3-25-1310/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
Legislator headnote
AI generatedArt. 5 lg-ga, Art. 23 lg-s; 3-25-1310/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja
Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1310
Haldusasi
OÜ SIGARI MAJA kaebus Terviseameti keelamiseks
kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis
sisalduvatest andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud
tubakatooted või alternatiivselt Terviseameti
kohustamiseks taastama ja avaldama Terviseameti
veebilehel avaldatud Exceli tabelis sisaldunud kõik
kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused,
ning Terviseameti kohustamiseks vaatama läbi
tubakatoodete teavitusi toodete ID-dega 00124-25-
79927, 00124-24-82921, 00124-23-70105, 00124-23-
40179, 00124-16-01044 osas
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ SIGARI MAJA, esindajad
vandeadvokaat Margus Reiland ja advokaat Armin
Heinsaar
Vastustaja – Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.05.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ SIGARI MAJA määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ SIGARI MAJA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
12.05.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-1310 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ SIGARI MAJA (kaebaja) tegeleb tubakatoodete hulgi- ja jaemüügiga Eestis.
3-25-1310
2. Vabariigi Valitsus algatas 01.04.2024 eelnõu „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
teiste seaduste muutmise seadus 401 SE“, millega muudeti mh riigilõivuseaduse (RLS) §-i
2984 ja tubakaseaduse (TubS) §-i 104. Muudatused hakkasid kehtima alates 01.01.2025.
3. OÜ Sigari Maja pöördus 11.02.2025 Sotsiaalministeeriumi ja tollase terviseministri poole
taotlusega muuta RLS §-ga 2984 kehtestatud riigilõive, sest need on vastuolus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL (tubakadirektiiv) art 5 lg-ga 8 ning Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 31.
4. Sotsiaalministeerium vastas OÜ Sigari Maja taotlusele 13.03.2025 ning selgitas, et ei
plaani RLS §-s 2984 sisalduvaid riigilõive muuta.
5. OÜ SIGARI MAJA esitas 30.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus
keelata Terviseametil kustutada Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvatest
andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, mille eest kaebaja ei ole RLS § 2984 lg-
tes 1 ja 3 ning TubS § 104 lg-s 4 nimetatud riigilõive nõuetekohaselt tasunud või
alternatiivselt kohustada Terviseametit taastama ja avaldama Terviseameti veebilehel
avaldatud Exceli tabelis sisaldunud kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused,
ning kohustada Terviseametit vaatama läbi tubakatoodete teavitusi toodete ID-ga 00124-25-
79927, 00124-24-82921, 00124-23-70105, 00124-23-40179 ja 00124-16-01044 osas.
Eesti sigarite turu turuosalised on peamiselt tubakatoodete tootjad, tubakatoodete
maaletoojad/edasimüüjad (nt kaebaja) ja tubakatoodete jaemüüjad. Tubakatoodete tootja asub
enamikel juhtudel välisriigis. Kui tubakatootja valmistab uue sigari, mida maaletooja soovib
Eestis müüa, siis peab maaletooja paluma tootjal sigari kohta teavitus esitada, sest maaletooja
on TubS § 10 lg 1 mõistes „Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis
tubakatooteid tootev ettevõtja“ ning on kohustatud tubakatoote teavitust esitama. Sigarite ja
muude tubakatoodete teavitused esitatakse, esitatud teavitusi muudetakse ning teavitusi
kustutatakse elektroonilises süsteemis EU-CEG (The EU Common Entry Gate). Kaebajal
puudub süsteemile ligipääs, ligipääs on ainult tubakatoodete tootjatel ja organisatsioonidel,
kes tubakatootja eest tooteid teavitavad.
Kaebaja poolt maale toodavaid, ladustatavaid, hallatavaid ja edasimüüdavaid sigareid oli
2024. a-l ca 900 erinevat marki. Samas on sigarite puhul erinevalt sigarettidest ühe margi
läbimüük väike. Eestis sigaritele kohalduvad riigilõivud on kehtestatud ekslikult. Tõenäoliselt
soovis seadusandja piirata ja reguleerida tarbetute teavituste tegemist e-sigarettide kontekstis
ning saada täiendavat maksutulu riigilõivude kaudu sigareti, e-sigareti ja sigarillo
segmentidest, arvestades, et nende turuosalistel on tootemarke pigem vähe, kuid toodete
läbimüük ühe tootemargi sees suur. Sigarite puhul tekib nende tootjatele/maaletoojatele iga-
aastaselt ca 50 000˗100 000 euro vahel lisakulu riigilõivude näol, mis on peaaegu võrdne või
suurem kogu turult tekkiva kasumiga, mistõttu peavad sigarite tootjad/maaletoojad kas
turustamise Eestis lõpetama või seda oluliselt piirama. Sellised riigilõivud on EL-i õigusega ja
PS-ga vastuolus.
Kaebajal on põhjust arvata, et vastutaja kustutab enda veebilehel asuvas Exceli tabelis
kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused. Vastustaja on 19.03.2025 vastuses
kaebaja selgitustaotlusele selgitanud, et kui kaebaja ei maksa riigilõivu tähtpäevaks, kustutab
Terviseamet oma veebilehelt tubakatoote teate. Tehtav toiming rikub kaebaja õigusi, sest toob
potentsiaalse tagajärjena kaasa toodete, mille teavitused on kustutatud, täieliku müügikeelu
ning kaebaja/tootja/jaemüüja võimaliku haldus- või karistusõigusliku vastutuse. Kaebaja
eesmärk on jätkata sigarite, mille eest ei ole riigilõive makstud, müügitegevusega. Kuigi
Terviseameti veebilehel avaldatud teavitused on informatiivse tähendusega, on Terviseameti
ametnik kaebajale suuliselt selgitanud, et Terviseameti hinnangul toob riigilõivude tasumata
2(9)
3-25-1310
jätmine ja teavituste kustutamine kaasa puudutatud tubakatoodete müügikeelu Eestis. Kaebaja
õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu hilisemal vaidlustamisel. Tubakatoodete teavituste
kustutamisel ja müügikeelu rakendumisel on takistatud kaebaja poolt tubakatoodete import
Eestisse ning nende müük. Kui jaemüüjad ei saa kaebajalt ostetud sigareid müüa,
rakendatakse kaebaja suhtes leppetrahve ning kaebajaga sõlmitud lepingud öeldakse üles.
Haldus- või karistusõigusliku vaidlusega kaasneb kaebajale oluline kulu. Isegi kui sigarite
teavituste kustutamisele ei järgne haldus- või karistusõiguslikku menetlust, saab kahjustatud
kaebaja äritegevus laiemalt, sest kaebaja kliendid ei ole nõus kaebaja müüdavaid tooteid
ostma või asuvad juba ostetud tooteid tagastama.
Kohustamisnõue kustutatud sigarite teavituste taastamiseks on alternatiivne, juhuks kui
vastustaja on jõudnud vaidluse all olevad sigari teavitused kustutada ning keelamisnõude
rahuldamine on välistatud.
Kohustamisnõue vastustaja kohustamiseks vaadata läbi sigarite teavitused toodete ID-ga
00124-25-79927, 00124-24-82921, 00124-23-70105, 00124-23-40179 ja 00124-16-01044
osas on eraldiseisev. Terviseamet peab läbi vaatama esitatud tubakatoodete teavitused, ilma et
neilt oleks tasutud RLS § 2984 lg-s 1 nimetatud 5000 euro suurune riigilõiv.
RLS § 2984 lg-d 1˗3 ja TubS § 104 lg 4 on vastuolus tubakadirektiivi art 5 lg-ga 8, ELTL art-
ga 30 ja PS §-dega 10 ja 31.
Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse keelata Terviseametil kustutada
TubS § 10 lg 6 alusel Terviseameti veebilehel asuvas Exceli tabelis sisalduvad, kaebuse lisas
17 nimetatud tubakatoodete teavitused või alternatiivselt taastada ja avaldada kõik kaebuse
lisas 17 nimetatud tubakatoodete teavitused, mis sisaldusid Terviseameti veebilehel avaldatud
Exceli tabelis.
Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine eeldab TubS § 104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-te 1 ja 3
osas vastuolu tuvastamist EL-i õigusega või PS-ga. Samuti on kohtul kohustus jätta TubS §
104 lg 4 ja RLS § 2984 lg-d 1 ja 3 (ja vajadusel muud asjassepuutuvad sätted) kohaldamata
tulenevalt EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ja PS §-i 3 esimesest lausest, mille järgi
teostatakse riigivõimu ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Terviseameti ametnik on kaebaja lepingulistele
esindajatele suuliselt väitnud, et tubakatoodete teavitamisega kaasneb potentsiaalselt
tubakatoodete, mille teavitused on Terviseameti veebilehelt kustutatud, müügikeeld.
Eksisteerib oht, et kui kaebaja jätkab sigarite turustamist, mille eest ei ole makstud TubS § 104
lg-s 4 ja RLS § 2984 lg-tes 1 ja 3 nimetatud riigilõive, kaasneb sellise tegevusega kaebajale
haldus- või karistusõigusliku menetluse algatamine kaebaja vastu (näiteks ettekirjutus
viidatud tubakatoodete turustamise lõpetamiseks või potentsiaalne väärteomenetlus
tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest jms). Kui jaemüüjad ei saa kaebajalt ostetud
sigareid müüa, rakendatakse kaebaja suhtes leppetrahve ning kaebajaga sõlmitud lepingud
öeldakse üles. Terviseameti veebilehel avaldatud sigarite teavituste kustutamine mõjutab
otseselt kaebaja äritegevust, sest kaebaja klientidel ei ole võimalik veenduda, kas kaebaja
poolt müüdavad sigarid vastavad asjakohastele nõuetele ning kas nende turustamine on
lubatud. Samuti võib kaebajal tekkida Terviseameti poolt teavituste kustutamisel probleeme
tubakatoodete jätkuva impordiga Eestisse seoses tubakadirektiivi art-s 15 viidatud „track and
trace“ nõude täitmisega. Lisaks ei ole Terviseamet seni kirjalikult selgitanud, mis juhtub
tubakatoodetega, mis on Eestisse legaalselt 2024. a-l imporditud ja asuvad näiteks jaemüüjate
lettide peal, kuid mille teavitused on tubakatootja elektroonilisest süsteemist EU-CEG ja
Terviseamet oma veebilehelt kustutanud. Jääb selgusetuks, kas selliste toodete käitlemine on
Terviseameti hinnangul lubatud või keelatud. Kaebus ei ole perspektiivitu.
3(9)
3-25-1310
Asjas ei eksisteeri avalikku huvi, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise.
Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine vähendab Terviseameti töökoormust, sest
Terviseamet ei pea enda veebilehel avaldatud teavitusi kustutama. Samuti toetab esialgse
õiguskaitse taotluse rahuldamist avalik huvi PS § 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse
täiendamise seaduse § 2 järgimise vastu. Avalikkusel eksisteerib huvi, et Riigikogu poolt
vastuvõetavad õigustloovad aktid oleksid kooskõlas põhiseaduse ja välislepingutega.
6. Terviseamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras
Terviseameti keelamist kustutada Terviseameti veebilehel avaldatud tabelis sisalduvad teated,
mida ta ise esitanud ei ole, mille eest ta ei vastuta ja millega seoses tal mitte ühtegi kohustust
ei ole. Kuna kaebaja ei ole ühegi kaebuse lisas 17 toodud teate esitaja (TubS § 104 lg-d 2 ja 4),
ei ole tal kohustust teadete avaldamise ja hoidmise eest riigilõivu tasuda ega maksta teate
hindamise tasu.
Kui kohus leiab, et kaebajal on kaebeõigus, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
Kaebaja ei ole esialgset õiguskaitset õigustavate asjaolude esinemist tõendanud ega
põhistanud (HKMS § 249 lg 1). Kaebaja õiguste kaitse ei ole kohtuotsusega võimatu või
oluliselt raskendatud.
Terviseamet ei ole kaebuse lisas 17 toodud tooteid veebilehel avaldatud nimekirjast
kustutanud ega eemaldanud. Samuti ei ole Terviseametil kavatsust sellist toimingut teha, kui
teate esitajad toovad jätkuvalt Eestisse konkreetseid tooteid Eestis võõrandamiseks. Samas
saab teate esitaja ise esitatud teated EU-CEG andmebaasist eemaldada ning sel juhul kustutab
Terviseamet teated ka veebilehel asuvast nimekirjast. Tubakatoodete kohta esitatavate teadete
eesmärk on anda Terviseametile teavet toodete koostisosade ja toodetest eralduvate ainete
kohta, millele tuginedes on võimalik hinnata toote atraktiivsust, sõltuvust tekitavat toimet,
võimalikke terviseriske ning tagada, et avalikkusel oleks ajakohane teave toodete
koostisosade kohta. Lisaks on oluline, et Terviseametil oleks ülevaade toodetest, mida Eesti
turule tuuakse. Eelnimetatud eesmärkide täitmiseks on vältimatult vajalik, et teadete esitajad
hoiaksid esitatud teabe ajakohase, teavitaksid õigeaegselt muudatustest toodete koostises jne.
Jääb arusaamatuks, kuidas oleks avalikkuse huvides esialgse õiguskaitse kohaldamise
tagajärjel tekkiv olukord, kus Terviseamet ei saa teateid nimekirjast kustutada ka olukorras,
kus teate esitaja otsustab näiteks loobuda toodete turustamisest Eestis või kustutab ise teated
EU-CEG andmebaasist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei vähenda Terviseameti
töökoormust, vaid hoopis suurendab, sest Terviseamet peab hakkama kaebaja esitatud teadete
osas erireegleid silmas pidama. Kaebuse eduväljavaated on v
äiksed.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 12.05.2025 määrusega kaebuse läbivaatamatult ning
jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma
õiguste kaitseks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole kaebuse lisas 17 toodud toodete teate
esitaja. Tulenevalt TubS §-st 104 on riigilõivu tasumise kohustus teate esitajal. Vastustaja on
esitanud riigilõivu tasumise kohta arved teate esitajale (ehk tootjale), kuid on vormistanud
riigilõivude eest esitatavad arved kaebaja palvel ümber ning adresseerinud need kaebajale.
Sellest johtuvalt ei ole kaebaja olnud teadete esitaja, mistõttu ei olnud temalt alust ka
riigilõivu küsida. Olukorras, kus kaebaja on tootjaga omavahel kokku leppinud, et kaebaja
tasub viimasele esitatud riigilõivu arved, ei tähenda, et kaebajale läheks üle ka tootja
kaebeõigus riigilõivu suuruse osas. Euroopa Komisjoni juhiste järgi saab EU-CEG süsteemis
4(9)
3-25-1310
teavitusi esitada ka importija, kuid selleks tuleb importijal registreerida end, et saada esitaja
ID.
Ka juhul, kui järgida kaebaja argumentatsiooni, et tema kaebeõigus tuleneb asjaolust, et TubS
§-de 10˗103 kohaselt on kohustatud kaebaja esitama teate ning sellest tulenevalt langeb temale
ka riigilõivu tasumise kohustus, esineks jätkuvalt keelamiskaebuse esitamise piirang.
Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust
arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi
ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Keelamiskaebuse
esitamise eeldused ei ole täidetud. Eelkõige ei ole täidetud eeldus, et esineb olukord, kus
kaebajal ei oleks võimalik hilisemalt oma õigusi tõhusalt kaitsta.
Terviseamet on selgitanud kohtule, et ei ole kaebuse lisas 17 toodud tooteid veebilehel
avaldatud nimekirjast kustutanud ega eemaldanud ega kavatse ka sellist toimingut teha, kui
teate esitajad toovad jätkuvalt konkreetseid tooteid võõrandamiseks Eestisse. Nähtuvalt
Terviseameti 30.04.2025 e-kirjast kaebajale on Terviseamet selgitanud, et Terviseamet
kustutab teated, andes sellest kavatsusest teate esitajale eelnevalt teada ehk nõuetele
mittevastavate teadete kustutamised teate esitajale ei saa tulla üllatusena. Sisuliselt tähendab
eelnev, et kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ka hilisemalt, kui vastustaja
teavitab teate esitajat, millised teated jäetakse avaldamata või kustutatakse. Asjakohane on ka
vastustaja selgitus, et Terviseameti veebilehel olevas nimekirjas avaldatud toodetele ei ole
antud müügiluba. Kaebajale võib tekkida Terviseameti veebilehel teabe avaldamata jätmise
või kustutamisega negatiivne mõju toodete importimisel ja edasimüümisel Eestis. Kuigi
direktiiv pole otsekohalduv, on direktiivi 2014/40/EL art 23 lg-s 2 sätestatud, et toodet ei tohi
turule viia, kui teavitamiskohustus pole täidetud. See aga ei tähenda, et kaebajal puuduks
hiljem tõhus viis oma õiguste kaitseks. Halduskohtus saab vaidlustada nii toimingut kui ka
haldusakti (HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2).
Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 2 on kohustamiskaebuse esitamise eelduseks vastustaja
keeldumine. Praegusel juhul ei ole vastustaja keeldunud nimetatud tooteteateid läbi
vaatamast, mistõttu on kohustamisnõue (kohustada vastustajat läbi vaatama 5 tubakatoote
teavitusi) esitatud ennatlikult ning kuulub tagastamisele. Ka alternatiivselt esitatud
kohustamisnõuded on esitatud juhuks, kui keelamiskaebus kaotab menetluse jooksul oma
aktuaalsuse. Seetõttu ka alternatiivsed kohustamisnõuded on esitatud ennatlikult.
Praeguste asjaolude valguses ei ole kaebajal subjektiivset õigust põhiseaduslikkuse
järelevalvemenetluse algatamiseks, vaid vastav õigus on konkreetse kohtuvaidluse raames
kohtul (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3).
Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus, kui kaebus kuulub selle esitajale
tagastamisele. Esialgse õiguskaitse määruse alusel ei ole võimalik algatada põhiseaduslikkuse
järelevalve menetlust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.11.2015
määrus nr 3-4-1-28-15; 20.11.2017 määrused nr 5-17-33, 5-17-40 ja 5-17-41) ja taotlus jääb
rahuldamata. Lisaks on õiguskantsler andnud 02.04.2025 kirjas nr 6-1/250077/2502390
seisukoha, et tooteteate läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivumäära (sh uute toodete puhul
5000 eurot) võib pidada proportsionaalseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks
esineb ülekaalukas avalik huvi. Teate eesmärk on anda pädevatele asutustele teavet toote
koostisosade ja tootest eralduvate ainete kohta. Selle teabe alusel saavad asutused
(Terviseamet) hinnata toote atraktiivsust, sõltuvust tekitavat toimet, mürgisust ja nendega
seotud terviseriske ning tagada, et üldsusel oleks teave toote koostisosade kohta (direktiivi
2014/40/EL põhjenduspunktid 13 ja 14). Tegemist ei ole määraga, mis oleks väljasuretava
5(9)
3-25-1310
iseloomuga ja muudaks uute toodete turuleviimise sisuliselt võimatuks (vt Riigikohtu üldkogu
21.01.2014 otsus nr 3-4-1-17-13, p 43).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. OÜ SIGARI MAJA palub 27.05.2025 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu
12.05.2025 määrus tühistada.
Tubakatoodete teavituste kustutamine puudutab kaebaja õiguseid, sh kaebaja
ettevõtlusvabadust, tulenevalt tubakatoodete tarne spetsiifikast. Kuna tubakatoodete
teavitused esitatakse tubakatootjate poolt kaebaja palvel, nõuab enamik tubakatootjatest, et
kaebaja kannaks riigilõivudega seonduva kulu. Kaebajal on kaebeõigus, sest tal on kohustus
riigilõivu aluseks olevaid teavitusi esitada ning riigilõive tasuda. TubS §-i 104 tuleb
tõlgendada koos TubS § 10 lg-tega 1 ja 6, mis kohustab kaebajat esitama tubakatoodete
teavitusi, mille eest tasutakse riigilõivu. Vastasel juhul ei lange teavitamiskohustust täitma
kohustatud isikud ja teavitajad kokku, mis ei saanud olla seadusandja eesmärgiks. Kuna
välisriigi tubakatootjad täidavad teavitamisega tubakatoodete maaletooja ehk kaebaja
kohustust, jäävad selle kohustusega seotud kulud kaebaja kanda. Seega ei saa väita, et
kaebajal ei ole kaebeõigust, sest ta ei ole kohustatud riigilõive tasuma. Kaebajal on TubS §
104 lg-s 4 ja RLS § 2984 lg-tes 1 ja 3 sätestatud riigilõivude suuruse osas kaebeõigus.
Kaebajal on kaebeõigus, sest Terviseamet on kohustatud kaebuse aluseks olevaid
tubakatoodete teavitusi kustutama ning kustutamine mõjutab oluliselt kaebaja õiguseid, sh
kaebaja ettevõtlusvabadust. Teavituste kustutamisel või uute teavituste avaldamata jätmisel ei
ole jaemüüjad nõus kaebaja tooteid enda sortimenti võtma või nõuavad kaebajalt täiendavaid
kinnitusi ja tagatisi, sest jaemüüjatel ei ole võimalik veenduda asjaolus, kas kaebaja
müüdavad sigarid vastavad nõuetele; kaebaja ei saa jätkata samas ulatuses enda sigarite
sortimendi müügiga, sest riigilõivud muudavad kaebajal kasumisse jõudmise enamike toodete
puhul võimatuks.
Keelamiskaebuse eeldused on täidetud. Kaebajal on põhjust arvata, et vastustaja teeb
toimingu, s.o kustutab kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted enda tabelist. Terviseametil
puudub selles osas diskretsiooniõigus (vt TubS § 10 lg 4). Toiming rikub kaebaja õiguseid.
Kaebajal ei ole võimalik enda õigusi tõhusalt kaitsta toimingu hilisemal vaidlustamisel.
Terviseamet on väitnud, et annab kavatsusest nõuetele mittevastavate tubakatoodete teadete
kustutamisest teada teate esitajale. Samas ei ole Terviseameti hinnangul kaebaja teate esitaja
ega riigilõive tasuma kohustatud isik. See tähendab, et vastavad teated esitatakse välisriikides
tegutsevatele tubakatoodete tootjatele. Kaebaja ei ole kindel, et ta saab teadete kustutamisest
teada või see toimub õigeaegselt. Lisaks ei ole teada, kas Terviseamet kustutab teated kohe
pärast vastava teate esitamist või annab teate esitajale eelnevalt täiendava aja vastuväidete
esitamiseks. Kaebajal ei ole võimalik enda õigusi kaitsta ka Terviseameti veebilehel
tubakatoodete teadete kustutamise vaidlustamisega, kuna selleks hetkeks on kaebajale juba
kahju tekkinud.
Kohustamisnõude tagastamiseks ei ole alust. Olukorras, kus haldusorgani keeldumine
toimingu tegemisest on ilmselge, ei ole enne kohtusse pöördumist vaja eelnevalt
haldusorganile nõuet esitada. On selge, et Terviseamet ei vaata tubakatoodetega seonduvaid
teavitusi läbi enne, kui nende eest on tasutud riigilõiv. Seega keeldub Terviseamet
tubakatoodete läbi vaatamisest vastava taotluse esitamisel, kui kaebaja ei ole tasunud
riigilõivu. Sellises olukorras riivab kohustus pöörduda enne kohtusse pöördumist
haldusorgani poole ebaproportsionaalselt kaebaja õigust pöörduda enda õiguste kaitseks
kohtusse (PS § 15) ning HKMS § 46 lg 2 tuleks jätta kohaldamata.
6(9)
3-25-1310
Kuna kaebuse tagastamiseks ei ole alust, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
9. Terviseamet palub 16.06.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kuna kaebaja ei ole ühegi tubakatoote kohta teavitust ise esitanud, vaid seda on teinud
tubakatootjad, puudub kaebajal riigilõivu tasumise kohustus (vt TubS § 104 lg-d 2 ja 4) ning
kaebajal ei ole kaebeõigust.
Kui kaebaja näol on tegemist tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toova ettevõtjaga, on tal
teadete esitamise kohustus. Samas ei ole kaebaja kuni käesoleva ajani ühtegi teadet esitanud.
Kui kaebaja on tootjaga omavahel kokku leppinud, et kaebaja tasub riigilõivud, ei tähenda
see, et kaebajale läheks üle ka tootja kaebeõigus riigilõivu suuruse osas. Lisaks saab EU-CEG
süsteemis teavitusi esitada ka tubakatoodete importija, mitte ainult tubakatoodete tootja.
Seega saab kaebaja ise oma kohustust täita ja seda ei pea tema eest tegema välismaised
tubakatootjad.
TubS § 10 lg 4 teise lause kohaselt kustutab Terviseamet oma veebilehelt seaduse nõuetele
mittevastavad teated. Riigilõivu tasumata jätmine ei muuda teadet nõuetele mittevastavaks.
Terviseamet ei kustuta teateid veebilehel avaldatud nimekirjast, kui kaebaja toob jätkuvalt
konkreetseid tooteid Eestisse ja teated ise vastavad TubS-s sätestatud nõuetele. Nimekirjast
kustutatakse teatised toodete kohta, mida turul enam ei ole. Teate hoidmise eest riigilõivu
kehtestamise eesmärk on tagada, et Terviseameti veebilehel oleksid avaldatud vaid
ajakohased andmed. Kui teate esitaja ei tasu teate hoidmise eest riigilõivu, võib eeldada, et ta
konkreetseid tooteid enam Eesti turule ei too ning teate saab nimekirjast kustutada. Enne teate
kustutamist võtab Terviseamet teate esitajaga asjaolude täpsustamiseks ühendust. Teate
esitaja saab ise aegunud teated EU-CEG andmebaasist eemaldada ning sel juhul kustutab
Terviseamet teated ka veebilehel asuvast nimekirjast.
Kaebeõigus ei saa tuleneda sellest, et jaemüüjad võivad potentsiaalselt hakata kaebajalt
täiendavaid tagatisi nõudma, kui Terviseamet kustutab teatised oma lehelt. Terviseameti
veebilehel on avaldatud teated kaebaja müüdavate toodete kohta, mida kaebaja ise esitanud ei
ole, mille eest ta ei vastuta ja mille üle tal puudub igasugune kontroll, sest eelkõige saab teate
esitaja ise teate EU-CEG andmebaasist eemaldada (mh põhjusel, et ta ei soovi tasuda
riigilõivu), ning sel juhul kustutab Terviseamet teated ka oma veebilehel olevast nimekirjast.
Terviseamet annab kavatsusest nõuetele mittevastavate tubakatoodete teadete kustutamisest
teada teate esitajale (mitte kaebajale). Selleks, et kaebaja saaks olla kindel, et ta enda poolt
turustatavate toodete nõuetele mittevastavusest või teadete kustutamisest teada saab, tuleb tal
teated ise esitada.
Kohustamisnõue 5 tubakatoote teavituse läbivaatamiseks on esitatud ennatlikult. Kaebaja ei
ole teavitusi esitanud ja Terviseamet ei ole keeldunud neid läbi vaatamast.
Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole alust, sest kaebajal puudub esialgse
õiguskaitse vajadus, kuna ta ei ole olnud ühegi teate esitaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Kaebaja on esitanud halduskohtule nõuded keelata kustutada Terviseameti veebilehel
asuva Exceli tabeli andmetest kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooted, mille eest kaebaja ei
ole RLS § 2984 lg-tes 1 ja 3 ning TubS § 104 lg-s 4 nimetatud riigilõive nõuetekohaselt
tasunud või alternatiivselt kohustada Terviseametit taastama ja avaldama Terviseameti
veebilehel avaldatud Exceli tabelis sisaldunud kõik kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatoodete
teavitused, ning kohustada Terviseametit vaatama läbi tubakatoodete teavitusi toodete ID-ga
7(9)
3-25-1310
00124-25-79927, 00124-24-82921, 00124-23-70105, 00124-23-40179 ja 00124-16-01044
osas neilt RLS § 2984 lg-s 1 nimetatud 5000 euro suurust riigilõivu tasumata.
11. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praeguses asjas ei ole täidetud HKMS
§ 45 lg-s 1 sätestatud keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumise tingimused.
Kohtumenetluses on isikul keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitamise õigus üksnes
juhul, kui on täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud kumulatiivselt eeldust ehk juhul, kui
on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, haldusakt või toiming
rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal
vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, p 11; 24.11.2017 määrus nr 3-17-
1398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada üldiselt määratletud tegevuse peale või
hüpoteetilise ohu ennetamiseks (Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 12).
Keelamiskaebuse rahuldamine eeldab selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja
rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt
Riigikohtu 10.10.2024 otsus nr 3-21-1366, p 16). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse
tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani
tegevusse.
12. Kaebaja on soovinud keelamiskaebusega vältida kaebuse lisas 17 nimetatud
tubakatoodete Terviseameti veebilehelt kustutamist. Asjas ei vaielda selle üle, et kaebaja ei
ole ise kaebuse lisas 17 nimetatud toodete osas TubS §-des 10˗103 nimetatud teavitusi
esitanud, vaid teavitused on esitanud välisriigi tubakatootjad. Kuna TubS § 104 kohaselt on
TubS §-des 10˗103 nimetatud teadete osas riigilõivu tasumise kohustus ning teate hindamise
eest tasumise kohustus vastavate teadete esitajal ja kaebaja teateid esitanud ei ole, ei ole tal
kohustust riigilõivu tasuda ega teate hindamise tasu maksta. Halduskohus on õigesti leidnud,
et kaebeõigust ei tekita asjaolu, et kaebaja ja tootja on omavahel kokku leppinud, et
riigilõivud tasub kaebaja. Seejuures on halduskohus õigesti märkinud, et Euroopa Komisjoni
juhiste1 järgi saab EU-CEG süsteemis teavitusi esitada nii tootja kui ka importija,
registreerides end eelnevalt esitaja ID saamiseks. Seega on teavituste esitamine võimalik ka
kaebajal endal, kui ta ennast registreerib.
13. Kuna kaebaja ei ole kaebuse lisas 17 nimetatud toodete teavitusi esitanud ja tal ei ole
nende teavituste osas riigilõivu tasumise ega teabe hindamise tasu maksmise kohustust, on
ringkonnakohtu hinnangul kaebaja soovinud sisuliselt kaitsta kolmandate isikute
(tubakatootjate) õigusi või (kui aktsepteerida kaebaja kokkulepete tõttu tubakatootjatega
kaebaja kaebeõigust) hoida ära üksnes hüpoteetilist õiguste rikkumist. Terviseamet on
08.05.2025 vastuses halduskohtule ja 16.06.2025 vastuses määruskaebusele selgitanud, et
kaebuse lisas 17 nimetatud tubakatooteid ei ole Terviseameti veebilehel avaldatud nimekirjast
kustutatud, Terviseamet kustutab oma veebilehelt üksnes seaduse nõuetele mittevastavad
teated (TubS § 10 lg 4 teine lause), riigilõivu tasumata jätmine ei muuda teadet ennast
nõuetele mittevastavaks ning tooteid ei kustutata, kui kaebaja toob jätkuvalt konkreetseid
tooteid võõrandamiseks Eestisse ja teated ise vastavad TubS-i nõuetele. TubS § 10 lg-st 4
tulenevalt avaldatakse Terviseameti veebilehel tooted, mille puhul on tubakatooteid
võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja täitnud
teavitamiskohustuse (TubS § 10 lg-d 1˗3). Järelikult on keelamiskaebusega tõrjutav oht
praegusel juhul üksnes hüpoteetiline ja keelamiskaebus seega lubamatu. Terviseamet on
selgitanud, et seaduse nõuetele mittevastavate tubakatoodete teadete kustutamise kavatsusest
annab Terviseamet teate esitajale eelnevalt teada. Järelikult ka juhul, kui Terviseamet alustab
toote nimekirjast kustutamise haldusmenetlust, on kaebajal võimalik oma õigusi selles
menetluses kaitsta ja vajadusel pöörduda menetluse tulemusel antava akti või toimingu
1 vt https://health.ec.europa.eu/eu-common-entry-gate-eu-ceg/step-step-guide_et
8(9)
3-25-1310
vaidlustamiseks halduskohtusse. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus keelamiskaebuse
HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud, sest HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimused
ei ole täidetud. Kuna tooteid ei ole nimekirjast kustutatud, ei ole lubatav ka toodete
taastamiseks esitatud alternatiivne kohustamisnõue.
14. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) vastustaja kohustamiseks
vaadata läbi tubakatoote teavitused toodete ID-dega 00124-25-79927, 00124-24-82921,
00124-23-70105, 00124-23-40179 ja 00124-16-01044 osas nende eest RLS § 2984 lg-s 1
nimetatud riigilõivu tasumata. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse
pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole nimetatud
toodete teavitusi esitanud ega Terviseamet nende läbivaatamisest keeldunud. Seetõttu on
kaebus nimetatud nõude osas ennatlik. Kui Terviseamet keeldub teavituste läbivaatamisest,
saab kaebaja kohtus sellise keeldumise vaidlustada ja tõstatada selles vaidluses küsimuse ka
riigilõivude proportsionaalsusest ja kooskõlast EL-i õigusega ning PS-ga.
15. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus kuulub tervikuna tagastamisele HKMS § 121
lg 2 p-i 1 alusel, ei olnud halduskohtul alust kohaldada ka esialgset õiguskaitset ning kaebaja
esialgse õiguskaitse taotlus on jäetud õigesti rahuldamata (vt HKMS § 249 lg 1).
16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 12.05.2025 määrus
muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)