2-24-138943/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-138943

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi F.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

678,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital,

registrikood

11919806

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: F.P; isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht

xxxxxxxxxxx-xxxxxxx, e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista F.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja TKM Finants AS-i

vahel 02.04.2024. a sõlmitud ostulimiidi lepingu nr 423825-1 alusel:

2.1 põhivõlgnevus 460,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 93,90 eurot ja

sissenõudekulud 15 eurot;

2.2 viivis 0,065% tasumata põhivõlgnevuse jäägilt päevas alates 21.03.2025. a kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta F.P kanda.

4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 622

eurot.

5. Mõista F.P-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud 622

eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud

427 eurot.

6. F.P peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 20.03.2025. a esitatud hagis F.P-lt põhivõlgnevuse

460,04 eurot, sissenõudekulude 15 eurot ja viivise väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TKM Finants AS 02.04.2024. a ostulimiidi

lepingu, mille alusel sai kostja ostulimiidi 500 eurot kasutamiseks TKM Gruppi kuuluvates

kauplustes (Partner Kuukaart). Intressi või muid kõrvalkulusid ostulimiidile ei lisandunud.

Kostja kasutas limiiti, kuid ei tasunud esitatud arvet. Kostjale on saadetud tasulisi

meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmiskulud.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 25.07.2024. a ning loovutas oma nõude

hagejale.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.03.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kohus luges dokumendid kostjale kättetoimetatuks 28.05.2025. a tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel. Seega oli hagile vastamise viimaseks päevaks

17.06.2025. a. Kostja vastust ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus märgib, et on esitatud dokumente analüüsides jõudnud järeldusele,

et hageja nõue ei tulene tarbijakrediidilepingust. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kohustust

võtta seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise suhtes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulude 427 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja

menetluskulud 622 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 175 euro suuruse

riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka hageja maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 427

eurot, arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 622 eurot.

6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin