3-25-824/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

__

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-824

Haldusasi

OÜ Repmes kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 5. veebruari 2025. a otsuse nr

12-1/25/499 osaliseks tühistamiseks, 27. veebruari 2025. a

vaideotsuse nr 12-1/25/511-1 tühistamiseks ning

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

kohustamiseks teha toetustaotluse osas uus otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – OÜ Repmes, volitatud esindaja vandeadvokaat

Siim Maripuu

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Angelika Jürna

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Repmes kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. juulil 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Repmes (kaebaja) esitas 3. juunil 2024 mahepõllumajandusliku taime- ja

loomakasvatuse toetustaotluse nr 12-1/24/34669, millega taotles mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetust (edaspidi ka: MAHE) sh põllumassiividele 48749103099 (põllud nr:

21-1; 1-2); 48749122660 (1-1-1); 48749163881 (3-4); 48849105204 (23); 48849126335 (14);

3-25-824

48849164663 (10-3); 49049019978 (16); 49049047466 (18). Toetustaotluses oli

põllumajanduskultuuriks märgitud suvioder liblikõieliste allakülviga. Põldude otstarve ja

kasutusviis oli haljasmassiks (märge HM), s.t. niita ja saadud massi kasutada loomasöödaks,

kuna kaebaja kasvatab ca 83 lihaveist.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) korraldas 17. septembril 2024 kaebaja juures kohapealse

kontrolli ning tuvastas mahepõllumajanduse kontrolli protokolli alusel põldudel kasvamas

liblikõieliste ja kõrreliste segu.

2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 5. veebruari 2025. a

otsusega nr 12-1/25/499 OÜ-le Repmes mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse

osaliselt. Põllukultuuri, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ning põldtunnustatud

heintaimede kasvatamise ühikumääragrupis jättis PRIA taotluse rahuldamata, sest nimetatud

ühikumääragrupis oli tuvastatud 28,49 ha suurune taotletud ja kindlaksmääratud pindala

erinevus, mis tulenes põldude nr 10-3, 1-1-1, 1-2, 14, 16,18, 21-1, 23 ja 3-4 pindalast, millel

oli PTA kohapealses kontrollis tuvastanud taotletuga võrreldes madalamasse

ühikumääragruppi kuuluva põllumajanduskultuuri.

PRIA tugines toetust osaliselt määrates järgmistele õiguslikele alustele: Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 109 lg 6; maaeluministri 23.

detsembri 2022. a määruses nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (määrus nr 81) § 81

lg 3 (vt dtl 85).

3. OÜ Repmes esitas PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 peale vaide, mille

PRIA jättis 27. veebruari 2025. a vaideotsusega nr 12-1/25/511-1 rahuldamata.

4. OÜ Repmes esitas 31. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 5. veebruari 2025.

a otsuse nr 12-1/25/499 peale. Kaebaja soovib viidatud otsuse ning PRIA 27. veebruari 2025.

a vaideotsuse nr 12-1/25/511-1 tühistamist ning PRIA kohustamist teha toetustaotluse osas

uus otsus, millega rahuldatakse toetustaotlus täies mahus.

Kohus võttis 1. aprilli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse. PRIA esitas kirjaliku vastuse

kaebusele 21. aprillil 2025.

5. Kohus määras 22. aprilli 2025. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning

andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.

Menetlusosalised esitasid kirjalikus menetluses täiendavad seisukohad 13. mail 2025 ning

vastustaja esitas vastuväited kaebaja esitatule 23. mail 2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja väidab järgmist.

6.1. Põllukultuuri eest antakse MAHE toetust maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses

nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (määrus nr 81) § 7 lg 2 p 1 alusel. Määruse §

7 lg 3 sätestab lisapiirangu, mille alusel peab määruse nr 81 § 7 lg-s 2 nimetatud

põllumajanduskultuur kasvama põhikultuurina. Kohtupraktikast tuleneb, et põllukultuur peab

põllul esinema valdavas mahus, kui ei esine objektiivseid põhjendusi. Küsimus, mis ajahetkel

või ajavahemikus peab põllukultuur valdavalt põllul esinema on ebamäärasem ning

2(9)

3-25-824

õiguslikult reguleerimata. Kaebaja hinnangul on põhjendatud arvestada põllukultuuri ja

põllumajanduse peamise eesmärgiga, milleks on saagi saamine. Seega tuleks lähtuda nõudest,

et põhikultuuri esinemine põllul valdavas mahus on nõutav kuni saagi saamiseni.

6.2. Kaebaja külvas odra (põhikultuur) 2023. aasta juunis (taotluse esitamise aastale eelnenud

aastal), kuid tulenevalt erinevatest asjaoludest (liigniiskus, s.t. vääramatu jõud) ei koristanud

kaebaja 2023. aastal külvatud otra saagiks ja odra seemned jäid põllule. Kaebaja märkis 2024.

a toetustaotlusel põldudele, kus ta eelmisel aastal otra külvas, jätkuvalt põhikultuuriks odra,

kuna seal kasvas toetustaotluse esitamise hetkel valdavas mahus oder. Toetustaotluses märkis

kaebaja põldude otstarbeks ja kasutusviisiks „haljasmass“, kuna põllud rajati 2023. aastal

loomadele söödaks haljasmassi tootmiseks. Seetõttu oli põldudel 2023. aastal koos kõrrelisega

külvatud allakülviga ka liblikõielised. Kaebaja teostas osadel põldudel esimese niite 20-

21.06.2024, põllul 14 30.06.2024, põllul 10-3 20.07.2024 ning teistel põldudel 15-17.08.2024.

Põldudel 21-1; 1-2 ja 1-1-1 teostas kaebaja 01.09.2024 ka teise niite.

6.3. Põldudel kasvas kuni eelnimetatud esimese saagini (haljasmass) valdavas mahus oder.

PRIA ei ole tõendanud, et sel perioodil seal otra valdavas mahus ei kasvanud, vaid on kõigest

väitnud, et 17. septembri 2025. a seisuga tuvastas PTA põldudel liblikõieliste ja kõrreliste

segu. Ka oder on kõrreline, mistõttu võis kohapealset kontrolli teostav PTA ametnik vääralt

tuvastada, et põllul kasvas odra asemel muu kõrreline.

6.4. Kontrolli ajaks oli põllul toimunud 1-2 niidet ja osadel põldudel pärast saagi saamist

lühiajaliselt ka loomi karjatud. Ebaselgeks jääb, kuidas pärast seda oleks võimalik otra ja

kõrrelist eristada või üldse otra põldudel tuvastada. Niitmine enne 17. septembrit oli põhjus,

miks otra valdavas mahus ei olnud enam võimalik tuvastada.

6.5. Põldudel kasvas enne odrast saagi saamist (haljasmass) põllukultuur (määruse nr 81 § 7

lg 2 p 1), ning pärast odrast saagi (haljasmass) saamist oli põld määruse alusel kuni

kolmeaastane rohumaa (määruse nr 81 § 7 lg 2 p 3). Ühikumäär on mõlemal juhul sama.

Kaebaja käitus toetustaotlust esitades õigesti (märkides põhikultuuriks suviodra) ning segadus

tuleb tõlgendada kaebaja kasuks.

6.6. ELÜPS § 109 lg 6 kohaldamine ei ole korrektne, kuna kaebaja oli õigustatud saama sama

ühikumääraga toetust. Kaebaja taotles toetust määruse nr 81 § 7 lg 2 p 1 alusel. PRIA on

eksinud õige alternatiivse aluse ja ühikumäära leidmisel ELÜPS § 109 lg 6 kohaldamiseks.

Lähimaks alternatiivseks toetuse maksmise aluseks oleks pidanud kaebaja hinnangul olema

hoopis määruse nr 81 § 7 lg 2 p 3, mille alusel makstakse toetust kuni kolmeaastaste

rohumaade eest. Kaebaja ei nõustu PRIA-ga, et ta märkis vale kultuuri. Ühikumäärade tabeli

alusel oleks määruse § 7 lg 2 p 3 alusel makstava toetuse ning ka määruse § 7 lg 2 p 1 alusel

makstavaks ühikumääraks 137.70 eurot (vt ühikumäärade tabel, rida 30). ELÜPS § 109 lg 6

kohaldamine käesolevas asjas on väär ning puuduvad ka teised alused kaebaja toetustaotluse

rahuldamata jätmiseks.

6.7. Kaebaja rajas 2023. a allakülviga suviodra põllud, et need järgnevateks aastateks

valmistada ette haljamassi tootmiseks, s.t. kui tegemist ei ole suviodraga, peab kultuuriks

olema külvikorras olev kuni kolmeaastane rohumaa. Kui lähtuda PRIA väitest, et põllul

kasvas liblikõieliste ja kõrreliste segu, on PRIA käsitluse alusel tegemist rohumaaga. Seetõttu

ei ole vahet, kas kaebaja märkis põldudele suviodra (kõrreline) liblikõieliste allakülviga või

kõrreliste ja liblikõieliste segu, kuna mõlemal juhul on faktiliselt tegemist kuni kolmeaastase

rohumaaga, mille eest makstakse toetust sama ühikumääraga kui põllukultuuri eest.

Toetustaotluse esitamise ajal kasvas seal valdavalt oder. PTA soovitus toetustaotlust muuta on

eksitav, kuna kaebaja oleks oma toetustaotluses esitatud andmed valeks muutnud.

3(9)

3-25-824

6.8. Eeldusel, et õige on PRIA väide, et põldudel kasvas odra asemel liblikõieliste ja

kõrreliste segu, ei ole ainuüksi see, et kaebaja ei teinud toetustaotluse mingites lahtrites

linnukest, toetutaotluse rahuldamata jätmise aluseks. Määruse nr 81 § 7 lg 2 p 3 sätestab

faktilise, mitte õigusliku eelduse. Põld ei ole kuni kolmeaastane rohumaa, kui see on

toetustaotluses selliselt märgitud, kuid reaalselt kasvatatakse seal kultuuri näiteks tera

(seemne) saamiseks.

6.9. Vaidlustatud otsust ega vaideotsust ei saa pidada mõõdukaks. Kaebaja kui üksiku

põllumajandustootja, jätkusuutlikkuse tagamine olukorras, kus kaebaja faktiliselt täidab kõiki

toetuse saamise nõudeid, on tähtsam, kui haldusorgani poolt kaitstav ebamäärane õigushüve

või haldusakti positiivne mõju käesolevas vaidluses. Isegi kui PRIA väide põldudel kasvava

kultuuri osas on õige, pole mõistlik kaebaja taotlust jätta täies mahus rahuldamata.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.

7.1. Vaidlust ei ole, et kaebaja märkis 2024. aasta toetustaotluses üheksal vaidlusalusel põllul

kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „suvioder liblikõieliste allakülviga“. Samuti selles, et

nimetatud kultuur külvati põldudele 2023. aastal. Vaidluse all on, milline

põllumajanduskultuur kasvas tegelikult nendel põldudel 2024. aastal ning kas kaebajal oli

õigus saada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ühikumääras, mis on ette nähtud

põllukultuuride ja kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade eest.

7.2. ELÜPS § 26 lg 1 kohaselt loetakse maaelu arengu toetuse taotlus nõuetekohaseks, kui

asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning ELÜPS-s ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.

7.3. Määruse nr 81 § 7 lg 3 kohaselt peab lg-s 2 nimetatud põllumajanduskultuuri kasvatama

põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha

pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta

kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid,

või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks.

7.4. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäärade kehtestamisel on arvesse

võetud asjaomase kultuurirühma kasvatamiseks tavapäraselt tehtavate lisakulutuste suurus,

samuti saamata jäänud tulu suurus võrreldes tavatootmisega.

7.5. Taotlejal on kohustus taotluse esitamisel deklareerida, millist põllumajanduskultuuri ta

oma põllul kasvatab (määruse nr 81 § 13 lg 1 p 1). Määruse nr 71 § 11 lg 1 p 8 kohaselt peab

taotluses olema esitatud teave põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri kohta. Taotlejal on

selge õiguslik kohustus esitada oma taotluses korrektsed ja tegelikkusele vastavad andmed

kasvatatava kultuuri kohta. Määruse nr 71 § 13 lg 1 p 4 kohaselt tuleb taotlejal esitada

andmed ka selle kohta, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld.

7.6. Kaebaja seisukohad taotluses märgitud põllumajanduskultuuri osas ei ole järjekindlad –

vaides möönab ta, et tegemist oli eksitusega, kuid kohtumenetluses, et oli taotluses märkinud

kasvatatava kultuuri õigesti ja 2024. aastal kasvas põldudel põhikultuurina suvioder. See

vähendab esitatud väidete usaldusväärsust.

7.7. Väide justkui oleks 2024. aastal vaidlusalustel põldudel kasvanud põhikultuurina

suvioder, ei vasta tegelikule olukorrale ega ka põllumajanduslikule loogikale. PTA tuvastas

kontrollis, et põldudel kasvas liblikõieliste ja kõrreliste segu, mitte taotluses deklareeritud

4(9)

3-25-824

põllumajanduskultuur. Suvioder ei ole talivili, vaid üheaastane põllumajanduskultuur, mis

tuleb igal aastal sihipäraselt uuesti külvata. Kui 2024. aastal uut odrakülvi ei tehtud, ei saa

põllul kasvanud taimikut käsitleda kui 2024. aastal rajatud ja agrotehniliselt kasvatatud

põllumajanduskultuuri. Varisest (eelneval aastal maha jäänud ja tärganud seemnetest),

tekkinud taimikut ei saa pidada põhikultuuriks ning see ei vasta toetuse määramiseks

nõutavale sihipärasele tootmistegevusele. 2023. aastal külvati põldudele ka liblikõieliste

allakülv. Liblikõielised on mitmeaastased kultuurid ja jäävad põllule kasvama järgmisel

hooajal ning 2024. aastal arenesid ootuspäraselt just eelneva aasta allakülvist kujunenud

liblikõielised ja kõrrelised taimed. Selline kooslus ei vasta taotluses deklareeritud „suvioder

liblikõieliste allakülviga“ tähendusele, vaid kuulub madalama ühikumääraga rohumaade

kategooriasse. Ka juhul, kui oder jäi koristamata, ei teki sellest automaatselt järgmiseks

aastaks uus põhikultuur. 2024. aastal ei vastanud vaidlusalustel põldudel kasvanud kultuur

taotluses märgitud „suvioder liblikõieliste allakülviga“ sisule ega toetuse määramise nõuetele.

7.8. Kontrolli tulemusena tuvastati taimestik, mis oli välja kujunenud eelmisel aastal külvatud

allakülvist ja looduslikult tärganud taimedest. PTA andis selge juhise e-PRIA-s kultuur õigeks

muuta. See ei tähenda, et kaebajale oleks soovitatud esitada valeandmeid, vaid suunati viima

ebaõigeid andmeid vastavusse tegeliku olukorraga. Kaebaja oli teadlik, et taotluses märgitud

kultuur ei kajastanud tegelikkust, kuid ei kasutanud võimalust andmete parandamiseks. PRIA-

l ei olnud võimalik toetust määrata, kui tegelikkus ja taotluse sisu olid selgelt vastuolus.

7.9. PTA on määruse nr 81 § 14 lg 2 alusel pädev kontrollima mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse nõuete täitmist (§ 10) ning pole alust seada kahtluse alla PTA spetsialisti

suutlikkust eristada teravilja heintaimedest. Kontroll toimus 2024. aasta septembris, mil põllul

olev taimik oli täielikult välja arenenud ja kasvufaasis, milles pole võimalik ajada segamini

otra kui teravilja ja tüüpilisi kõrrelisi heintaimi. Kaebaja ei ole kontrolli tulemusi ka

vaidlustanud. Toetuse määramise kontekstis saab suvikultuuri käsitleda põhikultuurina vaid

juhul, kui see on taotlusaasta kevadel sihipäraselt külvatud ja kasvatatud vastavalt

agrotehnilistele nõuetele.

7.10. HM märge tehakse vastavalt põllu kasutusotstarbele, kuid see ei asenda ega muuda

tegelikku põllumajanduskultuuri.

7.11. Kaebaja deklareeris vaidlusalustel põldudel suviodra liblikõieliste allakülviga, mida

tegelikkuses ei kasvatatud. Seega loeti kogu taotletud pindala (28,49 ha) taotletud ja

kindlaksmääratud pindala erinevuseks.

7.12. Toetuse määramine kuni kolmeaastaste rohumaade kohta eeldab nii tegelikku

rohumaalist kasutust kui ka vastava teabe esitamist toetustaotluses. Andmete esitamise

kohustus tuleneb määruse nr 81 § 13 lg 1 p-st 4, mille kohaselt peab taotleja taotluses esitama

andmed, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa. Kaebaja vastavaid

andmeid ei esitanud.

7.13. Kohtupraktika on rõhutanud, et põllumajandustoetuste adressaadiks on spetsiifilises

valdkonnas tegutsevad isikud, kellel on kõrgendatud kohustus tunda toetuse saamist

reguleerivaid õigusakte ning et eksimus dokumentide õigeaegsel esitamisel ei saa anda

kaebajale eeliseid võrreldes teiste taotlejatega. Komisoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173

art 6 kohaselt vastutab toetusesaaja toetusetaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest.

Külvikorras oleva rohumaa märkimine on taotluse osa ja ainult taotlejal on pädevus otsustada

põllu kasutusotstarve. PRIA ei saa teha sisulisi parandusi taotleja eest (nt märkida põldu

külvikorras olevaks).

5(9)

3-25-824

7.14. Tuvastatud kultuur ei olnud toetatav määruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 1 toodud määras, vaid

tegemist oli madalama ühikumääraga kultuuriga, mistõttu ei vastanud taotluses märgitud

kultuur tegelikule olukorrale. Sellest tulenevalt määrati kindlaksmääratud pindalaks 0 hektarit.

Lõike 5 kohaselt jäetakse toetus täielikult rahuldamata juhul, kui taotleja taotleb toetust üle

50% suurema pindala kohta kui on tema kindlaksmääratud pindala. Kuna kaebaja taotluses

märgitud pindala (28,49 ha) ja kindlaksmääratud pindala (0 ha) erinevus moodustas üle 50%,

on PRIA õiguspäraselt ELÜPS § 109 lõigete 5 ja 6 alusel taotluse kõnesolevas

ühikumääragrupis täielikult rahuldamata. ELÜPS § 109 lõike 6 kohaldamine ei sõltu sellest,

kas kaebaja oleks olnud teoreetiliselt õigustatud saama toetust mõnes teises kategoorias, mis

kuulub samasse ühikumääragruppi. Otsustav on see, millise ühikumääraga toetust kaebaja

tegelikult taotles ning kas see vastas kontrolli käigus tuvastatud tegelikule olukorrale.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kaebaja on vaidlustanud osalise tühistamise nõudega PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr

12-1/25/499 ning taotleb ka vaideotsuse tühistamist ja tema toetustaotluse osas uueks

otsustamiseks kohustamist.

Vaidlustatud otsusega määrati kaebajale tema 3. juuni 2024. a taotluse (dtl 9-76) alusel

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust vaid osaliselt.

9. Kaebaja on taotlenud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust 9 põllumassiivile

(48749103099 (põllud nr: 21-1; 1-2); 48749122660 (1-1-1); 48749163881 (3-4);

48849105204 (23); 48849126335 (14); 48849164663 (10-3); 49049019978 (16);

49049047466 (18)), märkides kasvatatavaks põllukultuuriks „suvioder liblikõieliste

allakülviga“ (dtl 14-17).

PRIA jättis põllukultuuri, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ning põldtunnustatud

heintaimede kasvatamise ühikumääragrupis taotluse rahuldamata, kuna nimetatud

ühikumääragrupis oli tuvastatud 28,49 ha suurune taotletud ja kindlaksmääratud pindala

erinevus, mis tulenes põldude nr 10-3, 1-1-1, 1-2, 14, 16, 18, 21-1, 23 ja 3-4 pindalast, millel

PTA kohapealses kontrollis oli tuvastatud taotletuga võrreldes madalamasse

ühikumääragruppi kuuluv põllumajanduskultuur.

10. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus on ,,Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“ kliima-, keskkonna- ja

loomade heaolu kava sekkumise „Mahepõllumajanduse ökokava“ raames antav toetus, mida

makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 art 31 ja ELÜPS 4.

peatüki

1. ja 2. jao sätete alusel. Toetuse andmise täpsemad tingimused ning kord on kehtestatud

maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrusega nr 81 "Perioodi 2023-2027

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetus" (määrus nr 81).

11. Vastustaja tugines kaebaja toetustaotlust osaliselt rahuldades ELÜPS §109 lg-le 6, mis

sätestab, et kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 art

65 lg-s 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta

kehtestatud ühikumäär on suurem, kui tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud

ühikumäär, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata ning tema

toetust vähendatakse sama paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, võttes aluseks selle maa kohta

kehtestatud ühikumäära suuruse, mille kohta taotleja toetust taotles.

6(9)

3-25-824

12. Määruse nr 81 § 7 lg 2 kohaselt antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust

muu hulgas taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele ülemineku

ajal oleva mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt ühe hektari suuruse

põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri (p 1) või kuni kolmeaastase külvikorras

oleva rohumaa kohta (p 3).

Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalsed ja maksimaalsed ühikumäärad

on sätestatud määruse nr 81 §-s 3. Määruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on teravilja kasvatamise

korral ühikumäär 132 kuni 182 eurot ning p 11 järgi kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa

korral 100 kuni 150 eurot.

13. Kaebaja toetustaotluse rahuldamise vaid osaliselt tingis asjaolu, et ülal loetletuid põldudel

kohapealset kontrolli läbi viinud PTA tuvastas, et neil põldudel ei kasvanud taotluses

märgitud kultuuri – suviotra. PTA mahepõllumajanduse kontrolli protokolli KP_2405516 (dtl

77-81) kohaselt tuvastas PTA järgmist: „Külvikorras liblikõieliste ja kõrreliste segu.

2024.aastal pole esitatud andmete ja põlluraamatu andmetel külve tehtud, peale kõrvitsa.

Eelmise aasta allakülviga põldudelt on varutud silo, visuaalsel vaatlusel on taimikus nii

liblikõielist kui kõrrelist.“ Sama on märgitud ka kontrollitava esindaja selgitus, et 2024. aastal

odra külvi ega allakülve pole tehtud

14. Kaebaja on välja toonud kolm keskset vaidlusküsimust: kas kaebaja toetustaotluses oli

märgitud vale põhikultuur; kas toetustaotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud olukorras,

kus PRIA poolt väidetavalt kindlaks tehtud kultuuri eest makstaks samas ühikumääras

toetust; ja kas kuni kolmeaastaste rohumaade lahtrisse linnukese tegemata jätmise tagajärjeks

on ilmtingimata taotluse rahuldamata jätmine või toetuse rahuldamine madalama ühikumäära

alusel.

15. Määruse nr 81 § 7 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud

põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud

põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise

aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele

normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei

loeta põhikultuuriks.

Ka kaebaja ise nõustub taotluses märgitud kultuuri valdavuse nõudega. Samas väidab ta, et

PRIA ei ole tõendanud, et sel perioodil kõnealustel põldudel otra valdavas mahus ei

kasvanud, vaid et 17. septembri 2024. a seisuga tuvastas PTA põldudel liblikõieliste ja

kõrreliste segu. Kaebaja on arvamusel, et oder on kõrreline, mistõttu võis kohapealset

kontrolli teostav PTA ametnik vääralt tuvastada, et põllul kasvas odra asemel muu kõrreline.

Kohus selle arvamusega ei nõustu. PTA dokumenteeritud asjaolude põhjal (dtl 77-81) ei saa

teha järeldust nagu oleks PTA tuvastanud ebamääraselt valdavalt kasvavad kõrrelised, mida ta

ekslikult odrana ära ei tundnud. PTA on protokollis selgelt välja toonud küll nii liblikõieliste

kui ka kõrreliste kasvamise, kuid sellest ei saa järeldada, et tuvastatud oleks kõrreliste

valdavus. Seda järeldust toetab ka protokollis märgitud asjaolu, et 2024. aastal pole esitatud

andmete ja põlluraamatu järgi otra külvatud. Kaebaja vastupidist ei väida. Vastustaja on

asjakohaselt selgitanud, et suviotra kui suvivilja tuleb iga-aastaselt külvata ning veenvad ei ole

kaebaja selgitused, et kontrolli ajaks oli põllul kasvanud oder varasema aasta taimedelt

pudenenud teradest (varisest). Põhikultuuri valdavuse nõuet on kohtupraktika korduvalt

selgitanud läbi eesmärgi teha kohapealse kontrolli käigus veenvalt kindlaks, kas põllupidaja

on täitnud talle mahetootmisega seotud toetuse saamisega seotud kohustused (nt Tartu

Ringkonnakohtu 27. detsembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-1532, p 29).

7(9)

3-25-824

16. Kaebaja on seisukohal, et kuna tegemist on samaväärsete ühikumääradega, pidanuks PRIA

olukorras, kus ta pidas teravilja (odra) kasvatamist mittetuvastatuks, kaaluma, kas toetust

olnuks võimalik määrata samade põldude kui kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa eest (vt

määruse nr 81 § 7 lg 2 p-d 1 ja 3 ning § 3 lg 1 p-d 1 ja 11.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastustaja on asjakohaselt viidanud toetuse taotleja

kohustusele esitada õigeid andmeid. Vaidlust pole selles, et kaebaja on toetust taotledes

märkinud kasvatatava kultuurina suvioder liblikõieliste allakülviga. Seega on kaebajal olnud

toetust taotledes selge eesmärk, milliseks tegevuseks toetust taotleda. Teisalt on PRIA-l

pädeva haldusorganina kohustus kontrollida tegelikkuses toetusobjekti vastavust toetuse

saamise nõuetele. Vastustajale ei ole ei õigust ega kohustust otsustada toetuse määramist

kultuuride eest, millele kaebaja ise pole toetust taotlenud. Kohus nõustub vastustajaga, et

taotlejal on kohustus esitada PRIA-le tõesed andmed. Määruse nr 81 § 13 lg 1 p-s 1 viidatud

maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 11 lg 1 p-st

8 tuleneb kohustus esitada taotluses ka põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus.

Vaidlust pole selle üle, et kontrolli käigus tuvastatu pinnalt selgitas PTA kaebajale vajadust

põldudel kasvav kultuur õigeks muuta (kontrolli protokolli lk 1; dtl 77). Kaebaja ei ole sellist

muudatust PRIA elektroonilises süsteemis teinud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et taoline

soovitus suunanuks teda valeandmeid esitama. Vaid vastupidiselt, nagu selgitab ka vastustaja,

oli eesmärk viia toetustaotluse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Seega tuli vastustajal

lähtuda taotluse esitamisel märgitud kultuurist ning alusetu on kaebaja etteheide, et vastustaja

on teinud ebaproportsionaalse otsustuse, jättes kaalumata alternatiivse võimaluse toetust

määrata. Kohtu hinnangul puudus vastustajal selline valikuvõimalus hoolimata isegi sellest, et

määruse nr 81 § 3 p-des 1 ja 11 sätestatud ühikumäärad on teatud vahemikus samaväärsed.

17. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ning

pole ka ilmnenud vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid tingida selle otsuse tühistamise.

Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kohtu arvates ei ole vastustaja eksinud ka

vaideotsuse tegemisel ega teinud seejuures menetlusvigu, mis kaebaja õigusi iseseisvalt

rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tühistamiseks.

Rahuldamata jääb ka toetustaotluse osas uue otsuse tegemiseks kohustamise nõue, kuna pole

täidetud üks kohustamisnõude rahuldamise esmaseid eeldusi – vastustaja tegevuse

õigusvastasus (vt riigivastutuse seaduse § 6).

Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Vastustaja ei ole kulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud, mistõttu jäävad tema kulud

HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(9)

3-25-824

Sirje Kaljumäe

kohtunik

9(9)