2-25-6812/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6812

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

M. P. maksejõuetusavaldus

Võlgnik: M. P. (isikukood XXX)

Usaldusisik: Kersti Kägi (e-post kersti.kagi@roedl.com)

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku M. P. (isikukood XXX) pankrot 20. juunil 2025 kell

09:15.

2. Nimetada M. P. pankrotihalduriks Kersti Kägi.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 08.07.2025 kell 11:30. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Kohustada võlgnikku M. P. andma võlgniku vanne 08.07.2025 kell 11:30 enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Algatada M. P. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

12. Määrata usaldusisiku Kersti Kägi tasuks 2122,80 eurot (käibemaksuga), mis mõista

välja võlgnikult M. P. usaldusisiku Kersti Kägi kasuks.

13. Hüvitada usaldusisik Kersti Kägile kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 966,24

eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole EEXXX.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. M. P. (võlgnik) esitas kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kohus võttis 14.05.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Kersti

Kägi.

3. Usaldusisik esitas 03.06.2025 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga, mille

kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku arvelduskontode jääk on ca 20 eurot.

Võlgniku nimele on registreeritud sõiduk Kia Ceed, mis on võlgniku sõnul teadmata kadunud

pärast 2020. aastal Rootsis toimunud liiklusõnnetust. Usaldusisiku hinnangul on sõiduki väärtus

seega 0 eurot. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 1400 eurot, mis

tuleneb juhutöödest ehitusel. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub. Võlgnikule kuuluvad II

pensionisamba osakud (hetke)väärtusega 10 378,32 eurot. Kuivõrd II pensionisamba osakud ei

ole likviidne vara, mida pankrotivarana käsitada, ei saa neid osakuid arvestada võlgniku varana.

Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub. Teadaolevad kohustused moodustavad kokku

vähemalt 56 997,95 eurot, millest enamik on täitemenetluses. Lisaks eeltoodule tõi usaldusisik

esile, et võlgnik vormistas 2022. aastal endale kuuluva sõiduki Ford Ranger venna nimele.

Sõidukit kasutab võlgnik, kes on ka tasunud kõik sõidukiga seotud kulud. Samuti nähtuvad

võlgniku arvelduskonto väljavõtetelt suures summas sularaha sissemaksed.

4. Kohus küsis võlgnikult ja usaldusisikult selgitusi selle kohta, miks ei ole võimalik võlgniku

venna nimele vormistatud sõiduki omanikukannet kohe muuta. Võlgnik märkis, et

omanikukande muutmisel tuleb tasuda registreerimismaks suurusjärgus 1500 eurot, mille

tasumiseks võlgnikul raha ei ole.

5. Kohus vaatas maksejõuetusavalduse läbi kohtuistungil, mis toimus 19.06.2025. Kohus arutas

istungil võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku majanduslikku seisu ning usaldusisiku aruandes

esile toodud asjaolusid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

6. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

7. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

8. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

9. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav

vara sisuliselt puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 56 997,95 euro ulatuses, millest

enamik on täitemenetluses (vt ülal, p 3). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma

sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita. Võlgnikul puudub selleks ka piisav

sissetulek.

10. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik

Kersti Kägi andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

pankrotihalduriks Kersti Kägi (PankrS § 31 lg 6).

11. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

12. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

13. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

14. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

15. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused,

mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud

FIMS § 45 lõikes 3. Tegemist on seega kohtu kaalutlusotsusega, s.o isegi kui esinevad FIMS §

45 lõikes 3 sätestatud alused, võib kohus siiski menetluse algatada. Võlgnik on käitunud

taunitavalt: võlgnik on proovinud hoiduda võlausaldajate nõuete rahuldamisest, võttes vastu

töötasu sularahas ning vormistades 2022. aastal endale kuuluva sõiduki oma venna nimele, et

vältida sõiduki müüki kohtutäiturite poolt. Eeltoodust sõltumata peab kohus käesoleval juhul

mõistlikuks ja põhjendatuks anda võlgnikule siiski võimalus kohustustest vabastamise menetlus

läbida. Kohus võtab siinjuures arvesse (i) võlgniku majanduslikku olukorda, sh menetluse

mittealgatamise tagajärgi võlgnikule; (ii) asjaolu, et võlgnik ei proovinud neid asjaolusid kohtu

eest varjata, vaid tõi need ausalt oma maksejõuetusavalduses esile ning (iii) asjaolu, et kohtu

praegusel hinnangul on võlgnik motiveeritud oma elu muutma ning täitma kõiki talle seadusega

pandud kohustusi. Seejuures on võlgnik avaldanud ka valmisolekut teha koostööd selleks, et

venna nimele vormistatud sõiduk saaks tagasi võlgniku nimele vormistatud. See, kas

kohustustest vabastamise menetlus lõppeb võlgniku jaoks positiivselt (kohustustest

vabastamisega), sõltub võlgniku enda edasisest käitumisest ja tegevusest, kuid kohus peab

põhjendatuks võlgnikule see võimalus anda.

16. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

17. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).

18. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

19. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

20. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

21. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

22. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

23. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 145

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb

seega määrata tasuks 1740 eurot, koos käibemaksuga 2122,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine

lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

24. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

25. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

26. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 12 tunni eest

summas 792 eurot (alustatud pooltunde 24 × 33), s.o koos käibemaksuga 966,24 eurot. Vastavalt

PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see

hüvitatakse osaliselt, s.o 966,24 eurot ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

27. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

28. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

29. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik