3-25-94/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-94

Määruse kuupäev

19. juuni 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Jevgeni Medunitsa kaebus Viru Vangla haldusaktide

02.08.2024 nr 6-10/24/12626-2, 30.09.2024 nr 7-1/24/14895-2

ja 31.10.2024 nr 7-1/24/17063-2 ning vaideotsuste õigus-

vastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Jevgeni Medunitsa

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Mitte lubada AM osaleda menetluses kaebaja nõustajana.

2. Jätta rahuldamata taotlus anda AM nõustajana

juurdepääs kohtuasja toimikule.

3. Tagastada kaebus

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse resolutsiooni punkti 3 (kaebuse tagastamise) peale

võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

6. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse avaldamise

viisi kohta (vt määruse punkti 20).

Asjaolud

1. AM esitas 14.01.2025 vangide infoportaali vahendusel Tartu Halduskohtule

elektrooniliselt kaebuse. Kaebuses on kaebajana märgitud Jevgeni Medunitsa ja kaebusele on

nõustajana alla kirjutanud AM.

Kaebuse nõudeks on:

- tuvastada Viru vangla haldusaktide 02.08.2024 nr 6-10/24/12626-2, 30.09.2024 nr 7-

1/24/14895-2 ja 31.10.2024 nr 7-1/24/17063-2 õigusvastasus;

- tuvastada Viru vangla vaideotsuste 03.09.2024 nr 6-12/24/147-2, 15.11.2024 nr 6-

12/24/175-2 ja 05.12.2024 nr 6-12/24/191-2 õigusvastasus.

Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud korduvalt taotlusi väljasõiduks vanemate juurde

Tallinnasse isaga hüvastijätmiseks. Vastustaja on jätnud need rahuldamata identsetel

põhjustel, üksnes kaebaja süüdimõistmise asjaoludele viidates. Kaalumata on jäetud

väljasõidu vajadus, eesmärk ja olulisus ning kaebaja taasühiskonnastamise eesmärgid.

Otsusest ei nähtu, millised riskid esinevad ja kuidas saavad need realiseeruda. Kaebaja kannab

vangistust esimest korda, on ära kandnud poole karistusest, tema riskimäär on 12 %.

Vastustaja jättis kaebaja vaided rahuldamata vaideotsustega, milles korrati haldusaktides

toodud põhjendusi. Sisulist vaidemenetlust, milles kontrollitakse haldusakti õiguspärasust,

pole toimunud. Kaebajal on õigus vaidlustada vaideotsus koos haldusaktiga.

Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel on, et vastustaja viiks taotluste

menetlused ja vaidemenetlused läbi õiguspäraselt, rehabiliteeriv huvi ja soov esitada kahju

hüvitamise nõue. Vastustaja keeldumised lubada kaebajat väljasõidule isaga hüvastijätmiseks

sekkuvad tõsiselt era- ja perekonnaellu.

2. 14.01.2025 esitati kohtule määruse punktis 1 nimetatud dokument nii, et sellele on antud

digitaalallkiri kaebaja Jevgeni Medunitsa ID-kaardiga. 17.01.2025 esitati kohtule korduvana

sama dokument.

3. Viru Vangla esitas kohtule järgmised dokumendid.

3.1. Kaebaja 30.07.2024.a taotlus erakorraliseks väljasõiduks 02.08-05.08.2024 (dtl 37).

Kaebaja põhjendas, et tema isa tervis halvenes, isa paigutati haiglasse ja on karta, et tal ei ole

palju elupäevi jäänud.

Vastustaja 02.08.2024.a otsus nr 6-10/24/12626-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja

30.07.2024.a taotlus (dtl 38-39).

Kaebaja 03.08.2024.a vaie otsuse nr 6-10/24/12626-2 kehtetuks tunnistamiseks ja

ettekirjutuse tegemiseks lubada väljasõit või alternatiivselt ettekirjutuse tegemist asja uueks

otsustamiseks (dtl 40).

Vastustaja 03.09.2024.a vaideotsus nr 6-12/24/147-2, millega jäeti vaie rahuldamata (dtl 41-

42). Vastustaja selgitas, et vaideotsus on kaebajale kätte toimetatud 06.09.2024.

3.2. Kaebaja 04.09.2024.a väljasõiduplaani taotlus (reg 09.09.2024 nr 7-1/24/14895-1)

lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks 09.09-12.09.2024 (dtl 43-44). Kaebaja põhjendas, et ta

soovib külastada vanemaid, kes on kõrges eas, isa tervis on väga halb, samuti tegelda

kinnisvara müügiga.

Vastustaja 30.09.2024.a otsus nr 7-1/24/14895-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja

04.09.2024.a taotlus (dtl 45-46).

Kaebaja 07.10.2024.a vaie (reg 09.10.2024 nr 6-12/24/175-1) otsusele nr 7-1/24/14895-2 teha

kohustav ettekirjutus lubada väljasõit või asja uueks otsustamiseks (dtl 47-48).

Vastustaja 15.11.2024.a vaideotsus nr 6-12/24/175-2, millega jäeti vaie rahuldamata (dtl 27-

28). Vastustaja selgitas, et vaideotsus on kaebajale kätte toimetatud 15.11.2024.

3.3. Kaebaja 28.10.2024.a väljasõiduplaani taotlus (reg 28.10.2024 nr 7-1/24/17063-1)

lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks 30.10-02.11.2024 (dtl 49-50). Kaebaja põhjendas, et

soovib külastada haiget / surevat isa.

Vastustaja 31.10.2024.a otsus nr 7-1/24/17063-2, millega jäeti kaebaja 28.10.2024.a taotlus

rahuldamata (dtl 22-24).

Kaebaja 01.11.2024.a vaie (reg 05.11.2024 nr 6-12/24/191-1) otsuse nr.7-1/24/17063-2

kehtetuks tunnistamiseks, taotletud väljasõidu lubamiseks või ettekirjutuse tegemiseks anda

väljasõidu haldusakt või asja uueks otsustamiseks (dtl 25-26).

Vastustaja 05.12.2024.a vaideotsus nr 6-12/24/191-2, millega jäeti vaie rahuldamata (dtl 35-

36). Vastustaja selgitas, et vaideotsus on kaebajale kätte toimetatud 05.12.2024.

3.4. Kaebaja 25.11.2024.a väljasõiduplaani taotlus lühiajaliseks väljasõiduks ja taotlus

lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks 30.11.2024 (reg nr 7-1/24/18312-1, dtl 29-31).

Vastustaja 28.11.2024.a otsus nr 7-1/24/18312-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja

25.11.2024.a taotlus (dtl 33-34).

Vastustaja selgitas, et 28.11.2024.a otsusele nr 7-1/24/18312-2 ei ole kaebaja vaiet esitanud.

3.5. Vastustaja selgitas, et kaebajal ei ole vanglas hoiul ID-kaarti ja kinnipeetavatel puudub

võimalus ID-kaardiga allkirjastamiseks. Tõenäoliselt on kaebaja ID-kaarti kasutanud kolmas

isik, kaebaja puhul ei ole tegemist esmakordse juhtumiga.

4. Määruse punktides 3.1-3.4 nimetatud vastustaja otsused sisaldavad vaidlustamisviidet, et

otsusele saab 30 päeva jooksul esitada vaide ning pärast vaidemenetluse läbimist esitada

kaebuse kohtule. Määruse punktides 3.1-3.3 nimetatud vaideotsustes on vaidlustamisviide, et

otsusele saab esitada kaebuse kohtule 30 päeva jooksul alates vaideotsusest teadasaamisest.

5. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud kohtule järgmised praeguse

kohtuasjaga seotud avaldused.

5.1. Haldusasjas 3-24-2256 esitas kaebaja 05.08.2024 esialgse õiguskaitse taotluse

02.08.2024.a otsuse nr 6-10/24/12626-2 (määruse punkt 3.1) kehtivuse peatamiseks ning

vastustaja keelamiseks piirata lühiajalisele väljasõidule lubamist. Kohus jättis 13.08.2024.a

määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus kogus andmed kaebaja isa

tervisliku seisundi kohta ning leidis, et tõendatud ei ole erakorraline perekondlik sündmus

vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 5 tähenduses. Kohus selgitas, et kui kaebaja isa tervis

oluliselt halveneb, on kaebajal võimalus esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus ühes

vastavate tõenditega isa terviseseisundi kohta.

02.10.2024 esitas kaebaja samas haldusasjas kaebuse 02.08.2024.a otsuse nr 6-10/24/12626-2

ja 03.09.2024.a vaideotsuse nr 6-12/24/147-2 (määruse punkt 3.1) tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks otsustada asi uuesti. Kohus tagastas kaebuse 14.10.2024.a

määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi (ei tasunud riigilõivu). Halduskohtu

määrus jõustus edasi kaebamata 31.10.2024.

5.2. Haldusasjas 3-24-3206 esitas kaebaja 24.11.2024 kaebuse 30.09.2024.a otsuse nr 7-

1/24/14895-2 ja 15.11.2024.a vaideotsuse nr 6-12/24/175-2 (määruse punkt 3.2) tühistamiseks

ning ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Kaebuse menetlusse võtmist ei ole

veel otsustatud, kohus on määranud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtu seisukoht

Kaebuse allkirjastamine, nõustaja

6. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37-39

nõuetele. HKMS § 38 lg 8 alusel kohaldatakse kaebusele HKMS 5. peatüki sätteid. HKMS 5.

peatükis paikneva § 54 p 7 kohaselt peab kaebusel olema menetlusosalise allkiri.

Nõue, et kaebusel peab olema kaebaja allkiri, on määrava ja sisulise tähtsusega. Allkirja

andmine tähendab, et kaebuse esitamine on kaebaja tahe. Allkirja andmisega muutub

dokument märkmetest, kavandist või mustandist kaebuseks. Kaebaja allkirja puudumine on

kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.

7. Kaebusel ei ole allkirja, mille oleks andnud kaebaja.

Kaebus esitati algselt nii, et selle oli elektrooniliselt alla kirjutanud nõustaja AM. Olenemata

sellest, kas kohus oleks andnud isikule õiguse tegutseda käesolevas menetluses nõustajana, ei

ole nõustajal õigust esitada kaebaja nimel kaebust. HKMS § 36 lg 2 sätestab, et nõustaja võib

esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi ning nõustaja ei saa teha

menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.

Kohtule esitati kaebus ka nii, et sellele on antud elektrooniline allkiri kaebaja ID-kaardiga.

Seda allkirja ei saanud anda kaebaja, kuna kaebaja viibib vanglas ning vanglas ei ole

võimalust kirjutada dokument alla ID-kaardiga.

Kaebusel kaebaja allkirja puudumine on kõrvaldatav puudus. Kohus ei määra kaebajale

tähtaega selle puuduse kõrvaldamiseks, kuna esineb määruse punktides 12-18 toodud alus

kaebuse tagastamiseks.

8. Kohus ei luba AM tegutseda käesolevas kohtuasjas kaebaja nõustajana.

Eespool tsiteeritud HKMS § 36 lg 2 alusel on nõustaja võimalused menetluses osaleda

piiratud. Kohtupraktikas välja kujunenud tõlgenduse kohaselt piirdub nõustaja pädevus

üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega

(Riigikohtu 27.06.2018.a otsus asjas 3-18-306, p 10; lahend 3-3-1-84-13, p 16, lahendites

viidatud kohtupraktika). Praeguse asja menetlus lõpeb kaebuse tagastamisega ja ei jõudnud

staadiumi, kus nõustajal oleks võimalus osaleda koos kaebajaga istungil.

9. Kohtuasjas ei ole esitatud taotlust lubada AM tegutseda kaebaja esindajana, ning

dokumente, mis tuleb esitada koos sellise taotlusega (volikiri, tõendid selle kohta, et AM

vastab HKMS § 32 lg 1sätestatud nõuetele). Kohus tegi 03.10.2024.a määruses kohtuasjas 3-

24-2256 (määruse punktis 5.1 nimetatud kohtuasi) kindlaks, et AM ei saa olla kaebaja

volitatud esindajaks, kuna ta ei vasta HKMS § 32 lg 1 toodud tingimustele.

10. AM esitas 23.01.2025 kohtule taotluse võimaldada talle juurdepääs kohtuasja

elektroonilisele toimikule ning 29.01.2025 taotluse täiendused. Taotluse kohaselt tegutseb

AM kaebaja soovil tema nõustajana ning omab ettevõtteid, mis osutavad juriidilisi teenuseid

eraisikutele.

Kohus tõlgendab taotlust nii, et see on esitatud juurdepääsu saamiseks toimikule

menetlusosalisena (kaebaja nõustajana). Taotluses on küll tsiteeritud HKMS § 89 lõiget 1, mis

reguleerib menetlusvälise isiku tutvumist toimikuga, kuid taotluse põhjendusteks on, et AM

tegutseb kaebaja soovil tema nõustajana. Menetlusvälisele isikule tutvustatakse toimikut

taotluse esitamise aja seisuga ühekordselt, tegemist ei ole jätkuva juurdepääsu

võimaldamisega asja materjalidele. AM soovis saada juurdepääsu kõikidele, s.h ka tulevikus

esitatavatele menetlusdokumentidele.

Kohus jätab taotluse rahuldamata. Õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, s.h

omada esindatavaga samaväärset juurdepääsu toimikule, on HKMS § 31 lõikes 2 antud

esindajale. Nagu eespool öeldud, on nõustaja õigused piiratud kohtuistungil osalemise ja

sellel seletuste andmisega, lisaks ei andnud kohus AM õigust tegutseda asjas kaebaja

nõustajana. Puudub õiguslik alus anda AM juurdepääs kohtuasja toimikule.

11. Kohus selgitab kaebajale, et kuna AM ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ja tal ei ole

õigust esitada taotlusi, siis tuleb asjas esitatud taotlusi käsitleda kaebaja esitatud taotlustena.

Kohus ei tee määrust teatavaks AM. Kui kaebaja peab seda vajalikuks, siis tuleb tal endal

tutvustada määrust AM.

Kaebuse tagastamine

12. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus.

Tegemist on tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 6). Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei

ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge – see ei pane vastustajale kohustust praegu või

tulevikus konkreetse sisuga haldusakti anda või tühistada või menetlust uuendada ning

vaidlustatud haldusakt jääb kehtivaks ka juhul, kui kohus tuvastab selle õigusvastasuse.

Tuvastamiskaebuse esitamise õigust on seadusega piiratud ja kaebusele on esitatud

lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja

õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul,

kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis

võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda

ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab

olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt varasema haldusakti või

toiminguga sarnasel viisil rikkuda isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu 23.05.2025.a määrus asjas 3-24-797, p 25). Preventiivse huvi kõrval võib

tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda ka rehabiliteerivast huvist, kui toimunud riive

on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 3-

22-721, p 11).

13. Kaebajal puudub kaebeõigus 30.09.2024.a otsuse nr 7-1/24/14895-2 õigusvastasuse

tuvastamise nõude esitamisel. Kaebaja on esitanud kohtule tõhusama nõude (vt määruse

punkti 5.2). Kaebaja esitas haldusasjas 3-24-3206 kaebuse 30.09.2024.a otsuse nr 7-

1/24/14895-2 ja vastava vaideotsuse tühistamise ning asja uueks otsustamiseks kohustamise

nõudes. Kohus on kaebuse puudusena välja toonud, et kaebajal tuleb heaks kiita

esindusõiguseta isiku esitatud kaebus. Tähtaeg selle puuduse kõrvaldamiseks ei ole

möödunud.

14. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus ka 02.08.2024.a otsuse nr 6-10/24/12626-2

ja 31.10.2024.a otsuse nr 7-1/24/17063-2 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks.

Kaebajal on võimalus esitada tõhusam nõue ning võimalus kaitsta tulevikus toimuvate

menetluste puhul oma õigusi tavapärase järelkontrolli raames (tühistamis- ja

kohustamisnõuete ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamise teel).

Kaebaja vaidlustab käesolevas kohtuasjas seda, et vastustaja jättis rahuldamata tema taotlused

lühiajalise väljasõidu lubamiseks. Kaebaja tugineb kõigi kolme juhtumi puhul samadele

asjaoludele ja õiguslikule alusele – ta taotles väljasõitu selleks, et hüvasti jätta oma raskelt

haige isaga ning tegemist on VangS § 32 lg 5 sätestatud olukorraga, s.o erakorralise

perekondliku sündmusega.

Kohane viis oma õiguste teostamiseks sellises olukorras on esitada vastustajale taotlus

lühiajaliseks väljasõiduks, näidates ära taotletud väljasõidu kestuse päevades, kuid jättes

lahtiseks kuupäevad (näiteks nii, et taotletud väljasõidu aeg on esimesel võimalusel pärast

taotluse rahuldamist). Kui vastustaja jätab sellise taotluse rahuldamata, siis saab kaebaja

esitada vaide ning pärast vaidemenetluse läbimist kohtule kohustamiskaebuse. Kui vajadus

väljasõiduks on kiireloomuline, siis saab kaebaja pärast vaide esitamist esitada esialgse

õiguskaitse taotluse (vt määruse punkti 5.1).

Tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole põhjendatud olukorras, kus kaebajal on võimalus

esitada eeltoodud viisil tõhusam ehk kohustamisnõue. Täidetud ei ole eeldus, et tulevikus

tehtava lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel oleks kaebaja õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult

raske.

15. Tuvastamiskaebuse lahendamine ei paranda mingil viisil kaebaja võimalusi tulevikus

esitatava väljasõidu taotluse menetlemisel. Taotlust lahendatakse lähtudes asjaoludest, mis

esinevad taotluse esitamise ajal. Kui taotluse faktiliseks aluseks on erakorraline perekondlik

sündmus, näiteks kaebaja lähedase raske tervislik seisund, siis omab tähtsust lähedase

tervislik seisund taotluse esitamise ajal. Ka juhul, kui kohus tuvastaks vaidlustatud otsuste

õigusvastasuse, ei ole see vastustajale siduv kaebaja tulevikus esitatavate taotluste

lahendamisel. Tuvastamiskaebuse esitamisega ei saavuta kaebaja seda, et tulevikus tehakse

lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel kaebajale meelepärane otsus.

Kaebaja soovis edaspidi esitatavate taotluste menetluste õiguspärast läbiviimist. See, kuidas

toimub lühiajalise väljasõidu taotluse esitamine ja lahendamine, on sätestatud vangla

sisekorraeeskirja 16. peatükis (§ 78-89). Kohtule ei nähtu kohtueelse menetluse

dokumentidest, et vastustaja oleks jätnud haldusmenetluse läbi viimata või kaldunud kõrvale

menetluse läbiviimise korrast. S.h on vastustaja lahendanud taotlused, milles kaebaja viitas

sellele, et isa tervis on kriitilises seisukorras, vangla sisekorraeeskirja § 80 lg 3 sätestatud

kolme tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul ning vastustaja andis kõigil juhtudel VangS § 32 lg 4

ja vangla sisekorraeeskirja § 82 nõuetele vastava põhjendatud haldusakti. Kaebaja ei ole

muutnud usutavaks, et vastustaja võib tulevikus toimuvate menetluste puhul menetlusnorme

rikkuda. See, et kaebaja ei nõustu vastustaja põhjendustega või tehtud otsusega, ei võrdu

menetlusreeglite rikkumisega.

16. Täidetud ei ole ka eeldused, mida kohtupraktikas seotakse tuvastamiskaebuse esitamisega

rehabiliteerival eesmärgil (määruse punkt 12). Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja taotleb

haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemist kahju hüvitamise nõude esitamise asemel, kuna

kaebaja avaldas, et tal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue.

Võimalus esitada tuvastamiskaebus seetõttu, et kaebajal on kavas esitada kahju hüvitamise

nõue, on seaduses sõnaselgelt välistatud. Kui kaebaja soovib esitada hüvitamisnõude, siis on

kaebajal pärast VangS § 11 lg 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist õigus ja

võimalus seda teha.

17. Preventiivse või rehabiliteeriva huvi olemasolu ei saa praeguses kohtuasjas jaatada

põhjendusel, et vaidlustatud haldusaktid on ilmselgete vormi- või põhjendamispuudustega.

Haldusaktid sisaldavad põhjendusi, mille kohta kaebaja väidab, et neid seal ei ole. Haldusakte

ei ole põhjendatud üksnes kaebaja süütegudega, vaid välja on toodud ka muud asjaolud –

kaebaja ohtlikkusele antud hinnang, individuaalse täitmiskava täitmine, distsiplinaarkaristuse

olemasolu. Vastustaja on lähtudes kaebaja süüdimõistmisel kindlaks tehtud kuritegudest

prognoosinud, konkreetselt milliste kuritegude toimepanemise oht väljasõidu lubamise korral

võib esineda, ning põhjendanud, miks ei ole seda riski võimalik maandada. Vastustaja on

möönnud kaebaja huvi külastada oma haiget isa ning kaalunud seda avaliku huvi ja vangistuse

täideviimise eesmärgiga.

18. Kaebajal ei ole kaebeõigust vaideotsuste õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks.

Vaideotsusel ei ole iseseisvat tähendust ning preventiivsel või rehabiliteerival eesmärgil ei ole

vaideotsuse puhul olulist kaalu.

Kaebaja põhjendas nende nõuete esitamist sellega, et tulevikus oleks vaideotsus põhjendatud

kaebaja ootuste kohaselt. Kuid kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat kohtus maksma

pandavat õigust vaidemenetlusele. Kui isik ei ole rahul vaidemenetluse tulemusega, s.h

põhjendustega, miks tema vaie jäeti rahuldamata, siis saab ta esitada kohtule vaide esemeks

oleva sisulise nõude.

Kohus märgib, et õige ei ole kaebaja arusaam, et vaideotsuse põhjendused peavad erinema

haldusakti põhjendustest. Vaidemenetluses kontrollitakse haldusakti õiguspärasust. Kui

haldusorgan jääb haldusakti põhjenduste juurde, siis ei ole isegi võimalik esitada mingeid

muid või täiendavaid põhjendusi.

19. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Tasutud riigilõiv 20 eurot HKMS § 104

lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

20. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS §

179 lg 4, § 175 lg 3-5). Selleks, et taotlusel oleks oodatud mõju, tuleb see esitada enne

määruse jõustumist – andmesubjekti nime asendamine on võimalik ka hiljem, kuid juba

toimunud avaldamist ei saa tagasi pöörata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks