4-25-2039/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-2039

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja nr

4-25-2039 (930025000347)

Kohtunik

Merit Bobrõšev

Väärteoasi

Igor Chibiniaevi kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.05.2025

kiirmenetluse otsusele, millega Igor Chibiniaevit karistati

rahvusvahelise sanktsiooniseaduse (RSanS) § 361 lg 1 –

KarS § 25 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut s.o

summas 1000 eurot

Kaebuse esitaja

Igor Chibiniaev

isikukood: 39301240053, elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja

Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit Sullakatko

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:

Rahuldada Igor Chibiniaevi kaebus osaliselt.

Tühistada Maksu- ja Tolliameti 11.05.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

930025000347 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus.

Karistada Igor Chibiniaevit RSanS § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Igor Chibiniaevit

tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 4 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates igakuiste maksetena summas 100 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Maksu – ja Tolliameti

arveldusarve(te)le, märkides tasumisel väärteootsuses märgitud kohustuslikud andmed,

sealhulgas viitenumber 003286200278. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

4-25-2039

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavaks tegemisest, s.o 19. juunist 2025. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuväilise menetleja otsus

1. Maksu- ja Tolliameti 11.05.2025 otsusega karistati Igor Chibiniaevit RSanS § 361 lg 1

– KarS § 25 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut s.o summas 1000 eurot. Kohtuvälise

menetleja otsusega määrati, et kaubad ja sularaha, mida I. Chibiniaev üritas Venemaale viia,

tuleb toimetada I. Chibiniaevi poolt tagasi Eesti Vabariiki.

Väärteo pani I. Chibiniaev toime sellega, et ta saabus 11.05.2025 kell 11.39 Koidula

piiripunkti ja soovis väljuda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ning tal oli kaasas

keevitusmask "3M™ Speedgias™ Heavy-Duty Welding Helmet G5-01" 1tk (kaubakood 6506

10), erinevad "MAKITA" käsitööriistad 10tk (kaubakood 8467), keevituselektroodid

jaemüügipakendites 10 karpi (kaubakood 3810), "MAKITA" akulaadija 1 tk (kaubakood

8504), mootorsõiduki salongi õhufilter 2tk (kaubakood 8421 39), "MAKITA" tööriistade

jaoks mõeldud taaslaetavad liitiumioonakud 5tk (kaubakood 8507), mähistraat - kaablirull 1tk

(kaubakood 8544 49), sõidukite õlifiltrid "MANN"; "Mahle" 5tk (kaubakood 8421 23),

mootoriõli "Mobil1 OW 20" 6liitrit (kaubakood 2710 19), mootori õhufilter 1tk (kaubakood

8421 31), keskküttesüsteemide termostaadid 6tk (kaubakood 8481 80), tiigpõleti 1tk

(kaubakood 8515 90) ja sularaha 1000 eurot. Sellega rikkus I. Chibiniaev Euroopa Nõukogu

määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikli 5i lõiget 1, artiklit 3k ja RSanS § 6.

Kaebus

2. I. Chibiniaev esitas 21.05.2025 väärteootsuse peale kaebuse, milles palus rahatrahvi

tühistada, asendada rahatrahv hoiatusega või vähendada trahvisummat. Menetluskulud palus

kaebaja jätta riigi kanda või mitte mõista temalt täies ulatuses välja. I. Chibiniaev soovib, et

kaebus vaadataks läbi tema isikliku osavõtuta, tuginedes kirjalikele dokumentidele.

I. Chibiniaev tõi kaebuses välja kaupade ja sularaha Venemaale toimetamise katse faktilised

asjaolud. Nimelt kõik esemed/ tööriistad olid seaduslikult omandatud ja mõeldud

kasutamiseks tema isikliku elukoha remondiks Venemaal, kuhu ta kavatseb ka jäädavalt

kolida. Sularaha soovis ta kasutada viimistlusmaterjalide ostmiseks. Ükski ese ei olnud

mõeldud äriliseks kasutamiseks ega kolmandatele isikutele edasiandmiseks.

Kaebuses leiab I. Chibiniaev, et vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 833/2014

artikli 5i lõike 2 punktile a ei kohaldata euro sularaha väljaveo piirangut füüsilistele isikutele,

kes reisivad Venemaale ja kannavad raha isiklikuks tarbeks. Piiriületuse hetkel ei esitanud

Maksu- ja Tolliameti esindajad talle ühtegi küsimust sularaha (1000 eurot) kaasas kandmise

eesmärgi kohta. Teda ei teavitatud vajadusest põhjendada selle summa iseloomu ega

kasutusotstarvet. 1000 eurot on mõistlik summa, mis katab isiklikud kulud (transport, toit,

majutus) lühiajalise reisi ajal.

Õigusliku alusena tõi I. Chibiniaev välja, et esinevad KarS § 57 järgi karistust kergendavad

asjaolud. I. Chibiniaev peab nendeks varasemate rikkumiste puudumist, koostööd ametnikega,

siirast eksimust ja igakuise sissetuleku suuruse (1077 eurot), märkides, et määratud trahv on

tema perele ülemäära koormav. Lisaks esitas I. Chibiniaev kohtule Maksu- ja Tolliameti

11.05.2025 otsuse nr 930025000347 koopia; 11.05.2025 koostatud läbivaatuse akti nr

4-25-2039

25LA0525472-1 koopia; 17.01.2025 vene keelse korteri üleandmise-vastuvõtu akti ja selle

tõlke, mille kohaselt X (kaebaja xxx) on võtnud vastu kahetoalise korteri Leningradi oblastis;

Swedbank maksekorralduse, mille kohaselt W OÜ on kandnud 02.05.2025 I. Chibiniaevile

aprilli töötasuna 1077,66 eurot.

03.06.2025 seisukohas täpsustas I. Chibiniaev kohtule, et viidud esemed (tööriistad,

autovaruosad, laadijad, termostaadid jne) olid mõeldud isiklikuks kasutamiseks, mitte

müügiks ega äriliseks tegevuseks. Isik ei teadnud, et osa toodetest kuuluvad EL-i

sanktsioonide alla või vajavad eriluba. Kaasas olnud sularaha (alla 10 000 euro) oli mõeldud

isiklikeks kuludeks Venemaal viibimise ajal, sealhulgas vajalike kaupade ostuks, transpordi ja

igapäevakulude katteks. Kuigi kohtuasi C-246/24 piirab erandi kohaldamist, palub I.

Chibiniaev arvestada, et kulud olid seotud igapäevavajadustega, mitte režiimi toetamise või

äritegevusega. Tegevuses puudus teadlik soov rikkuda seadust. Rikkumine toimus

teadmatusest ja tegemist oli arusaamatusest tingitud eksimusega; isik tegutses heauskselt ja

kahetseb juhtunut. Sanktsioneeritud kaupade loetelu on keeruline ja puudus selge, arusaadav

juhend tavakodanikule.

09.06.2025 seisukohas täpsustas I. Chibiniaev kohtule, et toimiku materjalides olev foto nr 11

näitab Milwaukee puidupuuride ja Parkside freesiotsikute tagastamist, mis kinnitab, et need ei

kuulunud sanktsioonide alla. Foto nr 12 osas märkis, et see kuvab üksnes eset (nt kohvrit),

milles väidetavalt oli trell, kuid trell ise ei ole fotol nähtav ega selle olemasolu

dokumentaalselt kinnitatud. Seetõttu ei saa fotot nr 12 lugeda piisavaks tõendiks selle kohta,

et tegemist oli keelatud esemega – trelliga.

Samuti on isik esitanud kohtule kirjaliku taotluse arutada Harju Maakohtus, kuna ta elab

Harju maakonnas.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kohtule 29.05.2025 kirjaliku seisukoha

ning väärteoasja toimiku. Kohtuväline menetleja on veendunud, et Maksu- ja Tolliameti

11.05.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 930025000347 on seaduspärane ja õige ning

palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetlusalusele isikule etteheidetav tegu

seisnes selles, et ta püüdis toimetada Venemaale kaupu ja sularaha, mille Venemaale

toimetamine on Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (edaspidi Sanktsioonimäärus)

art-ide 5i lg 1, 3k lg 1 keelatud.

Kohtuväline menetleja selgitab, et käsitööriistad (KN rubriik 8467), keevituselektroodid (KN

rubriik 3810), akulaadijad (KN rubriik 8504), salongi õhufiltrid, õlifiltrid (KN alamrubriik

8421 23), liitiumioonakud (KN rubriik 8507), mähistraat (KN alamrubriik 8544 49),

mootoriõli (KN alamrubriik 2710 19) ning keskküttesüsteemide termostaadid (KN

alamrubriik 8481 80) on loetletud Sanktsioonimääruse XXIII lisas, mistõttu on nende

Venemaale tarnimine ja eksportimine Sanktsioonimääruse art 3k lg 1 kohaselt keelatud.

Sanktsioonimääruse art 3k p 5a näeb ette füüsiliste isikutega seotud erandi üksnes pädeva

asutuse loal ning üksnes vastavas punktis nimetatud kaupade osas. Kuigi vastavas punktis on

viidatud ka KN rubriiki 8481 80 kuuluvad kaubad (antud juhul kuuluvad siia kinnipeetud

keskküttesüsteemise termostaadid), kuna kaebaja ei ole nende kaupade osas erandi

kohaldamist taotlenud. Sanktsioonimääruse art 1 punkti b kohaselt on pädevaks asutuseks

liikmesriigi pädev asutus, mis on nimetatud I lisas loetletud veebisaitidel. Sanktsioonimääruse

I lisas on Eesti puhul viidatud veebisaidile, kus on nimetatud Välisministeerium. Seega

tulnuks kaebuse esitajal saada termostaatide Venemaale eksportimiseks eelnevalt

Välisministeeriumist luba.

Sularaha osas leiab kohtuväline menetleja, et Sanktsioonimääruse art 5i lg 1 sätestab, et

keelatud on müüa, tarnida, üle kanda või eksportida liikmesriigi ametlikus vääringus

nomineeritud pangatähti Venemaale. Sama artikli lg 2 punkti a kohaselt ei kohaldata lg-s 1

4-25-2039

sätestatud keeldu Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate

lähisugulaste isiklikuks kasutuseks. Kuigi sanktsioonimäärus lubab eurodes sularaha viimist

isiklikuks kasutamiseks, on Euroopa Kohus asjas C-246/24 selgitanud, et erand kehtib vaid

reisi- ja elamiskulude katmiseks isikule ja tema lähisugulastele. Otsuse põhjal ei laiene erand

viimistlusvahendite ostuks Venemaal asuva korteri remondi tarvis (nagu kaebaja on kaebuses

selgitanud), mistõttu ei kohaldu see ka käesoleval juhul.

Tahtluse seisukohast toob kohtuväline menetleja välja, et Venemaale kehtestatud

sanktsioonidest on viited nii meedias kui ka MTA teeb pidevalt sellesuunalist teavitustööd.

Mis puudutab sularaha, siis küsimusele, kas isikul sularaha on, vastas kaebaja eitavalt.

Eeltoodust nähtub selgelt, et tegelikult oli kaebajale teada, et sularaha eurodes on Venemaale

keelatud viia. Sellele viitab püüdlus varjata sularaha olemasolu tolliametnike eest.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. VTMS § 14 lg-st 1 tulenevalt arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust

see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Kaevatava otsuse kohaselt on

süütegu toime pandud Koidula piiripunktis s.o Võru maakonnas. VTMS § 12 lg 2 p 1

sätestab, et menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema elu- või asukoha

järgi. Menetlusalune isik, kelle elukoht asub Harju maakonnas, on kohtule esitatud kaebuses

taotlenud asja arutada Harju Maakohtus. Kohus leiab, et lähtuvalt kaebuse esitanud isiku

taotlusest on võimalik kaebust arutada Harju Maakohtus.

5. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite

uurimiseks. Kohus leiab, et arutataval juhul puuduvad õiguslikud takistused kaebuse

arutamiseks kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukohaga, kaebaja esitatud täiendavate seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega,

leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus

tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse osas. Kohtu põhjendused on järgmised.

9. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusest nähtub, et I. Chibiniaevile etteheidetav

tegu seisnes keelatud kaupade ja sularaha Venemaale toimetamises, mis on vastuolus Euroopa

Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 sätetega. Eelnevaga rikkus I. Chibiniaev Euroopa

Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikli 5i lõiget 1 ja RSanS § 6, millega pani

toime RSans § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo: rahvusvahelise

sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni väheses ulatuses rikkumise katse, mille eest

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

4-25-2039

10. Kohus käsitleb esmalt 21.05.2025 koostatud kiirmenetluse otsuses nr 930025000347 I.

Chibiniaevile tehtud etteheidet, mille kohaselt saabus ta 11.05.2025 kell 11.39 Koidula

piiripunkti, soovides väljuda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ning tal oli kaasas sularaha

1000 eurot.

11. Vaidlust pole selles, et I. Chibiniaev üritas 21.05.2025 minna sõidukiga Škoda Superb

reg nr-ga XXX Eestist Venemaale, kandes kaasas sularaha 1000 eurot, mis võeti temalt

tollikontrollis ära. Seda kinnitab 11.05.2025 Koidula piiripunktis koostatud läbivaatuse akt nr

25LA0525472-1, mille kohaselt avastati I. Chibiniaevi läbivaatusel temalt sularaha 1000

eurot. Küsimust ei ole sularaha päritolus ning seda kohtuväline menetleja ka oma otsuses I.

Chibiniaevile ette ei heida. Koos kaebusega on esitatud kohtule Swedbank maksekorraldus,

mille kohaselt W OÜ on kandnud 02.05.2025 I. Chibiniaevile aprilli töötasuna 1077,66 eurot.

Kohtu poolt töötamise registrisse tehtud päring kinnitab, et I. Chibiniaev töötas tõepoolest

kuni 21.05.2025 keevitajana ettevõttes W OÜ, mistõttu on usutav, et antud sularaha võis I.

Chibiniaev võtta välja enda pangakontolt.

12. Kaebuse põhjal on vaidlus eelkõige selles, kas I. Chibiniaev tohtis Eestist viia

ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti (eurosid) Venemaale isiklikuks kasutamiseks.

13. Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses

Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi määrus nr 833/2014).

Määruse nr 833/2014 art 5i lg 1 järgi on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida

liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale

füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa

Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Kohus märgib, et kuigi määrust nr 833/2014

muudeti Euroopa Liidu Nõukogu 01.03.2022 määrusega nr 2022/345, siis sisulist muudatust

liikmesriikide ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede väljaveo keelu osas Venemaale

ei tehtud, kuid artikli 5i sõnastust muudeti, keelates konkreetselt sularahana eurode väljaveo.

14. Kohus leiab, et I. Chibiniaevi kaebuse lahendamine eeldab määruse nr 833/2014 art 5i

lg 2 p a tõlgendamist. Sellele sättele antavast tõlgendusest sõltub, millal saab RSans § 361 lg 1

järgi karistada Eestist Venemaale liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti

(eurosid) viinud füüsilist isikut. Kohus leiab, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 p a sätestatud

erand menetletavas asjas ei kohaldu.

15. RSans § 361 lg 1 näeb ette karistuse muu hulgas rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas

õigusaktis sätestatud keelu rikkumise eest. Rahvusvaheline sanktsioon on RSanS § 3 lg-te 1 ja

3 järgi välispoliitika meede, millega võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki

sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid

keelde või kohustusi. RSanS § 6 sätestab, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on sama

seaduse §-s 9 loetletud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse

täitmata jätmine või keelu rikkumine. RSanS § 9 lg 1 nimetab ühe rahvusvahelist sanktsiooni

rakendava õigusaktina Euroopa Liidu Nõukogu määrust, milleks on ka praegu asjasse puutuv

määrus nr 833/2014, kuid ka määrus nr 2022/345, millega määrust nr 833/2014 muudeti.

16. Määruse nr 833/2014 art 5i lg 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või

eksportida liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale või

Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas

valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Iseenesest on õige I.

Chibiniaevi viide määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 p-le a, mille järgi ei kohaldata seda keeldu

4-25-2039

liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede müügi, tarnimise, ülekandmise

ega ekspordi suhtes, kui kõnealune müük, tarnimine, ülekandmine või eksport on vajalik

Venemaale reisivate füüsiliste isikute või nendega koos reisivate lähisugulaste isiklikuks

kasutuseks.

17. Kohus möönab, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a võib esmapilgul mõista

mitmeti, kuna pelgalt sellest sättest ei selgu üheselt ja jääb küsitavaks, mida täpsemalt saab

käsitada reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutuseks vajaliku kulutusena. Mujalgi määruses

pole seda täpsustatud. Samas räägib määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkt a selgesõnaliselt

vaid Venemaale reisivatest füüsilistest isikutest ja nendega koos reisivatest lähisugulastest

ning sellest, et sularaha viimine Venemaale peab olema vajalik just selliste isikute poolt

sularaha isiklikuks kasutuseks. Juba niisugune sõnastus võimaldab väita, et vaidlusaluse

sättega on mõeldud vaid reisivate füüsiliste isikute enda tarbeks kantavaid kulutusi reisimise

ajal. Määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sedasi piiritlemata oleks see säte liiga

ebamäärane, andes võimaluse hõlmata sellega Eestist Venemaale mineva füüsilise isiku poolt

enda huvides sisuliselt mistahes põhjusel liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud

pangatähtede (eurode) Venemaale viimist, mis ei vastaks aga enam määruse nr 833/2014 art

5i lg 2 punkti a sõnastusele.

18. Seega lubatud on ainult selline sularaha, mis katab füüsiliste isikute või nende

perekonnaliikmete vajadused reisi ajal. Samuti on oluline tähele panna, et 21.04.2022 ehk

rohkem kui kolm aastat enne I. Chibiniaevile süüks arvatava väärteo toimepanemist avaldas

Euroopa

Komisjon

enda

ametlikul

veebilehel

(täpsemalt

siin:

https://finance.ec.europa.eu/publications/banknotes_en) kõigile kättesaadavad vastused

määruse nr 833/2014 kohaldamist puudutavatele küsimustele. Komisjon märkis (küsimus nr

2), et määruse nr 833/2014 art 5i lg-s 1 sätestatud keelu eesmärk on vältida liikmesriigi

ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede sattumist teiste seas Venemaal viibivate

füüsiliste ja juriidiliste isikute käsutusse. Seda eesmärki silmas pidades selgitas Komisjon, et

määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a tuleks mõista nii, et selles sisalduv erand hõlmab

üksnes sellist sularaha, mis katab füüsiliste isikute ja nende lähisugulaste vajadused

Venemaale reisimise ajal. Sinna alla ei lange sularaha viimine vanematele, sõpradele või

tuttavatele. Seega saab nii vaidlusaluse sätte enda kui ka Euroopa Komisjoni selgituse põhjal

sisustada füüsilise isiku poolt liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede

(eurode) Venemaale viimise lubatavust, mis võimaldab ühtlasi kindlaks määrata RSans § 361

lg 1 karistatavusala. Samasisulised seisukohad määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a

tõlgendamise kohta on toodud ka Maksu- ja Tolliameti veebilehel

(https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/reisimine/sularaha-

deklareerimine#piirang).

19. I. Chibiniaevi selgitused sularaha otstarbe kohta on olnud erinevad. Ta on

kaebemenetluses korduvalt viidanud, et sularaha 1000 eurot oli mõeldud isiklikeks kuludeks

Venemaal viibimise ajal, sealhulgas vajalike kaupade (viimistlusmaterjalide) ostuks. Samas

on ta ka viidanud, et 1000 eurot on mõistlik summa, mis katab isiklikud kulud (transport, toit,

majutus) lühiajalise reisi ajal. I. Chibiniaev ei ole millegagi tõendanud, et ta kandis kõnealuse

sularahaga reisikulu. Praeguses asjas saab väljaspool mõistlikku kahtlust öelda, et I.

Chibiniaevi 1000 eurot sularaha polnud mõeldud reisikuludeks ega ole seetõttu hõlmatud

määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktiga a. I. Chibiniaevi väidetu, et 1000 eurot sularaha pidi

ta kasutama Venemaal viimistlusmaterjalide ostuks (Leningradi oblastis asuva korteri

remondi tarbeks, mille kinnituseks esitas kohtule korteri üleandmise-vastuvõtu akti), ei ole

4-25-2039

hõlmatud määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktiga a, kuna seda poleks käsiloleval juhtumil

võimalik lugeda reisiva füüsilise isiku reisiga seotud isiklikuks kulutuseks.

20. I. Chibiniaev on kaebuses viidanud, et ta ei teadnud ekspordipiirangutest. Kohus leiab,

et I. Chibiniaevile olema juba määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sõnastuse põhjal

mõistlikult aru saada, et sellega on hõlmatud ainult reisivate füüsiliste isikute ja nendega koos

reisivate lähisugulaste reisimise tarbeks kantud isiklikud kulutused. Veel oli tal võimalik enne

teo toimepanemist lugeda avalikust allikast Euroopa Komisjoni selgitust määruse nr 833/2014

art 5i lg 2 punkti a kohta. Ühtlasi oli I. Chibiniaevil võimalik see teave saada ka Maksu- ja

Tolliametilt. Võib öelda, et I. Chibiniaevil oli võimalus saada selgust selles, et tema poolt

1000 euro sularaha Eestist Venemaale viimine on keelatud ja karistav. Kokkuvõttes leiab

kohus, et praeguses asjas ei saa kõneleda sularaha osas määruse nr 833/2014 art 5i lg 2

punktis a sätestatud erandist ning I. Chibiniaevil oli teo toimepanemise ajal mõistlikult

ettenähtav, et see, mida ta teeb, on keelatud ja selle eest võidakse teda karistada.

21. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani I. Chibiniaev süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. I.

Chibiniaev allutati piiriületuse käigus tolliseaduse (TS) §-des 64 ja 65 märgitud toimingutele.

Läbivaatuse akti nr 25LA0525472-1 kirjeldusest nähtub, et I. Chibiniaevilt küsiti, kas tal on

sularaha kaasas, mille peale vastas isik eitavalt. Seejärel teostati I. Chibiniaevile üleriiete

läbivaatus, mille käigus avastati tema jope taskust ümbrik, milles oli 1000 eurot sularahas. Ta

pani toime lõpetatud katse ega loobunud sellest vabatahtlikult, sest ta ei teavitanud sularahast

omal initsiatiivil, vaid eitas selle olemasolu ja tolliametnikud leidsid selle tema üleriiete

läbivaatuse käigus. Selline käitumine viitab soovile sularaha varjata või mõjutada

kontrolliprotseduuri. Kohus järeldab, et I. Chibiniaev teadis, et esitab tolliametnikele

valeandmeid sularaha omamise kohta, ning möönis selle tagajärgi. Seega on täidetud ka

väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus

ei tuvastanud.

22. Lisaks eeltoodule heidetakse I. Chibiniaevile ette, et ta proovis Venemaale toimetada

kaupu, mis ei ole määruse nr 833/2014 art 3k ja RSanS § 6 järgi lubatud ning millega pani

toime RSans § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. Nimelt 21.05.2025

koostatud kiirmenetluse otsuse nr 930025000347 kohaselt ta saabus 11.05.2025 kell 11.39

Koidula piiripunkti, soovides väljuda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ning tal oli kaasas

keevitusmask "3M™ Speedgias™ Heavy-Duty Welding Helmet G5-01" 1 tk (kaubakood

6506 10), erinevad "MAKITA" käsitööriistad 10tk (kaubakood 8467), keevituselektroodid

jaemüügipakendites 10 karpi (kaubakood 3810), "MAKITA" akulaadija 1 tk (kaubakood

8504), mootorsõiduki salongi õhufilter 2 tk (kaubakood 8421 39), "MAKITA" tööriistade

jaoks mõeldud taaslaetavad liitiumioonakud 5tk (kaubakood 8507), mähistraat - kaablirull 1tk

(kaubakood 8544 49), sõidukite õlifiltrid "MANN"; "Mahle" 5 tk (kaubakood 8421 23),

mootoriõli "Mobil 1 OW 20" 6 liitrit (kaubakood 2710 19), mootori õhufilter 1tk (kaubakood

8421 31), keskküttesüsteemide termostaadid 6 tk (kaubakood 8481 80), tiigpõleti 1tk

(kaubakood 8515 90).

23. Mis puudutab kaebaja poolt tehtud märkusi seoses toimikus sisalduvate fotodega ja

talle etteheidetavate kaupade loeteluga (Milwaukee puidupuurid, Parkside freesiotsikud, trell),

siis leiab kohus, et kaupade loetelu, mille väljaviimist talle ette heidetakse, on menetluse

seisukohalt piisavalt kindlaks tehtud. Nii kohtuvälise menetleja otsuses kui ka kauba

läbivaatuse aktis on selgelt loetletud need konkreetsed esemed, mille Venemaale toimetamise

katset isikule ette heidetakse. Isik on läbivaatuse akti allkirjastanud ilma ühegi märkuseta,

4-25-2039

samuti ei ole ta esitanud kohtuvälise menetleja otsuses kaupade loetelu osas vastuväiteid ega

taotlenud selle täpsustamist. Selline käitumine viitab üheselt, et isik on aktsepteerinud

menetlusmaterjalides esitatud kaupade loetelu täiel määral. Kaebuses esitatud väited üksikute

esemete kohta (puuride ja freesiotsikute tagastamine või trelli puudumine fotol) ei väära

kohtuvälise menetleja järeldusi tervikuna.

24. Seda, mis kaupasid üritas I. Chibiniaev Eestist Venemaale viia, tõendab 11.05.2025

Koidula piiripunktis koostatud läbivaatuse akt nr 25LA0525472-1. Aktist ja selle fototabelist

on näha, et mis kaubad tuvastati I. Chibiniaevi sõiduki Škoda Superb reg nr-ga XXX

läbivaatuse tulemusel. Akti kirjelduse kohaselt ei soovinud I. Chibiniaev tollile suuliselt ega

kirjalikult midagi deklareerida. Ta väitis, et ta on ümberasuja, kes soovib kolida Venemaale,

kuid ühtegi dokumenti ega muud tõendit selle kohta ei esitanud. Toll suunas I. Chibiniaevi

koos sõidukiga röntgenhalli täiendavasse tollikontrolli. Läbivaatuse käigus avastati sõiduki

salongist kaubad, mis on loetletud 21.05.2025 koostatud kiirmenetluse otsuses. I. Chibiniaevil

ei olnud esitada ümberasumise kohta ühtegi dokumenti ning ei olnud esitada eriluba, mis

lubaks kauba väljaviimist Venemaa Föderatsiooni.

25. Kuigi kohtuväline menetleja loetleb oma otsuses, et I. Chibiniaevil oli kaasas

keevitusmask "3M™ Speedgias™ Heavy-Duty Welding Helmet G5-01" 1 tk (kaubakood

6506 10), siis kõnealust kaubakoodi määruse 833/2014 lisas XXIII loetletud ei ole. Samuti ei

kuulu antud keevitusmask määruse nr 833/2014 lisa XVIII („luksuskaupade loetelu“) alla.

Lisa XVIII sisaldab loetelu kaupadest, mida loetakse luksuskaupadeks ning mille eksport

Venemaa Föderatsiooni on keelatud juhul, kui nende ühiku väärtus ületab 300 eurot. Mask

kuulub tolliklassifikaatori 6506 10 alla, mida ei ole nimetatud luksuskaupade hulgas. Seetõttu

ei saa selle toote eksporti pidada sanktsioonide rikkumiseks nimetatud sätete alusel.

26. Samas on mitmed muud isiku valduses olnud kaubad, nagu käsitööriistad

(käsiinstrumendid), keevituselektroodid, akulaadija ja akud, mähisetraat, mootoriõli,

sisepõlemismootorite õhu- ja õlifiltrid, tiigpõleti on loetletud määruse 833/2014 lisa XXIII

järgi. Keskküttesüsteemide termostaadid (kaubakood 8481 80) on samuti määruses 833/2014

loetletud art 3k 5a punkti b alusel, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused võivad anda

tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa müüa, tarnida, üle anda või eksportida CN-

koodi 8481 80 alla kuuluvaid kaupu või anda nendega seotud tehnilist või rahalist abi, olles

eelnevalt kindlaks teinud, et sellised kaubad või nendega seotud tehnilise või rahalise abi

andmine on vajalik füüsilistele isikutele Venemaal isiklikuks kodumajapidamises

kasutamiseks.

27. Seega tuleb asuda seisukohale, et isiku valduses olnud kaubad kuuluvad osaliselt

selliste kaupade hulka, mille eksport Venemaale on kas selgesõnaliselt keelatud või lubatud

üksnes eriloa alusel.

28. Kohus leiab, et kaebuse lahendamine eeldab ka määruse nr 833/2014 art 3k

tõlgendamist. Sellele sättele antavast tõlgendusest sõltub, kas I. Chibiniaevilt saab karistada

RSans § 361 lg 1 järgi selle eest, et ta üritas Eestist Venemaale viia eelpool loetletud kaupu.

29. Määruse nr 833/2014 art 3k lg 1 kohaselt on keelatud otse või kaudselt müüa, tarnida,

üle anda või eksportida Venemaa füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või

asutustele või Venemaal kasutamiseks XXIII lisas loetletud kaupu, mis võivad aidata

suurendada eelkõige Venemaa tööstuslikku suutlikkust. Selle määruse art 3k punkti 5a järgi

võivad liikmesriikide pädevad asutused anda tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa

4-25-2039

müüa, tarnida, üle anda või eksportida XXIII lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat või osutada

nendega seotud tehnilist või rahalist abi, olles eelnevalt kindlaks teinud, et sellised kaubad või

tehnoloogia või nendega seotud tehnilise või rahalise abi osutamine on vajalik: a)

meditsiinilisel või farmatseutilisel eesmärkidel või humanitaartegevuseks, näiteks abi

(sealhulgas ravimid, toit) kohaletoimetamine või kohaletoimetamise hõlbustamine või

humanitaartöötajate transport ja sellega seotud abi, või evakueerimiseks.

30. Kohus leiab, et kui isik viib määruse nr 833/2014 art 3k lg 1 kohaldamisalasse

kuuluvaid kaupu Venemaale isiklikuks otstarbeks, kehtivad sanktsioonid siiski täies ulatuses

ja määruse sõnastusest ei tulene erandit XXIII lisas loetletud kauba isiklikuks kasutamiseks

viimise osas. Ehk teisisõnu kauba kasutuse eesmärk ei ole määrav – loeb vaid see, kas kaup

kuulub loetellu ja kas see jõuab Venemaale. Isegi kui inimene ei müü kaupa kellelegi, vaid

kasutab seda isiklikult (nt käsitööriista või keevituselektroodide), on see ikkagi sanktsioonide

rikkumine, kui kaup kuulub lisa XXIII alla. Määruse nr 833/2014 artikkel 3k punkt 5a

võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel anda erandkorras loa selliste kaupade või

tehnoloogia eksportimiseks, mis on muidu keelatud XXIII lisa alusel, tingimusel, et need on

vajalikud s.o meditsiinilisel või farmatseutilisel eesmärgil, või humanitaartegevuseks. Küll

aga art 3k punktist 5a tuleneb, et erand ei ole automaatne st liikmesriikide pädevad asutused

(Eestis Välisministeerium tulenevalt kõnealuse määruse lisast I) võivad anda loa, kui nad

leiavad, et see on õigustatud.

31. Kuigi kohus möönab, et I. Chibiniaevi poolt Venemaale viia soovitud kaupade puhul

võis olla eesmärgiks nende isiklikuks otstarbeks kasutamine, siis asja materjalidest ega I.

Chibiniaevi kaebusest ei ilmne, et ta oleks enne sanktsioonide alla kuuluvate kaupade Eestist

Venemaale viimist taotlenud selleks vajalikku luba Välisministeeriumilt.

32. Kaebaja on viidanud, et ei teadnud nimetatud esemete ekspordipiirangutest. Kohus

märgib, et I. Chibiniaevil oli võimalus enne teo toimepanemist tutvuda määruse nr 833/2014

lisa XXIII kaupade täieliku loeteluga, mis on avalikult kättesaadav. Samuti oli tal võimalus

küsida selgitusi ja teavet Maksu- ja Tolliametilt.

33. Kohus leiab, et I. Chibiniaev pani sanktsioneeritud kaupade Venemaale toimetamise

katse toime kaudse taotlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo

toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist

ja möönab seda. I. Chibiniaev on avaldanud kiirteomenetluse otsuses menetlusaluse isiku

ütlustes, et instrumente vedades ta pidas neid isiklikuks kasutamiseks sobivaks ja ei mõistnud,

et tema tegevus on vale. Kohus leiab, et I. Chibiniaev oleks pidanud vähemalt võimalikuks

pidama, et tema tegevus võib olla õigusvastane, kui ta üritas viia sihtriiki s.o Venemaale,

mille suhtes kehtivad teadaolevalt ulatuslikud EL sanktsioonid, kaasa hulgaliselt tehnilisi ja

spetsiifilisi seadmeid, mis ei vasta tüüpilisele isiklikule reisikaubale oma mahult ja sisult.

Seejuures ta ei kontrollinud, kas need kuuluvad ekspordipiirangute alla. Kohus järeldab, et I.

Chibiniaev pidi vähemalt pidama võimalikuks, et tema tegevus võib olla õigusevastane, ning

möönis seda võimalust, kuid otsustas siiski tegutseda. Seega on täidetud väärteo subjektiivse

koosseisu tunnused.

Karistus

34. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning

õiguskorra kaitsmise huve.

4-25-2039

35. Esmalt märgib kohus, et I. Chibiniaev on palunud, et tema suhtes kohaldatakse

hoiatust, kuid kohtu hinnangul pole see võimalik. VTMS § 541 lg-le 1 vastavalt saab

hoiatusmenetlust kohaldada väga piiratud olukordades liiklusväärteo puhul ning käesolev

juhtum sinna alla ei käi.

36. RSans § 361 lg 1 järgi karistusena võimalik määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut

või aresti. VTMS § 55 lg 2 p 1 järgi võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule

kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja on I. Chibiniaevile

toimepandu eest määranud kiirmenetluse otsusega rahatrahvi 125 trahviühikut s.o 1000 eurot.

Seega võttes karistuse kohaldamise aluseks VTMS § 55 lg 2 p 1 sätestatud kiirmenetluse

otsuse rahatrahvi piirangu, määras kohtuväline menetleja I. Chibiniaevile karistuse üle

keskmise VTMS § 55 lg 2 p 1 sätestatud määrast.

37. Käesoleval juhul leiab kohus, et väärteo eest on kaebuse esitanud isiku süü keskmisest

väiksem, mis peaks tingima sellele vastavalt ka karistuse, mis on sanktsiooni keskmist

määrast allapoole jääv.

38. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna tuvastanud süü

tunnistamise, mida ka kohus peab võimalikuks arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid

kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ja ka kohus ei tuvastanud väärteotoimikuga tutvudes

karistust raskendavate asjaolude esinemist.

39. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse

valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude

toimepanemisest.

40. Kohus tegi päringu karistusregistrile ja selle väljatrükist nähtuvalt ei ole kaebajat

eelnevalt väärteo- ega ka kriminaalkorras karistatud. Kohtu veendumuse kohaselt viitab

eelnev sellele, et kaebajat saab pidada õiguskorda järgivaks isikuks, kellele on mõistetavad ja

arusaadavad seadusest tulenevad nõuded, kuid kes peab vajalikuks ka neist nõuetest

kinnipidamist. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra

kaitsmise huvisid, leiab kohus, et määratud põhikaristus ettenähtud VTMS § 55 lg 2 p 1

sätestatud rahatrahvi piirangust üle keskmise määra on põhjendamatu.

41. Nagu märgitud, menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad. Samuti on

menetlusalune isik oma süüd tunnistanud, st et tegemist karistust kergendava asjaoluga KarS

§ 57 lg 1 p 3 tähenduses. Sedastatavad pole ka muud asjaolud, mille põhjal saaks pidada

piisavalt tõenäoliseks, et menetlusalune isik võib tulevikus uuesti proovida keelatud kaupu või

sularaha Venemaale toimetada ja mis võiks kaasa tuua keskmisest sanktsioonimäärast

rangema karistuse kohaldamise. Neid asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et

kohtuväline menetleja on eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu, selline eksimus

on hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ning toob kaasa kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamise kohaldatud karistuse määra osas.

42. Ühtlasi leiab kohus eeltoodud asjaolude pinnalt, et kaebajast menetlusaluse isiku

suhtes on võimalik kohaldada karistusmäära, mis jääb allapoole VTMS § 55 lg 2 p 1 määra

keskmist, s.o alla 100 trahviühiku ning kuna sedastatav on ka karistust kergendava asjaolu

esinemine ja kaebajat ei ole eelnevalt ka karistatud, siis asub kohus seisukohale, et

4-25-2039

menetlusaluse isiku teosüüd koostoimes eelnevalt nimetatud asjaoludega, on võimalik

vaadelda sellisena, mis toob kaasa rahatrahvi kohaldamise 50 trahviühiku ulatuses ja on

võrdeline 400 euroga.

43. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ilmnenud kohtuvälise

menetleja poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega kaasneb kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamine ning esitatud kaebuse rahuldamine I. Chibiniaevi karistuse kergendamiseks.

VTMS § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja I. Chibiniaevile RSans § 361 lg 1

– KarS § 25 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul

on põhjendatud isiku karistamine RSans § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi 50 trahviühiku

ulatuses, s.o 400 eurot. KarS § 47 lg 1 sätestab, et ühe trahviühiku suurus on 8 eurot.

Arvestades menetlusaluse isiku materiaalset olukorda, kus tema sissetulek on kohtule esitatud

maksekorralduse kohaselt 1000 euro ringis ja ta on öelnud, et määratud trahv on tema perele

ülemäära koormav, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 66 lg 2 kohaldamine, mille alusel

on menetlusalusel isikul võimalus tasuda trahv ositi, s.o võrdsetes osades 4 kuu jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)