2-24-1380/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2025 , Tartu

Tsiviilasja number

2-24-1380

Tsiviilasi

Meelis Kuptsi pankrotimenetlus

Võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. mai 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Crastin KM OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Crastin KM OÜ

(registrikood 10854157), esindaja vandeadvokaat Robert

Sprengk

Vastustajad:

pankrotihaldur Ly Müürsoo

Meelis Kupts (võlgnik, isikukood XXXXXXXXXXXX),

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 7. mai 2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

maakohtu määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 31. mai 2024 määrusega kuulutati välja Meelis Kuptsi (võlgnik) pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. Võlausaldajana esitas pankrotimenetluses nõude OÜ

Crastin KM (Crastin). Võlausaldaja nõude aluseks on Viru Maakohtu 16. mai 2006 otsus

tsiviilasjas nr 2-05-13363 ning nõude loovutamise leping. Kalmer Makarov loovutas oma nõude

Crastinile. Nõude suuruseks on 14 827,50 eurot.

2. Pankrotihaldur ja võlgnik esitasid Crastini nõudele vastuväite. Mõlemad leidsid vastuväites, et

nõude täitmine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt aegunud.

Crastin vastuväitega nõude aegumise osas ei nõustunud ja esitas oma seisukohad ja tõendid.

Crastin asus seisukohale, et 25. veebruaril 2021, st uue täitmisavalduse esitamisel kehtinud TsÜS §

159 lg 1 nägi ette, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuna

Crastin esitas 25. veebruaril 2021 uue täitmisavalduse ja kohtutäitur K. Maalman võttis selle

menetlusse, siis võlgniku vastu suunatud täitedokumendist tekkinud nõude sissenõudmise

aegumine katkes ja algas uuesti, ehk et alates 25. veebruarist 2021 algas uuesti 10-aastane

aegumistähtaeg.

4. Pankrotihaldur esitas 2. mail 2025 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Haldur palus

kohaldada Crastini nõudele aegumist ja tuvastada, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole nõudeid

esitatud ja seega ei saa pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitada.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus rahuldas võlgniku ja halduri vastuväited Crastini nõudele suurusega 14 827,50 eurot,

kohaldas nõudele aegumist ja jättis Crastini nõude täies ulatuses tunnustamata. Maakohus tuvastas,

et võlgniku pankrotimenetluses ei ole rohkem nõudeid esitatud ja sellest tulenevalt ei saa

võlausaldajate lõplikku nimekirja kinnitada. Maakohus avaldas määruse kohta teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Maakohus leidis, et puudub võimalus koostada lõplik võlausaldajate nimekiri, mida kohus saaks

PankrS § 1003 järgi kinnitada. Ainus võlausaldaja, kes nõude pankrotimenetluses esitas, oli Crastin.

Vastuväite Crastini nõudele esitasid haldur ja võlgnik.

Crastin esitas pankrotimenetluses nõude, mis tulenes 16. mai 2006 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-

05-13363. Kohtuotsus esitati esmakordselt täitmisele 20. juulil 2006. Crastin omandas nõude

loovutuse teel 20. juunil 2019. Esialgne täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse alusel 25.

veebruaril 2021. Samal päeval kell 23.10 esitas Crastin kohtutäitur K. Maalmannile uue

täitmisavalduse.

Maakohus nõustus halduri seisukohaga, et Crastini jaoks katkes nõude aegumine 20. juulil 2006,

kui esialgne võlausaldaja esitas esmase täiteavalduse oma nõude sissenõudmiseks ja see ei katke

lõputult uuesti siis, kui sissenõudja esitab ise täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning

seejärel teisele täiturile uue avalduse sama kohtulahendi alusel täitemenetluse alustamiseks. Kohus

nõustus halduriga, et võlausaldaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Seda kinnitab

kaudselt alates 1. aprillist 2021 kehtima hakanud TsÜS § 159 lg 1, mille kohaselt jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest

korda täitmiseks esitamisega. Kohus ei nõustunud Crastini põhjendustega, miks tema nõue ei ole

aegunud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Crastin esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist

maakohtule uueks lahendamiseks.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse seletuskirjast (315 SE) saab üheselt aru, et enne 1. aprilli 2021 katkes aegumine iga

täitmisavalduse esitamise korral, mitte esmakordsel esitamisel. TsÜS § 159 lg 1 uue redaktsiooni

kehtestamisel poleks olnud muidu mõtet. Maakohus on ebaõigesti sisustanud ka menetlusõiguste

heauskse kasutamise nõude (TsMS § 200). Võlgnik ei ole jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud

võlgnevust tasunud ja seda mitte ka kõige väiksemas osas. Kui võlausaldaja kasutab seaduses ette

nähtud võimalusi nõude täitmiseks, ei saa seda pidada pahauskseks käitumiseks. Hoopis võlgnik

käitub pahauskselt.

TEISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Haldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Haldur ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohtadega. TsÜS § 159 lg 1 nägi ette, et aegumine

katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Sellest ei saa aga järeldada, et selline

aegumise katkemine ja uuesti algamine võiks kesta lõputult. Crastin on samal päeval, 21.

veebruaril 2021, kui kohtutäitur R. Sepp lõpetas täitemenetluses, esitanud kell 23.10 kohtutäitur K.

Maalmanile uue täitmisavalduse. Crastin pidi sel ajal olema teadlik, et TsÜS § 157 lg 1 ja § 159

muutub alates 1. aprillist 2021. Seega kasutas Crastin oma menetlusõigusi pahauskselt. Asjas tuleb

kohaldada TsÜS § 159 lg 1 redaktsiooni nõuete tunnustamise ajal kehtinud redaktsioonis. Haldur

jääb kõigi oma varem esitatud seisukohtade juurde.

8. Võlgnik leidis, et võlausaldaja nõue on aegunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus

tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu

määruse resolutsiooni muutmata, muutes maakohtu määruse põhjendusi.

10. Kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited,

seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised

ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega

(TsMS § 1003 lg 1). Praegusel juhul on võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajana nõude

esitanud ainult Crastin, mille nõudele on haldur ja võlgnik esitanud vastuväite vastavalt PankrS §

1001 lg 4 ja § 104 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et võlgniku vastuväite menetlemise osas on pankrotiseaduses sätestatud

erikord. Nimelt ei mõjuta võlgniku vastuväide nõude tunnustamist pankrotimenetluses, kuid sellisel

juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses

nõude osas, millele võlgnik esitas vastuväite (PankrS § 104 lg 1). Kui võlausaldaja soovib, et sellel

määrusel oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada taotluse selle nõude

tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Asja materjalide kohaselt ei ole võlausaldaja

Crastin esitanud halduri kaudu kohtule PankrS § 104 lg 2 järgset taotlust nõude tunnustamiseks,

millele võlgnik esitas vastuväite. Kuivõrd praegusel juhul on võlausaldaja nõude lisaks võlgnikule

vaidlustanud ka haldur, sõltub võlausaldaja nõude menetlus eelkõige halduri vastuväite

lahendusest.

11. Asjas on vaidlus selles, kas täitedokumendist, milleks on 16. mai 2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr

2-05-13363, tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti sissenõudja poolt sama

täitedokumendi alusel uue täitmisavalduse esitamisel ning kohtutäituri poolt uue täitemenetluse

algatamisel, kui need toimingud tehti enne 1. aprilli 2021, mil hakkas kehtima TsÜS § 157 ja § 159

uus redaktsioon.

Crastini poolt 21. veebruaril 2021 täitedokumendi kohtutäitur K. Maalmannile uuesti täitmiseks

esitamisel kehtis TsÜS § 159 lg 1 järgmises redaktsioonis „(1) Aegumine katkeb ja algab uuesti

täitedokumendi täitmiseks esitamisega“. Seega tuleb praeguses asjas täitemenetluse algatamise

mõju hindamisel Crastini nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 159 lg 1 enne 1. aprilli 2021

kehtinud redaktsiooni. 1. aprillist 2021 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 159 lg 1

sõnastus järgmine: „(1) Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist

tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks

esitamisega.“ Nimetatud seadusemuudatus tehti TsÜS-is täitemenetluse seadustiku ja teiste

seaduste muutmise seadusega (RT I, 22. märts 2021, 1).

Seaduse eelnõu seletuskirja (315 SE) kohaselt võimaldas sätte varemkehtinud sõnastus (enne 1.

aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse

TMS § 48 lg 1 p-i 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama

täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei

ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale. Riigikohus on

selgitanud, et TsÜS § 159 lg 2 (kuni 1. aprillini 2021 kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei loeta

aegumist katkenuks muuhulgas juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 kohaselt

sissenõudja avalduse alusel (täitedokument võetakse tagasi). Aegumist arvestatakse sel juhul

täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Nii välditakse korduva

täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist (vt ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29).

Asja materjalide kohaselt esitas Crastin uue täitmisavalduse samal päeval (21. veebruaril 2021)

pärast sama täitedokumendi alusel täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2006/1899, leides, et

sel juhul algab 10-aastane aegumistähtaeg uuesti. Ringkonnakohus leiab, et Crastini tõlgendus ei

ole TsÜS § 159 lg 1 eesmärgiga kooskõlas ega arvesta ka kuni 1. aprillini 2021 kehtinud sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatu ega asjakohase kohtupraktikaga. Crastini nõude 10-aastane

aegumistähtaeg ei katkenud ja ei alanud uuesti veebruaris 2021, vaid aegumist tuli arvestada

täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Kuna jõustunud kohtuotsusega

tunnustatud nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg alates 5. aprillist 2011 (TsÜS § 157 lg 1),

aegus vaidlusalune nõue seetõttu igal juhul 5. aprillil 2021. Samasugusele seisukohale on Tartu

Ringkonnakohus jõudnud 22. oktoobri 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-21-6165; 27. oktoobri 2021

määruses tsiviilasjas nr 2-21-6677; 22. juuni 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-22-3733.

Maakohus on õigesti rahuldanud halduri vastuväite ning jätnud Crastini nõude võlgniku

pankrotimenetluses põhjendatult tunnustamata ja võlausaldajate nimekirja kinnitamata. Kuivõrd

Crastini nõue aegus kooskõlas seadusega, siis puudub vajadus hinnata võlausaldaja tegevuse

kooskõla hea usu põhimõttega. Maakohtu määrusest tuleb vastavad põhjendused välja jätta ja

asendada need ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustega.

10. Arvestades pankrotimenetluse kui kollektiivse täitemenetluse iseloomu ja eesmärke, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on kaevatavas määruses eksinud edasikaebekorra

märkimisel. PankrS § 1001 lg-te 7 ja 8 koosmõjus algab kaebetähtaeg vastuväite esitanud

võlgnikule, vastuväite esitanud või saanud võlausaldajale ja haldurile maakohtu poolt määruse

edastamisest. Määruse saab lugeda edastatuks kättetoimetamisega PankrS § 6 lg 3 esimese lause

järgi (viie päeva möödumisel postitamisest, sh e-toimiku kaudu). Õige ei ole maakohtu juhis, et

kaebetähtaeg algab määruse neile isikutele kättetoimetamisest. Maakohtu määrust ei pidanud TsMS

6. osa ja § 306 tähenduses kätte toimetama, vaid edastama TsMS § 310 tähenduses

pankrotiseaduses nimetatud isikutele. Käesolevas asjas esitas võlausaldaja kaebuse 22. mail 2025,

st õigeaegselt.

(allkirjastatud digitaalselt)