2-23-132754/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-132754

KOHTUOTSUS

(TÄIENDAV OTSUS)

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-132754

Täiendava otsuse aeg

17.06.2025

Täiendatava otsuse

avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.05.2025 Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus X vastu

võlgnevuse väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1775,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Kolmas isik: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Menetlustoiming

Otsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga

RESOLUTSIOON

1. Täiendada käesolevas tsiviilasjas 09.05.2025. a tehtud kohtuotsust kirjeldava ja

põhjendava osaga.

2. Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 09.05.2025. a tehtud otsuse osa.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

Tsiviilasi nr 2-23-132754

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 01.12.2023 Harju Maakohtule hagi X

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.06.2019

tarbijakrediidilepingu nr 7047157045, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Lepingus lepiti

kokku aastases intressimääras 29,90% ja krediidi kulukuse määras 37,48%. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 10.03.2023 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 24.03.2023 võlgnevuse

tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.12.2022,

10.01.2023, 10.02.2023, 10.03.2023. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles hageja 25.03.2023 kostjaga lepingu üles. Kostjalt on toimunud hagejale

laekumisi, mis on arvestatud põhiosa katteks 934,37 eurot.

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1065,63 eurot;

intressi 110,16 eurot; laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot; hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 219,11 eurot ning edasiulatuva viivise

määraga 29,90% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis on

kostja põhisosa hagejale tasunud. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 2000 eurot ning on

teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2768,62 eurot. Ühtlasi märkis hageja, et TF

Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas käesolevas kohtumenetluses olevad nõuded Rediem

Capital AB-le. Hageja taotleb hageja asendamist või alternatiivselt kaasamist.

2. Kohus tegi 09.05.2025. a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt järgmise

resolutsiooniga: 1) Kaasata menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel Rediem Capital AB;

2) Jätta hageja hagi kostja vastu kostja ja hageja 17.06.2019. a sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr 7047157045 (nõuded loovutatud Rediem Capital AB-le) tulenevalt

rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu; 3) Jätta menetluskulud

hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kolmanda isiku kulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167

lg 2). Määrata, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Hageja taotles 21.05.2025, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava

osaga.

PÕHJENDUSED

4. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või

põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati talle

kätte 15.05.2025. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava

otsuse kättetoimetamisest arvates.

Tsiviilasi nr 2-23-132754

5. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

6. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). 25.09.2024. a seisukohas märkis hageja, et loovutas

13.09 kohtumenetluses olevad nõuded Rediem Capital AB-le. Hageja taotles hageja

asendamist või alternatiivselt kaasamist. Kohus selgitas, et TsMS § 210 lg 2 kohaselt

vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine

kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Lg 3 kohaselt

õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja

nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja

nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna

õiguseelneja poolel. Kostja nõusolekut ei andnud hageja asendamiseks. Eeltoodust tulenevalt,

kuivõrd hageja on tõendanud, et nõue on loovutatud Rediem Capital AB-le, kaasab kohus

isiku kolmanda isikuna (TsMS § 210 lg 3, TsMS § 213 lg 1).

7. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu

rahuldamisele, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

8. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal vahel 17.06.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 7047157045.

Kohtule on esitatud kostja poolt 16.06.2019 digitaalselt allkirjastatud krediidileping

(hagiavalduse lisa 1, dtl 29-39), digiallkirja konteineris on tarbijakrediidileping nr

7047157045, kus on toodud VÕS § 404 ja 405 andmed.

9. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

10. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,48% aastas. Finantsinspektsiooni

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 37,46%. Kostjale antud laenu

krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).

11. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

12. Kohus selgitas 17.11.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja

asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 16). Hageja on vastutustundliku

Tsiviilasi nr 2-23-132754

laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha 01.12.2023. a hagiavalduses (dtl 22-24) ning

25.09.2023. a seisukohas (dtl 104-108).

13. Hinnates eeltoodud menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus,

et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav

ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline ehk et

krediidiandja oli veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi maksma enda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

14. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

15. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

Tsiviilasi nr 2-23-132754

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

17. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse

hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase

tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning

millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse

suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis

peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

18. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja

teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda

seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes

tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja selgituste kohaselt on laenuandja kontrollinud

maksehäireregistrit, mille kohaselt ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi

maksehäiret. Hageja märkis, et kostja sissetulekuid on kontrollitud pangakonto väljavõtte

alusel, lisaks on tehtud päring Pensioniregistrisse. Arvestades kostja sissetulekuid ja

laenulepingu kuu osamakset (67,48 eurot) leiti, et kostja oli maksevõimeline osamakseid

tasuma.

19. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, kas ja

kuidas krediidiandja hindas kostja tegelikke majapidamiskulusid ja finantskohustusi. Kuigi

hageja on väitnud, et krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja sissetulekuid

pangakonto väljavõtte ning Pensioniregistri andmete alusel, ei ole hageja esitanud kohtule

analüüsi ega selgitusi selle kohta, milliste konkreetsete andmete ja näitajate põhjal hinnati

kostja maksevõimet. Kohtule ei ole esitatud teavet selle kohta, millist infot küsis krediidiandja

kostjalt laenutaotluse esitamise käigus ning milliseid andmeid kostja enda sissetulekute,

majapidamiskulude ja muude kohustuste kohta esitas. Samuti ei ole hageja välja toonud, mis

on see sissetulek, millega arvestati maksevõime hindamisel. Hoolimata sellest, et

krediidiandja viitab maksehäirete puudumisele ja pangakonto väljavõtte kontrollimisele, ei

piisa üksnes konto väljavõtte küsimisest ega üldsõnalisest viitest, et kontroll toimus.

Puuduvad andmed selle kohta, millised konkreetsed kululiigid tuvastati pangakonto

väljavõttest, kuidas neid kulusid hinnati ning kuidas järeldati, et kostja suudab igakuist

laenumakset (67,48 eurot) tasuda arvestades kõiki muid jooksvaid rahalisi kohustusi. Samuti

ei ole kohtule esitatud teavet selle kohta, kas kostjal esines muid finantskohustusi ning kuidas

krediidiandja nende olemasolu tuvastas ja hindas. Kohus selgitas eeltoodut põhjalikult

17.09.2024. a kirjas ning andis hagejale võimaluse tuua välja kõik asjaolud ja tõendid selle

kohta, kuidas krediidiandja maksevõimelisust kontrollis. Hageja seda ei teinud.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat

kontrolli praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal ei saa jõuda

Tsiviilasi nr 2-23-132754

järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet täideti 17.06.2019. a

tarbijakrediidilepingu nr 7047157045 sõlmimisel.

21. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

22. Hageja on 25.05.2024. a menetlusdokumendis (dtl 109) selgitanud, et kostja sai

krediiti 2000 eurot ning tegi tagasimakseid 2768,62 euro ulatuses. Olukorras, kus kohus leiab,

et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, märkis hageja, et kostja on

hagejale nõude tasunud.

23. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, on kostja hagejale nõude tasunud. Kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude kindlaksmääramine

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, ei

ole tal tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt

kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

26. TsMS § 167 lg 2 sätestab, et kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud

iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Eeltoodust tulenevalt jäävad kolmanda isiku kulud

tema enda kanda.

27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik