Legislator Case Law & Legislation
2-25-7395/8 AI generated

2-25-7395/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-7395/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Swedbank AS (hageja) ning X (kostja) vaheline kompromiss järgmiselt: 560,71€, viivis 355,88€) ning lisaks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 490 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-7395/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada Swedbank AS (hageja) ning X (kostja) vaheline kompromiss järgmiselt: 560,71€, viivis 355,88€) ning lisaks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 490 eurot.

Keywords

AI generated
settlement of dispute satisfaction of claim arbitration clause amicable settlement negotiation and conclusion resolution of main issue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7395

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja Maria Kraav

Kostja X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Swedbank AS (hageja) ning X (kostja) vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1.

Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse, mis on fikseeritud hagi esitamise päeva

seisuga (s.o 13.05.2025) ehk kokku 15 093,36 eurot (s.o põhiosa 14 196,77€, intress

560,71€, viivis 355,88€) ning lisaks pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 490 eurot.

Kompromisstingimuste korrektsel täitmisel võlgnevusele viivist ei lisandu;

1.2.

Kostja kohustub tagastama käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud summad

hagejale igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse ja riigilõivu tasumiseni;

1.3.

Igakuise makse suurus on minimaalselt 130 eurot. Igakuised maksed tuleb hagejale

tasuda hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist tuleb alustada

hiljemalt 28.06.2025;

1.4.

Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXX,

viitenumbriga 3638521 ja selgitusega „X, leping nr 24-039541-VL“;

1.5.

Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv,

põhiosa, intress, viivis;

1.6.

Kostjal on õigus tasuda hagejale käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. toodud

summad ennetähtaegselt;

1.7.

Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui kümme

päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu punktis 1.1. tasumata

võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kohtumäärus täitmiseks

kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Võlgnevusele

hakkab alates täitmisavalduse esitamisest alates lisanduma viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kostja eelnev informeerimine täitemenetluse algatamise

avalduse esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik;

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-7395 seoses kompromissi saavutamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

4. Tagastada hagejale pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 490 eurot.

Tagastatav riigilõiv kanda Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXX, selgitusega „X,

tsiviilasi nr 2-25-7395, riigilõivu osaline tagastamine”.

5. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

2. 17.06.2025 teatasid pooled, et hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud ka pooled) on poolte

vahel laenulepingu 24-039541-VL võla tasumise osas saavutanud kompromissi ning sõlminud

sellega seoses kokkuleppe. Pooled palusid Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr

2-25-7395 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le

3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas

2-25-7395 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest

tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist.

Pooled palusid kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit

pidamata. Pooled kinnitasid, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega,

samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi

allkirjastamisega kinnitasid pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud

ning nendega nõus. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja

menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kompromisslepingus käsitlemata menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

7. Pooled leppisid TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes kokku kompromissi kinnitavale ja menetlust

lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seaduses sätestatud

viieteistkümnelt päevalt viiele päevale. Kohus leiab, et poolte taotlus menetlustähtaja

lühendamiseks 5 päevale on kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või

hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus tagastada hagejale pool menetluses tasutud

riigilõivust. Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas

980 eurot. Pooled on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks. Seetõttu on

hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel õigustatud taotlema poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 490 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb

tagastatav riigilõiv kanda hageja pangakontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik