3-25-2016/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2016

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Ruth Marton

Isikud, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist: X. X (isikukood xxxxxxxxxxxx)

Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 17.06.2025 taotlus ning anda Maksu- ja

Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):

1.1. käsutamise keelumärke seadmist X. Xile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz

GL 350 Bluetec 4matic, xxxxxx;

1.2. Eesti väärtpaberite registris registreeritud X. Xi väärtpaberikonto nr

xxxxxxxxxxx blokeerimist;

1.3. X. Xile kuuluva täiendava kogumispensioni ehk pensioni III samba osas

pensionikonto blokeerimist;

1.4. X. Xi pangakontode arestimist kõikides Eesti krediidiasutustes summas 724

174,10 eurot;

1.5. kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 28 054,35 eurot Y. Y omandis olevale

Viljandi vallas, Vana-Võidu külas asuvale Xxxxxxxxxx xx x kinnistule

(registriosa nr xxxxxxx;

1.6. Y. Y pangakontode arestimist kõikides Eesti krediidiasutustes summas 759

063,31 eurot.

KOHTU SELGITUSED JA EDASIKAEBAMISE KORD

Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus X. Xile ja Y. Yle.

Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 265 lg 3)

Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab õigus esitada

1(5)

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

(HKMS § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa

saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei

näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa

andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et

vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg

on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline

(Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).

2(5)

6. Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2

sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

7. Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud X. Xi ja Y. Y vastutuskohustuse

tuvastamise menetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata

halduskohtule loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-19-

1178, p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja

nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu

02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).

Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361

lg 1).

8. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 20.12.2018 määruses asjas nr 3-18-1788 (p 7), et MKS §

96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel

ega pea seaduse kohaselt tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud

maksumenetluse alustamise ajal. Nendel põhjustel ei ole ringkonnakohus pidanud välistatuks

vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingute sooritamist olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on

alles kavandamisel, kuid selle tegelikku olemasolu saab pidada tõenäoliseks. Kohus on

rõhutanud, et sellises olukorras on maksuhalduril ulatuslik põhjendamiskohustus tõenäolise

maksuvõla kujunemise äranäitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-

1082, p 6; 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 9).

Seega ei takista vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses täitmist tagavate

toimingute sooritamist asjaolu, et maksuvõlga ei ole veel maksuotsusega kindlaks määratud ja

selle täitmist nõutud.

9. Maksuhaldur on selgitanud, et X. Xi ja Y. Y kui XXXXX juhatuse liikmed rikkusid MKS

§-s 8 nimetatud kohustusi ning nende tegevuse tulemusena on äriühingul tekkinud maksuvõlg.

10. Kohus nõustub maksuhalduriga, et senises menetluses tuvastatud asjaoludele tuginedes

esineb põhjendatud kahtlus, et mõlema juhatuse liikme tegevuse ja äriühingu maksuvõla

tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning seetõttu võivad X. X ja Y. Y vastutada maksuvõla

tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui

maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). MKS § 96 lg 5 seab

piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist

tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455).

Sundtäitmise võimatusele viitab ennekõike see, et äriühingu vara ei ole maksuvõla tasumiseks

piisav. Maksuhaldur on kogutud tõendite põhjal veendunud, et äriühingu kontrollimenetlus

lõpeb maksu määramisega ja nõude sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt

tõenäoliselt täies ulatuses ei õnnestu.

11. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige

vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata

vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 3-3-1-4-14,

p 9.3). Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata

jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema

3(5)

õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus

maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla

tekkimise vahel.

12. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohus nõustub MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et

puudutatud isikud on MKS-st ning maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt.

Tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele. Maksuhalduri esitatud

info annab aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud nii X. Xi kui Y. Y tegevusega. Seega on

maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikutele vastutusotsuse koostamine.

13. Arvestades eelnevalt märgitut võib eeldada, et isikutel endal puudub soov isiklikult

äriühingu maksukohustust tasuda. Isikute senist tegevust (sh nt seda, et X. X on võõrandanud

varasemalt talle kuulunud kinnisasjad seotud isikule) arvestades ei ole kohtu hinnangul

välistatud, et puudutatud isikud püüavad ka edaspidi maksukohustust vältida. Seega on

põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine osutuda

maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks.

14. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud

(MKS § 132 lg 2) ning ei esine ka muid maksukohustuse lõppemise aluseid (juriidilise isiku

õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole ka MKS §-s 98 sätestatud maksusumma

määramise aegumistähtaeg.

15. Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoimingud asjaolusid arvestades sobivad

ja proportsionaalsed. Puudutatud isikutele kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas

avalik huvi tagada maksude laekumine. Praegusel juhul ei ole nimetatud avalikku huvi

võimalik muul viisil kaitsta.

Kohus möönab, et füüsilise isiku pangakontode arestimine on üks maksukohustuslast enim

koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust.

Arvestades maksuhalduri taotlust ning esitatud tõendeid, on siiski ka see meede praegusel

juhul lubatav, vajalik ja proportsionaalne. Maksukohustuse tagamiseks puuduvad (kogu võla

suurust arvestades) muud maksukohustuslase õigusi vähem piiravad meetmed. Lisaks on

maksuhaldur usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Kohus rõhutab, et MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel

igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava

perekonnaliikme kohta.

16. Maksuhalduri märgitud täitmiskulusid kogusummas ei saa pidada ülemääraseks. MTA-l

on õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ka muude rahaliste nõuete

ja kohustuste katteks.

17. Täitetoimingute sooritamine ei lähe vastuollu ületagamise keeluga. Riigikohus on

05.04.2019 otsuse asjas nr 3-17-2005 p-s 17 selgitanud, et ületagamise keeldu ei rikuta juhul,

kui maksuhaldur taotleb sama nõude tagamiseks üheaegselt mitme solidaarvõlgniku vara

arestimist kogu nõude ulatuses. Juhatuse liikmed vastutavad äriühingu kohustuste eest

solidaarselt, mistõttu võib maksuhaldur nõuda kohustuse täitmist tervikuna ka ühelt äriühingu

juhatuse liikmelt (sellisel juhul korraldavad solidaarvõlgnikud kohustuste tasaarvestamise

sisesuhte raames; vt ka võlaõigusseaduse § 65 lg 1, § 67 lg 1 ja § 69). Ületagamise keeld ei

tähenda, et maksuhaldur ei võiks esitada taotlust erinevate varaliste õiguste paralleelseks

arestimiseks, kui see on vajalik maksuvõla tagamiseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

4(5)

13.08.2021 määrust haldusasjas nr 3-21-843 p 20).

18. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA taotletud meetmete rakendamine olemasoleva

maksuvõla ja eeldatavate täitmiskulude tagamiseks on proportsionaalne ja põhjendatud.

Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda võimatuks.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse.

19. Isikutel on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (vt ka

MTA vastavat selgitust).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

5(5)