1-25-2889/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2025, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-25-2889 (24259050239)

Kohtunik

Kristel Jaakus

Prokurör

Saskia Kask

Kriminaalasi

Gerddo Kägu süüdistatuna KarS § 121 lg 1 järgi

käskmenetluses

Süüdistatav

GERDDO KÄGU, isikukood 50403195238, XXX, elukoht

XXX, XXX, emakeel XXX, ei tööta, varem

kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l

korral, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Marina Valge määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohtunik

otsustas:

Tunnistada GERDDO KÄGU süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline

karistus 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o 300 (kolmsada) eurot.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Gerddo

Kägu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab Gerddo Kägule määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 19.06.2025.

ASITÕENDID

Elektroonilised andmekandjad, s.o neli DVD+R plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja materjalide juurde.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Gerddo Kägult menetluskuluna

sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Gerddo Kägult menetluskuluna kaitsjatasu 226,92

(kakssada kakskümmend kuus eurot 92 senti) eurot v.adv. Marina Valge poolt osutatud

õigusabi eest riigituludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Gerddo Kägul tasuda menetluskulud kokku 1555,92 eurot

ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt

tuleb tasuda 129,66 eurot.

Menetluskulude osamakse tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank

EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585,

viitenumbriga

99925700018705 ning selgitusega: „Gerddo Kägu, 1-25-2889, menetluskulude osamakse“.

Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas

täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates

15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega

kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus

jõustub.

I Süüdistuse sisu

Gerddo Kägu süüdistatakse selles, et tema 21.03.2024 kella 00:20 paiku XXX omavahelise

konflikti käigus lõi oma XXX G K jalaga kubemepiirkonda ja rusikaga seljapiirkonda,

millega põhjustas G K füüsilist valu.

Seega pani Gerddo Kägu toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku

kehalise väärkohtlemise.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Gerddo Kägu süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada

teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, mis arvestades KarS § 44 lg 2 alusel

päevamäärana 10 eurot, moodustab 300 eurot. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 sätestatule palub

prokurör jätta mõistetud rahaline karistus süüdistatava Gerddo Kägu suhtes tingimisi

kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

Prokurör on seisukohal, et kuigi Gerddo Kägu vajaks kõige enam kriminaalhooldaja

järelevalvet ja suunamist, siis võib eeldada, et käitumiskontrolli määramine lõpeb sellega, et

Gerddo Kägu võimalik vangistus tuleks pöörata täimisele. Prokuröri hinnangul on Gerddo

Kägu sotsiaalselt võimetu käitumiskontrolli järgima. Samas on tegu vendade vahelise

kaklusega, kus keegi isiku karistamist ei soovi. See pole selline tegu, mis vääriks reaalset

vanglakaristust ega ammugi riigiressursi kulu, mis kaasneks võimaliku sundtoomise,

tagaotsimise, karistuse täitmisele pööramise jms paratamatult kaasnevate kulukate

menetlustoimingute ja bürokraatiaga. Sellise teoga on tingimisi rahaline karistus

proportsionaalne ning kui inimene ise abi saada ei soovi on väga raske seda talle vastu

tahtmist pakkuda.

III Kohtu põhjendused

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus

prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne

viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast

kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi.

Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis

süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt Gerddo Kägu süüdistuses saabus kohtusse 23.05.2025.

Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud samuti 23.05.2025. Süüdistatav

ja kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § 252 lg 3 omapoolset kirjalikku seisukohta kriminaalasja

lahendamise kohta esitanud ei ole.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning

karistuse määramise kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on

selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

KrMS § 251 alusel.

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist Gerddo Kägu poolt tõendavad

süüdistusaktis loetletud ja toimikus olevad tõendid, sealhulgas patrullametnik Andreas

Preisfund ütlused koos fototabeliga ning vormikaamera ja häirekeskuse kõnede salvestiste

vaatlusprotokollid koos nelja DVD+R plaadiga, mis kirjeldavad sündmuskoha olustikku,

kannatanu ja kahtlustatava seisundit. Sündmuskohal olnud pereliikmed kinnitavad süüdistuses

kirjeldatu asetleidmist. Lisaks indikaatorvahendi kasutamise protokoll koos joobeseisundile

viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga, mis iseloomustavad süüdistatavat ja tõendavad

süüdistatava seisundit kuriteosündmuse ajal, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus,

kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja kriminaalmenetluse uuendamise määrus, mis

käsitlevad süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning Gerddo Kägu enda ütlused, milles

süüdistatav end talle etteheidetavas kuriteos süüdi tunnistab. Karistusregistri väljavõttest

nähtub, et Gerddo Kägul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning tal on üks kehtiv

väärteokaristus. Kohus Gerddo Kägu käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid ei tuvastanud ja on seisukohal, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava

kuriteo.

KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS

§ 44 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni

viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase

keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike

asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära

suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10

eurot. Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Gerddo Kägu 2024. aasta väljamaksete kohta,

seega tuleb Gerddo Kägu puhul kohaldada miinimumpäevamäära.

KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Gerddo

Kägu puhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka karistust raskendavad asjaolud.

Kohus leiab, et süüdistatava Gerddo Kägu puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise

karistuse mõistmisega.

IV Asitõendid ja salvestised

Kriminaalasja materjalide juures asuvad 4 DVD+R plaati. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

elektroonilised andmekandjad kriminaalasja materjalide juurde.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180

lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on Gerddo Kägu menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga

alammäära, s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 226,92 eurot

vandeadvokaat Marina Valge poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS §

180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude kokku 1555,92 euro tasumise ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda

129,66 eurot.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Jaakus

Kohtunik