3-23-1025/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1025

Haldusasi

L.Y kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 2. veebruari

2023. a ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/23/2900-10

tühistamiseks ja järelevalvemenetluse lõpetamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – L.Y, esindaja v.adv Heldur Otti

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja

Andres Kudrjavtsev

Kolmas isik – J.Q

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari

2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-1025 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja ja kolmanda isiku nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. juulil 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

3-23-1025

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu linnas asuva Xxx kinnistu (katastritunnus xxx) omanik J.Q esitas Andmekaitse

Inspektsioonile (AKI) 16.12.2022 sekkumistaotluse seoses sellega, et Xxx kinnistu

(katastritunnus xxx) omanik L.Y on paigaldanud elamule valvekaamera, mis on suunatud

naaberkinnistutele (sh Xxx) ja avalikule ruumile. J.Q on korduvalt palunud L.Y-l enda

kinnistut mitte filmida, kuid tulutult.

2. Andmekaitse Inspektsioon kohustas 02.02.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.-

1/23/2900-10 isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 1 ja lg 2 p 8, § 58 lg 1 ning

isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) art 58 lg 1 punkti d ning lg 2 punktide d ja f alusel

ning IKÜM art-d 5 ja 6 arvestades L.Y-d lõpetama hiljemalt 17.02.2023 väljaspool enda

kinnistut kõikide kaameratega filmimine (kas kaamera(d) demonteerides või suunates need

nii, et peale jääks vaid enda kinnistu) ning kustutama olemasolevad salvestused.

Alternatiivselt tuli peatada avalikku ala filmiva(te) kaamera(te)ga filmimine seniks, kuni

kaamera(te) kasutamise osas on koostatud õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused,

mis on edastatud AKI-le ja mille nõuetele vastavust on AKI kinnitanud. AKI hoiatas, et

ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldatakse IKS § 60 alusel sunniraha iga täitmata

jäetud punkti eest 800 eurot.

Xxx kinnistule on paigaldatud 4 kaamerat, mis filmivad osaliselt ka naaberkinnistuid ja

avalikku ala. L.Y selgitas, et paigaldas kaamerad enda kinnistu, vara ja pere kaitseks (nt on

tema autole varem avalikul teel sisse tagurdatud). AKI märgib, et turvakaamerate kasutamise

osas kehtib füüsilistele isikutele isikliku otstarbe erand, mis kohaldub vaid endale kuuluva ala

(nt enda eramaja hoov) filmimisel (vt Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsus kohtuasjas C-212/13,

Ryneš). Teistele isikutele kuuluvate kinnistute filmimiseks ei esine ühtegi õiguslikku alust,

mis lubaks riivana nende õigust privaatsusele ning naaberkinnistutel on õigus nõuda

isikuandmete töötlemise lõpetamist (IKÜM art 17 lg 1 punkt d). Kaamerate vaatevälja jääva

avaliku ruumi puhul võib filmimise õiguslikuks aluseks olla IKÜM art 6 lg 1 punkt f

(õigustatud huvi), kuid selle hindamiseks tuleb L.Y-l tõendada, kas ja milline on tema

õigustatud huvi ning et see kaalub üles andmesubjektide õiguste riive (sh tuleb üle vaadata

kaamera vaateväli, salvestiste säilitamise aeg peab olema minimaalne). Õigustatud huvi peab

olema konkreetne ja aktuaalne, mitte ebamäärane või spekulatiivne. Õigustatud huvi analüüs

tuleb dokumenteerida ning sellega peab igal inimesel olema võimalik igal ajal tutvuda (IKÜM

art 13 lg 1 punkt d). Analüüs tuleb koostada iga avalikku ruumi filmiva kaamera kohta eraldi.

Korrektse õigustatud huvi analüüsi koostamine ning kaamerast teavitava sildi paigaldamine

eeldab ühtlasi andmekaitsetingimuste (vt IKÜM art-d 12–14) koostamist (vt lisaks Artikli 29

töörühma suunised läbipaistvuse kohta, lk 35–40). Videovalve puhul tuleks kõige olulisem

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus)

2(11)

3-23-1025

teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja

kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega. Euroopa

Andmekaitsenõukogu suuniste nr 3/2019 kohaselt tuleb videosalvestiste puhul olukorras, kus

eriseadusest ei tulene pikemat säilitamistähtaega, lähtuda üldjuhul 72-tunnisest säilitamisajast.

3. Andmekaitse Inspektsioon jättis 12.04.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/2023-562-3

rahuldamata L.Y 03.03.2023 vaide AKI 02.02.2023 ettekirjutus-hoiatuse kehtetuks

tunnistamiseks, jäädes ettekirjutus-hoiatuses toodud seisukohtade juurde. Kui kaamera jälgib

kasvõi osaliselt lisaks enda kinnistu territooriumile ka avalikus kasutuses olevat teed ja/või

naabri kinnistut, ei ole tegemist andmetöötlusega isiklikul otstarbel (IKÜM art 2 lg 2 punkt c).

Praegusel juhul ei ole vaidlust, et L.Y kasutatavate kaamerate vaatevälja jääb osaliselt nii

avalik ruum kui ka naaberkinnistud. AKI on tegutsenud vastavalt temale antud volitustele

ning vaide esitajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Sõidukites olevad pardakaamerad (sh

Google’i kaamerasõidukid) on olemuselt mobiilsed ja nende eesmärk ei ole filmida püsivalt

ühte kohta, mistõttu on pardakaamerate puhul (erinevalt statsionaarsetest kaameratest)

profileerimise risk sisuliselt olematu. Ettekirjutuses puudus vajadus eraldi analüüsida

vastanduvate põhiõiguste riive kaalukust, sest kohtupraktikas on jõutud ühesele seisukohale,

et enda kinnistule kaamera paigaldamine viisil, et sellega jälgitakse ka avalikku ala ja/või

naaberkinnistut, ei ole lubatav ilma õigustatud huvi nõudeid täitmata (sh teavitussildi

ülesseadmiseta).

4. L.Y esitas Tallinna Halduskohtule 10.05.2023 kaebuse AKI 02.02.2023 ettekirjutus-

hoiatuse nr 2.1.-1/23/2900-10 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks lõpetada

järelevalvemenetlus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10. IKÜM art 2 lg 2 punkti c

kohaselt ei laiene kaebaja tegevusele IKÜM ja vastustaja viidatud Euroopa Kohtu 11.12.2014

otsus kohtuasjas C-212/13 ei ole asjakohane, sest see puudutas varasema direktiivi 95/46/EÜ2

art 3 lg 2 teise taande tõlgendamist, samuti ei saa kõnealust erandit selle järgi kohaldada

kitsalt (vt ka Euroopa Kohtu 11.12.2019 otsus kohtuasjas C-708/18, p 60). Kaebaja õigustatud

huvi valvekaameraga filmimiseks on määratletud piisavalt selgelt ja see on kooskõlas

õigusaktidega. Kaebajal puudub soov naabrit ja tema pereliikmeid profileerida või neid muul

viisil kahjustada. Xxx kinnistu omanik ega tema pereliikmed ei ole kaebaja valvekaamera

tehnoloogiliste iseärasuste ning kinnistute vahekauguse ja paiknemise tõttu salvestistel selgelt

tuvastatavad (vt Valvekaamera OÜ asjatundja Arvo Heinrich Tepperi 29.12.2023 arvamus).

Lisaks on tegemist eraisikutest naabrite vahelise vaidlusega, millesse riik ei pea ega saa

sekkuda avalik-õiguslike õiguskaitsevahenditega, vaid sellised vaidlused tuleks lahendada

hagimenetluses maakohtus.

AKI viidatud pardakaamerate mobiilsuse argument ei ole asjakohane, sest sõiduk võib sõita

mööda sama tänavat korduvalt. Kuna pole teada, et AKI oleks teinud ettekirjutusi Xxx tänaval

liiklevatele pardakaameraga sõidukite omanikele (ega ka Xxx tänavat ja sealseid kinnistuid

filminud ja pildistanud Google Inc.-le, kelle jäädvustused on mh vabalt kättesaadavad), siis on

rikutud võrdsuspõhiõigust. Kaebaja ei avalda ühtegi valvekaamera pilti avalikkusele. Naabri

õigus privaatsusele ei ole kaalukam kaebaja õigusest kaitsta turvakaamerate abil oma

perekonna elu, tervist ja vara. Xxx kinnistu omanik ei saa eeldada privaatsust tänavaga

piirnevas kinnistu osas. Tegemist on avaliku ruumi vaatevälja jääva osaga, kus üksikisikul

privaatsus puudub. Kui Xxx kinnistu omanik soovib linnakeskkonnas oma privaatsust

suurendada, on tal võimalik ehitada kinnistu piirile piisava kõrgusega aed, istutada hekk vm.

AKI ei ole neid asjaolusid üldse kaalunud. IKÜM-st ei tulene kaebajale kohustust koostada

õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused, vaid haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.10.1995 direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta

3(11)

3-23-1025

4 ja 6 kohaselt pidi AKI ise välja selgitama, kas kaebajal on õigustatud huvi valvekaamera

abil isikuandmete töötlemiseks, ning analüüsima kaebaja ja teiste isikute põhiõiguste riivete

kaalukust. Kaamera vaatevälja suunamine üksnes enda kinnistule võtab kaebajalt võimaluse

tulevikus vajadusel tuvastada ja tõendada, kes tänavalt kaebaja territooriumile kuritahtlikul

eesmärgil sisenevad või kes ja kuidas tema autole kahju põhjustavad. IKÜM art 13 ei ole

asjassepuutuv, sest kaebaja ei ole kogunud andmesubjektidelt mingeid andmeid. Ettekirjutuse

tegemisel ei ole arvestatud, et kaebaja paigaldas Xxx kinnistu tänavapoolsele piirdeaiale

teavitussildi (vt IKÜM art 14 lg 5 punkt a).

5. Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kuivõrd isikliku

otstarbe erand direktiivis 95/46/EÜ vastab samale erandile IKÜM-s, siis on ka Euroopa Kohtu

11.12.2024 otsus kohtuasjas C-212/13 asjakohane. Sõiduauto pardakaamera abil juhuslikku

laadi kinnistu filmimine ei ole võrdne statsionaarse kaameraga kinnistu filmimisega. Google’i

fotod kajastavad samuti vaid konkreetset ajahetke ning neil olevad isikute näod ja sõiduautode

numbrimärgid on udustatud. Kaebajal ei ole naaberkinnistu filmimiseks ühtegi õiguslikku

alust. Kaebaja esitatud asjatundja arvamus on ühekülgne ja puudulik. A. H. Tepperi pädevuse

kohta puudub igasugune teave ning tema resoluutne väide, et kaamera vaatevälja sattuvaid

isikuid ei ole võimalik tuvastada kaugemalt kui 7,5 m kaamera läätsest, ei vasta DORI

standardis toodud kauguste kirjeldustele. Xxx kaamera tehniliste näitajate, kaamera

vaatevälja, DORI standardi ja näidisfoto põhjal on ilmne, et salvestustelt on naaberkinnistutel

viibivaid isikuid võimalik otseselt või kaudselt tuvastada. Rääkimata avalikul teel viibivatest

isikutest, sest tee algab kaamerast juba ca 3 m kauguselt. Kui kaebaja soovib isikuandmete

töötlemisel tugineda IKÜM art 6 lg 1 punktile f, siis on tal kohustus koostada (sh

dokumenteerida) õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused ning vastustaja ei pea

neid koostama tema eest. Kaamerate abil kogutakse isikuandmeid andmesubjekti vaatluse

teel, mistõttu tuleb teavitamisel lähtuda IKÜM art-st 13.

6. J.Q kaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et AKI

02.02.2023 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1.-1/23/2900-10 vastab HMS §-de 54 ja 56 nõuetele, ning

nõustudes ettekirjutus-hoiatuses, 12.04.2023 vaideotsuses ja AKI vastuses kaebusele esitatud

põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Kuna vaidlust ei ole, et kaebaja kaamerasüsteem jälgib mh avalikku ruumi, siis ei ole tegemist

isikuandmete töötlemisega üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel. IKS § 56 lg-st 1

tulenevalt teostab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku

järelevalvet AKI. Kaebaja viidatud auto pardakaamerate ja Google’i fotomaterjali puhul ei ole

tegemist kaebajaga võrreldavate gruppidega. Kaebajale seaduse nõuete täitmata jätmise eest

koostatud ettekirjutust ei saa muuta õigusvastaseks asjaolu, et teistele isikutele ei ole

samasugust ettekirjutust tehtud. Seoses ettekirjutuse proportsionaalsusega on vastustaja

asjakohaselt viidanud, et kohtupraktika järgi ei ole enda kinnistule kaamera paigaldamine,

millega jälgitakse mh avalikku ala ja/või naaberkinnistut, lubatav ilma õigustatud huvi

nõudeid täitmata, sh teavitussildi ülesseadmiseta. Järelikult kaalub naabri privaatsusõigus üles

väidetava riive kaebaja omandi kaitse õigusele. AKI andis ettekirjutusega kaebajale võimaluse

kas lõpetada filmimine või koostada õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused.

Kaebaja väitel on paigaldatud valvekaamera võimeline tuvastama konkreetse isiku ainult kuni

7,5 m kauguselt mõõdetuna kaamera läätsest ja kuna Xxx kinnistu jääb sellest tunduvalt

kaugemale, siis ei ole kolmas isik ega tema pereliikmed valvekaamera abil identifitseeritavad.

Kaebaja esitatud A. H. Tepperi arvamus ei ole käsitatav asjatundja arvamusena, vaid

4(11)

3-23-1025

tavapärase dokumentaalse tõendiga. Pelgalt valvekaameratega seotud teenuseid pakkuva

ettevõtte juhatuse liikmeks olek ei muuda isikut valdkonna asjatundjaks ja kutseregistrist ei

nähtu, et temale oleks väljastatud kutsetunnistusi. Kõnealune arvamus ei lükka ümber AKI

seisukohti, et Xxx hoone külge paigaldatud kaameraga on naaberkinnistutel viibivaid isikuid

võimalik otseselt või kaudselt tuvastada, rääkimata avalikul teel viibivatest isikutest. Kaebaja

vastupidised väited on tõendamata, sest tema esitatud tõend on puudulik ja kallutatud. Isegi

kui lähtuda ainult sellest, et kuni 7,5 m ulatuses on inimesed igal juhul tuvastavad, siis on

ettekirjutus ikkagi õiguspärane, sest avalik tee algab kaamerast 3 m kauguselt.

Kaebaja poolne isikuandmete töötlemine rikub naaberkinnistutega seotud andmesubjektide

õigust privaatsusele ja seda rikkumist saab eelkõige lõpetada kaamera vaatevälja suunamisega

selliselt, et naaberkinnistud ei jääks kaamera vaatevälja. Kuna kaebajal on võimalik oma vara

kaitsta ka selliselt, et kolmanda isiku õigust privaatsusele ei rikuta, siis kaalub kolmanda isiku

õigus privaatsusele antud juhul üles kaebaja huvi salvestada kaameraga mh avalikus ruumis ja

naaberkinnistutel toimuvat. Isegi kui valvekaamera on suunatud üksnes kaebaja kinnistule, on

sellelt ilmselgelt võimalik tuvastada, kes kaebaja territooriumile sisenevad. Kaebajal saab

oma auto parkida ka enda kinnistule, kus on valvekaamera kasutamine igati õiguspärane.

Asjaolu, et kaebaja pargib autot tänaval ei muuda avalikku ruumi kaebaja omandiks ega saa

tekitada talle täiendavaid õigusi, mida talle seadusega ei ole ette nähtud. Kui kaebaja soovib

avalikku ruumi jätkuvalt filmida, tuleb koostada korrektne õigustatud huvi analüüs ja

andmekaitsetingimused. Vastustajal ei ole kohustust teha seda kaebaja eest. Vaidluse

lahendamise seisukohalt ei oma Xxx aia küljes oleva teavitussildiga seonduv tähtsust, sest

kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2).

Kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust seoses teavitussildi puudumisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. L.Y palub 29.02.2024 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.05.2025) halduskohtu

otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus või alternatiivselt saata asi

halduskohtule uueks lahendamiseks. Kohus rikkus menetlusnorme, jättes vastu võtmata ja

uurimata kaebaja esitatud tõendid, sh 05.01.2024 esitatud foto teavitussildist. Kohus märkis,

et teavitussilt on osa õigustatud huvi analüüsist, mistõttu pidi tõend olema asjassepuutuv. AKI

ettekirjutuse (lk 6) kohaselt tõendab teavitussilt IKÜM art-s 13 sätestatud kohustuse ehk

vaidlustatud haldusaktiga nõutud andmekaitsetingimuste täitmist. HKMS § 158 lg 2 ls 2 ei

välista asjaolude tuvastamist kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt HKMS § 158 lg 2 ls 1).

Seejuures ei ole halduskohus ega AKI arvestanud, et teavitussilt oli olemas juba enne

ettekirjutuse tegemist. Väär on halduskohtu seisukoht, et ettekirjutust ei tehtud seoses

teavitussildi puudumisega. Ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 2 kohustati kaebajat esitama

andmekaitsetingimused, mis loetakse täidetuks juhul, kui kaebaja paigaldab konkreetse sisuga

teavitussildi oma kinnistut piirava aia külge. Halduskohtu põhjendused on ka vastuolulised,

sest ühelt poolt ei oma teavitussilt justkui üldse tähtsust ja samas olevat see osaks õigustatud

huvi analüüsist, mille koostamist on kaebajalt ettekirjutusega nõutud. Kohtu hinnang, et

teavitussilti tuleb pidada õigustatud huvi analüüsi osaks, on vastuolus AKI ettekirjutusega,

mille kohaselt tõendab teavitussilt andmekaitsetingimuste täitmist. Kui kohus oleks

arvestanud kaebaja 05.01.2024 esitatud selgitusi ja tõendit, tulnuks ettekirjutus vähemasti

osaliselt tühistada, sest sellega on kaebajalt mh nõutud andmekaitsetingimuste täitmist ehk

teavitussildi paigaldamist kinnistu aia külge.

Halduskohus on ekslikult leidnud, et õigustatud huvi analüüsi üle vaidlus puudub. Kaebaja on

juhtinud korduvalt tähelepanu, et vaidlustatud ettekirjutus ei sisalda ühtegi viidet konkreetsele

õigusnormile, millest tuleneb kaebajale kohustus koostada kirjalikult õigustatud huvi analüüs

5(11)

3-23-1025

ning esitada see vastustajale isikuandmete töötlemiseks loa või nõusoleku saamiseks. AKI on

tuginenud üksnes IKÜM art 6 lg 1 p-le f ja art-le 13, mis seda ette ei näe.

Teavitamiskohustuse on kaebaja täitnud (st teavitussildi paigaldamisega). Järelikult ei põhine

ettekirjutuses esitatud nõue ühelgi kehtival õigusnormil ja halduskohus ei saanud jätta

ettekirjutust tühistamata. Lisaks õigusliku aluse nõudele peab kohustus olema adressaadile

(kaebajale) selge ja üheselt mõistetav ning tema põhiõiguste suhtes proportsionaalne (sobiv,

vajalik, mõõdukas) ja reaalselt täidetav. Kuna ettekirjutuses ega vaideotsuses ei ole käsitletud

kaebaja vastuväidet, et IKÜM-st ei tulene kohustust koostada kirjalikult õigustatud huvi

analüüs ning esitada see AKI-le heakskiitmiseks, siis ei saanud halduskohus selles osas

tugineda HKMS § 165 lg-le 2, vaid pidi selgitama, miks ta ei nõustu kaebaja tõlgendusega

IKÜM art 6 lg 1 p-st f ning art-test 13 ja 14. AKI vastuses toodud seisukoht, et kaebajalt ei

nõutudki kirjaliku õigustatud huvi analüüsi koostamist, vaid hoopis tõendeid selle kohta, kas

ja milline on tema õigustatud huvi avaliku ala filmimiseks ning et see kaalub üles

andmesubjektide õigused, on üllatuslik ja vastuolus vaidlustatud ettekirjutuse resolutsiooni p-

ga 2. AKI käsitus, et kaebaja oleks pidanud hakkama ise ennast hindama, ei ole kooskõlas

haldusõiguse üldpõhimõtetega. AKI ei saa delegeerida enda ülesandeid kaebajale (vt HMS §-

d 4 ja 6). Ettekirjutuse resolutsiooni p 2 ei vasta seetõttu õigusselguse põhimõttele ning ei ole

esitatud kujul täidetav.

Pooled vaidlesid kohtus mh selle üle, kelle tõlge ja tõlgendus kaebaja valvekaamera

tehnilistest parameetritest ehk DORI standarditest on õige. Seejuures ei ole küsimus tootelehel

olevates arvudes, vaid selles, millist tähendust omavad nende juures märgitud ingliskeelsed

terminid. Halduskohus nõustus alusetult vastustajaga, et kaebaja valvekaamera vaateväljast on

võimalik naaberkinnistutel viibivaid isikuid otseselt või kaudselt tuvastada. AKI esindaja ei

ole inglise filoloog ja tema viidatud Eesti Maaülikooli bakalaureusetöö koostajaks ei olnud

samuti inglise filoloog. Kuna kohtumenetlus toimub eesti keeles, siis pidanuks halduskohus

HKMS § 81 lg 1 alusel nõudma võõrkeelse dokumendi tõlke esitamist või korraldama selle

tõlkimise ise. Võttes ingliskeelse dokumendi vastu ilma vandetõlgi koostatud tõlketa, rikkus

kohus oluliselt HKMS § 81 lg-t 1. Kohus hindas ka A. H. Tepperi arvamust ebaõigesti ja tegi

sellest väärad järeldused. Iga kirjalikus vormis koostatud asjatundja arvamust saab pidada

dokumentaalseks tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 mõttes (sh

halduskohtumenetluses – vt HKMS § 56 lg 2). Asjatundja võib olla iga isik, kes on pikaajalise

töötamisega omandanud arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. A. H.

Tepperil on enam kui 10 aastat töökogemust valvekaamerate müümisel, paigaldamisel ja

remontimisel, sh paigaldas ta kaebaja valvekaamera ja tegi seda asjatundlikult, sest kaamera

on töökorras. A. H. Tepperi arvamus ei ole puudulik ega kallutatud ja seda saab ümber lükata

ainult teise samas valdkonnas tegutseva asjatundja arvamusega, mitte vastustaja esindaja

seisukohtadega, kelle tõlge ega tõlgendus ei kvalifitseeru tõendiks. Kohus pidanuks jätma

AKI esindaja asjatundmatud vastuväited arvesse võtmata. Üksnes DORI standardi kohane

identifitseerimistase (250 PPM) võimaldab tuvastada isiku identiteedi väljaspool mõistlikku

kahtlust. Xxx elamule paigaldatud kaamera abil on võimalik mõistliku kahtluseta isikuid

tuvastada valvekaamera läätsest kuni 7,5 m kauguselt. Xxx kinnistu jääb sellest oluliselt

kaugemale.

Halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet (HKMS § 2 lg 4), jättes välja selgitamata, miks

kaebaja pargib autot linnatänaval. Ebaõige on halduskohtu viide, et kaebaja saab soovi korral

parkida autot oma hoovis. Kaebajale kuuluvale kinnistule mahub parkima vaid üks sõiduauto.

Kuna kaebaja kasutab töö tegemiseks teist autot, siis peab ta seda hoidma linnatänaval.

Samuti tuleb tänaval parkida kaebaja abikaasa sõiduautot. Kaebaja ei pea linnatänavat enda

omandiks. Avalikult kasutataval Xxx tänaval ei ole autode parkimine keelatud. Avalikus

kohas toimuva heli / pildi jäädvustamise puhul asendab andmesubjekti nõusolekut tema

6(11)

3-23-1025

teavitamine. Kaebaja on kinnistu piirdeaia külge paigaldanud selgelt nähtava videovalve

teavitussildi. Sellega on ta täitnud andmekaitsetingimused autode videovalveks linnatänaval.

Parkimisega seonduv omab tähtsust, sest see põhjendab, miks peab valvekaamera vaateväli

ulatuma Xxx kinnistu ees olevale tänavamaale. Kaebaja autot on varem lõhutud ja süüdlane

tabati just tänu valvekaamera salvestisele.

9. Andmekaitse Inspektsioon palub 05.03.2024 vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varem esitatud

seisukohtade juurde ja ei korda neid ning nõustub ka halduskohtu otsuse põhjendustega. Xxx

kinnistu piirdeaiale paigaldatud teavitussilt ei oma kokkuvõttes mingit tähtsust. Avaliku ala

filmimine tuli kaebajal ettekirjutuse kohaselt peatada seniks, kuni kaamera kasutamise osas on

koostatud õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused ning AKI on need heaks kiitnud.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole õigustatud huvi analüüsi ega andmekaitsetingimusi

koostanud ega AKI-le edastanud. AKI ettekirjutuses on selgitatud, et kaebajal lasub kohustus

tõendada, kas ja milline on tema õigustatud huvi avaliku ala filmimiseks ja et see kaalub üles

andmesubjektide õigused. Kaebaja ei ole seda tõendanud. Etteheited valvekaamera tootelehe

tehniliste andmete tõlkimisele on põhjendamatud. Kõnealused andmed on kaebajale hästi

teada ning asjaolust, et kaebaja ei esitanud ise tõendina valvekaamera tootelehte, vaid

ilmselgelt puuduliku asjatundja arvamuse, jääb mulje, et kaebaja eesmärk oli kohut eksitada.

Pelgalt asjaolu, et A. H. Tepper on paigaldanud kaebajale töökorras valvekaamera ning on

valvekaameraid paigaldava ettevõtte juhatuse liige, ei muuda teda asjatundjaks nii

valvekaamerate kui ka andmekaitse valdkonnas. Asja lahendamise seisukohalt ei oma mingit

tähtsust seegi, miks pargib kaebaja oma sõidukit linnatänaval. Seetõttu ei pidanud

halduskohus seda ka välja selgitama.

10. J.Q ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. AKI 02.02.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.-1/23/2900-10 (dtl 16–21; dtl 57–62) on

kaebajat kohustatud lõpetama väljaspool enda kinnistut kõikide kaameratega filmimine

(resolutsiooni p 1) ning kustutama olemasolevad salvestused (resolutsiooni p 2). Xxx elamu

seintele on paigaldatud neli kaamerat (dtl 49–54), kuid praeguses asjas on peamiseks

probleemiks hoone tänavapoolsele seinale paigaldatud kaamera. Vaidlust ei ole, et kõnealuse

valvekaamera vaatevälja jäävad peale Xxx kinnistu tänavapoolse osa ka Xxx tänav ja üle

tänava asuvad Xxx ja Xxx kinnistute tänavapoolsed osad (vt fotod dtl 48, 54). AKI on

ettekirjutuse põhjendustes selgelt välja toonud, et kaebajal ei saa olla ühtegi õiguslikku alust

naaberkinnistutel toimuva jäädvustamiseks, mistõttu selles osas tuleb filmimine igal juhul

lõpetada ja salvestused kustutada. Volituse selliste nõuete esitamiseks annavad vastustajale

IKS § 56 lg 1 ning IKÜM art 58 lg 2 punktid f ja g. Kuna kaebaja põhjendas

haldusmenetluses, et kinnistu esise avaliku tänava valvamine on vajalik, sest kaebaja ja tema

abikaasa pargivad seal autosid, siis kohustas AKI alternatiivselt avaliku ala filmimise peatama

seniks, kuni kaebaja on koostanud õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimused ning

AKI on need heaks kiitnud. Erinevalt kaebaja väidetust ei ole ettekirjutusega kohustatud teda

vältimatult esitama AKI-le õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused, vaid tegemist

on üksnes nõudega, mis tuleb kaebajal täita juhul, kui ta soovib jätkata kinnistuesise avaliku

ala filmimist. Kui kaebaja suunab kaamerad edaspidi ainult Xxx kinnistu territooriumile või

lõpetab filmimise sootuks (st demonteerib kaamerad), siis ei ole tal mingit kohustust koostada

ega esitada õigustatud huvi analüüsi ega andmekaitsetingimusi.

7(11)

3-23-1025

12. Kaebaja seisukohtadest võib aru saada, et ta on jätkuvalt huvitatud sellest, et

kinnistuesine tänav jääks kaamera vaatevälja. Samas ei ole vaidlust, et kaebaja ei ole

õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimusi koostanud ega neid AKI-le heakskiitmiseks

esitanud. Selles olukorras ei oma Xxx kinnistu piirdeaiale paigaldatud teavitussildiga seonduv

asja lahendamisel tähtsust, sest sisulised nõuded avaliku ala filmimise jätkamiseks on kaebajal

igal juhul täitmata. Erinevalt kaebaja väidetust ei tulene vaidlustatud ettekirjutusest, et

teavitussildi paigaldamisega loetakse andmekaitsetingimuste AKI-le esitamise nõue täidetuks.

Isegi kui kaebaja 05.01.2024 seisukoha lisana esitatud fotolt (dtl 142) nähtuv teavitussilt oleks

IKÜM art 13 kohaselt piisav, ei mõjutaks see vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust, mida

tuleb HKMS § 158 lg 2 ls 2 järgi hinnata haldusakti andmise aja seisuga, vaid see saaks

seonduda üksnes ettekirjutuse täitmisega.

13. Kuigi kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses seda küsimust enam eraldi käsitlenud, märgib

ringkonnakohus siiski, et AKI on õigesti rõhutanud, et kaebaja tegevusele väljaspool Xxx

kinnistut ei laiene nn isikliku otstarbe erand (vt IKÜM art 2 lg 2 punkt c) ning vastustaja

viidatud Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsus kohtuasjas C-212/13 (p 33) on jätkuvalt

asjakohane, sest IKÜM art 2 lg 2 punktis c toodud erand ei erine sisuliselt varasema direktiivi

95/46/EÜ art 3 lg 2 teises taandes märgitud erandist. Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu

11.12.2019 otsuses kohtuasjas C-708/18 olid asjaolud praegusest juhtumist märkimisväärselt

erinevad, sest selles asjas ei olnud valvekaamerate vaateväli suunatud (osaliselt) avalikule

alale, vaid korterelamu kaasomandis olevatele osadele. IKÜM art 2 lg 2 punktist c tulenevalt

ei kohaldu selles sätestatu kaebaja tegevusele tema enda kinnistul, kuid tal on kohustus täita

valvekaamerate kasutamisel andmekaitsenõudeid osas, milles kaamerad filmivad tema

kinnistust väljapoole jäävaid alasid. Ringkonnakohus on lisaks korduvalt selgitanud (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2023 otsus nr 3-22-265, p 19), et AKI pädevust riikliku

järelevalve teostamisel ei piira kuidagi asjaolu, et nn sekkumistaotluse esitajal oleks

iseenesest võimalik saada õiguskaitset ka muul viisil, sh rakendada tsiviilõiguslikke

õiguskaitsevahendeid (nt pöörduda võlaõigusseaduse § 1055 alusel maakohtusse kahju

tekitava tegevuse keelamise nõudega).

14. Kui kaebaja soovib jätkata valvekaamerate kasutamist selliselt, et kaamerate vaatevälja

jääb mh avalikult kasutatav ala (sh Xxx tänav), siis on temal kui vastutaval töötlejal IKÜM art

5 lg-st 2 tulenev kohustus tõendatavalt järgida kõiki IKÜM art 5 lg-s 1 toodud isikuandmete

töötlemise põhimõtteid. Isikuandmete töötlemine peab mh olema seaduslik ehk täidetud peab

olema vähemalt üks IKÜM art 6 lg 1 esimeses lõigus loetletud tingimustest. Kaebaja esitatust

nähtuvalt saaks kaamerapildi (video) andmete töötlemise õiguslikuks aluseks olla IKÜM art 6

lg 1 esimese lõigu punkt f ehk õigustatud huvi. Sellel alusel saab andmetöötlus olla seaduslik

üksnes siis, kui vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi on kaalukam, võrreldes

andmesubjekti huvidega või tema põhiõiguste ja -vabaduste riivega. Ehkki IKÜM-st ei tulene

kohustust koostada õigustatud huvi analüüs igal juhul eraldi kirjaliku dokumendina (IKÜM

art 35 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamine ei ole siinses olukorras nõutav),

peab vastutav töötleja IKÜM art 5 lg 2 ja art 24 lg 1 kohaselt olema vajaduse korral suuteline

nii andmesubjektile kui ka järelevalveasutusele tõendama, et ta töötleb isikuandmeid

seaduslikult. Järelevalveasutusel on IKÜM art 58 lg 2 punkti d järgi õigus anda korraldus, et

vastutav töötleja viiks isikuandmete töötlemise toimingud teatud viisil ja teatud aja jooksul

vastavusse IKÜM-i sätetega. AKI ongi ettekirjutusega nõudnud kaebajalt isikuandmete

töötlemise seaduslikkuse tõendamist (kui kaebaja soovib töötlemist jätkata), kohustades teda

koostama õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimused ning esitama need nõuetele

vastavuse kontrolliks AKI-le. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist IKÜM art 58 lg 2

punkti d tähenduses asjakohase meetmega, mis ei saa kuidagi olla ebaproportsionaalne ja on

ilmselgelt täidetav. Kaebajal on vastutava töötlejana kohustus tagada, et isikuandmete

8(11)

3-23-1025

töötlemine on seaduslik, ning ta peab suutma seda ka tõendada (vt IKÜM art 5 lg 2 ja art 24 lg

1). Kaebaja seisukoht, et AKI pidanuks HMS §-dest 4 ja 6 tulenevalt hoopis ise analüüsima,

kas kaebaja välja toodud õigustatud huvi on andmesubjektide huvidest ja õigustest kaalukam,

eirab selgelt vastutava töötleja IKÜM-st tulenevaid kohustusi.

15. Kaebaja esitatud A. H. Tepperi 29.12.2023 arvamuses (dtl 119–120) on välja toodud, et

Xxx elamule paigaldatud kaamera tootja on määratlenud DORI kaugused järgmiselt:

–

„tuvasta“ (s.o erinevate objektide äratundmise võimalikkus liigitunnuste alusel, nt

inimene, loom, sõiduk) –14,9 m;

–

„tunne ära“ (s.o erinevate objektide äratundmise võimalikkus identifitseerimistunnuste

alusel, nt konkreetne inimene, loom, sõiduk) –7,5 m.

A. H. Tepper on arvamuse kokkuvõttes märkinud, et asjaomase valvekaamera vaateväljas

olev inimene on kaamera salvestusseadme kaudu jälgitav ja äratuntav maksimaalsel

fokuseerimisel mitte kaugemalt kui 7,5 m mõõdetuna kaamera läätsest.

16. AKI esitas koos 04.01.2024 seisukohaga kaebaja kasutatava valvekaamera ingliskeelse

tootelehe (dtl 123–125), millelt nähtub, et DORI kaugused on märgitud järgmiselt: „detect“ –

74,7 m; „observe“ – 29,9 m; „recognise“ – 14,9 m; „identify“ – 7,5 m. Vastustaja hinnangul

on A. H. Tepper tõlkinud ingliskeelsed terminid ebaõigesti: „identify“ ei tähenda „tunne ära“,

vaid „identifitseeri“ või „tuvasta“, ning „recognise“ ei tähenda „tuvasta“, vaid „tunne ära“.

AKI on viidanud Eesti Maaülikoolis 2023. aastal kaitstud Lars Riisalu bakalaureusetööle

„Õppeaine „Nõrkvoolusüsteemid“ laboratoorsete tööde juhendid“, milles on ära toodud DORI

standardite eestikeelsed selgitused (lk 22). Kaebaja on heitnud ette, et kuigi asjas on vaidluse

all see, kelle tõlge ja tõlgendus DORI standarditest on õige, ei nõudnud halduskohus

võõrkeelse dokumendi tõlkimist vandetõlgi poolt ega korraldanud tõlkimist ka ise, vaid leppis

vastustaja esitatuga.

17. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus on valvekaamera

ingliskeelse tootelehe vastuvõtmisega rikkunud oluliselt HKMS § 81 lg 1 nõudeid. Vaidluse

lahendamiseks on olulised esmajoones kaamera tootelehel märgitud tehnilised andmed ehk

DORI kaugused, mis numbriliste näitajatena tõlget ei vaja. Samuti tooteleht üksnes viitab

DORI standarditele, mitte ei määra kindlaks, kuidas neid tuleb sisustada. Kaebaja asjatundja

ei ole arvamuses välja toonud, mille alusel ta DORI kategooriate tähendusi sisustas.

Valvekaamerate detailsusastmeid määratlevad DORI3 standardid põhinevad rahvusvahelistel

standarditel IEC 62676-4:2014 ja EN 62676-4:2015, millele vastab Eesti standard EVS-EN

62676-4:2015 „Turvarakendustes kasutatavad videovalvesüsteemid. Osa 4: Rakendamise

juhised“.4 Terminid ja määratlused on leitavad standardi p-st 3.1 ning DORI standardid on

selles määratletud järgmiselt:

–

tuvastamine (detect) – võimaldab vaatajal lihtsalt ja usaldusväärselt hinnata, kas mõni

objekt, näiteks inimene, on kaamera valvealas (p 3.1.12);

–

vaatlemine (observe) – võimaldab samal ajal näha vaadeldava isiku detaile, nagu

isikupärane riietus, ning intsidenti ümbritsevat tegevust (p 3.1.29);

–

äratundmine (recognise) – võimaldab vaatajal isiku ära tunda (p 3.1.36);

–

identifitseerimine (identify) – võimaldab tuvastada (identifitseerida) isiku ilma

kahtluseta (p 3.1.19).

3 Akronüüm ingliskeelsetest sõnadest Detection, Observation, Recognition ja Identification.

4 https://www.evs.ee/et/evs-en-62676-4-2015

9(11)

3-23-1025

Eeltoodud määratlustele vastavad objekti miinimumsuurused ekraanil on välja toodud

standardi p-s 6.7 „Vaateala – objekti suurus“. Tuvastamiseks on minimaalselt vajalik

resolutsioon, kus ühele pikslile vastab vähemalt 40 mm (s.o 25 PPM ehk pikslit meetri kohta).

Vaatlemiseks on minimaalselt vajalik resolutsioon, kus ühele pikslile vastab vähemalt 16 mm

(s.o 62,5 PPM). Äratundmiseks on minimaalselt vajalik resolutsioon, kus ühele pikslile vastab

vähemalt 8 mm (s.o 125 PPM). Identifitseerimiseks on minimaalselt vajalik resolutsioon, kus

ühele pikslile vastab vähemalt 4 mm (s.o 250 PPM). Eeltoodut ilmestavad AKI esitanud

näidisfotod (dtl 126).

18. Asjaomase standardi EVS-EN 62676-4:2015 eestikeelne tõlge kinnitab üheselt, et A. H.

Tepperi arvamuses on DORI standardid esitatud poolikult ja seostatud neid valede andmetega.

Asjatundja kirjeldus kategooriale „tuvasta“ (detect) on iseenesest õige, kuid kaamera

tootelehel vastab sellele kaugus 74,7 m, mitte arvamuses märgitud 14,9 m. Asjatundja on

kategooriat „tunne ära“ (recognise) kirjeldanud samuti õigesti, kuid kaamera tootelehe järgi

vastab sellele kaugus 14,9 m, mitte arvamuses märgitud 7,5 m. Ringkonnakohus nõustub

kaebajaga selles, et asjatundjaks võib olla muu hulgas isik, kellel on teatud valdkonnas

pikaajaline töökogemus. Seega võib asjatundjaks olla ka A. H. Tepper ning halduskohus ongi

tema arvamust hinnanud dokumentaalse tõendina, mitte ei ole jätnud seda tähelepanuta.

Kaebaja leiab samas ekslikult, et asjatundja arvamust on võimalik ümber lükata ainult teise

samas valdkonnas tegutseva asjatundja arvamusega. HKMS § 61 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi

tõendil kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid nende

kogumis ja vastastikuses seoses. Muu hulgas ei saa halduskohtumenetluses isegi

menetlusosaliste kokkuleppega anda tõendile ette kindlaks määratud jõudu (HKMS § 61 lg 3)

ning isegi tsiviilkohtumenetluses ei oleks poolte kokkuleppel määratud asjatundja arvamus

kohtule siduv, kui arvamus on ilmselt ebaõige (vt TsMS § 232 lg 3 p 4). Praegusel juhul on

selge, et asjatundja on kaamera tootelehe andmeid kajastanud ebaõigesti, mistõttu jättis

halduskohus tema arvamuse põhjendatult arvestamata.

19. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma seejuures määravat tähtsust, kas lugeda

inimene vaidlusaluse kaamera abil piisavalt äratuntavaks (s.o lisaandmete abil) juba 29,9 m

kauguselt (mis hõlmaks ka osa Xxx kinnistust – dtl 128) või üksnes kuni 14,9 m kauguselt

(mis ei ulatuks Xxx kinnistuni, kuid ulatuks samas otse üle tänava paikneva Xxx kinnistuni –

dtl 127), sest kuigi AKI alustas järelevalvemenetlust Xxx kinnistuomaniku taotluse alusel,

puudutab ettekirjutus Xxx valvekaamerate kasutamist üldiselt. Oluline on see, et kuni inimene

on otseselt või kaudselt tuvastatav, on tegemist isikuandmetega IKÜM art 4 p-i 1 tähenduses.

IKÜM-i põhjendusest 26 tuleneb, et füüsilise isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleks

arvesse võtta kõiki vahendeid, mida vastutav töötleja või keegi muu võib füüsilise isiku

otseseks või kaudseks tuvastamiseks mõistliku tõenäosusega kasutada.

20. Kaebaja on põhjendamatult heitnud halduskohtule mh ette uurimispõhimõtte rikkumist,

kuna kohus ei ole välja selgitanud põhjuseid, miks kaebaja pargib autot linnatänaval. Kaebaja

sellekohased põhjendused saaksid omada tähtsust üksnes õigustatud huvi analüüsi tegemisel,

kuid mitte praeguse vaidluse lahendamisel. Kuna kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid

selle kohta, et ta oleks enne avalikult kasutatava tänava kaameraga filmimise (valvamise)

alustamist (ega ka hiljem) üldse kuidagi hinnanud, kas selleks on täidetud IKÜM art 6 lg 1

esimese lõigu punktis f sätestatud tingimused, siis tuleb järeldada, et kaebaja ei ole

isikuandmete töötlemise seaduslikkust kontrollinudki.

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb L.Y apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 30.01.2024 otsus muutmata.

10(11)

3-23-1025

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. L.Y on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei

ole esitanud andmeid ringkonnakohtu menetluses muude kulude kandmise kohta. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AKI ja J.Q ei ole ringkonnakohtu menetlusega

seotud kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi kanda.

23. Kuna otsuses on kajastatud kaebaja ja kolmanda isiku eraelulisi andmeid, siis tuleb

otsuse avaldamisel asendada nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)