2-24-141510/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtujurist

Sandra Maide

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-141510

Tsiviilasi

Tallinn, E. Vilde tee xx korteriühistu avaldus A H vastu

3186,76 EUR nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

Tallinn, E. Vilde tee xxx korteriühistu

(registrikood xxx), lepinguline esindaja Ü K

Puudutatud isik A H (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata võla sissenõudmiskulude osas, summas 50 eurot.

Ülejäänud osas avaldus rahuldada.

2. Mõista Tallinn, E. Vilde tee xxx korteriühistu kasuks A Hilt välja 3078,52 eurot.

3. Mõista Tallinn, E. Vilde tee xxx korteriühistu kasuks A Hilt välja korteriühistu

majandamiskulude 2 906,62 euro suuruselt võlalt viivis alates 07.01.2025,

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuni võla

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses A Hi kanda.

5. Mõista Tallinn, E. Vilde tee xxx korteriühistu kasuks A Hilt välja

menetluskulude hüvitis summas 1249,85 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa

esitada viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Majandamiskulud (2706,26 eurot)

1. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud

teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele.

2. Avaldaja nõue koosneb tavapärastest majandamiskuludest summas 2706,62 eurot ja

mitte gabariitse prügiveo teenuse tellimisest summas 200 eurot.

3. Puudutatud isik on oma vastuses esitanud vastuväite ainult mitte gabariitse prügiveo

teenuse osas. Kohus on menetlusse võtmise määruse sisupunktis 5 (dtl1 291)

selgitanud, et kui teise menetlusosalise faktiväitega ei nõustuta, tuleb selle kohta

esitada selgesõnaline ja põhjendatud vastuväide. Selle tegemata jätmisel eeldatakse

faktiväite omaksvõttu (TsMS § 231 lg 4).

4. Lähtudes kohtu selgitustest loeb kohus avaldaja väited majandamiskulude summas

2706,26 eurot tasumata jätmise kohta puudutatud isiku poolt omaks võetuks. Kuna

puudutatud isik on oma seisukoha menetluses esitanud, ega ole muule peale mitte

gabariitse prügi kulule vastu vaielnud, siis ei ole kohtul alust kahelda avaldaja poolt

tavapäraste majandamiskulude kohta esitatud väidete õigsuses. Avaldaja kulude

arvestus vastab seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud kulude arvestamise

alustele.

Mitte gabariitse prügiveo teenus (200 eurot)

5. KrtS § 31 lg 1 kohustab korteriomanikku kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud.

6. Avaldaja hinnangul, kuna prügi oli ladustatud kaasomandi osale (dtl 332), siis oli

avaldajal õigus nõuda ka selle eemaldamist. Avaldaja juhatus otsustas 16.09.2024

toimunud koosolekul (dtl 333), et puudutatud isikut kohustatakse enda asju keldrist

ära viima ja kohustuse mittetäitmise korral tellib avaldaja keldri koristuse puudutatud

isiku kulul. Juhatuse koosoleku otsus edastati puudutatud isikule e-postiga (dtl 334).

Avaldaja väidet, et asjad kuulusid puudutatud isikule, on tõendatud dtl 335 oleva

kirjaga, millest nähtub avaldaja kinnitus, et tegemist on puudutatud isiku ladustatud

asjadega.

7. Puudutatud isik on oma vastuses avaldaja nõudele väitnud, et tema ei ole visanud

mööblit ega mahukat prügi kuhugi, kuid oma väiteid tõendanud ei ole.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju

hüvitamist nõuda pärast rikkumise kõrvaldamiseks täiendava tähtaja möödumist. Kuna

puudutatud isik on oma jäätmete ladustamisega kaasomandi esemel, rikkunud oma

seadusest tulenevat kohustust teiste kaasomanike ees ning võttes arvesse, et

korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu

(KrtS § 34 lg 2), on avaldaja õigustatud kahjunõuet esitama.

1 „dtl“ tähendab digitaaltoimiku lehe number

9. Kohtu hinnangul on avaldaja veenvalt tõendanud, et prügi oli ladustatud kaasomandi

osale, et see kuulus puudutatud isikule ning et ta oli andnud puudutatud isikule ka

võimaluse prügi ise ära viia. Kuna puudutatud isik prügi ära ei viinud, siis oli avaldajal

õigus mitte gabariitse prügiveo teenus tellida ja nõuda puudutatud isikult

äraveomaksumuse hüvitamist. Seega rahuldab kohus avaldaja nõude mitte gabariitse

prügi äraveo kulude hüvitamiseks summas 200 eurot.

Viivisnõudest

10. Kuna puudutatud isik on oma arvete tasumisega viivitanud, siis on põhjendatud ka

avaldaja viivisnõue summas 121,90 eurot, mida tal on õigus nõuda VÕS § 113 lg 1

koosmõjus KrtS § 42 lg 1 alusel. Kohus nõustub avaldaja nõude kujunemise

arvutuskäiguga (dtl 51 kuni 55) ning rahuldab avaldaja viivisnõude 06.01.2025

seisuga summas 121,90 eurot.

11. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja ka edasiulatuv viivis alates

07.01.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, põhinõudelt 2906,62

eurot, kuni võla tasumiseni. Kuna kohus peab põhjendatuks puudutatud isikult

2906,62 euro suuruse põhivõla välja mõistmist, on avaldajal õigus nõuda ka selle

summa tasumisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras kuni nõude

rahuldamiseni.

Võla sissenõudmiskulude hüvitis (50 eurot)

12. Avaldaja soovib puudutatud isikult 50 euro välja mõistmist KrtS § 42 lg 2 punkti 3

alusel. Vaatamata kohtu ettepanekule täpsustada, millest on avaldajale selline kulu

tekkinud ning esitada selle kohta tõendid (dtl 325 ajamärge 00:14:08), on avaldaja

jätnud kulu tekkimise põhjendamata ning leidnud, et tal on õigus kulude hüvitamisele

sõltumata kulu tekkimisest (dtl 330 p 7).

13. KrtS § 42 lg 2 p 3 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda

korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest

kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul

on avaldaja esitanud puudutatud isiku vastu põhjendatud nõude, mille põhivõla summa

on 2906,62 eurot.

14. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et korteriühistul on õigus saada võla

sissenõudmiskulude hüvitamist sõltumata sellest, kas ta on võla sissenõudmiseks üldse

midagi teinud. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus korteriühistu ei tee võla

sissenõudmiseks midagi, on viivitusest tekkiva ebaõigluse kompenseerimise

meetmeks korteriühistu õigus nõuda viivist (KrtS § 42 lg 1). Õigus võla

sissenõudmisekulude hüvitamisele saab korteriühistul tekkida alles siis, kui

korteriühistu teeb midagi võla kohtuväliseks sissenõudmiseks.

15. Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et maksekäsu kiirmenetluses tekkinud esindajakulu

on võla sissenõudmiskulu KrtS § 42 lg 2 mõttes. Kohus järeldab avaldaja sellist väidet

avaldaja 23.05.2025 menetlusdokumendist (dtl 330 p 9). Kohtu hinnangul välistab

TsMS § 174 lg 11 kohtumenetlusega seoses tekkinud kulude hüvitamise muul alusel,

kui menetluskuluna kohtumenetluses (TsMS 18. peatükk). TsMS § 174 lg 11 sätestab,

et menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude

hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

16. Arvestades eeltoodut jätab kohus avaldaja nõude KrtS § 42 lg 2 punkti 3 alusel 50

euro välja nõudmiseks rahuldamata.

Menetluskuludest

17. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on korduvalt leidnud, et mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle

isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916 p 16 ja

RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Kuna puudutatud isik tekitas oma

käitumisega olukorra, kus avaldaja pidi oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse, on

õigustatud jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.

18. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja menetluskulud summas 1249,85

eurot, millest 50 eurot on tasutud riigilõiv ja 1199,85 eurot õigusabikulu.

19. Kohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja poolt tehtud toimingud ja nendele kulunud

aeg. Kohus arvestab sellega, et avaldaja nõue ei piirdunud üksnes tavapäraste

majandamiskulude nõudmisega ning et kohtuistungit tuli pidada korduvalt puudutatud

isikust tingitud asjaoludel. Teise kohtuistungi määras kohus olukorras, kus puudutatud

isik oli kohtule telefonitsi kinnitanud valmisolekut istungil osaleda, kuid puudutatud

isik kohtuistungile siiski ei ilmunud ega teatanud enne istungit ilmumise takistusest.

20. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja ka menetluskulude tasumisega

viivitamise korral seaduses sätestatud viivis, siis kohus selle taotluse rahuldab, sest

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik

Kohtumaja asukoht – Lubja 4, 10115, Tallinn; kantselei – telefon: 6 200 100

digitaalallkirjaga dokumendid saata: hmktallinn.menetlus@kohus.ee