2-25-108301/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt Y hageja X kasuks igakuine elatis alates 08.05.2025 kuni X täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a) seadusjärgses miinimummääras. Otsuse tegemise
Legislator headnote
AI generated2-25-108301/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Otsuse tegemise
Full text
2-25-108301
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ahti Kuuseväli
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
20.06.2025 Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-108301
Tsiviilasi
X hagi Y vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2715,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja X (isikukood XXX, Postiaadress: xxx), alaealise
(seaduslik) esindaja C
Kostja Y (isikukood XXX, Postiaadress: xxx)
Tsiviilasja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt Y hageja X kasuks igakuine elatis alates 08.05.2025 kuni X
täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a) seadusjärgses miinimummääras. Otsuse tegemise
ajal on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot
(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)].
3. Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse
muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Esimest korda
muutub elatise summa 01.04.2026. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda sellest, et
lapsetoetus laekub hageja emale ning hageja viibib kostjaga (aastas keskmiselt) vähem
kui 7 päeva kuus.
2-25-108301
4. Välja mõista kostjalt Y hageja X kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2025 –
07.05.2025 eest summas 369,87 eurot.
5. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda X arveldusarvele XXXXXXXX Swedbank.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva
jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud
Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi.
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Kohtu selgitused
1. Harju Maakohus menetleb X hagi Y vastu edasiulatuva elatise nõudes miinimummääras
kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 01.04.2025-
07.05.2025 eest. Laps elab koos emaga, lapsetoetus laekub hageja emale.
2. Harju Maakohus võttis hagi 26.05.2025 määrusega menetlusse, andis kostjale tähtaja
vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei ole
hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohus toimetas TsMS § 314 1 lg-1 alusel
hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 29.05.2025 Vastamise
tähtaeg saabus 12.06.2025 Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
3. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1
võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud
vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised
väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid
tagaseljaotsuse tegemise.
5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
1 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine
2-25-108301
6. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:
X (sünd. xx.xx.xxxx) on C ja Y alaealine laps, laps elab koos emaga (hageja seaduslik
esindaja). Laps elab koos emaga, lapsetoetus laekub hageja emale. Kostja hagejaga aega ei
veeda.
7. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama
ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja
teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused
hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise
kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale
lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse
ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema
tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,
sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega
seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
8. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui
käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla
summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise
alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:
Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida
indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta
tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal
baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)
Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel
avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse
vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)
Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis on
jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse
vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on
määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.
Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui
laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva
kuus. (lg 6)
Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse
järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.
Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui
3 aastat. (lg 7)
9. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas
suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi
põhjendama ega tõendama.
10. Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada
asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole
seadusega ettenähtud alammäära.
11. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt
seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole
2-25-108301
kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7.
Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.
12. Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal ja praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 301,74
eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest
tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot).
13. Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses
miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on
301,74 eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis
muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus märgib, et elatise summa
arvutamisel tuleb eeldada, et hageja ei viibi kostjaga vähemalt 7 päeva kuus keskmiselt ühe
aasta jooksul ning lastetoetus laekub hageja emale.
14. Kohus rahuldab hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 01.04.2025-07.05.2025 eest ja
mõistab välja tagasiulatuva elatise summas 369,87 eurot. PKS § 108. kohaselt õigustatud
isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud
kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Tegemist on ülalpidamisnõudega miinimummääras, millest kostja on olnud teadlik. Kostja
ei ole vastuväiteid esitanud.
15. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise
korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse
pangakontole iga kuu 8. kuupäevaks.
16. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse
ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab
menetluskulud poolte endi kanda.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Ahti Kuuseväli
kohtunik