3-23-2224/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2224

Otsuse kuupäev

19. juuni 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

VK kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (04.10.2023.a otsus nr 1-13/142-2)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - VK

Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud välja mõistmata.

3. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi

initsiaalidega.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 21.07.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja VK esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, see registreeriti 24.07.2023

numbriga 1-13/142-1 (dtl 113-124). Kaebaja taotles mittevaralise kahju 30 000 euro

hüvitamist järgmistel alustel:

1) kaebaja paigutati 30.06.2023 kambrisse E-1/1005, kus on kaamera ja valvurid vaatavad

päeval ja öösel, mida kaebaja teeb. Kambris on lahtine tualett. 30.06-04.07.2023 rikkusid

valvurid kaebaja õigusi. Samal perioodil ei saanud kaebaja öösel magada, kuna

arestimajast kostus müra. Kaebajal on raske stress ja depressioon;

2) 30.06.2023 ja 13.07.2023 traumeeris kaebaja käsi valvur A.-E. Raus ning 16.07.2023

valvur S. Paavle. Kaebajale tekitati valu;

3) 13.07.2023 soovis kaebaja meditsiiniõde, et fikseerida käte trauma, valvur ei tahtnud

meditsiiniõde kutsuda. 14.07.2023 hommikul palus kaebaja valvuritel uuesti meditsiiniõe

kutsuda, kuid seda ei tehtud. Meditsiiniõde tuli ja tegi foto alles sama päeva pärastlõunal,

kui kaebaja oli kontaktisikule vigastusi näidanud;

4) 14.07.2023 õhtul palus kaebaja valvurilt vene keeles valuvaigistavat tabletti, kuid

valvur käskis küsida eesti keeles. Kaebaja tabletti ei saanud;

5) kohtumisel advokaadiga paigutati kaebaja ja advokaat E-2 metallpuuri;

6) 20.07.2023 kohtumisel advokaadiga oli kaebaja ühe tunni käeraudades;

7) 04.07.2023 paigutati kaebaja kambrisse E-2/1058 metallpuuri. See on väga väike

kamber, kus ei saa normaalselt liigutada ja teha sporti;

8) 18.07.2023 ja 21.07.2023 kutsus kaebaja meditsiiniõe ja tehti intiimset protseduuri,

valvurid olid videokaameratega ja salvestasid meditsiiniprotseduuri;

9) vangla rikub kaebaja õigust helistada advokaadile. 25.05, 08.06 ja 29.06.2023 piirati

kaebaja õigusi helistada perekonnale 60 minutit ja advokaadile. 30.06.2023 soovis kaebaja

helistada advokaadile ja perekonnale, kaebaja kaart läks helistamise ajal lukku. Valvurite

sõnul võib kaebaja helistada ainult 15 minutit, mis ei ole normaalne;

10) valvurid ei avanud E3 sektsioonis toiduluuki, kui õues oli kõrge temperatuur.

2. Vastustaja Tartu Vangla jättis 04.10.2023.a otsusega nr 1-13/142-2 (dtl 9-16) kaebaja

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja viibis E-1 eluosakonna kambris 1005 ajavahemikul 30.06-04.07.2023. Kambris

on videokaamera ja tualett on lahtine. Kaebaja suhtes videovalvet ei kohaldatud ja kaamera

oli välja lülitatud, vangla õigusvastast tegevust ei ole. Kambrisse 1005 võib kostuda

arestimajas tekkiv müra. Meditsiiniõde kinnitas 04.10.2023, et kaebajal ei ole diagnoositud

depressiooni, tervisekaardist ei nähtu kandeid stressi kohta. Müra võis tekitada

ebamugavusi, kuid tegemist on paratamatu ebameeldivusega;

2) vastustaja tutvus kaamerasalvestistega käeraudade kasutamise kohta 30.06, 13.07 ja

16.07.2023. 30.06.2023 ei paigaldanud käeraudu A.-E. Raus. Seda tegi kaebaja

ümberpaigutamise ajaks kell 19.37 teine ametnik, käerauad eemaldati kell 19.49,

salvestiselt kaebaja käte traumeerimist ei nähtu. 13.07.2023 väljus kaebaja kambrist

käeraudades kell 20.12, manustas ravimid, naases kambrisse kell 20.13 ja käerauad

eemaldati. Salvestiselt ei nähtu, et A.-E. Raus oleks kaebaja käsi traumeerinud. 16.07.2023

kohta puuduvad salvestised kaebaja kambrist, eluosakonna kaamerasalvestiselt ei nähtu

ametnike ega kaebaja käitumisest, et kaebaja käsi oleks traumeeritud;

3) 13.07.2023 õhtuse loenduse ajal tehtud salvestiselt ei ole kuulda ega aru saada, kas

kaebaja palus meditsiiniõe kutsuda. Kui kaebaja väljus kambrist ravimite võtmise ajaks,

siis ei palunud ta meditsiiniõde kutsuda. Salvestiselt ei nähtu, et kaebaja käed oleks olnud

vigastatud. 14.07.2023 hommikuse loenduse ajal avaldas kaebaja soovi saada arsti

vastuvõtule, talle selgitati, et seda tuleb teha inspektor-kontaktisiku kaudu ja soovitati

panna käed külma vee alla. Kaebaja vastuväiteid ei esitanud. Valvur ei näinud objektiivset

põhjust meediku kutsumiseks. Tõenditest ei nähtu, et kaebaja kätel oleks olnud tõsine

vigastus, mis oleks nõudnud meditsiinipersonali kohest sekkumist. Kaebaja juures käis

14.07.2023 meditsiiniõde, kes tegi tema kätest pildid ja kande tervisekaarti. Vangla

tegevust arsti või õe kutsumata jätmisel ei saa pidada õigusvastaseks, samuti ei ole

õigusvastane soovitus panna käed külma vee alla. Kergemate vigastuste puhul ei pöörduta

ka tavapäraselt erakorralise meditsiini osakonda või perearsti poole;

4) seoses 14.07.2023 valuvaigistava tableti andmata jätmisega oleks kaebaja saanud

võimaliku kahjuliku tagajärje ära hoida. Kaebaja valdab igapäevaelu olukordadega

hakkama saamiseks piisaval tasemel eesti keelt, see nähtub tema kirjalikest pöördumistest

ja varasemast suhtlemisest. Ei ole usutav, et kaebaja ei osanud ennast ametniku jaoks eesti

keeles arusaadavaks teha;

5) kaebajal toimus 10.07.2023 eluosakonna E1 vestlusruumis kokkusaamine advokaadiga

kell 10.20 kuni 10.45. Fotodelt nähtub, et ruumi keskel on trellid, millest ühel pool viibib

külastaja ja teisel pool kinnipeetav, mõlemale on istumiskoht ja laud. Õigusnormid ei

kehtesta nõudeid vestlusruumile. Ruumis on tagatud võimalus vestluse läbiviimiseks ja

dokumentide tutvustamiseks, samuti konfidentsiaalsus. Kaebajal ei saanud lühikese aja

jooksul tekkida tagajärge, mis kuuluks rahas hüvitamisele;

6) kaebaja 20.07.2023.a kohtumisel advokaadiga jäeti kaebajale käerauad, kohtumine

kestis 10.07 kuni 10.38 ehk 31 minutit. Käeraudade kohaldamine ei olnud õigusvastane.

Kaebaja suhtes kohaldati 02.07.2023.a käskkirja alusel ajavahemikul 30.06-02.08.2023

täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist igakordselt kambrist välja viimisel ja

ametnike sisenemisel kambrisse. Kohtumine toimus kaugkohtuistungi ruumis, kus ei ole

võimalust paigaldada käeraudu läbi ukse sees oleva luugi. Ka juhul, kui pidada käeraudade

jätmist vestluse ajaks õigusvastaseks, ei saanud see kaasa tuua tagajärgi, mis kuuluks rahas

hüvitamisele;

7) kaebaja viibis kambris 1058 ajavahemikul 04.07-08.08.2023 üksi, kambri pindala on

ümardatult 6,86 m2 (v.a tualettruum). Kaebajale oli tagatud õigusaktides sätestatust enam

kui kaks korda rohkem põrandapinda. Kaebajale oli tagatud piisav liikumisruum, s.h

erinevate harjutuste tegemiseks. Ühtegi muud etteheidet peale liikumisruumi puuduse ei

ole kaebaja välja toonud;

8) meditsiinilise protseduuri ajal 18.07.2023 valvuri rinnakaamera ei salvestanud.

21.07.2023 kohta on salvestis, ametnik sisenes ravimite andmiseks kaebaja kambrisse ajal,

mil kaebaja oli palja ülakehaga ja tal oli pooleli meditsiinitöötaja vastuvõtt. Kaebaja

manustas ravimid ja ametnik lahkus kambrist. Sisenemist ei saa pidada õiguspäraseks,

vangla vabandas tekkinud olukorra pärast. Arvestades juhtumi asjaolusid kogumis, ei ole

hüvitise maksmine siiski põhjendatud;

9) kaebaja paiknes 25.05, 08.06, 29.06 ja 30.06.2023 suletud eluosakonnas E-3, kambris

1112. Kaebaja on kõigil päevadel, v.a 29.06.2023, telefoni kasutanud. Kaebaja helistamise

õigust ei ole 25.05 ja 08.06.2023 õigusvastaselt piiratud. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja

oleks kõneaja pikendust palunud, ei saa eeldada, et ametnikud olid sellisest soovist

teadlikud. Õigus helistada kaitsjale või advokaadist esindajale ei ole piiramatu, vanglal

tuleb kõigile isikutele tagada samaväärne helistamisvõimalus. 29.06.2023 kaebaja telefoni

kasutada ei saanud, selle põhjus ei ole tagantjärele tuvastatav, samuti ei ole teada, kas

kaebaja oli esitanud avalduse sel päeval helistamiseks. 30.06.2023 sai kaebaja telefoni

kasutada kell 18.14 kuni 18.35. Kuigi kodukorra järgi on helistamise ajaks 10 minutit, ei

saa ametnike tegevust kaebaja helistamise katkestamisel pidada õiguspäraseks. Ametnikud

ei toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, miks kaebajal ei võimaldatud kauem telefoni

kasutada. Vangla vabandas tekkinud olukorra pärast. Siiski ei ole kaebajale tekkinud

selliseid tagajärgi, mis kuuluksid hüvitamisele rahas;

10) vangla on suviste palavate ilmade perioodil lubanud jätta kambrite toiduluugid

avatuks, tegemist on direktori ühekordse otsustusega, avamisele on seatud kindlad

tingimused. Kaebaja ei viita ühelegi konkreetsele kuupäevale, mil ametnikud oleksid

pidanud E3 eluosakonnas toiduluugi avama, seega ei ole võimalik vastava otsustuse

tegemist kontrollida.

3. Kaebaja esitas 06.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks

kohtu äranägemisel. Menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi.

Alates 30.06.2023 hoiti kaebajat üksiktingimustes, kasutati iga päev käeraudu ja keelati

spordisaali külastada. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati 02.07.2023.a käskkirja nr 2-

23/1-2/257 alusel. Intsident oli, kuid selle põhjustasid ametnike provokatsioonid. Polnud

sellist äärmuslikku olukorda, et kaebajat 30.06.2023 paigutada kambrisse 1005, kuhu

paigutatakse agressiivseid inimesi. Kõnesid advokaadile ei tohi piirata. Kaebajat piinatakse,

avaldatakse psühholoogilist survet ja rikutakse tervist, kaebajal on kroonilised selja- ja

peavalud ning paanikahood. Kaebajal on 2021. aastal diagnoositud psüühikahäired, mistõttu

teda ei oleks tohtinud üksiktingimustesse paigutada. Kaebajale tekitati 30.06.2023 kambris E-

1/1005 käeraudade mahavõtmisel valu, kuigi selleks ei olnud vajadust. Valvur maksis kätte

selle eest, et kaebaja sülitas talle näkku ja solvas teda. Ka 13.07.2023 tekitati kaebajale valu

käeraudade panemise, käte väänamise ja koridori tõukamisega. Samuti jäeti kutsumata

meditsiiniõde ega antud valuvaigistavat tabletti. 16.07.2023 tekitati kaebajale valu käeraudade

tihedalt kinni tõmbamisega. A.E. Rausi, J. M. Boikovi ja S. Paavle tõttu tekkis 30.06.2023

olukord E-3 sektsioonis ja need ametnikud lihtsalt provotseerivad ja piinavad kaebajat E-2

sektsioonis. Kaebajal on 2021. aastal diagnoositud tsüklitega peavalud ja folaadi defitsiit.

Kaebaja esitas kohtule erinevaid kohtueelse menetluse dokumente (dtl 9-77), väljavõtteid

kohtupraktikast (dtl 80-82, 83-84, 89-90, 91-96) ning selgitusi oma tervisliku seisundi kohta

(dtl 85-88). Kaebaja selgitas, et tal on mitmed vaimse tervise probleemid, pidevalt

üksikvangistuses viibimise tõttu on suurendatud psühhotroopsete preparaatide annust ja

kaebaja võtab lisaks valuvaigisteid. Kaebaja esitas väljavõtteid tema haigusjuhtudest

ajavahemikul 2007-2024 (dtl 104-107) ning märkis, et tema tervislik seisund on

üksikvangistuses viibimise tõttu halvenenud. Tartu Vangla ametnike ja tervishoiuteenuse

osutajate tegevus põhjustas kaebajale hingelist ja füüsilist kannatust, füüsilist valu ning kogu

tervisliku seisundi halvenemist.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi seisukohale, et kõik kahju

hüvitamise eeldused ei ole täidetud ning rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.

Vastustaja viitas 04.10.2023.a otsuse seisukohtadele (otsuse punkt 2). Vastustaja lisas

järgmised põhjendused:

- kaebajal on kohustus tõendada kahjulik tagajärg ja põhjuslik seos, et kahju on tekkinud

vastustajale ette heidetava tegevuse tagajärjena. Vastustajale ei ole äratuntav, kuidas saaks

vanglale ette heidetud tegevus kahjustada kaebaja tervist. Kaebaja ei ole tõendanud tervise

kahjustamist ja põhjuslikku seost;

- ei ole usutav, et neli päeva kambris 1005 viibimist võis kaasa tuua kaebaja tervise

kahjustumise, avatud tualett ja selle kasutamine ei saanud kahjustada kaebaja tervist;

- käeraudade kasutamise tagajärgi ei saa pidada vigastuseks või tervisekahjustuseks.

Kaebaja kehalist terviklikkust rikuti väga vähesel määral ning tervise taastamine ei nõudnud

meditsiinilist sekkumist. Randmest kõrgemal paiknevaid vigastusi ei saa seostada

käeraudade kasutamisega. Tõendamist ei ole leidnud see, et kaebaja kätel oleks olnud

vigastusi, mis oleksid nõudnud vältimatut abi või erakorralist sekkumist ning kohest

meediku kutsumist;

- vastustaja muutis oma seisukohta 21.07.2023.a juhtumi osas. On tõendamata, et valvur

sisenes töötava vormikaameraga kambrisse, kus osutati meditsiiniteenust. Tervisekaardi

väljavõttest meediku vastuvõttu ei nähtu. 21.07.2023.a salvestiselt on näha palja ülakehaga

kaebaja, kedagi teist ei nähtu. On äärmiselt raske uskuda, et kahe riivistatud ukse taga oli

meedik tervishoiuteenust osutamas, julgeolekukaalutlustel ei suleta ametnikke ega töötajaid

selliselt kinnipeetava kambrisse. Ravimite jagamiseks töötava vormikaameraga kambri

juurde liikumist ei saa pidada õigusvastaseks;

- vastustaja täpsustas, et kaebaja sai 25.05.2023 telefoni kasutada kell 18.35-19.39,

08.06.2023 kell 18.05-19.24 (kell 19.22 rakendus kõneside piirang), 29.06.2023 kaebaja

telefoni ei kasutanud ja 30.06.2023 oli telefon kaebaja kasutuses 18.14-18.35. Kaebaja oli

vahistatu staatuses. Vastustaja jäi selle juurde, et helistamise aja piiramine 30.06.2023 oli

õigusvastane. Tervisekahju tekkimine selle tulemusena ei ole äratuntav, kaebaja ei ole

tervisekahju tekkimist ja põhjuslikku seost tõendanud.

Vastustaja palus jätta kaebaja väited seoses üksikvangistusega tähelepanuta, kuna kohtueelses

menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluses kaebaja sellele ei viita.

Kohtu seisukoht

5. Kohus võttis kaebuse menetlusse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses tervise

kahjustamisega järgmistel alustel:

1) 30.06-04.07.2023 kambris nr 1005 viibimine (kaamera, lahtine tualett, arestimajast

kostuv müra);

2) 30.06, 13.07 ja 16.07.2023 käeraudadega kätele valu põhjustamine;

3) 13.07 ja 14.07.2023 meditsiiniõe kutsumata jätmine;

4) 14.07.2023 valuvaigistava tableti andmata jätmine;

5) 10.07.2023 kohtumisel advokaadiga eluosakonna E1 vestlusruumi (trellidega ruum)

paigutamine;

6) 20.07.2023 kohtumisel advokaadiga käeraudade kohaldamine;

7) 04.07.2023 kambrisse nr 1058 paigutamine (väike kamber);

8) 18. ja 21.07.2023 meditsiiniõe tehtud intiimsete protseduuride filmimine;

9) 25.05, 08.06, 29.06 ja 30.06.2023 helistamise piiramine;

10) E3 eluosakonnas toiduluugi avamata jätmine. Kaebaja täpsustas ajavahemikuna 01.06-

30.06.2023 (dtl 103).

Kohus selgitas kaebuse menetlusse võtmisel, et jätab tähelepanuta kaebaja väited

üksikvangistusega kahju tekitamise kohta, kuna sellele ei ole kaebaja kohtueelses menetluses

tuginenud. Kaebaja on hiljem esitanud kohtule korduvalt avaldusi, kuid ei ole kohtu sellisele

seisukohale vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus kaebaja väited seoses üksikvangistuse

kohaldamisega tähelepanuta.

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt tervise kahjustamise

korral.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja

subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju

tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral

avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud

kõik need tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise

nõude rahuldamine võimalik. Kohus ei ole tingimuste täidetuse kontrollimisel seotud

eeltoodud järjekorraga.

7. Kohus käsitleb esmalt seda, kas kaebajal on tekkinud kahju. Kohtupraktikas välja

kujunenud seisukoha põhjal mõistetakse mittevaralise kahju all inimese füüsilist või hingelist

valu või kannatust. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab

lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et

selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.

8. Kaebus on menetlusse võetud üksnes tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise

nõudes. Kaebaja soovis üheselt arusaadavalt esitada just tervise kahjustamisega tekitatud

kahju hüvitamise nõude, s.h esitada kaebuse, mis on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel

riigilõivuvaba.

Tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kaebajal

faktilise asjaoluna välja tuua ja pooltel tõendamist reguleerivates sätetes toodud korras

tõendada või ümber lükata tervisekahjustuse tekkimine ning selle põhjuslik seos kaebuse

aluseks oleva vastustaja tegevusega. Seda, kas on tõenäoline, et tervisekahjustus põhjustas

kaebaja väidetud valu ja kannatusi, saab kohus hinnata alles pärast seda, kui tervisekahjustuse

tekkimine on tõendamist leidnud.

9. Riigivastutuse seadus ei ava tervise kahjustamise mõistet. Võlaõiguses on kehavigastus või

tervisekahjustus isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Siia alla kuulub inimese

normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse, aga ka hingelistesse eluprotsessidesse sekkumine,

mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus. Kehavigastusega on

tegemist juhul, kui füüsilise mõjutusega rikutakse isiku kehalist terviklikkust (nt vigastatakse

kätt), tervisekahjustusega aga juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb

muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt

kopsupõletik, psüühikahäire)1. Karistusõiguses on tervisekahjustus inimese kehalise või

vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise

taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist2.

10. Kaebaja väidetud tervisekahjustuseks on stress, depressioon, närvilisus, apaatia, peavalu,

paanikahood, unehäired ja psühhoosid.

Kaebaja viitas tõenditena tervisekaardi andmetele, mis pärinevad ajavahemikust 06.12.2007 –

25.11.2022 (dtl 7, 85-86, 104-106). Need andmed ei ole asjakohased, kuna kaebajal ei saanud

tekkida vastustaja tegevusega põhjuslikus seoses olevad tervisekahjustused enne vastustajale

ette heidetavat tegevust.

Kaebaja viitas ka järgmistele tervisekaardi andmetele:

* haigusjuht nr A17953 2022, 09.10.2023 (dtl 86). Kaebaja kirjelduse põhjal kajastab see

kaebaja üldisi terviseandmeid ja tarvitatavaid ravimeid üleviimisel Tallinna Vanglasse.

Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas tõendavad need andmed tema tervise kahjustamist või

selle põhjuslikku seost vastustaja tegevusega;

* haigusjuht nr A3780 2022, 28.02.2024 (dtl 86, 106). Kaebaja kirjelduse põhjal kajastab

kanne psühhiaater A. Koti (nim Kott) vastuvõttu. Kaebaja on kirjeldanud suurel arvul

probleeme - stress, depressioon, halb uni, paanikahood, hirmud, vanglaametnik läks

kallale, üksikkambris hoidmine, kokkusaamisest keeldumine, seljavalu, peavalu jne. Arsti

hinnangul tuleb põhidiagnoos tunnistada õigeks. Diagnoos on F61.0+ segatüüpi

isiksushäired. Kandest ei nähtu seega arsti hinnang, et kaebajal esineksid

1 Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 129 kommentaar 4.2 (juuraveeb.ee)

2 Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 118 kommentaar 3 (juuraveeb.ee)

tervisekahjustustena stress, depressioon, närvilisus, apaatia, peavalu, paanikahood,

unehäired ja psühhoosid;

* haigusjuht nr A7084 2022, 18.04.2024 (dtl 106). Kaebaja kirjelduse põhjal kajastab

kanne psühhiaater A. Koti (nim Kott) vastuvõttu. Kajastatud on kaebaja hinnang, et tema

probleemide põhjuseks on kinnises kambris hoidmine. See asjaolu ei ole käesolevas

vaidluses nõude aluseks. Diagnoos F61.0+ segatüüpi isiksushäired.

11. Vastustaja esitas kohtule väljavõtted kaebaja tervisekaardist 30.06.2023 kuni 06.10.2023

(dtl 141-143) ja 08.02.2021 kuni 06.10.2023 (dtl 144-145). Otsuse punktis 10 nimetatud

kaebaja väidetud tervisehäiretega on seostatavad järgmised kanded.

* 15.08.2023. /…./ Probleemid sektoris. Psühholoogiliselt oli väga raske. Kõik valutab:

selg, pea. Valud seostab psühholoogilise ülekoormusega. Homme 16.08 psühhiaatri

konsultatsioon. /…./

* Diagnoosid 15.08.2023: R51- peavalu (põhidiagnoos); M54.5- nimmevalu (kaasnev

diagnoos); Z03.2+ jälgimine kahtlustatud psüühiliste ja käitumishäirete suhtes (kaasnev

diagnoos); F61.0- segatüüpi isiksushäired (kaasnev diagnoos); L85.3- kuivnahksus

(kaasnev diagnoos).

* 16.08.2023. Ravipäevik. Sedavõrd endast väljas ja valudes, et vaja psühho-

füsioteraapiat. Kõik algas helistamise piiramisest ja ohjeldamist. Et abistataks peaks

suitsiidi tegema. Kehakaal alanenud. Soovitasin ravimite suuremaid annuseid. Selgitasin,

et psühhiaater füsioteraapiat ei määra. Registreerisin psühhoteraapiaks psühholoogi

vastuvõtule. Ravimite annuste suurendamist hindas kui sihilikku mürgitamist. Konsulteerib

kaitsjaga kaebuse koostamise suhtes.

* 22.09.2023. Ravipäevik. Hilis- ja öine insomnia, üleelamised igapäevased, pea- ja

seljavalu, "psühhoosid" (ei suuda täpsustada), aega viidab kohtukirjade kirjutamisega, ei

tea, miks üksi hoitakse, kaal 94 --- 75, sporti teha ei viitsi ega ka jõua. Mirtasapiini 30 mg

x 1 Õ, duloksetiini määramise lõpetan, määran venlafaksiini 75 mg x 1 H. Nõustamine.

Tagasi 06.10.

* 06.10.2023. Ravipäevik. Kehakaal riietega 86,7 kg. olulist muutust enesetundes ei ole.

Närvilisus, pea - nimmevalu sage, koolis istudes selg väsib. Praegu ametnikega olulisi

konflikte ei ole. Häirib, et abikaasa ei saa Tallinnast külastusele tulla, ei ole lapsi kellegagi

jätta. Lootus Tallinna üleviimisele. Venlafaksiini 150 mg x 1 H. Nõustamine. Tagasi 20.10

* Diagnoos 08.02.2021 F61.0- segatüüpi isiksushäired (põhidiagnoos).

12. Kohtu hinnangul ei nähtu otsuse punktis 10 ja 11 toodud andmetest, et kaebajal oleks

tekkinud tervisekahjustus, mida saaks seostada otsuse punktis 5 nimetatud kaebuse aluseks

oleva vastustaja tegevusega (kahju tekitamist käeraudade kasutamisega käsitleb kohus

allpool). Kaebaja on kurtnud arstidele erinevaid tervisehäireid, kuid diagnoosiks on läbivalt

olnud üksnes segatüüpi isiksushäired. See diagnoos esineb kaebajal juba vähemalt alates

08.02.2021. Ainsana kaebaja väidetud tervisehäiretest on 15.08.2021 ühekordselt

diagnoositud peavalu, kuid puudub alus seostada seda vastustajale ette heidetavate tegudega.

Kaebajal ei ole pärast vaidlusaluseid sündmusi diagnoositud stressi, depressiooni, unehäireid,

psühhoose.

Otsuse punktis 5 toodud sündmused võisid kaebajale põhjustada pahameelt või üleelamisi.

Sõnu „stress“, „depressioon“ jne kasutatakse ka tavakõnes üleelamiste kirjeldamisel. See, et

kaebaja tundis ennast vastustaja tegevusest riivatuna, ei ole samastatav tervise

kahjustamisega.

13. Kaebaja väidetud tervisekahjustuseks on ka käte vigastused seoses käeraudade

kohaldamisega 30.06, 13.07 ja 16.07.2023. Täpsemalt väidab kaebaja, et 30.06.2023

käeraudade eemaldamise ajal valvur haaras kaebaja vasakust käest ja hakkas kõvasti murdma,

13.07.2023 valvur pani käerauad tugevalt, tekitades valu, seejärel hakkas käsi väänama, surus

neid jõuga, haaras käeraudade keskkohast ja tõukas kaebaja koridori ning 16.07.2023 valvur

tõmbas käerauad väga tihedalt kinni ja tekitas sellega valu.

Kohtule tõenditena esitatud videosalvestised ei kinnita kaebaja väiteid. Videosalvestiselt ei

nähtu, et valvur oleks 30.06.2023 hakanud kaebaja kätt murdma. Valvuri liigutused

käeraudade eemaldamise ajal on rahulikud. Kaebaja väidab salvestisel, et tema kätt on

vigastatud, kohtu hinnangul on kaebaja käitumisel ilmselgelt teatraalne ja liialdatud iseloom.

Kaebaja näitab vigastatud alana oma vasakut küünarvart, tervisekaardi kande (dtl 141) põhjal

ei ole küünarvarrel vigastusi tuvastatud ja kaebaja kurtis tervishoiutöötajale hoopis parema

randme valulikkust. 13.07.2023.a salvestisel on näha, kuidas kaebaja väljub kambrist ise

rahulikus tempos ning valvur laseb kaebajal endast mööduda. Salvestiselt ei nähtu, et kaebajal

oleks käeraudades ebamugav või muid asjaolusid, millest järeldada, et toimuda võisid kaebaja

kirjeldatud sündmused (käeraudade liiga tugev kinnitamine, kaebaja käte väänamine või

surumine). Käeraudade liiga tugevale kinnitamisele viitavaid asjaolusid ei nähtu ka

16.07.2023.a videosalvestiselt.

14. Kaebaja tervisekaardis (dtl 141-143) on käeraudade kohaldamisega seotud järgmised

kanded.

* 30.06.2023. Täna õhtul kasutati jõudu kinnipeetava peal. Pandud peale käerauad.

Mõlema käe randmetel käeraudadest marrastused. Kaebab parema randme valulikkust.

Tehtud pildid.

* 14.07.2023. Peavalvest info, et eile olevat olnud kp-l valvuritega jõu kasutus, mille

tulemusena on käed käeraudadest paistes. Käisin kambri juures vigastusi fikseerimas, tegin

pildid, V-kettal. Mõlema käe küünarvarre alumise kolmandiku pealmised osad on lillaka

hematoomiga ja paistes.

* 18.07.2023. Plaaniline vastuvõtt /…./ Lisaks kaebab kp mõlema käe valu kuna paar

päeva tagasi oli olnud intsident, kus vigastas mõlema käe küünarvart. Antud kambrisse

kaasa topsiga NSAID geeli vajaduspõhiseks kasutamiseks.

Kohtule on esitatud fotod kaebaja randmetest (dtl 146-147 ja 150-151).

Fotode või tervisekaardi kannetega ei ole tõendatud kaebajal tervisekahjustuse tekkimine

konkreetsete kaebaja väidetud juhtumite tõttu. Kaebuse aluseks ei ole juhtum, milles kaebaja

võis vigastada küünarvarsi. Kohtuasja dokumentide põhjal kohaldati kaebajale 30.06-

02.08.2023 täiendava julgeolekuabinõuna käeraudu igal viibimisel väljaspool kambrit ja

ametnike kambrisse sisenemisel (käskkiri 02.07.2023 nr 2-23/1-2/257). Tervisekaardis

kirjeldatud tagajärgi ei ole seda arvestades võimalik seostada konkreetsete kaebaja väidetud

juhtumitega.

15. Kokkuvõttes ei ole tõendatud kaebajal tervisekahjustuste tekkimine kaebuse aluseks

oleva vastustaja tegevuse tõttu. Täidetud ei ole tingimus, et kaebajal on tekkinud kahju.

Kaebuse rahuldamine ei ole sel juhul võimalik.

Muude kahju hüvitamise eelduste põhjalikum käsitlemine ei ole asja lahendamiseks vajalik.

Kohus märgib lühidalt, et nõustub vastustaja seisukohtadega vastavate tegevuste

õiguspärasuse ja kaebajale rahalise hüvitise määramise põhjendatuse osas (otsuse punktid 2 ja

4). Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud

kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud

välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid

teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka

menetluskulude jaotuse määramiseks.

17. Kohus vabastas kaebaja 22.04.2024.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise

kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama

menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuse

resolutsioonis.

18. Otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. Kohus asendab otsuse avaldamisel HKMS § 175

lg 3 alusel omal algatusel kaebaja nime initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks