2-25-104138/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr xxx tulenev Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2000
Legislator headnote
AI generated2-25-104138/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr xxx tulenev Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2000
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ann Meriluht
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-104138
Tsiviilasi
Placet Group OÜ hagi A A G vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910)
Hageja lepinguline esindaja: D K
Kostja: A A G (isikukood xxx)
Hagihind
2530,25 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr xxx tulenev
põhivõlgnevus 2000 eurot, intressid 277,09 eurot, viivis 20,16 eurot ja sissenõudekulud
10 eurot.
3. Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2000
eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.04.2025.a
kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.
4. Jätta menetluskulud A A Gi kanda.
5. Välja mõista A A Gilt menetluskulu kokku summas 385 eurot, s.o tasutud riigilõiv
Placet Group OÜ kasuks.
6. Välja mõista A A Gilt Placet Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt (385 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud määras.
7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (2)
Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab
vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada
kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja
riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega
apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub
ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud
150,05 eurot.
Kohtule esitatud volikirja kohaselt esindas hagejat kohtumenetluses hageja töötaja.
TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes
sõidukulud. Kuivõrd menetluskulu nimekirjast nähtub, et kulud koosnevad tõendite kogumisest,
analüüsist ja hagi koostamisest, siis need kulud väljamõistmisele ei kuulu. Hageja töötaja saab
nimetatud töö eest hagejalt igakuist töötasu.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on tasunud asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab
kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht
Kohtunik
2 (2)