3-25-2021/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2021

Määruse kuupäev

19. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Eesti Töötukassa

kohustamiseks maksta töövõimetoetus ajavahemiku 1. kuni

17. mai 2025 eest tema vanglasisesele kontole

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-25-1620 juurest X 21. mai 2025. a

taotlus ja 29. mai 2025. a vaie ning Eesti Töötukassa 26. mai 2025. a teade nr MVM-

25001747-1.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse

peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas 21. mail 2025 Eesti Töötukassale taotluse, milles palus muuta tema

töövõimetoetuse makseviisi. Taotleja on alates 17. maist 2025 vahistatu, mistõttu palub ta

ajavahemiku 1. kuni 17. mai 2025 eest maksta töövõimetoetus taotleja vanglasisesele kontole

(makse saajaks Rahandusministeerium, selgituseks taotleja nimi jne).

2. Eesti Töötukassa palus 26. mai 2025. a teatega nr MVM-25001747-1 taotlejal kõrvaldada

makseviisi muutmise taotluses esinevad puudused. Töövõimetoetuse seaduse § 17 lg 2

kohaselt makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku soovile: 1) tema arvelduskontole Eestis

maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus

osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sh kohaliku omavalitsuse üksuse

3-25-2021

pangakontole Eesti maksja kulul; 3) kojukandena saaja kulul või 4) tema arvelduskontole

välisriigis saaja kulul. Valitud on makse teise isiku kontole, kuid tuvastamata on taotleja

isikusamasus. Toetuse maksmiseks teise isiku kontole tuleb taotlejal taotlus allkirjastada

digitaalselt või notariaalselt.

3. Taotleja esitas 29. mail 2025 Eesti Töötukassale eelnimetatud teate peale vaide. Taotleja ei

soovinud töövõimetoetuse maksmist ajavahemiku 1. kuni 17. mai 2025 eest teise isiku

kontole, vaid enda vanglasisesele kontole. Taotleja ei nõustu vaidlustatud teatega.

4. Taotleja esitas 18. juunil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles

palub kohustada Eesti Töötukassat maksma talle töövõimetoetus taotleja vanglasisesele

kontole. Taotleja märgib, et tema taotluse asjaolud kattuvad osaliselt haldusasja nr 3-25-1620

asjaoludega. Taotleja ei soovi töövõimetoetuse maksmist teise isiku kontole, vaid enda

vanglasisesele kontole. Siiski kinnitas vangla direktor taotleja makseviisi muutmise taotluse

allkirja õigsust 16. juunil 2025, mis on notariaadiseaduse kohaselt lubatav, ning vangla esitas

vastavad dokumendid Eesti Töötukassale. Taotleja helistas 18. juunil 2025 Eesti Töötukassale

ning talle selgitati, et haldusorgan sai vangla esitatud dokumendid kätte, kuid need ei ole

aktsepteeritavad, kuna ei ole digitaalselt allkirjastatud. On ilmselge, et Eesti Töötukassa rikub

taotleja õigusi ning riivab tema väärikust. Taotleja märgib, et Eesti Töötukassa on pikendanud

12. juuni 2025. a kirjaga nr 5-3/25/1529 taotleja vaide läbivaatamise tähtaega. Taotleja soovib

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel

taotleja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et taotleja nõuab HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel Eesti

Töötukassa kohustamist maksta töövõimetoetus ajavahemiku 1. kuni 17. mai 2025 eest

taotleja vanglasisesele kontole. Ühtlasi taotleb X riigilõivu tasumisest vabastamist ning riigi

õigusabi.

6. Kuna tegemist on töövõimetoetuse ebaõige maksmise asjaga, siis rakendub käesolevas

haldusasjas taotlejale riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-st 2 tulenevalt riigilõivuvabastus. Seetõttu

jätab kohus X riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata.

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

8. Taotleja kinnitusel toimub Eesti Töötukassas esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv

vaidemenetlus. Kohtul puudub alus taotleja väidetes kahelda. Seega on kohtul võimalik

otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle. Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on

lubatav, siis puudub tal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus

asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob

kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri

3-25-2021

2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat sellised

tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse

õiguskaitse kohaldamist. Taotleja ei jää vaidlusalusest töövõimetoetuse summast lõplikult

ilma. Vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajal on piiratud üksnes taotleja võimalus

vastavat summat oma vanglasisese konto kaudu kasutada. Vanglas viibides ei saa eeltoodu

taotlejale ülemäärast negatiivset mõju avaldada. Taotleja ei ole märkinud, miks tal vastavale

summale koheselt ligipääsu on ka vaja. Vanglas on tagatud vahistatu toitlustamine vähemalt

kolm korda päevas (vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 ja § 47 lg 1, sotsiaalministri 31.

detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6). Samuti

tagab vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud

hügieenitarbed (Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud

„Viru Vangla kodukorra“ p 11.3). Vangla kindlustab vahistatule ka muu vältimatult vajaliku,

et tagada isiku inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Esialgse õiguskaitse

rakendamine tähendaks ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse

menetluses vältima (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr

3-3-1-59-14, p 19). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

9. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava esialgse õiguskaitse taotluse ning

ta on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses erinevaid kaebusi ja avaldusi

esitada (haldusasjad nr 3-25-1834, 3-25-1620, 3-24-2631, 3-24-716, 3-24-476, 3-24-400, 3-

24-398 jne). Eeltooduga on tõendatud, et taotleja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning taotleja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X

taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider