1-21-5746/739 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

19. juuni 2025

Kohtuasja number

1-21-5746

Kohtukoosseis

eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit

Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

kriminaalasi üldmenetluses Gints Vadzise (Vadzis)

süüditunnistamises karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2

järgi, Kaspars Matuļēvičsi süüditunnistamises KarS § 183 lg

1 järgi ja 9 ülejäänud süüdistatava süüdistuses KarS § 183, §

184 ja § 185 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2025 otsus

Apellandid

Gints Vadzise kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso

Kaspars Matuļēvičsi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Gints Vadzis. Sündinud 1. mail 1967; elukoht: XXX; Läti

kodanik; peeti 20. juulil 2021 Lätis kahtlustatavana kinni ja

anti 22. juulil 2021 Eestil välja – viibis alates tema

väljaandmisest kuni 3. veebruarini 2022 vahi all; varem

karistamata

Kaspars Matuļēvičs. Isikukood 38112040097; elukoht: XXX;

peeti 21. aprillist 2021 kuni 15. juulini 2024 kahtlustatavana

ja vahistatuna kinni; varem karistamata

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Ken Kiudorf

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2025 otsus muutmata ja selle peale esitatud

apellatsioonid rahuldamata.

2. Määrata Meelis Masso Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses vandeadvokaat

Meelis Masso poolt Gints Vadzisele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

483,12 eurot, sh käibemaks 87,12 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Gints Vadziselt Eesti Vabariigi

kasuks välja 483,12 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda

vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei

ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

PÕHIOSA

Menetluse eelnev käik

1. Prokuratuur esitas 11 inimesele (enamik neist Läti kodanikud) süüdistuse erinevates

narkokuritegudes. Muu hulgas esitati süüdistused Gints Vadzisele ja Kaspars Matuļēvičsile.

2. Gints Vadzisele heideti KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi seda, et ta omandas koos M.V.

ga tuvastamata kohast, viisil ja isikult 2019. aasta juunist kuni 21. aprillini 2021 vähemalt 24

346,5 grammi kanepit ja andis selle kanepi koos M.V. ga erinevatel aegadel edasi J.M. ile, M.M.

ale ja A.M. ile.

3. Tartu Maakohus tunnistas G. Vadzise KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistas teda 4 aasta 6

kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas eelvangistuse tõttu 3 aasta 11 kuu 16 päevani. Selle

vangistuse jättis kohus KarS § 73 lg 1 alusel 5 aasta pikkust katseaega seades tingimisi täitmisele

pööramata. Maakohtu peamised seisukohad seoses G. Vadzisega on niisugused.

4. Kohus tuvastas, et M.V. kanepit ei käidelnud ja sellest lähtuvalt ei saa ka G. Vadzist

tunnistada süüdi kanepi käitlemises grupis koos M.V. ga (KarS § 184 lg 2 p 1).

5. G. Vadzis ei käidelnud mitte üle 24 kilogrammi kanepit, vaid ca 3 kilogrammi kanepit. Ta

omandas selle kanepi teadmata allikast, pakendas uimasti ja andis seda edasi. Täpsemalt talitas ta

nõnda:

-

andis 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 3. märtsini 2021. a 9 korral Lätis J.M. ile

kokku 850 grammi kanepit, mille J.M. toimetas Eestisse M.M. ale;

-

andis 10. märtsil 2021 Lätis J.M. ile Eestisse M.M. ale transportimiseks 144 grammi 18%

THC sisaldusega kanepiõisikuid;

-

andis 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 10. märtsini 2021 J.M. ile narkootikumide

Lätist Eestisse transportimise eest tasuks kokku 20 grammi kanepit;

-

andis 2019. aasta juunist kuni 2020. aasta juunini M.M. ale mitmel korral kokku 1706

grammi kanepit;

-

andis 21. aprillil 2021 M.M. ale 300 grammi kanepit.

6. G. Vadzis pani toime mitu tegu ehk tegutses korduvalt KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes. Üheks

jätkuvaks teoks saab pidada neid kanepi M.M. ale andmisi, mis toimusid 2019. aasta juunist kuni

2020. aasta juunini – need olid ühtsest tahtest kantud ja ajalis-ruumiliselt seotud. Eraldi

jätkuvaks teoks tuleb pidada 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 10. märtsini 2021 toimunud

kanepi J.M. ile andmisi. Seda seetõttu, et esiteks eraldab selle teo algust eelmise teo lõpust

umbes neljakuuline periood ja teiseks ei andnud G. Vadzis selle teise teo käigus uimastit M.M.

ale vahetult, vaid ta andis selle J.M. ile, kes selle M.M. ale edasi toimetas. Omaette tegu leidis

aset ka 21. aprillil 2021, sest eelmisest teost oli möödas üle kuu aja ja viimasest kanepi vahetult

M.M. ale edasi andmise juhtumist (2020. aasta juunis) oli möödunud veel eriti pikk periood.

7. Narkokuriteo objektiks saab olla vaid selline kanep, mille THC sisaldus on üle 0,3%. Kogu G.

Vadzise poolt käideldud kanepi THC sisaldust kindlaks tehtud pole. Siiski on tuvastatud, et J.M.

i autost 10. märtsil 2021 leitud 144 grammi kanepi THC sisaldus oli 18% ja 21. aprillil 2021

M.M. a elukohas olnud kanepi THC sisaldus oli 17–19%. M.M. alt kanepit ostnud inimesed

kinnitasid, et kanepi kvaliteet oli hea ja see omas psühhotroopset mõju. M.M. a aga sai kanepi G.

Vadziselt. Sellest lähtuvalt ei ole kahtlust, et ka ülejäänud G. Vadzise käideldud kanepi puhul oli

tegemist narkootilise ainega.

8. Karistusse puutuvalt tuleb arvesse võtta, et G. Vadzis ei tegutsenud ülipika perioodi kestel.

Siiski võib 3 kilost kanepist narkojoobe saada üle 4000 inimese. Teisalt on kanep kerget laadi

narkootikum. G. Vadzis sai kanepi eest M.M. alt raha, st ta tegutses majandusliku kasu saamise

eesmärgil. G. Vadzis kahetseb oma tegu. Süüdistatav pole varem kuritegusid toime pannud.

Eelnevast tulenevalt on teda vaja karistada 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida tuleb KarS

§ 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibimise tõttu vähendada 3 aasta 11 kuu 16 päevani. Et G. Vadzis

pole varem ega hiljem õigusrikkumisi toime pannud, tuleb tema karistus täitmisele pööramata

jätta.

9. Kaspars Matuļēvičs pani süüdistuse kohaselt 2018.–2021. aastal toime KarS § 184 lg 2 p-de

1 ja 2 ning § 185 lg 2 p 2 järgsed kuriteod: hankis mitmel puhul nii üksi kui koos S.B, ega kokku

üle kahe kilo kanepit, andis seda erinevatele inimestele, sh ühele alaealisele edasi ja hoidis oma

elukohas kanepiõisikuid.

10. Maakohus mõistis K. Matuļēvičs enamikes süüdistustes õigeks. Siiski tunnistas kohus K.

Matuļēvičsi KarS § 183 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda 1-kuulise vangistusega. Kohus hinnangul

leidis tõendamist see, et K. Matuļēvičs andis 2020. aasta oktoobris või novembris M.P. ile kaks

korda kanepit, kummalgi korral 1 grammi. Usutavad on M.P. i ütlused, et ta sai 2–3 korda K.

Matuļēvičsilt kanepit – iga kord 1 grammi, makstes selle eest korraga 20 eurot. K. Matuļēvičsi

kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et pole mõistetav, millal M.P. seda kanepit sai. Tõepoolest ei

öelnud M.P. seda aega numbrilise täpsusega. Küll, aga selgitas ta, et see juhtus „samas

ajavahemikus“. M.P. i küsitleti K. Matuļēvičsilt kanepi saamise kohta pärast seda, kui ta oli

selgitanud, et S.B, elt hankis ta kanepit 2020. aasta oktoobris-novembris. Ka selgitas M.P. , et K.

Matuļēvičsilt sai ta kanepit sealsamas korteris, kus talle andis kanepit ka S.B, e. Niisiis pidas

M.P. „samast ajavahemikust“ rääkides silmas just seda perioodi, mil ta hankis uimastit S.B, elt –

2020. aasta oktoober või november. Arusaamatuks jääb kaitsja väide, et „sama ajavahemik“ võis

tähendada ka seda perioodi, mil M.P. esimest korda kanepit tarvitas (2010. või 2011. aasta).

Apellatsioonimenetlus

11. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid G. Vadzise kaitsja vandeadvokaat Meelis

Masso ja K. Matuļēvičsi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk.

12. G. Vadzise kaitsja palub esmasena G. Vadzis õigeks mõista. Alternatiivselt soovib apellant,

et G. Vadzis tunnistataks KarS § 184 lg 2 p 2 asemel süüdi § 184 lg 1 järgi ning talle mõistetaks

sellest tulenevalt maakohtu mõistetust leebem, 3 aasta pikkune vangistus. Oma taotlusi

põhjendab advokaat järgmiselt.

13. Ei ole tõendatud, et G. Vadzis käitles sellist kanepit, mille THC sisaldus oli üle 0,2%. On

kindlaks tegemata, et J.M. oli tema kasutuses olnud sõidukist ära võetud 144 grammi 18% THC

sisaldusega kanepit saanud G. Vadzise käest.

14. Tegemist oli ühe jätkuva teoga. Ehkki G. Vadzis andis kanepit kahele erinevale inimesele, oli

objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tegemist niisuguste osategudega, mida saab pidada loomuliku

elukäsitluse järgi ühtseks käitumiseks. Sama objekti ehk kanepi edasiandmine oli kantud ühtsest

tahtlusest. G. Vadzise süü ei ole suur, sest ta käitles lühikese aja jooksul leebet narkootilist ainet.

Süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetseb tehtut. Õiglane oleks 3 aasta pikkune tingimisi

vangistus.

15. K. Matuļēvičsi kaitsja palub primaarsena saata asi K. Matuļēvičsi KarS § 183 lg 1 järgi

süüdi tunnistamises maakohtule tagasi uueks arutamiseks; alternatiivselt soovib apellant, et K.

Matuļēvičs KarS § 183 lg 1 järgses süüdistuses õigeks mõistetaks. Kaitsja põhjendused on

niisugused.

16. Maakohus hindas M.P. i ütlusi valesti. M.P. ei öelnud, et ta sai 2020. aasta oktoobris ja

novembris K. Matuļēvičsilt kaks korda kanepit, kummalgi korral 1 grammi. M.P. vastas

prokuröri küsimusele, millal ta K. Matuļēvičsilt kanepit sai, „samas ajavahemikus“. Pole teada,

millist ajavahemikku M.P. silmas pidas. M.P. on sündinud 1992. aastal ja oma ütluste kohaselt

tarvitas kanepit esimest korda 18–19-aastaselt – seega juba aastatel 2010–2011. Niisiis on

võimalik, et M.P. sai K. Matuļēvičsilt kanepit juba umbes 15 aastat tagasi. Sedavõrd kauges

minevikus aset leidnud teod on aegunud. Tõsi, kohus tuletas M.P. i K. Matuļēvičsilt kanepi

saamise aja M.P. i ütlustest selle kohta, millal ta ostis kanepit S.B, elt. See aga ei ole õige.

17. Asja arutamisel rikuti kohtumenetluse avalikkuse põhimõtet. Sellest tulenevalt on vaja saata

asi vaidlustatud osas maakohtule uueks arutamiseks. Asja arutati Valga kohtumajas. Kuna

süüdistatavaid oli palju, ei lubatud asja arutamise ajaks kohtusaali pealtvaatajaid – seal said

viibida ainult süüdistatavad, kaitsjad, prokurör, kohtunikud, tõlk, konvoi-ametnikud ja

kohtuistungi sekretär. Pealtvaatajad võisid saalis olla vaid kuni kohtu saabumiseni.

Süüdistatavad ja kaitsja juhtisid probleemile tähelepanu juba 8. veebruari 2023 istungil, kuid

kohus selgitas, et vajalik on saada kõigi sõnavõtjate jutust aru ning muud isikud peavad seetõttu

lahkuma. Ruumipuudus ei saa olla pealtvaatajate saali lubamise lausalise keelamise alus. Saab

piirata pealtvaatajate arvu. Vajadusel tuleb leida suurem kohtusaal. Kaitsjad tegid juba

eelistungil ettepaneku arutada asja Tartus, ent kohus sellega ei nõustunud. Tunnistajad, keda

kuulatakse üle avalikkuse osavõtuta, võivad tavapärasest lihtsamalt valetada. Ka M.P. kuulati

üle ilma pealtvaatajate juuresviibimiseta.

18. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorfi meelest tuleb maakohtu otsus

jätta muutmata ning seda järgmistel põhjustel.

19. On tõendatud, et J.M. omandas 10. märtsil 2021 G. Vadziselt 144 grammi 18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid, mida ta hoidis enda kasutuses olevas mootorsõidukis. Kohus on

veenvalt selgitanud, miks puudub kahtlus, et ka ülejäänud G. Vadzise poolt omandatud ja edasi

antud kanepi THC sisaldus oli üle 0,3%. Nimelt on erinevad isikud kiitnud kanepi head kvaliteeti

ning jaatanud selle narkootilist toimet.

20. G. Vadzis pani toime mitu tegu, mitte ühe jätkuva teo. G. Vadzise käitumisaktid ei olnud

ajaliselt lähedased, sest tema tegevuses esinesid pikad pausid. Lisaks ei olnud üksikaktid toime

pandud sarnasel moel, sest G. Vadzis toimetas kanepit M.M. ale erinevatel viisidel.

21. K. Matuļēvičsiga seoses ei ole kaitsja esitanud uusi ega tõsiseltvõetavaid argumente, mis

seaksid maakohtu antud tõlgenduse M.P. i ütluste kohta kahtluse alla. Esimese astme kohus on

põhjalikult selgitanud, miks nähtub M.P. i ütlustest, et ta sai K. Matuļēvičsilt kanepit samas

ajavahemikus kui S.B, elt ehk 2020. aastal ja miks on ebaloogiline järeldada, et M.P. pidas

silmas hoopis ajavahemikku 2010–2011, mil ta tarvitas kanepit esimest korda.

22. KrMS § 266 lg 4 järgi on kohtunikul õigus piirata istungisaalis viibijate hulka, kui istungisaal

on üle täitunud. Isegi kui jaatada kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte rikkumist, ei ole tegemist

olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. Ei ole usutav, et pealtvaatajate puudumine võis

mõjutada tunnistajate, sh M.P. i ütluste andmist ning soodustada kohtule valetamist. Tunnistajat

distsiplineerib eelkõige teadmine, et tal on kohustus rääkida kohtule tõtt. Ka avalikkuse

põhimõtte rikkumise jaatamise korral ei saaks rääkida tervikuna ebaõiglasest kohtumenetlusest

või millestki sellisest, mis oleks mõjutanud asjas kohtuotsuse tegemist.

23. K. Matuļēvičs esitas taotluse hüvitada talle tema 1180 päeva kestnud kinnipidamisega

tekitatud 74 340 eurone kahju. Ta ei esitanud vastavat taotlust juba maakohtus seetõttu, et siis oli

tema eesmärgiks õigeksmõistmine. Ta arvas, et ta mõistetakse seoses Riiast ostetud kanepiga

süüdi. Ta kartis, et vastav taotlus võib mõjutada tema süüdimõistmist. Ka ei saanud ta maakohtus

veel aru, kui halvasti menetlus talle mõjus – alles pärast 2024. aasta juulikuus vabanemist

mõistis ta, et ta on kaugenenud oma lastest ja elukaaslasest. Maakohus märkis otsuses, et ta saab

esitada vastava taotluse kuue kuu jooksul ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

24. G. Vadzise kaitsja kordab (suuresti) juba maakohtus esitatud väiteid. Ringkonnakohtu

meelest on maakohus need väited arusaadavalt ümber lükanud. Sellest johtuvalt olgu märgitud

üksnes järgmist.

25. G. Vadzise käideldud kanepi THC-sisaldus oli oluliselt üle 0,3%. Apellant ei vaidle vastu

maakohtu neile sedastustele, et a) M.M. a sai kanepi otse või vahendatuna G. Vadzise käest, b)

M.M. a juurest leitud kanepi THC-sisaldus oli 17–19% ja c) M.M. alt kanepit ostnud inimesed

pidasid kanepit kvaliteetseks ja psühhotroopset mõju omavaks (otsuse p 497). Need tõdemused

viitavad sellele, et J.M. i sõidukist leitud kanepi THC-sisaldus oli kõrge. Kaitsja esitab üksnes

argumendi, justkui pole tõendatud seda, et J.M. sai selle kanepi G. Vadzise käest. J.M. i väitel

sai ta kanepit nii M.M. ale edasi andmiseks kui ka isiklikuks tarbeks ainult G. Vadziselt (kd 19, tl

26 pöördel) ja tema autost politsei poolt leitud kanepki oli saadud vahetult enne selle aine

avastamist G. Vadziselt (kd 19, tl 28 pöördel). Viimaks olgu märgitud, et on ka iseenesest

ebausutav, et keegi veab salaja ilma uimastava toimeta kanepit. Niisugust ainet võiksid ehk

käidelda botaanika vms huvilised, ent G. Vadzisel käesolevas menetluses tuvastatu kohaselt

niisuguseid huve ei ole.

26. Esimese astme kohus asus õigesti seisukohale, et G. Vadzis ei pannud toime mitte ühte

jätkuvat, vaid mitu erinevat käitlemistegu. Apellant esitab maakohtu seisukoha kummutamiseks

sisuliselt üksnes ühe väite: ehkki G. Vadzis andis kanepit edasi kahele erinevale inimesele, näib

tema tegutsemine ikkagi ühtse käitumisena. Tõepoolest võib ka erinevatel aegadel erinevatele

inimestele uimastite edasiandmist pidada mõnikord üheks jätkuvaks teoks – vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-11432/93. Maakohus aga ei piirdunud väitega, et G.

Vadziselt said uimastit kaks erinevat inimest (otsuse p 495). Kohus tõi lisaks sellele välja, et üks

kord jäi kahe üleandmise vahele tervelt ca nelja kuu pikkune paus ja korra ka umbes kuu ajaline

paus. Ka märkis esimese astme kohus, et üksteisest erinevad sellised juhtumid, kus uimasteid

hankiv isik (M.M. a) tuleb ise narkootikumidele järgi, ja olukorrad, kus selline isik saadab

uimasteid tooma kellegi teise (J.M. i). Olgu viidatud ka nii süüdistuses välja toodud kui ka

maakohtu poolt tuvastatud asjaolule, et G. Vadzis ei andnud kogu uimastit J.M. ile selleks, et too

toimetaks kanepi M.M. ale – osa narkootikumist pidi jääma J.M. ile endale tarvitamiseks. Niisiis

saab kanepi andmist J.M. ile eristada kanepi andmisest M.M. ale veel ühest aspektist: esimesel

juhul läks osa kanepist mitte n-ö edasimüüjale M.M. ale, vaid lõpptarbijale J.M. ile.

27. Ka K. Matuļēvičsi kaitsja toob kõigepealt välja sellise argumendi, mida ta on varemgi

esitanud: pole teada, millal M.P. K. Matuļēvičsilt kanepit sai – see võis juhtuda ka umbes 15

aastat tagasi, mil M.P. esmakordselt kanepit pruukis. Maakohus on sellise argumendi loogiliselt

ümber lükanud (otsuse p 280). Puudub igasugune alus arvata, et M.P. pidas „sama ajavahemiku“

all silmas 15 aasta tagust aega. Nimelt ütles M.P. , et hetkel käib jutt kanepi hankimisest S.B, elt

ja K. Matuļēvičsilt (kd 17, tl 18) ja kohe pärast seda, et S.B, elt sai ta kanepit 2020. aasta

oktoobris-novembris. Järgnesid mõned küsimused S.B, elt kanepi hankimise kohta ja siis hakati

küsima kanepi saamise kohta K. Matuļēvičsilt – M.P. ütles, et ta sai K. Matuļēvičsilt kanepit

„samas kohas, korteris“ ja „samas ajavahemikus“ (kd 17, tl 18 pöördel). Kriminaalkolleegiumi

meelest pidas M.P. ilmselgelt silmas seda, et ta sai 2020. aasta sügisel kanepit nii S.B, elt kui ka

K. Matuļēvičsilt (kes elasid toona koos).

28. K. Matuļēvičsi kaitsja meelest rikuti avalikkuse põhimõtet. Ringkonnakohus soostub

kaitsjaga selles, et kohtupidamise avalikkus on oluline väärtus – see ilmneb muu hulgas Euroopa

Inimõiguste Kohtu (EIK) sellekohasest mahukast praktikast. Praegu siiski kriminaalkolleegiumi

meelest seda põhimõtet ei rikutud.

29. Kaitsja viitab sellele, et pealtvaatajaid ruumipuuduse tõttu kohtusaali ei lubatud, et

süüdistatavad ja kaitsjad juhtisid maakohtu tähelepanu selle keelu ebaõigusele juba 8. veebruari

2023 istungil ja et kaitsjad taotlesid juba eelistungil, et asja arutataks Valga asemel Tartus, kus

asub suur kohtusaal. Kriminaalasja materjalid ei viita sellele, et asjad nõnda toimusid. Ei 3.

veebruari ega 1. märtsi 2022 eelistungi protokollidest ega 8. veebruari 2023 istungiprotokollist ei

nähtu, et kohus oleks palunud pealtvaatajatel ruumipuuduse tõttu kohtusaalist lahkuda, et mõni

süüdistatav või kaitsja oleks sellega seoses juhtinud millelegi kohtu tähelepanu või et keegi

kaitsjatest oleks taotlenud istungi pidamist Tartus. Ainuke vähegi asjassepuutuv info ilmneb

sellega seoses 8. veebruari 2023 istungi protokollist, kus M.M. a kaitsja vandeadvokaat Sirje

Must märkis järgmist: „Kuna kohtusaal on väike, siis vaatamata sellele, et seaduse järgi on

kohtuistung avalik, kohtusaal on väike, on piiratud kohtusaalis viibijate arvu. Mul on palve M.M.

al kelle suhtes on kohaldatud prokuratuuri poolt suhtlemispiiranguid ja talle on antud suhtlemine

ühe tütrega aga tal on neid lapsi palju ja siin on üks tütar veel ja ta tahaks näha ema ja minul on

palve, et lubataks lastel emaga suhelda, see ei pea toimuma siin kohtusaalis aga et ta saaks minna

emaga kohtuma Tartu Vanglasse, tütar on I.M. a. Isikukoodid ja asjad toon homme.“ (kd 5, tl

100 pöördel). Seega võib eeldada, et mingil määral inimeste saalis viibimist piirati, ent muu

hulgas on ebaselge, kas piirang oli lausaline või võisid mõned inimesed ikkagi saali minna või

kas piirang puudutas vaid 8. veebruarit 2023 või muidki päevi. Kui kriminaaltoimiku enam kui

20 köites on asjassepuutuvat infot (rohkem), oleks kaitsja pidanud ringkonnakohtule otsesõnu

ära näitama, kust seda infot leida võib. Praegu välja toodud (vähegi) konkreetsed viited paarile

istungile on kahjuks eksitavad/väärad. Kui istungil tõesti pealtvaatajate piiramine jutuks tuli, ent

seda ei kantud istungiprotokolli, oleks kaitsjal olnud võimalik esitada KrMS § 158 järgne

protokolli parandamise taotlus või vähemasti oleks kaitsja võinud oma kaebuses osutada sellele,

millisel kohtuistungil ja millisel ajal (millisel minutil) see teema jutuks tuli (et ringkonnakohtul

oleks olnud võimalik kuulata salvestust).

30. Toodud põhjustel jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19. veebruari 2025 otsuse KrMS §

337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.

31. G. Vadzise määratud kaitsja vandeadvokaat M. Masso esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi

kulude kindlaksmääramise taotluse. Selle taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni

koostamiseks, sh kaitsealusega suhtlemiseks ja apellatsiooni esitamiseks 300 minutit (netotasu

360 eurot, brutotasu 439,20 eurot) ning prokuratuuri vastusega tutvumiseks ja kliendiga

rääkimiseks 30 minutit (netotasu 36 eurot, brutotasu 43,92 eurot). Alternatiiv 1: KrMS § 175 lg 1

p 4, riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise

ja kulude hüvitamise korra“ alusel rahuldab kriminaalkolleegium kaitsja taotluse ja määrab

kaitsjatasuks 483,12 eurot (sh käibemaks 87,12 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337

lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 483,12 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel G. Vadziselt riigi kasuks välja

mõista. G. Vadzis peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest

arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2).

32. K. Matuļēvičsi kahjuhüvitistaotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

33. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) eelnõu esimese lugemise

juurde koostatud seletuskirjas märgitakse järgmist: „[K]ahju hüvitamise kord on rajatud

eeldusele, et kahju hüvitatakse kahju kannatanud isiku taotluse alusel. Eelnõu §-st 18 tulenevalt

peab kohtusse jõudnud menetluse korral esitama taotluse maakohtule enne kohtuliku uurimise

lõppu. Isiku taotlusest lähtumine tähendab ühtlasi, et taotluse esitamata jätmisel peaksid olema

reaalsed tagajärjed ning tagantjärele esitamine on võimalik vaid erandlikel juhtudel […] mõjuval

põhjusel […] Mõjuva põhjusena võib käsitada näiteks olukorda, kui isik taotles maakohtus

prokuröri poolt taotletavast karistusest leebemat karistust, aga kohus leidis isiku/kaitsja jaoks

üllatuslikult, et süü pole tõendatud või kuriteokoosseis pole täidetud ja isik tuleb õigeks mõista.

Et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peaks tegu olema tõepoolest erandliku

võimalusega („mõjuval põhjusel“), ei saa sellele tugineda nt isik, kes lohakusest või

teadmatusest jätab maakohtule taotluse esitamata – nt palub küll enda õigeksmõistmist, aga ei

too välja, et peale selle tuleks talle hüvitada ka tekitatud kahju.“ (lk 51–52).

34. Riigikohus on leidnud nõnda: „SKHS § 21 lg-d 1 ja 4 võimaldavad hüvitistaotluse esitada

tagantjärele ringkonnakohtule või prokuratuurile ainult siis, kui taotlus jäeti varem esitamata

mõjuval põhjusel. Seega on kahju hüvitamise taotluse lahendamine seatud sõltuvusse sellest, kas

kahjuhüvitist taotletakse õigel ajal. Isik peab üldjuhul arvestama juba ette võimalusega, et tema

suhtes võidakse teha selline otsustus, mis annab talle aluse nõuda süüteomenetlusega tekitatud

kahju hüvitamist. Ainult erandlikel juhtudel saab kahju hüvitamist taotleda hiljem. Kui taotlust

kahju hüvitamiseks pole esitatud õigel ajal ning puudub ka mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks,

tuleb see taotlus jätta läbi vaatamata (SKHS § 13 lg 2 ls 2).“ (kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-

20-2611/12, p 14 ja määrus nr 1-19-9021/14, p 14).

35. K. Matuļēvičs ei esitanud oma taotlust maakohtu menetluses. Ta ei esitanud seda isegi mitte

apellatsioonitähtaja kestel, vaid alles ringkonnakohtu poolt apellatsioonidele vastamiseks antud

tähtaja jooksul. Seega esitas K. Matuļēvičs taotluse hilinenult. Mõjuvat põhjust hilinemiseks tal

ei olnud. Nii on see muu hulgas tulenevalt tõigast, et K. Matuļēvičs ja tema kaitsja taotlesid

õigeksmõistva otsuse tegemist – seega ei olnud tegemist situatsiooniga, kus osaline

õigeksmõistine/süüdistuse suures mahus ära langemine oli K. Matuļēvičsile (äärmiselt) üllatav.

Taotluse esitamisega hilinemist ei muuda kuidagi põhjendatuks ka K. Matuļēvičsi väited, et ta

mõistis alles pärast maakohtu menetluse lõppu seda, kuivõrd tugevasti tema vahi all viibimine

tema peresuhteid mõjutas.

36. Olgu seoses kahjuhüvitistaotlusega märgitud sedagi, et EIK-i hinnangul ei tulene Euroopa

Inimõiguse Konventsioonist automaatselt riigi kohustust maksta hüvitist sellisele vahi all peetud

inimesele, kes hiljem õigeks mõistetakse (vt nt Lukk vs Eesti, nr 27365/21).

(allkirjastatud digitaalselt)