu olemas teatav

ettekujutus sellest, mida hankes tellitakse (sh milline võiks olla eeldatav töömaht) ning samuti

saab hankija vajaduse korral pakkujaga konsulteerida, kui mingi teave jääb ebaselgeks.

Kaebajate pakkumuse maksumuse põhjendatust ei saa järeldada mh asjaolust, et Rae valla

2024. a eelarves oli hangitavate tööde eest tasumiseks eraldatud 600 000 eurot. Vallaeelarves

eraldatud summa ei väljenda riigihanke eeldatavat maksumust (hankija ei ole eeldatavat

maksumust hanketeates avaldanud). Väide, et hankija on ka ise pidanud kaebaja pakutud

hinnaga (koos käibemaksuga) hankelepingu täitmist võimalikuks, on alusetu juba ainuüksi

põhjusel, et sel juhul ei oleks hankija RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrollimenetlust üldse

alustanud.

19. Kaebajate väide, et projekteerimishangetes ongi tavapärane, et pakkumuste

maksumused erinevad arvestatavate suurusjärkude võrra, ei saa mõjutada asja lahendamist,

isegi kui see on õige. Asjaolu, et samalaadsetes hangetes võivad pakkumuste maksumused

tunduvalt erineda ja mõnes teises nn projekteerimishankes ei ole tõusetunud kahtlust, et

pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või selline kahtlus on ümber lükatud, ei saa

kuidagi piirata hankija õigust RHS § 115 lg 1 kohase kontrollimenetluse läbiviimiseks

konkreetses hankemenetluses ning ei saa ühtlasi õigustada pakkuja poolt hankijale sisuliste

selgituste ja tõendite esitamata jätmist. Kui tegemist on pakkuja ärisaladusega, siis tuleb tal

hankijale selgituste ja tõendite esitamisel hinnata, kas ta peab nende avaldamist võimalikuks,

arvestades, et hankija ei konkureeri temaga ja hankijal on seadusest tulenev kohustus pakkuja

ärisaladust mitte avaldada (RHS § 461 lg 2, § 47 lg 5). Kui pakkuja ei pea ärisaladusele

viidates hankijale täpsemate selgituste või tõendite avaldamist võimalikuks, riskib ta

tagajärjega, et tema üldsõnalised selgitused ei pruugi osutuda pakkumuse madala maksumuse

põhjendamiseks piisavaks. Kuna pakkumuse tõsiseltvõetavust tuleb RHS § 115 lg 1 kohaselt

selgitada hankemenetluse raames hankijale, siis ei ole võimalik esitada sellekohaseid tõendeid

hindamiseks alles kohtumenetluses ja ainult kohtule.

20. Kuna olukorras, kus kaebajate pakkumus on RHS § 115 lg 8 alusel õiguspäraselt tagasi

lükatud, ei oleks kaebajate pakkumust saanud tunnistada edukaks pakkumuseks ega sõlmida

nendega hankelepingut, siis ei ole vaja täiendavalt analüüsida, kas Osaühingu

SIRKEL&MALL hankemenetlusest RHS § 94 lg 5 p 9 alusel kõrvaldamise otsus oli

õiguspärane või mitte.

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Osaühingu SIRKEL&MALL ja

INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 09.05.2025 otsus muutmata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

11(12)

3-25-826

poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab siiski välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

23. Osaühing SIRKEL&MALL on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280

eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 1675,50 eurot (ilma käibemaksuta

summa), mis vastab esindaja 11,17 töötunnile hinnaga 150 eurot/tund (ilma käibemaksuta).

Kokku 2955,50 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses

praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete

kohaselt tõendatud. Kuna kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.

24. Rae vald ei ole ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kandmise kohta

andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109

lg 1 alusel tema enda kanda.

25. Innopolis Insenerid OÜ on kandnud apellatsiooniastmes esindajakulu 2830,83 eurot

(ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 13,17 töötunnile hinnaga 215 eurot/tund (ilma

käibemaksuta). Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega

ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Taotletud esindajakulu

suurus ületab esimese astme kohtumenetluses kantud summat (1917,08 eurot). Kolmas isik on

suuremaid kulusid põhjendanud asjaoluga, et kaebajate uue tõendi ja mahukamate

argumentide esitamise tõttu oli töömaht apellatsiooniastmes suurem. Kaebajate hinnangul on

kolmanda isiku menetluskulud ülemäärased ja põhjendatuks saaks pidada esindajakulu kuni

7,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus esimese ja teise astme

kohtumenetluses on vaidluse all olnud samad küsimused ning menetlusosalised on suuresti

korranud varem esitatud väiteid, ei saa kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise

taotlust rahuldada tervikuna, sest kolmanda isiku menetluskulud ringkonnakohtus on

märkimisväärselt (ca 47,7%) suuremad kui olid tema kulud halduskohtus. Põhjendatud

menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa üldjuhul olla suuremad kui esimese astme kohtus (nt

Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 52). Oluliselt suuremate menetluskulude

väljamõistmist ei õigusta ainuüksi asjaolu, et kaebajad on apellatsioonimenetluses esitanud

uue tõendi, mille juurdevõtmisele oli kolmandal isikul põhjust esitada vastuväiteid.

Menetluskulude suuremas ulatuses väljamõistmist ei saa lisaks põhjendada üksnes asjaoluga,

et kolmanda isiku koostatud menetlusdokumentide maht apellatsiooniastmes ületas esimese

astme kohtumenetluses esitatut. Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust ning uue tõendi

esitamist, peab ringkonnakohus kolmanda isiku põhjendatud menetluskuluks 2000 eurot (ilma

käibemaksuta). Nimetatud summa tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel kolmanda isiku

kasuks kaebajatelt solidaarselt välja mõista. Muus osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)