Legislator Case Law & Legislation
2-25-104138/7 AI generated

2-25-104138/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-104138/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr xxx tulenev Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2000

Legislator headnote

AI generated

2-25-104138/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr xxx tulenev Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2000

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-104138

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi A A G vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910)

Hageja lepinguline esindaja: D K

Kostja: A A G (isikukood xxx)

Hagihind

2530,25 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 2000 eurot, intressid 277,09 eurot, viivis 20,16 eurot ja sissenõudekulud

10 eurot.

3. Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2000

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.04.2025.a

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

4. Jätta menetluskulud A A Gi kanda.

5. Välja mõista A A Gilt menetluskulu kokku summas 385 eurot, s.o tasutud riigilõiv

Placet Group OÜ kasuks.

6. Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (385 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (2)

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud

150,05 eurot.

Kohtule esitatud volikirja kohaselt esindas hagejat kohtumenetluses hageja töötaja.

TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes

sõidukulud. Kuivõrd menetluskulu nimekirjast nähtub, et kulud koosnevad tõendite kogumisest,

analüüsist ja hagi koostamisest, siis need kulud väljamõistmisele ei kuulu. Hageja töötaja saab

nimetatud töö eest hagejalt igakuist töötasu.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on tasunud asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab

kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

2 (2)