3-23-1972/63 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1972

Haldusasi

A.I

kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna 24.08.2023 otsuse nr

23265002427, 22.09.2023 otsuse nr 23265736804 ja

27.11.2023 otsuse nr 23267195104 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks maksta augusti, septembri ja

novembri 2023. a eest toimetulekutoetust

Menetlusosalised

Kaebaja – A.I

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.I apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebuse lisad (dtl 1483˗1892),

15.07.2024 menetlusdokumendi lisad (dtl 2198˗2305), 14.10.2024 menetlusdokumendi

lisad (dtl 2340˗2380) ja 03.04.2025 menetlusdokumendi lisad (2398˗2400).

2. Jätta A.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.05.2024

otsus haldusasjas nr 3-23-1972 muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja K.Li nimed tähemärkidega

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 01.08.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

3-23-1972

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.I esitas 24.08.2023 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse 2023. a augusti eest

toimetulekutoetuse saamiseks.

2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 24.08.2023 otsusega nr 23265002427 taotlejale 2023. a

augusti eest toimetulekutoetuse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel

määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel

arvestatud

eluasemekulude

mahaarvamist

ületab

toimetulekupiiri.

Taotleja

rahvastikuregistrijärgne elukoht on Xxx, Tallinn (üldpind 33,6 m2) ning eluruumis elavad A.I

ja K.L. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360 eurot, perekonna sissetulek 658 eurot ja

eluasemekulud 109,77 eurot.

3. A.I esitas 17.09.2023 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse 2023. a septembri eest

toimetulekutoetuse saamiseks.

4. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 22.09.2023 otsusega nr 23265736804 taotlejale

toimetulekutoetuse SHS § 131 lg 2 alusel määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS §

133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab

toimetulekupiiri 102,44 euro ulatuses. Taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Xxx,

Tallinn (üldpind 33,6 m2) ning eluruumis elavad A.I ja K.L. Perekonna arvestuslik

toimetulekupiir on 360 eurot, perekonna sissetulek 576,60 eurot ja eluasemekulud 114,16

eurot.

5. A.I esitas 27.11.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse taotluse 2023. a novembri eest

toimetulekutoetuse saamiseks.

6. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 27.11.2023 otsusega nr 23267195104 taotlejale

toimetulekutoetuse SHS § 131 lg 2 alusel määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS §

133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab

toimetulekupiiri 146,43 euro ulatuses. Taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Xxx,

Tallinn (üldpind 33,6 m2) ning eluruumis elavad A.I ja K.L. Perekonna arvestuslik

toimetulekupiir on 360 eurot, perekonna sissetulek 658 eurot ja eluasemekulud 151,57 eurot.

7. A.I esitas 07.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis võeti menetlusse Põhja-

Tallinna Valitsuse 24.08.2023 otsuse nr 23265002427 tühistamise ja vastustaja kohustamise

nõuetes (haldusasi nr 3-23-1972), 20.10.2023 kaebuse, mis võeti menetlusse Põhja-Tallinna

Valitsuse 22.09.2023 otsuse nr 23265736804 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes

(haldusasi nr 3-23-2358), ning 23.12.2023 kaebuse, mis võeti menetlusse Põhja-Tallinna

Valitsuse 27.11.2023 otsuse nr 23267195104 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes

(haldusasi nr 3-23-2970). Tallinna Halduskohus liitis 09.04.2024 määrusega haldusasjad ühte

menetlusse haldusasja numbriga 3-23-1972.

Kaebaja leidis, et vaidlustatud otsused rikuvad tema õigusi osta endale süüa ja maksta

elamiskulude eest, mille tulemusena on kaebajal tekkinud seedehäired ja süvaveeni tromboos.

2(6)

3-23-1972

Kui kaebaja kvaliteetset toitu ei saa, siis ta sureb. Selle tulemusel jääb hooleta ka tema

hooldatav K.L ja ema S.K, kes vajab terviserikke tagajärjel hooldust. Kaebajal on õigus saada

toetust vastavalt kehtestatud toimetulekupiirile. Kaebajal on alates 2013. a-st võlgnevus

võlausaldajate ees kommunaalkulude eest 100 000 eurot. Kuna kaebajale ei tasutud

kommunaalkulude eest, siis kaebaja ei saanud Xxx korterit kasutada, sest tal ei olnud võimalik

millegi eest maksta. Kulude kokkuhoiuks viis kaebaja oma isiklikud asjad aadressile Xxx, aga

ka see võimalus võib ammenduda. Kaebaja ei saa vaidlusalust korteriomandit kasutada seal

momendil poolelioleva remondiga seoses. Kaebaja palub otsuse tegemisel arvestada taotlustes

märgitud andmetega, sh kaebaja elukoha aadressiga. Kaebaja on sunnitud elama MTÜ

Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda vabatahtlike juures ja vahel harva ka Xxx.

Kaebaja kasutas Xxx korterit üürilepingu alusel, korter kuulub MTÜ-le Abikeskuse

Spetsialistide ja Haritlaste Koda ja sinna ei saa teisi isikuid alaliselt elama võtta. E.L elab

Siidisaba tänaval ning tsiviilasja nr 2-09-49574 kohtudokumendis on K.Li aadressiks

märgitud Xxx, Tallinn. 100 eurot, mis kaebaja sai varem hooldamise eest, arvestatakse

automaatselt maha kõigist toetuse summadest ning Tallinna Linnavalitsus on otsustanud

seekord üldsegi mitte midagi maksta. 2023. a septembrikuu seisuga on kaebaja sunnitud

ajutiselt elama uuesti Xxx ruumides, kuna S.K ul oli infarkt ja ta on teadvusetult juhitaval

hingamisel. Vastasel juhul oleks Xxx korter lihtsalt tühi. Isegi kui kaebaja saaks hooldatava

raha endale, tuleks kaebajale tasuda toimetulekutoetust. Hooldatava sissetulek ei saa kuidagi

olla seotud kaebaja sissetulekuga. Kaebajal ei ole oma korterit ja tal ei ole ametlikult kuskil

elada. Lisaks on Tallinna linn alustanud tsiviilasja, et ise eestkostet teostada ja hooldatava

raha enda kätte saada. Seega ei saa kaebaja ka hooldatava tasu.

8. Tallinna linn palus jätta kaebused rahuldamata.

Kaebaja taotlustes esitatud andmed on ebatäpsed, ebausaldusväärsed ja eksitavad. Vastustaja

töötajad kontrollisid taotlustes esitatud andmeid ning kinnitust on leidnud, et kaebaja elab Xxx

koos K.Liga. Nii hooldajatoetus kui ka K.Li pension laekub E.L arveldusarvele, kes võtab

K.Liga seotud pensioni ja toetused välja ning annab need allkirja vastu üle kaebajale. Xxx

korteri omanik on alates 14.11.2009 MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda, mille

tegelik kasusaaja ja ainuke juhatuse liige on kaebaja. Varem oli korteri omanik kaebaja. UÜ

Wistare tegelik kasusaaja ning täisosanik on kaebaja. Kaebajaga on e-äriregistri andmetel

seotud veel UÜ Unbroken, UÜ Global Management Services, MTÜ Arengufondi

Ühisrahastuse Investorite Föderatsioon, OÜ Wisteria (kustutatud) ja UÜ Veirtec (kustutatud).

Xxx puhul on tegemist garaažiga (10 boksi), mille omanikuks on Xxx Garaažiühistu. Kaebaja

taotlustele lisatud arvetelt ei ole tuvastatav, et kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud arveid

maksmata. Küll on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab endaga seotud ettevõtete kaudu

iseendale arveid. Kaebaja tasub arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja vanemate

poolt kui ka kaebajaga seotud ettevõtete kontode kaudu (nt UÜ Wistare kaudu). Taotlustele

lisatud Swedbank AS muutumatu seisuga konto väljavõte ei ole asjakohane, sest kaebaja

hoiabki kontot teadlikult tühjana, et esitada seda taotluste esitamisel. Kaebaja pidi teadma, et

tal tuleb esitada tõeseid andmeid kogu leibkonna kohta.

9. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Vaidlus on selles, kas kaebaja elas toimetulekutoetuse taotluste esitamise ajal üksi või koos

K.Liga. Kuna taotluste lahendamisel tuli arvestada augustis, septembris ja novembris

tasumisele kuuluvaid arveid, on oluline ka see, kus ja millises leibkonnas kaebaja elas juulis,

augustis ja oktoobris 2023 (vt SHS § 133 lg 1). Kohus on haldusasjades nr 3-23-98, 3-23-363,

3-23-733 ja 3-23-1884 leidnud, et esitatud tõendite põhjal järeldas vastustaja õigesti, et

kaebaja elas Xxx korteris koos K.L iga ühe leibkonnana. Praeguses asjas tugineb vastustaja

3(6)

3-23-1972

suures osas samadele tõenditele nagu varasemates kohtuasjades ning on lisanud ka tõendeid

selle kinnituseks, et olukord ei olnud augustis, septembris ega novembris 2023 muutunud.

Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et 2023. a jaanuaris on läbi viidud kaks kodukülastust,

mille tulemusel vastustaja tuvastas, et kaebaja elab koos K.Liga ühe leibkonnana. Põhja-

Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse töötajate poolt on

04.01.2023 koostatud hindamisakt kahe samal päeval tehtud kodukülastuse kohta Xxx

korterisse. Akti järgi sotsiaaltöötajad korterisse ei pääsenud. Esimesel külastusel kell 10.30

rääkisid nad kaebaja emaga (S.K), kes lubas kaebajale teada anda, et sotsiaaltöötajad tulevad

tagasi. Kell 14.00 naastes kohtuti kaebaja ema, kaebaja ja K.Liga. Kaebaja käitus ärritunult ja

kutsus kohale politsei. Kaebaja ja sotsiaaltöötajad lahkusid enne politsei saabumist (vt ka

sotsiaalteenuste talituse juhataja K. Kelleri 05.01.2023 e-kiri, milles on kajastatud eelmise

päeva kodukülastusi). Sotsiaalteenuste talituse 17.01.2023 kodukülastusaktis K.Li ema ja

eestkostja E.L juures käigu kohta on kajastatud E.L ütlusi, mille järgi K.L ja A.I elavad koos.

E.L annab K.Li arvele tuleva raha A.I-le K.Li elamiskulude katmiseks. Kuna E.L keeldus

raha kaebajale Xxx viimast, on detsembri- ja jaanuarikuu rahad endiselt tema käes ootel.

Vastavad asjaolud nähtuvad lisaks Kristiine Linnaosa Valitsuse otsusest nr 5-10.3-1/1474.2,

millega otsustati seada hooldus K.Lile. K.Li elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud

Kristiine linnaosa täpsusega, tegelik elukoht on Xxx ja hooldajaks määrati talle kaebaja.

Nimetatud otsusest nähtub, et kaebaja elab koos K.Liga aadressil Xxx. 26.04.2023

hindamisakti järgi laekub hooldajatoetus 100 eurot ja K.Li pension E.L kontole. E.L annab nii

toetuse kui ka pensioni A.I kätte allkirja vastu. Lisatud on A.I allkirjastatud sedelid, mille

järgi on A.I vastu võtnud K.Li rahad (tähistatud kui pension, puue, toetus, hooldus) märtsis ja

aprillis. Novembrikuu 2023. a toimetulekutoetuse taotluse lahendamise ajaks oli lisandunud

veel 27.10.2023 Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt

koostatud hindamisakt, mille kohaselt leidis kinnitamist asjaolu, et K.L elab koos kaebajaga

aadressil Xxx korteris. Vaidlustatud otsuste järgi on kaebaja rahvastikuregistrijärgne elukoht

endiselt Xxx, Tallinn.

Kohus kontrollis e-kinnisturaamatust, ehitisregistrist ja äriregistrist vastustaja esitatud

andmete õigsust. Xxx asuva korteriomandi omanik on alates 14.11.2009 MTÜ Abikeskuse

Spetsialistide ja Haritlaste Koda, mille tegelik kasusaaja ja ainuke juhatuse liige on kaebaja.

Varem kuulus korter kaebajale. Xxx asub garaaž (10 boksi), mille omanik on Xxx

Garaažiühistu. Kaebaja on ka UÜ Wistare täisosanik ja tegelik kasusaaja. Novembrikuu 2023

taotluse juurde on kaebaja lisanud UÜ Veirtec arve, mille kohaselt on arve aluseks A.I Xxx

korteri 02.09.2019 sõlmitud üürileping. UÜ Veirtec on 03.01.2024 äriregistrist kustutatud.

Kuni kustutamiseni oli UÜ Veirtec tegelikuks kasusaajaks M.K ning usaldusühingu aadressiks

oli Xxx, Tallinn. Mille alusel UÜ Veirtec Xxx korteri (mis kuulub MTÜ-le Abikeskuse

Spetsialistide ja Haritlaste Koda) kasutamise eest arveid esitas, taotlusest ei nähtu.

Vastustaja esitatud tõendid on omavahel kooskõlas ning kinnitavad kogumis, et kaebaja elas

vaieldavas ajavahemikus Xxx korteris koos K.Liga. Seda, et kaebaja ja K.L moodustasid

praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajal endiselt leibkonna, kinnitab asjaolu, et A.I

on võtnud E.Llt vastu K.Lile laekunud sissetulekud tema elamiskulude katmiseks. Samuti

kinnitavad seda kaebaja enda väited nii ühistest puhkustest kui ka sellest, et plaanitakse koos

Eestist lahkuda. K.L tuleb lugeda kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7

p 3 alusel. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit eeltoodud asjaolude ümber

lükkamiseks. Kaebaja väited Xxx elamiskõlbmatusest ning sellest, et kaebaja elab Xxx ehk

garaažis, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja võib küll ilmselt viibida nii Xxx aadressil

kui ka oma emale kuuluvas korteris Xxx, kuid see ei muuda neid seaduse mõttes veel kaebaja

elukohtadeks. Samuti ei tähenda see, et kaebajat ja K.Li ei tuleks lugeda üheks leibkonnaks

SHS § 131 lg 7 p 3 mõttes.

4(6)

3-23-1972

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et isegi kui K.Li sissetulekut tuleks arvestada, siis

ikkagi tuleks kaebajale maksta toimetulekutoetust, kuna kaebajal on üürivõlgnevus üle 100

000 euro. SHS ei võimalda võlgnevusi varasemate perioodide eest eluasemekulude hulka

arvata (vt SHS § 133 lg 7). Ka UÜ Veirtec arvel on märgitud võlgnevused varasemate

perioodide eest, kuid neid ei saa eluasemekulude hulka arvata (vt SHS § 133 lg 7). Arve järgi

on septembri 2023 üüri- ja kommunaalkulud 350 eurot, kuid arve viimase rea järgi kuulub

tasumisele 120 274 eurot. Seejuures täiesti ebaselge on UÜ Veirtec seos Xxx

korteriomandiga. Lisaks on kaebaja kohtule korduvalt väitnud, et ta Xxx ruume üürilepingu

alusel elamiseks kasutada ei saa, kuigi on ise taotlenud sama korteriga seotud eluasemekulude

kompenseerimist.

Oluline pole, et kaebaja enda loodud ja juhitud MTÜ, kellele Xxx korter kuulub, pole

koostanud kirjalikku dokumenti, mille järgi K.L võib korteris elada. Kaebaja selline väide

viitab, et kaebaja pole käitunud toimetulekutoetuse menetluses heauskselt. Samuti näitab

kaebaja pahausksust ja soovimatust võimaldada vastustajal toetuse taotluse menetlemiseks

olulisi asjaolusid täiendavalt kontrollida see, et ta käitus 04.01.2023 kodukülastusele tulnud

ametnikega ärritunult ja kutsus neile politsei (vt ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) §

21 lg 1 p-d 1 ja 3). Kohus leidis ka varasemates otsustes, et kaebaja on olnud pahauskne, jättes

vastustajale esitamata tõesed andmed oma leibkonna suuruse kohta. Seetõttu on tema õigus

hüvitist saada lõppenud ka SÜS § 19 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel (vt otsus asjas nr 3-23-98, p 15 ja

asjas nr 3-23-363, p 22).

Kuna K.L elas enne vaidlusaluste toimetulekutoetuse taotluste esitamist koos kaebajaga ning

kaebajat ning K.Li tuleb pidada ühe leibkonna liikmeteks, tulnuks vastav info märkida ka

toimetulekutoetuse taotlusesse. Kuna kaebaja seda ei teinud, on vastustaja õigesti leidnud, et

esineb alus toetuste mittemaksmiseks SHS § 131 lg 2 alusel. Samuti lähtus vastustaja

põhjendatult nendest eluasemekuludest, mis olid arvete alusel arusaadavalt tõendatud, ning

leidis õigesti, et leibkonna sissetulek ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist

toimetulekupiiri otsustes näidatud summades (SHS § 131 lg-d 2˗4; 2023. a riigieelarve

seaduse § 2 lg 6 p 2). Lisaks tuleb keeldumise alus SÜS § 19 lg 1 p-dest 2 ja 3. Ka sel

põhjusel oli vastustajal õigus kaebajale vaidlusalust toetust mitte maksta.

Kuigi vaidlustatud haldusakt on põhjendamispuudustega, ei too see kaasa kaebuse rahuldamist

(vt HMS § 58), sest otsuse tühistamisel tuleks vastustajal välja anda täpselt samasisuline uus

otsus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. A.I palub 05.06.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega

rahuldada tema kaebus.

Vaidlustatud otsustega on kaebaja jäetud ilma igasuguse rahalise toetuseta, mille tulemusel on

kaebaja tervisekahjustus (süvaveeni tromboos) ägenenud. Pärast K.Li surma ei saa kaebaja

enam ka 100 euro suurust toetust. Kaebaja ei saanud Xxx eluruumi kasutada alates sinna

sissemurdmisest 2023. a-l ja korteri remont on jätkuvalt pooleli. Kaebajal polnud millegi eest

maksta kommunaalkulusid. Kaebaja on töömeestele võlgu. Lisaks oli kaebajal vaja kokku

hoida, et üle 100 000 euro suurune võlgnevus veelgi suuremaks ei paisuks. Kokkuhoiu mõttes

elas ta tuttavate juures ja pärast seda, kui tema ema 2023. a juulis infarkti sai, siis ka ema

juures hooldamise vajaduse tõttu.

5(6)

3-23-1972

11. Tallinna linn palub 10.10.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäädes

varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja märkis 24.08.2023, 22.09.2023 ja 27.11.2023

taotlustes, et ta elab aadressil Xxx või Xxx ning toimetulekutoetuse määramisel arvesse

võetavaid teisi isikuid ei ole. Vastustaja kontrollis esitatud andmeid ning kinnitamist leidis, et

need on ebatäpsed ja eksitavad. Kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja on määratud K.Li

hooldajaks ja elab aadressil Xxx koos K.Liga. Vastustajal tuli lähtuda tegelikust faktilisest

olukorrast. Kuna kaebaja jättis vajalikud andmed, dokumendid ja tõendid esitamata, tuli jätta

toimetulekutoetus SHS § 131 lg 2 alusel määramata. Kaebajale pidi hiljemalt Tallinna

Halduskohtu 29.05.2015 otsusest nr 3-14-51230 olema teada, et tal tuleb esitada tõesed

andmed kogu leibkonna kohta (vt lisaks nt haldusasjad nr 3-23-363, 3-23-733, 3-23-1623).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud hulgaliselt dokumente, mis osaliselt on juba

esitatud halduskohtus ja on ka asjassepuutumatud ˗ apellatsioonkaebuse lisad (dtl 1483˗1892),

15.07.2024 menetlusdokumendi lisad (dtl 2198˗2305), 14.10.2024 menetlusdokumendi lisad

(dtl 2340˗2380) ja 03.04.2025 menetlusdokumendi lisad (2398˗2400). Ringkonnakohus

keeldub nende vastuvõtmisest HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 2 alusel.

13. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata jätta. Halduskohtu otsus

on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda

neid (HKMS § 201 lg 4). Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuses hinnanud õigesti

tõendeid ja nõustunud nende pinnalt vastustaja seisukohaga, et K.L oli vaidlustatud otsuste

tegemise ajal kaebaja perekonnaliige SHS § 131 lg 7 p-i 3 tähenduses kui muu isik, keda seob

kaebajaga ühine majapidamine. Vastustaja ja kohus on hinnanud õigesti ka kaebaja

eluasemega seotud kulusid, väited võlgadest seonduvalt remondi ja üüriga on tõendamata.

Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud väiteid ega tõendeid, mis seaks halduskohtu

hinnangu õigsuse kahtluse alla. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlustatud

otsuse tegemisel teinud muid vigu, rikkunud haldusmenetluse norme või vääralt kohaldanud

õigust.

14. Kohtuistungi korraldamine halduskohtus ja ringkonnakohtus ei olnud vajalik.

Toimetulekutoetuse määramine toimub valdavalt dokumendipõhiselt ja asja lahendamiseks oli

esitatud piisavalt tõendeid. Samuti on samas küsimuses kaebaja kohta olemas ulatuslik

kohtupraktika. Kohturessursi mõistliku kasutamise vajadus kaalus üles kaebaja huvi

kohtuistungi pidamiseks.

15. Halduskohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg

2). Seepärast ei oma asja lahendamisel tähendust sündmused ja asjaolud, mis tekkisid pärast

vaidlustatud aktide andmist (K.Li ja kaebaja ema surm). Ringkonnakohtule esitatud

menetlusdokumentides on kaebaja esitanud suure hulga segaselt sõnastatud väiteid ja

argumente seoses Tallinna linna organite, samuti politsei tegevusega, mis ei ole seotud siinse

vaidluse esemega ja milles käsitletud asjaoludel ei ole tähtsust küsimuses, kas vaidlustatud

otsused kaebajale toimetulekutoetuse määramisest keeldumisel olid õiguspärased.

Ringkonnakohus jätab need argumendid tähelepanuta.

16. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1)

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)