1-24-1189/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Anneli Alekand ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-1189

Kriminaalasi

Igor Jefimovi süüdistuses KarS § 197 lg 2 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 13. veebruari 2025. a

otsus

Menetlustoiming

Tsiviilhagi osas kompromissi kinnitamine

Kohtuistungi toimumise aeg

3. juuni 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kannatanu, tsiviilhageja): X.X. (isikukood

xxxxxxxxx), määratud esindaja vandeadvokaat Ilya

Zuev

Tsiviilkostja: AS SilSteve (registrikood 11130332),

esindaja juhatuse liige Jaanus Paas, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. veebruari 2025. a otsus osas, millega jäeti

rahuldamata kannatanu X.X. hagi AS SilSteve vastu varalise kahju

hüvitamiseks summas 298 350 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

100 000 eurot.

2. Kinnitada tsiviilhagi osas sõlmitud kompromiss kannatanu X.X. ning

tsiviilkostja AS SilSteve vahel järgmistel tingimustel:

2.1. Tsiviilkostja AS SilSteve maksab kannatanule X.X. le ja tema lastele A.A.

(isikukood xxxxxx), B.B. (isikukood xxxxxx) ja C.C. (isikukood xxxxxx) varalise

kahju hüvitamiseks 64 800 eurot.

2.2. Tsiviilkostja kannab punktis 2.1. nimetatud varalise kahju hüvitamiseks

mõeldud rahasumma otse või kindlustusandja kaudu kannatanu X.X.

pangakontole (xxxxxxxxxxxx) viie (5) tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse

jõustumist.

2.3. Kannatanu loobub tsiviilhagist tsiviilkostja vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõude osas.

2.4. Tsiviilhagi menetlemisega seonduvad menetluskulud jäävad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 alusel kummagi poole enda

kanda.

2.5. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilhagist osaliselt

loobumise õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432: tsiviilhagi menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei saa kannatanu (tsiviilhageja) uuesti

pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama hagieseme üle.

Menetluse lõpetamisel hagist loobumise või kompromissiga on samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega. Pooli esindavad vandeadvokaadid on esindatavatele neid tagajärgi

selgitanud.

2.6. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu sõlmimisega loobuvad nad

mistahes muudest vastastikustest nõuetest, mis võivad tuleneda kriminaalasja

aluseks olevatest asjaoludest, välja arvatud kompromissilepingu täitmisest

tulenevad nõuded.

2.7. Juhul kui kohus ei kinnita kompromissi või see tühistatakse, sellest

taganetakse või see öeldakse üles, pole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi

selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust.

3. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-24-1189 tsiviilhagi menetlus X.X. nõuetes AS

SilSteve vastu.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on kannatanu X.X. apellatsioon Viru Maakohtu 13.

veebruari 2025. a otsuse peale kriminaalasjas nr 1-24-1189 osas, millega jäeti rahuldamata

tema esitatud tsiviilhagi tsiviilkostja AS SilSteve vastu varalise kahju nõudes summas 298

350 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 100 000 eurot.

2. Pooled sõlmisid 17. juunil 2025 kompromissilepingu ning palusid ringkonnakohtul selle

kinnitada järgmiselt:

1) Tsiviilkostja maksab kannatanule varalise kahju hüvitamiseks 64 800 eurot;

2) Tsiviilkostja kannab kas otse või kindlustusandja kaudu kompromissilepingu punktis 1

nimetatud summa X.X. pangakontole (xxxxxxxxx) 5 (viie) tööpäeva jooksul

kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest;

3) Kannatanu loobub tsiviilhagist tsiviilkostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude

osas;

4) Tsiviilhagi menetlusega seonduvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS §

168 lg 3);

5) Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tagajärgedest, mis kaasnevad hagist

loobumise ja kompromissi kinnitamisega: kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise või kompromissiga on samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega. Pooli esindavad vandeadvokaadid on seda oma esindatavatele

selgitanud;

6) Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kompromissi kinnitamist või see tühistatakse või

sellest taganetakse või öeldakse üles, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi

selles sisalduval kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust;

7) Kompromissilepingu sõlmimisega loobuvad pooled mistahes muudest vastastikest

nõuetest, mis võivad tuleneda kriminaalasja aluseks olevatest asjaoludest, välja

arvatud kompromissilepingu täitmisele suunatud nõuded.

Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada, maakohtu otsuse tsiviilhagi osas tühistada ja

kriminaalasjas tsiviilhagi menetluse kompromissi sõlmimise tõttu lõpetada. Pooled

kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Käesolevas asjas esitatud tsiviilhagi vaadatakse läbi kriminaalasja raames, tuginedes

KrMS § 381 lg-le 1, mis lubab kannatanul esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluse esemeks

oleva teoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna KrMS § 381 lg 6 sätestab, et

kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi menetlemisel tuleb reguleerimata küsimustes

lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust, juhindub kohus tsiviilhagi osas sõlmitud

kompromissi kinnitamisel TsMS §-dest 430 jj.

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kohtumenetluse käigus kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab tsiviilhagi menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. Käesolevas asjas on kompromiss sõlmitud kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi

osas ning pooled on kohtule esitanud allkirjastatud kompromissilepingu. Ringkonnakohus

leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning kriminaalasjas nr 1-24-

1189 esitatud tsiviilhagi menetlus kompromissi kinnitamise tõttu lõpetada. Kuna

kompromiss hõlmab kogu tsiviilhagi ulatust, tuleb sellega seoses tühistada maakohtu otsus

osas, milles jäeti tsiviilhagi rahuldamata.

6. Ringkonnakohus märgib, et kompromissilepingus sisalduv kokkulepe maksta varalise

kahju hüvitis kannatanule X.X. le ja tema alaealistele lastele, on käsitatav kompromissina

kolmandate isikute kasuks VÕS § 80 lg 1 tähenduses. Selline kokkulepe on seaduslik ja

kehtiv, kui pooled on selles omavahel kokku leppinud. Kuna alaealised lapsed ei ole

menetlusosalised ja kompromiss ei too neile kaasa kohustusi, ei ole nende menetlusse

kaasamine KrMS § 401 alusel 3. isikutena vajalik. Kohus ei tee nende õiguste ega

kohustuste üle otsustust, mistõttu käsitab kohus neid kompromissi kasusaajatena, mitte

menetlusosalistena.

7. Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega

riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Pooled

kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 431 lg-ga

2 tsiviilhagi menetluse ning tühistab maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega jäeti

rahuldamata kannatanu X.X. hagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 298 350

eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 000 eurot.

9. Pooled on menetluskulude jaotuses leppinud kokku kompromissis.

(allkirjastatud digitaalselt)