Legislator Case Law & Legislation
3-23-2179/24 AI generated

3-23-2179/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-2179/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada V.S kaebus osaliselt ning

Legislator headnote

AI generated

3-23-2179/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada V.S kaebus osaliselt ning

Keywords

AI generated
voluntary unemployment suspension of unemployment benefits leave on social grounds social security for migrant workers occupational disability benefits reintegration into employment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2179

Haldusasi

V.S

kaebus

pensionistaaži

tuvastamiseks,

Sotsiaalkindlustusameti 01.09.2023 otsuse nr

E12332-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja V.S, esindaja Tiia Tafenau

Vastustaja

Sotsiaalkindlustusamet,

esindaja

Merle Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.S apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.S apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada V.S kaebus osaliselt ning

3.1. tuvastada, et V.S töötas ajavahemikel 01.01.1999–15.09.2005 ja 01.11.2006–

05.03.2015 OÜ-s XX soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval

ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 järgi;

3.2. tühistada Sotsiaalkindlustusameti 01.09.2023 otsus nr E12332-2 ja kohustada

vastustajat V.S 18.07.2023 avaldust uuesti läbi vaatama;

3.3. ülejäänud osas jätta V.S kaebus rahuldamata.

4. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt V.S esimese ja teise kohtuastme menetluskulude

katteks välja 1643 eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 21.07.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

3-23-2179

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.S (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 23.08.2022 avalduse määrata talle

soodustingimusel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS)

§ 1 p 2 alusel, sest ta on töötanud metsaväljaveo autojuhina (Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 206 kehtestatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) XII osa erialakood 11442).

2. SKA jättis 23.11.2022 otsusega nr E12332-1 avalduse rahuldamata. Kaebajal on täidetud

soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane pensionistaaž,

kuid täitmata on soodusstaaž. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži

hulka ei saa arvata töötamise aega OÜ-s XX alates 01.01.1999 kuni pensioniavalduse

esitamise kuupäevani. Kaebaja esitatud dokumentide, SKA kogutud andmete,

Sotsiaalministeeriumi selgituste ja kohtupraktika põhjal ei saa väita, et kaebaja töötas

metsa ülestöötamisega tegelevas ettevõttes metsavarumisel metsaväljaveo autojuhina.

Metsaväljaveo autojuhil on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui ta töötab

metsavarumisel ja veab metsa raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest, sealjuures ka laeb

palgid autole. OÜ XX põhitegevusala ei ole metsa ülestöötamine, vaid autotransport ja

kuigi kaebajal on töölepingus ametinimetuseks metsaväljaveo autojuht, ei vedanud ta

metsa raielankidelt, ülemistest ladudest ja vaheladudest, vaid teostas vedu maanteel.

3. Kaebaja esitas SKA-le 18.07.2023 uue avalduse ja täiendavad tõendid.

4. SKA jättis 01.09.2023 otsusega E12332-2 kaebaja 18.07.2023 avalduse rahuldamata

23.11.2022 otsuses toodud põhjustel. Täiendavalt esitatud dokumendid ei tõenda kaebaja

töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal.

5. V.S palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tuvastada, et kaebaja, töötades

ajavahemikul 01.01.1999–23.08.2022 OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina, töötas kokku

23 aastat, 7 kuud ja 22 päeva ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 XII osa erialakoodile

11442 (metsaväljaveo autojuht). Kaebaja palus tühistada SKA 01.09.2023 otsus nr

E12332-2 ja kohustada SKA-d vaatama kaebaja 18.07.2023 avaldus uuesti läbi.

Kaebaja tööraamatu kohaselt asus ta 01.01.1999 tööle OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina.

Töösuhe lõppes 15.09.2005 ning ajavahemikul 16.09.2005–30.08.2006 töötas kaebaja OÜ-s

XX autojuhina. Novembris 2006 asus kaebaja uuesti tööle OÜ-s XX, jätkates tööd samal

töökohal ja samadel tingimustel, nagu oli kokku lepitud 13.03.2000 töölepingus nr 5 ja selle

lisaks olevas ametijuhendis.

2(8)

3-23-2179

Alates 01.01.1999 töötas kaebaja metsaväljaveo autol Sisu M164 (väljalaske aasta 1977), mis

oli lahtise tõstukiga (tõstukil oli vaid iste ja puudus ilmastikukaitse), tõstuki tugikäpad tuli

langetada tööasendisse ja tõsta sõiduasendisse käsitsi. Töö sisu oli metsamaterjali vedu

metsast raielankidelt ja vaheladudest tööstustesse. Koorma laadis kaebaja ise tõstuki abil

autosse. Töötingimused olid rasked ja aastaringselt tuli töötada välitingimustes. See auto

vahetati mõne aja möödudes välja metsaväljaveo auto Sisu SM320 vastu (väljalaske aasta

1984), mis oli varustatud tõstukiga, mis oli samuti ilmastikukaitseta, st kaebaja töötingimused

ei muutunud. 2005. a-l osteti uus metsaväljaveo auto Scania, mille tõstuk oli tuulesirmiga.

2015. a-l andis tööandja kaebaja kasutusse metsaväljaveo auto Volvo, mille tõstuk oli

kabiiniga.

OÜ XX põhitegevus on alates 1999. a-st olnud metsa ülestöötamine. Metsa väljavedu

raielankidelt ja vaheladudest metsamaterjali ostjate juurde tuleb käsitada osana metsa

ülestöötamise protsessist. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt omab tähendust vaid

metsamaterjali pealelaadimise punkt, mitte sihtpunkt.

6. SKA palus jätta kaebus rahuldamata.

Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peab inimene olema töötanud loetelus

nimetatud ameti- või töökohal täistööajaga ning asutuse tegevusala ja töötaja ametikoht või

kutseala peavad ühtima loeteludes tooduga. Loetelu nr 2 on koostatud tootmisala põhiselt ning

igas tootmisharus või kitsamalt piiritletud tootmisalal on üldreeglina loetletud kutsealad või

ametikohad, kus töötamine annab õiguse sooduspensionile. Oluline on nii tootmisala kui ka

kutseala või ametikoht. Lähtuda tuleb loetelu nr 2 kehtestamise aegsetest ametikohtadest ja

töötingimustest. Arvestada tuleb ka Sotsiaalministeeriumi selgitusi määruse nr 206 sisu kohta,

mille kohaselt ei ole kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Äriregistri andmetel

oli OÜ XX tegevusala aastatel 1999–2019 kaubavedu maanteel ning aastatel 2020–2021

metsamajandust abistavad tegevused. Haldusmenetluses ei ole tuvastatud, et OÜ XX

tegevusala oli metsavarumine. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja töö sisu oli üksnes metsa

väljavedu ning ta töötas sellistes tingimustes ja selliste vahenditega, mida loetelu nr 2

koostamisel silmas peeti.

7. Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p-d 1 ja 2).

SVPS § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni inimesel, kes on

töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 järgi ning

kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on

töötatud nendel töökohtadel. Loetelus nr 2 on üheks selliseks tootmisalaks XII osa

„Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus“. Metsavarumise puhul annab

soodusstaaži ametikoht „metsaväljaveo autojuht (erialakood 11442)“.

SKA ei arvanud kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka

töötamise aega OÜ-s XX ajavahemikul 01.01.1999–23.08.2022. Kohtuistungil nõustus

kaebaja, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvata

töötamise aega OÜ-s XX ajavahemikul 16.09.2005–30.08.2006, samuti aega, mis jääb

nimetatud töötamise ning novembris 2006 uuesti OÜ-s XX töötamise alustamise vahele.

Seega on vaidluse all, kas kaebaja tegi OÜ-s XX ajavahemikel 01.01.1999–15.09.2005 ja

3(8)

3-23-2179

01.11.2006–23.08.2022 tööd, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.

Seejuures ei ole vaidlust, et kaebajal on olemas 25-aastane üldine pensionistaaž.

Määruses nr 206 nimetatud ametikoha sisu kohta saab anda selgitusi Sotsiaalministeerium, kes

on haldusasjas nr 3-15-2156 esitatud vastuses välja toonud, et loetelude koostamisel lähtuti

toonastest töötingimustest. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest

soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni inimestele,

kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates

tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Määrav ei ole ametikoha nimetus, vaid inimese

tegevus töötades. Ametikoht peab vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile

eeldustele. Sotsiaalministeerium on selgituse koostamisel tuginenud Eesti NSV

Sotsiaalhooldusministeeriumi materjalidele. Selle materjali kohaselt on tööstuslik

metsavarumine metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud

metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Metsamajandite, mis ei ole

loodud metsa ülestöötamiseks, töötajatel ei ole reeglina õigust soodustingimustel pensionile.

Õigus soodustingimustel pensionile on neil vaid siis, kui nad töötavad vahetult tööstuslikul

metsavarumisel või -parvetusel, raielangil. Määruse nr 206 kehtestamise ajal toimus palkide

laadimine vintsi abil ja sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest.

Tervistkahjustavaks tööks ja rasketeks töötingimusteks oli raske füüsiline töö, mis toimus

aastaringselt välitingimustes (nt talvel lumes sumpamine ja sage külmetamine, kui enda

soojendamise võimalus puudus). Sotsiaalministeeriumi vastuse kohaselt on kohtupraktikas

tuvastatud metsaväljaveo autojuhi õigus soodustingimustel vanaduspensionile järgmistel

asjaoludel: metsas võeti koorem peale, puud viidi saeveskisse. Autodel olid kraanad, vintsid ja

vedrutõstukid. Oluliseks peeti, et puud ehk koorma laadis autojuht ise peale, sõltumata

aastaajast. Metsaväljaveo autojuht vedas puitu välja, olles ise roolis ja kinnitades ise palgid.

Palke kinnitati nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamasti käsitsi. Sellest lähtutakse

metsaväljaveo autojuhile pensioni määramisel. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse

hiljem, ei anna Sotsiaalministeeriumi hinnangul õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Iseseisvat tähendust ei ole asjaolul, et äriregistri andmetel oli OÜ XX põhitegevusala aastatel

1999–2019 kaubavedu maanteel ning aastatel 2020–2021 metsamajandust abistavad

tegevused. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud OÜ XX juhatuse liikme R.M ütlustest

selgus, et ettevõtte tegevus ei vastanud äriregistri eripärade tõttu äriregistrisse kantud

tegevusalale. Tegelikult on OÜ XX alates selle asutamisest tegelenud metsa ülestöötamisega

ega ole kunagi tegelenud vedudega maanteel. Tunnistaja selgitas, et ettevõte ei tegelnud

metsavarumisega enda tarbeks, vaid tegemist oli tööstusliku tegevusega, sest teenust osutati

tellijatele. Töid tehti raielankidel, ülestöötatud mets laaditi kraavide äärtest autole ning veeti

välja vaheladudesse ja ladudesse. Maanteedel sõideti seoses veoga vähe. Tunnistaja ütlustele

tuginedes peab kohus usutavaks, et kaebaja töötas ettevõttes, mis tegutses tööstusliku

metsavarumisega raielankidel ning vedas lankidelt metsamaterjali vaheladudesse ja ladudesse.

Tunnistaja selgitas, et kaebaja alustas töötamist metsaväljaveo autol Sisu, mis oli lahtise

tõstukiga (puudus ilmastikukaitse). Veoki kabiin oli vineerist. Tugijalad tuli kinnitada käsitsi.

Töö sisuks oli metsamaterjali vedu metsast raielankidelt, kraavide äärtelt ja ladudest

vaheladudesse ja tööstusesse. Selle autoga töötas kaebaja aastatel 1999–2002. Aastatel 2002–

2005 töötas kaebaja uuema metsaväljaveo autoga Sisu, mille tõstuk oli samuti

ilmastikukaitseta. Vahe varasema sõidukiga oli see, et kabiin ei olnud enam vineerist ja

tugijalgade kinnitamine ei toimunud käsitsi. Aastatel 2005–2015 töötas kaebaja Scaniaga,

mille tõstuk oli tuulesirmiga. Kaebaja asus 2015. a-l tööle metsaveoväljaveo autol Volvo,

4(8)

3-23-2179

mille tõstuk oli kabiiniga. Tunnistaja selgitas, et kaebaja töötas aastaringselt ja iga ilmaga

rasketes tingimustes väljas (sh talvel), laadis koormaid, vedas metsa välja ladudesse ja

vaheladudesse. Ainuke kaitse ilmastiku eest kuni sõiduki Volvo saamiseni oli veoki kabiinis.

Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kaebaja töö oli raske, kuid see ei ole käsitatav

töötamisena ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 erialakoodile 11442 (metsaväljaveo autojuht).

Selles loetelus ei ole sätestatud tervistkahjustavaid töötingimusi, vaid selle koostamisel on

lähtutud tolleaegsetest töötingimustest teatud töödel, kutsealadel ja ametikohtadel. Tunnistaja

selgitas, et koorma peale- ja mahalaadimine toimus haaratsitega. Vintsi ei ole kunagi

kasutatud ja tunnistajale teadaolevalt ei olnud vintsiga laadimise süsteem ajal, mil OÜ XX

tegevust alustas (aastal 1999), enam üheski metsa ülestöötamisega tegelevas ettevõttes

kasutusel. Kaebaja oli laadimise ajal tõstukil. Koorma kinnitas kaebaja käsitsi. Määruse nr

206 kehtestamise ajal toimus aga palkide koormasse laadimine vintsi abil. Töötamine

haaratsitega masinatel, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga masinaid, ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile. Tunnistaja R.M ütlustega on tõendatud, et kaebaja ei

laadinud koormat vintsiga ja käsitsi, vaid tõstuki ja haaratsiga. Seega ei olnud vastustajal

võimalik lugeda kaebaja töötamise aega OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. V.S palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kohtu järeldused on vastuolus Sotsiaalministeeriumi selgituste ja varasema kohtupraktikaga,

mille kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile metsaväljaveo autojuhil, kes on

vedanud puitu metsast välja, laadides seejuures metsas ise koorma peale, on olnud ise roolis ja

kinnitanud ise palgid nn vintssüsteemiga, tõstukiga või käsitsi. R.M ütlustega on tõendatud, et

kaebaja laadis autole kinnitatud tõstuki abil ise palgikoorma peale, kusjuures kuni 2015. a-ni

ei olnud tõstukil kabiini, mis oleks kaebajat koorma laadimisel ilmastiku eest kaitsnud. Töö

toimus iga ilmaga ja ainus koht, kus sooja saada, oli sõiduki kabiin. Soojakuid ei olnud.

Koorem võeti peale metsast, lankidelt ja kraavide äärest ning veeti sadamasse või saeveskisse.

Kohus on jätnud kaebuse rahuldamata üksnes põhjusel, et kaebaja laadis autole koorma peale

tõstukiga. Kaebaja kasutuses olnud metsaveo autodel olnud tõstukiga koorma laadimist ei saa

aga käsitada haaratsiga koorma laadimisena. Tõstuki otsas oli küll tööorgan, millega puitu

haaratakse, kuid see ei muuda tõstukit haaratsiks. Vastustaja ei ole selgitanud, millist

seadeldist peetakse haaratsiks, mille kasutamine puidu laadimisel ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile. Pealegi jättis SKA kaebaja avalduse rahuldamata

põhjusel, et OÜ XX tegevusalaks ei olnud metsavarumine, mitte põhjusel, et kaebaja töö

iseloom ei vastanud loetelu nr 2 erialakoodile 11442. Seetõttu on halduskohtu otsus üllatuslik.

9. SKA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Pole tuvastatud, et kaebaja töötas sellistes tingimustes ja selliste vahenditega, nagu loetelu nr 2

koostades silmas peeti. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kaebaja laadis koorma peale

haaratsi abil kogu OÜ-s XX töötamise aja, kuid haaratsiga töötamine ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile. Samamoodi ei anna sellist õigust metsamaterjali vedu

maanteel, vaid loetelus nr 2 on silmas peetud metsast väljavedu (metsaväljaveo autojuht).

Kaebaja võttis metsamaterjali metsast peale, aga vedu toimus üle Eesti (saeveskitesse,

sadamatesse jne), st ka maanteel. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas kaebaja alates 2015. a-st

autoga, mille tõstuk oli kabiiniga ja soe. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on õigus

5(8)

3-23-2179

soodustingimustel vanaduspensionile üksnes autojuhil, kes juhib laadurit väljas, mitte

kabiinis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. V.S apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja tegi OÜ-s XX ajavahemikel 01.01.1999–

15.09.2005 ja 01.11.2006–23.08.2022 sellist tööd, mis annab õiguse soodustingimustel

vanaduspensionile (loetelu nr 2 XII osa erialakood 11442 – metsaväljaveo autojuht).

12. Halduskohus tuvastas otsuse p-s 16 õigesti, et OÜ XX tegutses vaidlusalusel ajavahemikul

tööstusliku metsavarumisega (seejuures on Tallinna Ringkonnakohus 18.10.2022 otsuse nr

3-21-3026 p-s 9 leidnud, et loetelu nr 2 XII osa p 1 „Metsavarumine“ ei piirdu ainult

tööstusliku metsavarumisega). Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses halduskohtu

otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Kuna vastustaja ei ole sellele

apellatsioonimenetluses sisulisi vastuväiteid esitanud, siis ringkonnakohus sellel teemal

pikemalt ei peatu.

13. Vastustaja ja halduskohus on tuginenud loetelu nr 2 XII osa erialakoodi 11442 sisustamisel

Sotsiaalministeeriumi 12.12.2014 selgitusele nr 4.2/5403 (dtl 36) ja 15.10.2015 vastusele

nr 1.2-4.1/3821 haldusasjas nr 3-15-2156 (dtl 38–39). Määruse nr 206 p 3 alap 1 järgi

annab selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta Eesti Vabariigi

Sotsiaalhooldusministeerium. Seega on eeltoodud selgitustele tuginemine iseenesest

asjakohane. Kuna erialakoodide sisu ei ole õigusaktides täpselt määratletud, tuleb kohtul

siiski hinnata, kas SKA ja Sotsiaalministeerium on sisustanud määratlemata õigusmõisteid

õigesti (vrd nt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 14).

14. Ametikohtade vastavusel hindamisel tuleb lähtuda määruse nr 206 kehtestamise ajal

konkreetsele ametikohale iseloomulikest töötingimustest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

31.01.2025 otsus nr 3-22-1461, p 11). Nii kaebaja kui ka halduskohtu istungil tunnistajana

ütlusi andnud R.M kirjeldasid kaebaja tööd metsaväljaveo autojuhina OÜ-s XX järgmiselt:

kaebaja töötas mitme erineva metsaväljaveo autoga (Sisu M164, Sisu SM320, Scania ja

Volvo), mille peal asus tõstuk; kaebaja langetas tõstuki tugikäpad tööasendisse, laadis ise

tõstuki haaratsit kasutades koorma autosse, kinnitas koorma käsitsi ja vedas selle

sihtpunkti; kaebaja võttis koorma peale metsast raielankidelt, kraavi äärtest või vahelaost

ning toimetas selle teise vahelattu või tööstusesse (nt saeveskisse ja sadamasse); kaebaja

töötas üksinda, täistööajaga ja töid tehti aastaringselt, ilmast sõltumata.

15. Halduskohus oli seisukohal, et loetelu nr 2 kehtestamise ajal toimus palkide sõidukile

laadimine vintsi abil, kuid kuna kaebaja laadis OÜ-s XX töötades palke koormasse

haaratsiga, ei töötanud ta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval töökohal.

See järeldus on ekslik. Ringkonnakohus tuvastas 31.01.2025 otsuses nr 3-22-1461 (p 16),

et metsaveokile või haagisele paigaldatud ning auto- või traktorijuhi poolt juhitav

hüdrauliline (haaratsiga) palgitõstuk oli määruse nr 206 kehtestamise ajaks metsa kokku-

ja väljaveol muutunud tavapäraseks. See tähendab, et nimetatud tõstuki kasutamine oli

loetelu nr 2 XII osa erialakoodidega 11442 tähistatud ametikohal tehtava töö

iseloomulikuks osaks. Ringkonnakohus jääb siinses asjas selle seisukoha juurde. Seega ei

olnud alust jätta kaebust rahuldamata põhjusel, et kaebaja laadis palke koormasse

haaratsiga.

6(8)

3-23-2179

16. Hinnates metsaväljaveo autojuhi ametkoha vastavust loetelu nr 2 XII osa erialakoodile

11442, on nii Sotsiaalministeeriumi selgituste kui ka kohtupraktika kohaselt peetud

oluliseks asjaolu, et koormat peale laadides töötab autojuht väljas, mitte kabiinis. R.M

selgitas halduskohtu istungil, et kaebaja töötas aastatel 1999–2002 metsaväljaveo autol

Sisu, mille kabiin oli vineerist. See sõiduk oli varustatud lahtise tõstukiga, millel puudus

ilmastikukaitse. Tõstuki tugijalad tuli avada ja kinnitada käsitsi. Kaebaja töö sisu oli

koorma peale laadimine ning metsamaterjali vedu raielankidelt, kraavide äärtelt ja

ladudest vaheladudesse ja tööstusesse. Aastatel 2002–2005 töötas kaebaja metsaväljaveo

auto Sisu uuema mudeliga, mis oli samuti varustatud tõstukiga, millel puudus

ilmastikukaitse. Vahe varasema sõidukiga Sisu oli see, et tugijalgade kinnitamine ei

toimunud enam käsitsi, vaid need sai avada auto kabiinist kangiga, ning sõiduki kabiin ei

olnud enam vineerist. Kaebaja tööülesanded olid samad. Aastatel 2005–2015 (arvestades

vahepealseid pause, vt eespool) töötas kaebaja metsaväljaveo autol Scania, mille tõstuk oli

jätkuvalt lahtine, kuid istme taga oli tuulesirm, muud ilmastikukaitset ei olnud. Alates

2015. a-st töötas kaebaja metsaväljaveo autoga Volvo, mille tõstuk oli kinnise kabiiniga ja

soe. Tunnistaja selgituse kohaselt oli 2015. a-l saadud Volvo n-ö tänapäevane

metsaveomasin. Vastustaja ega halduskohus ei ole seadnud R.M ütluste usaldusväärsust

kahtluse alla ning ka ringkonnakohtul puudub selleks mõistlik põhjus.

17. Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, arvestades ka Sotsiaalministeeriumi selgitusi,

kaebaja töölepingut, ametijuhendit ja muid asja materjale, et töötades OÜ-s XX

metsaväljaveo autojuhina sõidukitel Sisu ja Scania, töötas kaebaja soodustingimustele

vanaduspensioni õigust andval ametikohal. Kaebaja töötamine metsaväljaveo sõidukil

Volvo ei vasta aga loetelu nr 2 XII osa erialakoodiga 11442 tähistatud ametikohale. Kuigi

pole vaidlust, et Volvoga töötades laadis ja kinnitas koorma jätkuvalt kaebaja ise ning

töötamine toimus aastaringselt ja igasuguse ilmaga, oli kaebaja Volvo tõstuki kabiinis

ilmastiku eest kaitstud. Seega ei vastanud sellised paranenud töötingimused enam määruse

nr 206 kehtestamise aegsetele tingimustele. See asjaolu ei mõjuta siiski lõpptulemust.

SVPS § 2 p 1 kohaselt peab kaebaja olema soodustingimustel vanaduspensioni õiguse

tekkimiseks töötanud erialakoodiga 11442 tähistatud ametikohal vähemalt 12 aastat ja 6

kuud. Pole vaidlust, et kaebaja töötas OÜ-s XX ajavahemikul 01.01.1999–15.09.2005

ning seejärel uuesti alates 01.11.2006 kuni SKA-le 23.08.2022 avalduse esitamiseni.

Kaebaja selgitas halduskohtu istungil, et OÜ-le XX kuulunud Volvo kanti registrisse

05.03.2015, mille saab võtta selle sõidukiga töötamise aja alguseks (helisalvestis alates

01:07:59). Kaebaja on töötanud OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina ajavahemikul

01.01.1999–15.09.2005 ja 01.11.2006– 05.03.2015 kokku 15 aastat ja 20 päeva. Seega

täitus kaebajal SVPS § 1 p 2 kohaselt nõutav soodusstaaž juba enne Volvoga töötamise

alustamist. Selle üle, et kaebajal on täidetud ka 25aastane üldine pensionistaaž, ei ole asjas

vaidlust.

18. SVPS § 1 viimase lause kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andva staaži hulka osalise tööajaga töötamise aega. Täistööaja ulatuses töötamine

tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud

tegevused (vt Riigikohtu 27.02.2019 otsus nr 3-17-1108, p 11). Tunnistaja R.M ütlustest ja

kaebaja esitatud tõenditest (tööleping, ametijuhend) saab järeldada, et kaebaja

tööülesanded olid OÜ-s XX metsaväljaveo autojuhina töötades üldjoontes samad ning

kaebaja töötas täistööajaga. Tuleb eeldada, et mõnel aastaajal oli metsaväljaveo autojuhi

töös pause ka määruse nr 206 kehtestamise ajal (nt kevadel, kui metsateed olid läbimatud).

7(8)

3-23-2179

Puudub ka alus väita, et kaebaja tegeles osaliselt metsa veoga maanteel. Sarnastel

asjaoludel tuvastas ringkonnakohus

31.01.2025 otsuses nr 3-22-1461 töötamise metsaväljaveo autojuhina. Puudub mõjuv põhjus

asuda siinses asjas teistsugusele seisukohale. Ka Sotsiaalministeeriumi 15.10.2015 selgituse

kohaselt (dtl 36) oli määruse nr 206 kehtestamise ajal metsaväljaveo autojuhi ametikohale

iseloomulik mh asjaolu, et ta laadis metsas koorma ise peale ja viis metsa saeveskisse, s.o see

eeldas teatud ulatuses ka palkide vedu maanteel. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et üksnes

maanteevedudega kaebaja ei tegelenud.

19. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus V.S apellatsioonkaebuse osaliselt. Selguse

huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tervikuna ja

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus

tuvastab, et V.S töötas ajavahemikel 01.01.1999–15.09.2005 ja 01.11.2006–05.03.2015

OÜ-s XX soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal SVPS § 1 p 2

järgi. Selle tõttu tuleb tühistada ka SKA 01.09.2023 otsus nr E12332-2 ja kohustada

vastustajat kaebaja

18.07.2023 avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebus jääb rahuldamata osas, mis puudutab kaebaja

töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ajavahemikul

06.03.2015–23.08.2022.

20. Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda

ning vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

(HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11). Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid

õigusabikulud 1312 eurot ja esindaja sõidukulu marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu 131,76

eurot, kokku 1443,76 eurot (koos käibemaksuga; taotlused koos arvete ja

maksekorraldustega dtl 135–140, 143–146 ja 148). Kaebaja menetluskulud

ringkonnakohtus olid õigusabikulud 610 eurot (koos käibemaksuga; taotlus koos arve ja

maksekorraldusega dtl 192–195). Asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku

arvestades on mõlemas kohtuastmes tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga.

Kuna suures osas on kaebaja oma eesmärgi saavutanud, loeb ringkonnakohus kaebuse

rahuldamise proportsiooniks 80%. Seega tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks

välja mõista 1643 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)