2-23-8545/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8545

Tsiviilasi

Factris Channel S.A hagi OÜ Timber Sales Group vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

116 414,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Factris Channel S.A, lepinguline esindaja Leho

Pihkva (isikukood 37909260273)

Kostja OÜ Timber Sales Group (registrikood 14748825),

lepingulised esindajad Valeria Arsjuta ja Lada Riisna

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

09.04.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista hagejalt Factris Channel S.A kostja OÜ Timber Sales Group kasuks

menetluskulude hüvitis 9154,91 eurot.

4. Välja mõista hagejalt Factris Channel S.A kostja OÜ Timber Sales Group kasuks viivis

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 98 752,50 eurot, 12.06.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 7292,80 eurot ja alates 13.06.2023 viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Factris Channel S.A (faktoor) ja SIA Top Timber (faktooringu

klient) faktooringulepingu, mille alusel omandas hageja alates 20.01.2023 faktooringu kliendi

rahalised nõuded OÜ Timber Sales Group (faktooringu võlgnik) vastu. Faktooringu klient teavitas

kostjat 20.01.2022 koostatud teavituskirjas (dtl 9), et kõik faktooringu kliendi poolt kostjale alates

2-23-8545

20.01.2022 esitatavad arved on loovutatud ja seega faktooringulepingu alusel omandatud hageja poolt.

3. Faktooringulepingu tulemusena on faktooringu kliendi ja kostja vahelises võlasuhtes uueks

võlausaldajaks hageja ja kõik vastava võlasuhte alusel väljastatud arved tuli kostjal tasuda vastavalt

hageja juhistele hagejale. Teavituskirjas leppisid pooled mh kokku, et kõik kvaliteediprobleemid tuleb

lahendada kostja faktooringu kliendile esitatavate arvete läbi ning seejuures ei ole lubatud nõuete

tasaarvestamine hageja poolt faktooritud ja kostjale väljastatud arve(te)ga.

4.

01.06.2022 edastas hageja kostjale arve 2022-472 (dtl 12) summas 98 752,50 eurot. Arve

aluseks on faktooringu kliendi poolt kostjale müüdud puit vastavalt ostutellimusele TSGPO220031

(dtl 14). Kostja on vastava ostutellimuse allkirjastanud. Vastava arve on kostja hageja serveris

kinnitanud (dtl 13) ning arve on kostjale kätte toimetatud.

5. Vaatamata sellele, et arve tuli tasuda 30.08.2022, ei ole kostja arvet tasunud. Hageja teavitas

kostjat tasumata arvest esmakordselt 05.09.2022 (dtl 14). Kostja sellele kirjale ei reageerinud ega

arvet ei tasunud. Hageja edastas seejärel uue meeldetuletuse 12.10.2022, milles teavitas, et arve on

tasumata üle 40 päeva ning kui kostja arvet ei tasu, algatab hageja juriidilise menetluse võlgnevuse

kättesaamiseks. Kostja vastas sellele 13.10.2022, et väidetavalt ei suutnud faktooringu klient (Top

Timber SIA) kostjale pakkuda halva ladustamise tõttu nõuetekohast materjali.

6. Vastavalt kostja enda allkirjastatud teavituskirjale ei ole kvaliteediprobleemid aluseks arve

tasumisest keeldumiseks. Seega tuli kostjal arve nr 2022-472 tasuda 30.08.2022 ning arve muutus

sissenõutavaks 31.08.2022.

7. Hageja ei nõustu kostja väitega kauba saamata jäämise kohta, sest kostja kinnitas hagejale

arve, millega mh andis kinnituse ka selle kohta, et on kauba kätte saanud ja see vastab tema ootustele.

Kostja on alles kohtumenetluses asunud väitma, et tegelikkuses ei võtnud ta kaupa vastu ja seega pole

tal tasu maksmise kohustust. Kostja püüab väita nagu kostja esindaja O B poolt 02.06.2022 kell 07:01

UTC antud süsteemikinnitus (vt 13.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1) ei tõenda lepingu täitmist.

Hageja esitab vastupidise tõendamiseks hageja tarkvarainseneri M M arvamuse (dtl 176). Asjatundja

on esitatud arvamuses analüüsinud hageja süsteemilogisid ning nende alusel üksikasjalikult kostjale

väljastatud arve 2022-479 kinnitamise etappe.

Asjatundja on järeldanud, et süsteemi poolt salvestatud logide ja unikaalsete tähiste põhjal on

võimalik tuvastada kostja arve kinnitamisel tehtud toimingute ajatemplid, IP-aadress ja toimingute

sisu. Eeltoodu pinnalt on asjatundja kokkuvõtlikult tuvastanud, et:

-

kostja esindajale (O B, xx) edastati 02.06.2022 kell 07:00:04 e-kiri, mis sisaldas teavet arve nr

2022-479 detailide kohta (tarnija, arve number, summa, väljaandmise kuupäev,

maksetähtpäev) ja hüperlinki, millele vajutades siseneb saaja hageja süsteemi. Hüperlingi all

on mh eraldi esile toodud teave: „Palume veenduda, et eespool näidatud arve: - tarnitud

kaubad/teenused vastasid teie ootustele ja/või on tarnitud“. Selgituseks – kuna hageja server

asub teises ajatsoonis, on arvamuses märgitud kellaaeg 10:00:04, kuid kostja esindaja

asukohas oli sellel ajal kell -3h ehk 07:00:04

-

kostja esindaja klõpsas seejärel hüperlingile 02.06.2022 kell 07:01:21. Vastav link sisaldas

unikaalset tähist, mille alusel on asjatundja tuvastanud, et link on viidatud kuupäeval ja ajal

avatud IP-aadressiga 91.129.105.125.

-

Linki avades suunati kostja esindaja hageja süsteemi, kus kostjal oli valikus klikkida „Jah,

kinnitan arve ja andmed“ või „Ei, ma ei kinnita arvet ja/või andmeid“. Enne vastavaid

valikuid on selgelt mh välja toodud teave, et arve kinnitamisel kinnitab saaja ühtlasi, et

tarnitud kaubad/teenused vastasid teie ootustele ja/või on tarnitud.

-

Kostja esindaja on seejärel klõpsanud 02.06.2022 kell 07:01:33 lingile „Jah, kinnitan arve ja

informatsiooni“ ning süsteem on registreerinud selle valiku tegemisel sama IP-aadressi

(91.129.105.125), mis viis ka eelnevalt süsteemi lingi avanemisele.

Eeltoodust tulenevalt on asjatundja järeldanud, et hageja süsteemi jälgimis- ja logimehhanismid

kinnitavad, et e-kirja saaja viis arve kinnitusprotsessi lõpule. Protsessi käigus logitud ühtne IP-aadress

2-23-8545

(91.129.105.125) kinnitab, et kõik toimingud, alates lingil klõpsamisest kuni kinnituse saatmiseni, on

tehtud samast seadmest ja samast asukohast.

Vastava valiku tegemise järgselt edastati kostjale kinnituskiri (vt 13.10.2023 hageja

menetlusdokumendi lisa 1), mille kohaselt on kostja arve heaks kiitnud ning kinnitanud, et kaup

vastab tema ootustele ja on kätte toimetatud.

Seega tõendab lisatud asjatundja arvamus, et kostja aktsepteeris teadlikult hageja süsteemisiseselt

arve nr 2022-479 ja muuhulgas kinnitas, et selle alusel müüdud kaup vastab tema ootustele ja on kätte

toimetatud.

Hageja on kohtule 22.07.2024 esitanud Läti maksuametilt saadud tõendi (dtl 113), mis kinnitab, et

kauba müüja SIA Top Timber on müügi kostjale deklareerinud samas summas ning käesolevaga on

hageja tõendanud kostja poolt arve kauba kättesaamise kinnitamise. Viidatud tõendid kogumis

viitavad kauba kättesaamisele kostja poolt. Eluliselt ei ole usutav ja tavapärases turupraktikas ei ole

loogiline, et kaup müüdi kolmandale isikule olukorras, kus kauba müük deklareeriti Lätis eelnevalt

kostjale.

Ebaõige on mh ka kostja väide nagu ei saanud kostja ostutellimusele (01.06.2022) järgneva päeva

(02.06.2022) varahommikul kell 07:01 hagejale puidu kättesaamist kinnitada. Tegelikkuses on kostja

ise vastuses hagile sedastanud, et: „kostja viitab, et kostja ostutellimuse kohaselt oli puidu

tarneklausliks Incoterms FCA Brenguli ja puidu tarneajaks oli märgitud 22. nädal ehk tarne pidi

toimuma vahemikus 01.06.2022 - 06.06.2022 (vt hagi lisa 3)“. Seega vastas kostja poolt antud

kinnitus ostutellimusel märgitud tarneajale.

Isegi kui kostja andis vastava kinnituse enne kauba tegelikku kättesaamist, võttis kostja sellega ise

teadliku riski ning vastupidist tuleb tõendada kostjal. Kostja ei ole seda teinud.

Olukorras, kus kostja väidetavalt kaupa ei saanud, oleks pidanud tavapärase hoolsusega tegutsev

ettevõtja tavalises turupraktikas müügilepingust taganema ja astuma samme olukorra lahendamiseks.

Kostja ei ole väitnud ega kohtu ette toonud müügilepingust taganemise fakti. Kostja on jäänud

tekkinud olukorras passiivseks ega ole astunud mistahes samme olukorra lahendamiseks vaatamata

enda lepingupartneri rikkumisele. Kostja on asunud üksnes hiljem väitma, et ta väidetavalt kaupa ei

saanud ja püüab enda vastutust kõrvale lükata viidates Lätis likvideeritud ettevõtte süüle.

Hageja hinnangul on kostja viited mistahes teistele teenusepakkujatele ja nende üldtingimustele

käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatud.

8. Kostja väide sellest nagu oleks faktooringu klient SIA Top Timber pakkunud hagejale nõude

tagasiloovutamist on meelevaldne. SIA Top Timber esindaja B Š kirjutas hagejale 08.11.2022 ühe e-

kirja, kus pakkus küll tagasiloovutust, kuid mingit tegevust sellele ei järgnenud. Tõsiseltvõetava

pakkumise korral oleks B Š pöördunud hageja poole konkreetse rahalise pakkumisega, kuid selle

asemel SIA Top Timber enam hageja pöördumistele ei vastanud ning lasi 22.01.2024 seisuga ettevõte

Lätis likvideerimisele.

9. Kostja esitatud väidetav kreeditarve ei lükka samuti ümber fakti, et SIA Top Timber

deklareeris kauba müügi kostjale ja kostja selle kättesaamist eelnevalt hageja süsteemis 02.06.2022

kinnitas. Kostja poolt esitatud kreeditarve on väljastatud 04.01.2023 peale arve sissenõutavaks

muutumist (30.08.2022). Kronoloogiliselt väljastas kostja SIA-le Top Timber seega ostutellimuse

01.06.2022 (mille SIA Top Timber kinnitas), kostja kinnitas kauba kättesaamise järgmisel päeval

02.06.2022, hageja finantseeris arve faktooringu kliendile, SIA Top Timber deklareeris kauba müügi

sama kuu käibedeklaratsioonis, arve muutus sissenõutavaks 30.08.2022 ning väidetavalt krediteeris

SIA Top Timber vaidlusaluse arve alles 04.01.2023.

Kirjeldatud olukorras, kus arve oli kostja poolt kinnitatud, hageja poolt juba finantseeritud (s.o raha

faktooringu kliendile välja makstud) ja muutunud sissenõutavaks, ei saanud SIA Top Timber enam

seda kostjale krediteerida. SIA Top Timber poolt edastatud kreeditarve on seega fiktiivne.

10. Faktooringu klient (SIA Top Timber) ei ole hageja järelpärimistele ega nõuetele vastanud

alates 08.11.2022 (kui viimati väitis, et kaup on väidetavalt teisele ostjale müümise faasis ning raha

2-23-8545

tagastatakse 15.11.2022). Raha ei ole SIA To Timber hagejale samas tagastanud ega hageja

päringutele rohkem reageerinud. Samas kui kostja esitas vastava järelpärimise 14.08.2023, siis vastas

SIA Top Timber juhatuse liige B Š kostjale koheselt, et puit müüdi väidetavalt teisele ostjale ning

SIA-l Top Timber kostja vastu väidetavalt rahalisi nõudeid ei ole.

Hagejal on eeltoodust tulenevalt põhjendatud kahtlus, et SIA Top Timber ja kostja mängivad

omavahel kokku, kui väidavad ühiselt, et kaup on müüdud väidetavalt teisele ostjale või kostja pole

kaupa kätte saanud. Kostja püüab hoiduda raha tasumisest ja SIA Topp Timber ei suhtle hagejaga

üldse.

Hageja kahtlusi kinnitab asjaolu, et SIA Top Timber juhatuse liige B Š on Eesti kodanik (isikukood

37612180263), kellel on seos mitme Eesti äriühinguga ning mis viitab, et nii kostjal kui B Šil oli

omavahel skeemitades võimalik hageja eksimusse viia ning asuda hiljem väitma, et väidetavalt kostja

kaupa ei saanud. Ei saa välistada kelmuse toimepanemist kostja ja SIA Top Timber poolt, mille

eesmärgiks oli hagejalt raha välja petta ja kaup teist korda edasi müüa.

Eelnevat kogumis vaadates oleks tavapärase turupraktika raames pidanud kostja esmalt nõudma

lepingu täitmist, täitmise võimatusel müügilepingust taganema, seejärel SIA Top Timber raha hagejale

tagasi kandma. Kumbki osapool kirjeldatud samme ei astunud ning nende käitumine selles osas viitab

seega kokkumängule ja kelmuse toimepanemisele. Tagantjärgi üritatakse süü veeretada

likvideerimisele läinud ettevõtte kaela olukorras, kus tegelikult hageja esitatud tõendid viitavad

lepingu täitmisele.

11. Hageja on olukorras, kus kostja on kinnitanud 02.06.2022 arve ja kauba kättesaamise; hageja

on faktooringu kliendile (SIA Top Timber) arve summa välja maksnud ehk arve finantseerinud; kostja

keeldub müügilepingu alusel hagejale arve maksmisest, väites paljasõnaliselt et pole kaupa saanud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud nõude kostja vastu lähtudes kostja 02.06.2022 antud

kinnitusest, et kostja on kauba kätte saanud, on arve ja selle tingimustega nõus ning kohustub arve

tasuma. Tegemist on kostjapoolse nõude tunnistamisega. Kostja on hagejale vaid ühe korra vastanud,

et väidetavalt olid tarnitaval kaubal kvaliteediprobleemid.

Kostja seisukohad

12. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.

13. Kostja ei vaidle vastu väitele, et kostja esitas faktooringu kliendile 01.06.2022 ostutellimuse

xxx puidu tellimiseks. Samuti ei vaidlusta kostja asjaolu, et faktooringu klient esitas kostjale

kõnealuse tellimuse alusel arve 2022-472 summas 98 752,50 eurot. Tõele vastab ka väide, et kostja ei

ole arvet tasunud.

14. Kostja ostutellimuse kohaselt oli puidu tarneklausliks Incoterms FCA Brenguli ja puidu

tarnajaks oli märgitud 22. nädal ehk tarne pidi toimuma vahemikus 01.06.2022 - 06.06.2022 (dtl 77).

Kostja selgitab, et tarneklausel FCA ehk „Free Carrier“ (franko vedaja) tähendab, et müüja ülesanne

on toimetada kaubad ostja vedajani kokkulepitud asukohta. Selle tarneklausli puhul on müüja oma

tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba üle ostja poolt määratud vedajale eelnevalt nimetatud

kohas või punktis.

Eeltoodust tuleneb, et kuivõrd müügilepingu järgi oli tarneklausliks FCA Brenguli ning tarne pidi

toimuma 2022. aasta 22. nädalal, oli faktooringu klient kohustatud andma puidu üle kostja vedajale

vahemikus 01.06.2022 – 06.06.2022 Brengulis. Faktooringu klient ei ole seda kohustust täitnud –

faktooringu klient ei ole kostjale puitu kunagi üle andnud. Seega jättis faktooringu klient oma

lepingulise põhikohustuse täitmata.

Olukorras, kus faktooringu klient ei täitnud oma kohustust ega tarninud kostjale kaupa, ei tekkinud

faktooringu kliendil ka mistahes alust nõuda kostjalt kauba eest väljastatud arve tasumist.

15. Kostja esitab kohtule tõendina faktooringu kliendi kinnituse, kus viimane kinnitab, et

faktooringu kliendil puuduvad mistahes rahalised nõuded kostja vastu, kuna kostja ostutellimus jäi

täitmata ja kostjale mõeldud puit müüdi kolmandale isikule (dtl 69).

2-23-8545

16. Ostutellimus ei ole kostja poolt allkirjastatud, vaid selle allkirjastas faktooringu klient (puidu

müüja ja tarnija). Ostutellimuse allkirjastamisega kinnitas faktooringu klient, et nõustub müügilepingu

sõlmimisega kostja ostutellimuses välja toodud tingimustel. Ostutellimuse kohaselt pidi puiduga

kaasas olema nii saatekirja koopia kui ka rahvusvahelise kauba saatelehe (CMR) koopia.

Ostutellimuses on välja toodud, et kuivõrd kostjal on FSC-sertifikaat, võtab kostja vastu ainult FSC-

sertifikaadiga puitu. Ostutellimus nägi ette, et seda reguleerivad ostja lepingutingimused, mis on

kättesaadavad aadressilt: xxx)

Seega allkirjastas ostutellimuse faktooringu klient (mitte kostja), kinnitades sellega, et nõustub

müüma kostjale puitu ostutellimuses ja kostja üldtingimustes märgitud tingimustel.

Kostja ei nõustu väitega justkui puuduks vaidlus selle üle, et faktooringu klient tegi kauba kostjale

kättesaadavaks. Asjas ei oma tähtsust, kas faktooringu klient tegi puidu kostjale kättesaadavaks või

mitte. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust, oli faktooringu kliendi kohustuseks anda puit üle

kostja vedajale vahemikus 01.06.2022 – 06.06.2022 Brengulis, kuivõrd lepingu järgi oli kauba

tarneklausliks oli FCA Brenguli.

17. VÕS § 171 kohaselt võib võlgnik nõude loovutamise korral uue võlausaldaja nõude vastu

lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise

võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja viitab Riigikohtu lahendi asjas nr 3-2-1-101-16

punktile 13, millest tuleneb, et kui faktooringul kliendil ei olnud kostja vastu lepingu täitmise nõuet,

ei ole seda ka hagejal ning kostja saab hageja nõudele esitada kõik asjakohased vastuväited.

18. Kostja ei ole puitu kätte saanud ning see asjaolu on tegelikkuses ka hagejale endale teada.

Nimelt saatis faktooringu klient 08.11.2022 hagejale kirja, kus faktooringu klient teatas, et ta on nõus

kostjale esitatud arve 2022-479 alusel hagejalt saadud raha hagejale tagastama, kuna kostjale mõeldud

puit müüakse alternatiivsetele ostjatele. Faktooringu klient palus hagejal anda talle aega raha

tagastamiseks kuni 15.11.2022 kuivõrd faktooringu kliendi selgituse kohaselt pidid siis uued ostjad

puidu eest tasuma (dtl 76).

On tõendatud, et faktooringu klient oli valmis hageja nõude ise rahuldama, mistõttu jääb kostjale

arusaamatuks, miks on otsustanud hageja esitada hagi kostja vastu.

19. Kostja hinnangul ei vasta tõele, et kostja keeldus arve tasumisest väidetavate

kvaliteediprobleemide tõttu. Kostja keeldus arve tasumisest seetõttu, et kostja ei ole tellitud kaupa

saanud.

Kostja on 13.11.2022 hagejale saadetud kirjas selgitanud, et faktooringu kliendil ei olnud kostjale

nõuetekohast kaupa pakkuda, mistõttu ei olnud võimalik kaupa üle anda. Seega ei ole kostja kaupa

kätte saanud ning kvaliteediprobleemidele tuginedes arve tasumisest keeldunud, vaid faktooringu

klient ei ole kostjale kaupa kunagi üle andnud.

20. Hoolimata sellest toob kostja täiendavalt välja, et hageja viidatud kinnituskirjas on välja

toodud järgnev: „Kõikide võimalike kvaliteediprobleemide lahendamiseks tuleb esitada kliendile

uued arved, mida ei saa tasuda tasaarvestuse teel, eraldades vastunõude Factris Channel S.A.

faktooritud jooksvatest arvetest“. Kostja jaoks on tsiteeritud lause ebaselge ning sellest pole võimalik

ühemõtteliselt aru saada. Kui tsiteeritud regulatsiooni eesmärgiks oli sätestada, et juhul, kui kostja

saab ebakvaliteetse kauba ja tal tekib sellest tulenevalt nõue faktooringu kliendi vastu, tuleb kostjal

esitada sellest tulenevalt arve faktooringu kliendile, on tegemist asjasse mitte puutuva regulatsiooniga,

kuivõrd kostja ei ole faktooringu kliendilt kaupa saanud.

Kostja lisab, et kõnealuse kinnituskirja allkirjastamisega ei ole kostja loobunud õigusest tugineda

vastuväitele, mille kohaselt ei ole faktooringu klient kostjale kaupa üle andnud.

21. Kuna hagejal ei ole kostja vastu nõuet, ei saa rääkida ka nõude sissenõutavaks muutumisest.

Hoolimata sellest peab kostja vajalikuks selgitada, et hageja arusaam, mille kohaselt saab nõude

sissenõutavaks muutumise aja määratlemisel lähtuda faktooringu kliendil poolt esitatud arvel

märgitud maksetähtajast, ei ole õige ega põhine õiguslikul alusel.

Arve ei ole maksekohustuse tekkimise aluseks. Hageja ja faktooringu klient ei ole kokku leppinud, et

2-23-8545

faktooringu kliendi nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega.

22. Faktooringu kliendi ja kostja vaheline õigussuhe oli vastavalt kostja ostutellimusele

reguleeritud kostja üldtingimustega (dtl 77). Kostja üldtingimuste punkt 1.2 sätestab järgmist: “Iga

ostja ost on tingimuslik ja sõltub müüja nõustumusest käesolevate tingimustega. Kui müüja ei soovi

aktsepteerida neid tingimusi, peab müüja ostjalt saadud ostutellimuse tagasi lükkama teavitades sellest

ostjat viivitamatult kirjalikult“. Üldtingimuste punkt 1.3 sätestab: „Ostutellimuse aktsepteerimisega

sõlmivad ostja ja müüja müügilepingu, mis koosneb (prioriteetsuse järjekorras): (a) mistahes

lisatingimused mis on ostja ja müüja vahel sõnaliselt kirjalikult kokku lepitud; (b) ostutellimus; ja (c)

käesolevad tingimused“.

Faktooringu klient on ostutellimuse allkirjastanud, seega nõustus faktooringu klient müügilepingu

sõlmimisega kostja ostutellimuses ja üldtingimustes ettenähtud tingimustel.

Kostja üldtingimuste punkt 8.3 näeb ette järgmist: „Müüjal pole õigust saata ostjale arvet enne kauba

kättetoimetamist või teenuse osutamist. Kõik arved tuleb müüjale esitada tarnest eraldiseisvalt ja

arvel peab olema välja toodud ostutellimuse number, tellimuse kuupäev, info kätte toimetatud kauba

või osutatud teenuse kohta, tarne kuupäev ja mistahes muu info, mis võib olla ostjale vajalik“.

Eeltoodust tulenevalt ei olnud faktooringu kliendil seega alust esitada kostjale arvet enne kauba

kättetoimetamist. Kostja üldtingimuste kohaselt, millega faktooringu klient nõustus, toimub arve

esitamine ja tasumine pärast kauba kättesaamist. Seega ei saa kostjale faktooringu kliendi poolt

väljastatud arvest tekkida mistahes kohustusi.

23. Alternatiivselt on kostja hinnangul hageja täitmisnõue vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja hinnangul on ilmne, et kostja vastu esitatud nõue tasuda kauba eest, mida kostja pole saanud,

on vastuolus faktooringu kliendi ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu olemuse ja eesmärgiga.

Hageja nõude hea usu põhimõtte vastasust ilmestab hästi ka asjaolu, et hageja on teadlik asjaolust, et

faktooringu klient kostjaga sõlmitud lepingut ei täitunud ning et kostjale müügiks mõeldud kaup

müüdi hoopis kolmandatele isikutele.

24. Vastusena hageja täiendavatele seisukohtadele kostja selgitab, et ei ole kauba kätte saamist

kinnitanud. Kostja arve kinnitus on hageja enda süsteemi genereeritud dokument. Kostjal puudub

teadmine, kuidas hageja seisukoha lisas 1 oleva dokumendi on saanud ja milliseid lähteandmeid on

dokumendi genereerimisel kasutatud ning ka hageja ise ei ole eelnevat selgitanud. Seisukoha lisa 1

olevast dokumendist ei nähtu, et kostja oleks kinnitanud puidu kättesaamist.

Võttes arvesse, et kostja esitas faktooringu kliendile ostutellimuse 01.06.2022, ei saanud kostja juba

järgmise päeva varahommikul kell 07:01 hagejale puidu kättesaamist kinnitada. Kuivõrd arvel

märgitu järgi tuli arve tasuda hiljemalt 30.08.2022, ei saanud kostja mitte kuidagi juba 02.06.2022

varahommikul kinnitada, et tal ei ole arve osas pretensioone.

Võimalikud pretensioonid puidu ning faktooringu kliendi nõude osas saidki kostjal tekkida alles

pärast puidu kättesaamist või pärast puidu kättesaamise tähtaja möödumist kuivõrd enne tarnetähtaja

möödumist ei olnud kostjal alust faktooringu kliendilt müügilepingu täitmist nõuda. Antud juhul

tähendab see seda, et kuivõrd faktooringu kliendil oli puidu kättetoimetamiseni aega kuni 06.06.2022,

ei saanud kostja olukorras, kus kostja puitu kätte ei saanudki, enne tarnetähtaja möödumist

faktooringu kliendi nõudele pretensioone esitada ja kostja ei saanud kinnitada, et tal puuduvad

mistahes pretensioonid nõude osas.

Kui faktoor soovib, et faktooringuvõlgnik kinnitaks arve enne kauba saamist või teenuse osutamist,

saab faktooringuvõlgnik kinnitada vaid seda, et ta on arve kätte saanud ja arvel kajastatud andmed on

õiged. Arusaadavalt ei saa faktooringuvõlgnik enne kauba kättesaamist või teenuse osutamist

kinnitada, et kaup on kätte saadud või teenus on osutatud olukorras, kui seda tegelikkuses tehtud ei

ole, ammugi mitte ei saa faktooringu klient kõnealuses olukorras kinnitada, et tal puuduvad

kauba/teenuse osas pretensioonid.

25. Tavapraktikas omandavad faktoorid vaid sissenõutavaks muutunud nõuded ja nõuavad, st

omandava arve aluseks olev kaup peab olema tarnitud või teenus osatatud ning ühtlasi nõuavad

2-23-8545

faktoorid oma kliendilt kirjalikku kinnitust selle kohta, et kaup on tarnitud või teenus osatud ja arve

aluseks olevast müügilepingust tulenevad kohustused on faktooringu kliendi poolt korrektselt

täidetud. Kuna ehtsa faktooringulepingu puhul jääb nõude sissenõudmine ja selle sissenõudmise

riisiko faktoori kanda, küsib faktoor enne nõude omandamist ja/või enne faktooringu kliendile makse

tegemist faktooringu kliendilt kauba tarnimist tõendavaid või teenuse osutamist kinnitavaid

dokumente kuivõrd need dokumendid on faktoori jaoks nõude võimaliku sissenõudmise vajaduse

korral hädavajalikud.

Asjakohaste ja faktoorile tema õiguste kaitseks vältimatult vajalike dokumentide kogumata jätmine

on kummaline ning tavapäratu, sest nõude sissenõudmise riisikot kandev faktoor võtab endale lepingu

täitmist puudutava dokumentatsiooni küsimata jätmise korral põhjendamatu ärilise riski, sh riski, et

faktooril ei õnnestu omandatud nõuet maksma panna.

Kostja selgitab, et arve maksetähtajaks oli 90 päeva, mis tähendab, et hageja omandas faktooringu

kliendilt tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude. Tulevikus sissenõutavaks muutuva omandamise

korral oleks majandus- ja kutsetegevuses üldtunnustatud kutsestandardeid ja hoolsust järgiv faktoor

pööranud nõude omandamisel nõuet tõendavate alusdokumentide ning lepingu täitmist kinnitava

dokumentatsiooni omandamisele eriti kõrgendatud tähelepanu.

Hageja on asunud väitma, et kostja olevat faktooringu kliendiga „kokku mänginud“ või pannud toime

kelmuse. Kostja on olukorras, kus kostjalt nõutakse raha puidu eest, mida kostja pole kunagi saanud.

Võttes arvesse eespool kirjeldatud hageja ebaharilikku tegevust väidetavast faktooringulepingust

tuleneva õiguste teostamisel ning asjaolu, et hageja oli juba 08.11.2022 teadlik, et kostja ei ole kaupa

kätte saanud, aga ka asjaolu, et faktooringu klient pakkus 08.11.2022 hagejale nõude

tagasiloovutamise võimalust, ei saa välistada, et hoopis hageja ise on faktooringu kliendiga „kokku

mänginud“ eesmärgiga saada kostjalt raha kauba eest, mida kostjale kunagi tarnitud pole.

26. Kostja ei ole pretensioonide esitamise ja faktooringu kliendi nõudele vastuväidete esitamisest

kunagi loobunud ning isegi kui kostja oleks seda soovinud teha, saanuks kostja 02.06.2022 kell 07:01

seisuga äärmisel juhul kinnistada üksnes selliste nõuete puudumist, mis võisid kostjal olla selleks

ajaks juba tekkinud.

27. Hagiavalduse lisas 6 olev kiri tõendab, et faktooringu kliendil ei olnud võimalik kostjale

nõuetekohast puitu pakkuda, mistõttu ei olnud puidu üleandmine võimalik.

Kostja on tõendanud, et ka faktooringu klient ise teavitas hagejat 08.11.2022 asjaolust, et puitu ei ole

kostjale tarnitud. Samuti on kostja esitanud kohtule faktooringu kliendi kinnituse, milles viimane

kinnitab, et ei ole kostjale puitu tarninud . Kostja väide, mille kohaselt ei ole kostja puitu kätte

saanud, on negatiivne asjaolu, mille tõendamise võimalused ongi äärmiselt piiratud ning nagu

eelnevalt selgitatud, on kostja esitanud oma väite kinnituseks kõik tõendid, mis kostjal oli võimalik

esitada.

Kohtuotsuse põhjendused

28. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

29. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

30. OÜ Timber Sales Group (registrikood 14750006) ühines 24.04.2024 Lyric OÜ-ga

(registrikood 14748825) nii, et OÜ Timber Sales Group oli ühendatav ühing ja Lyric OÜ ühendav

ühing, mille tulemusena loeti ühendatav ühing lõppenuks. Lyric OÜ muutis ühinemise ajal

(24.04.2024) ärinime, milleks sai OÜ Timber Sales Group. Seega on uus kostja OÜ Timber Sales

2-23-8545

Group registrikoodiga 14748825. Kohus loeb äriregistri väljavõttega viidatud asjaolud tuvastatuks

ning seega on endise kostja üldõigusjärglane OÜ Timber Sales Group registrikoodiga 14748825.

31. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et asjas kohaldub Eesti õigus (dtl 159, 88). Pooled on

tuginenud asjakohastele VÕS sätetele.

32. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Kostja esitas faktooringu kliendile (SIA Top Timber) 01.06.2022 ostutellimuse puidu

tellimiseks. Ostutellimuse allkirjastas faktooringu klient (SIA Top Timber). Kaup tuli kätte

toimetada vahemikus 01.06.2022-06.06.2022 kindlas kohas, tarne klausel oli FCA (dtl 13,

tõlge 14).

-

Hageja ja SIA Top Timber vahel on sõlmitud faktooringuleping, mille alusel omandas hageja

alates 20.01.2022 faktooringu kliendi rahalised nõuded kostja vastu. Nõuete loovutamisest on

nõuetekohaselt teavitatud (dtl 8, tõlge dl 9).

-

01.06.2022 edastas hageja kostjale arve nr 2022-479, mis tuli tasuda 30.08.2022 (dtl 10-11,

tõlge dtl 12). Kostja ei ole arvet tasunud.

-

Kostjale edastati e-kiri, mis sisaldas teavet arve detailide kohta ja hüperlink, millele vajutades

kostja sisenes hageja süsteemi ja kinnitas seal süsteemis arve kättesaamist. Arve kättesaamist

kinnitas O B, kes on kostja töötaja, kliendisuhete haldur.

33. Hageja nõuab kostjalt põhinõudena arve nr 2022-479 summas 98 752,50 eurot tasumist (dtl 6).

Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on nõude rahuldamise üldiseks õiguslikuks

aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõude rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise

kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse

olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-le 3 võib

võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.

34. Kohus on tuvastanud, et hageja ja SIA Top Timber vahel on sõlmitud faktooringuleping, mille

alusel omandas hageja alates 20.01.2022 faktooringu kliendi rahalised nõuded kostja vastu (sh

01.06.2022 ostutellimuse alusel tekkinud nõude).

Võlaõigusseaduse § 256 sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient)

loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis

tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või

kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma

nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet

faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama

nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

Esitatud asjaoludele tuginedes on tegemist VÕS § 256 p 1 järgi ehtsa faktooringuga. Õiguslikult on

ehtne faktooring nõuete loovutamine ning sellele kohalduvad nõude loovutamise sätteid (VÕS § 164

jj). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemel.

Seega loovutamise õiguslikuks tagajärjeks on nõude üleminek uuele võlausaldajale. Nõude

loovutamine ei too kaasa muudatusi nõude sisus. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue

võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude

loovutamise ajal.

35. Kostja ja faktooringu kliendi (SIA Top Timber) vaheline 01.06.2022 ostutellimuse alusel

tekkinud õigussuhe vastab müügilepingu tunnustele VÕS § 208 lg 1 tähenduses.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku

ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

36. Kostja vastuväidete kohaselt ei täitnud faktooringu klient oma kohustust ega tarninud kostjale

2-23-8545

kaupa, mistõttu ei tekkinud faktooringu kliendil õigust nõuda kostjalt kauba eest väljastatud arve

tasumist. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas faktooringu klient on täitnud oma müügilepingust

tuleneva põhikohustuse kauba üleandmise näol ja kas kostjal tekkis kohustus tasuda arve kauba eest.

Kohus käsitlebki järgnevalt, kas esitatud asjaolude ja tõendite alusel saab lugeda müügilepingust

tuleneva kauba üleandmise kohustuse täidetuks faktooringu kliendi poolt.

37. Hageja väidete kohaselt on hageja esitanud nõude kostja vastu lähtudes kostja 02.06.2022

antud kinnitusest, et kostja on kauba kätte saanud, on arve ja selle tingimustega nõus ning kohustub

arve tasuma. Tegemist on kostjapoolse nõude tunnistamisega (dtl 94). Hageja on seisukohal, et isegi

kui kostja andis vastava kinnituse enne kauba tegelikku kättesaamist, võttis kostja sellega ise teadliku

riski ning vastupidist tuleb tõendada kostjal (dtl 194). Hageja hinnangul võib tegemist olla

deklaratiivse võlatunnistusega (dtl 237). Kostja hinnangul on tegemist ühepoolse mittesiduva

toiminguga, millega kostja kinnitas, et hageja poolt saadetud arve ja arvel kajastatud andmed on õiged

(dtl 321).

VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse

iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

Hindamaks seda, kas kostjale saadetud fail sisaldas õiguslikult siduvat võlatunnistust või õigusliku

sidumise tahteta antud kinnitust, tuleb esmalt välja selgitada kostja tegelik tahe väidetava

võlatunnistuse andmisel. Lähtekoht on seejuures eelkõige dokumendi sisu ja selle sõnastus, samuti

dokumendi koostamise põhjused ja eesmärk. Kostja tegeliku tahte tuvastamisel tuleb kohaldada

üldiseid tahteavalduse tõlgendamise reegleid (TsÜS § 75) ning selle aluseks olevaid asjaolusid peab

tõendama hageja kui võlatunnistusest tuleneva nõude esitaja (TsMS § 230 lg 1). Kahtluse korral tuleb

õiguslikult siduvat võlatunnistust eitada ning lähtuda eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse

mittetehingulise tunnistusega (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 12; 03.06.2021, 2-19-5601, p 16-

18.2, p 21).

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjale edastati e-kiri, mis sisaldas teavet arve detailide kohta ja

hüperlink, millele vajutades kostja sisenes hageja süsteemi ja kinnitas seal süsteemis arve

kättesaamist. Arve kättesaamist kinnitas O B, kes on kostja töötaja, kliendisuhete haldur. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja on koos arve kinnitamisega kinnitanud ka kauba kättesaamist.

Kohus on tuvastanud, et hageja edastas kostjale e-kirja, milles linki avades suunati kostja esindaja

hageja süsteemi, kus oli märgitud mh, et „kas te kinnitate (tunnustate/lükkate tagasi), et tarnitud

kaubad/teenused vastasid teie ootustele ja/või on tarnitud“ ning kostjal oli valikus klikkida „Jah. Ma

kinnitan arve ja andmed“ või „Ei. Ma ei kinnita arvet ja/või andmeid“. (dtl 186, tõlge dtl 187). Pooled

vaidlevad selle üle, milline on sellise kinnitamise õiguslik tähendus. Kuigi dokumendi sõnastusest

järeldub, et kinnitamisega kinnitati nii arve kui ka andmed, ei ole detailsemalt määratletud, millistest

vastuväidetest on dokumendi kinnitamisega loobutud. Kinnitamise protsessis on palutud veenduda, et

eespool näidatud arve ise ning teie ja … vahelise arvelduse mistahes osa ei ole vaidlustatud (dtl 183,

tõlge 184).

Üksnes neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses loobunud, ei pea

hageja enam tõendama. Küll aga peab ta tõendama neid asjaolusid, mis võimaldavad järeldada,

millistest vastuväidetest võlgnik loobus. Eelkõige saab võlgnikku lugeda loobunuks sellistel

asjaoludel põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st mille üle pooled

enne võlatunnistuse andmist vaidlesid või milles valitses ebaselgus. (RKTKo 10.04.2024, 2-21-

5364/37, p 15.4; 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 13.2).

Eelnevast tulenevalt tuleb kohtu hinnangul käesolevas asjas arvestada ka dokumendi koostamise

eesmärki. Vastavalt ostutellimusele tuli kaup laadida 01.06.2022-06.06.2022. Hageja tarkvarainseneri

M M arvamusest nähtuvalt on e-kiri on saadetud 02.06.2022 kell 10:00:04 ja kinnitus esitati

02.06.2022 kell 10:01:33 (dtl 185). Kohtule esitatud asjaolude kohaselt väljastati arve siis, kui

laadimiskuupäev oli saabunud (dtl 237). Arvel märgitu järgi tuli arve tasuda hiljemalt 30.08.2022,

kinnitus anti juba 02.06.2022. Kostja väidete kohaselt juhindus kostja oma tegevuses arusaamast, et

2-23-8545

kostjal tuleb kinnitada, et arve ja sellel kajastatud info on õige. Sealjuures ei saanud ega pidanudki

kostja ette nägema, et kõnealust arve kinnitamise palvet võidakse hakata kasutama kostja vastu nõude

esitamisel (dtl 326). Kohtu hinnangul ei ole esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes usutav, et

kostja soovinuks loobuda kõikidest vastuväidetest (ka tulevikus tekkivatest) kauba kättesaamisega

seoses olukorras, kus dokumendi kinnitamise hetkel ei olnud see vaidlusalune ning ei olnud ka selge,

et selleks hetkeks pidanuks kaup olema üle antud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16 tehtud

lahendi punktis 13 selgitanud, et kui võlgnik on andnud kinnituskirja ja see on käsitatav deklaratiivse

võlatunnistusena, ei saa sellest vähemalt eelduslikult järeldada, et võlgnik on loobunud VÕS § 171 lg-

st 1 tulenevast aluskohustuse puudumise vastuväitest. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et isegi kui

kostja andis vastava kinnituse enne kauba tegelikku kättesaamist, võttis kostja sellega teadliku riski

ning vastupidist tuleb tõendada kostjal. Selliselt tekiks kostjal kohustus tasuda kauba eest, mida kostja

pole saanud. Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttele (TsÜS § 138 ja VÕS § 6) tuginedes võimalik

nõuda isikult sellise kohustuse täitmist, mida tal tekkinud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja

02.06.2022 e-kirja alusel antud kinnitusega ei ole kostja loobunud vastuväidetest kauba üleandmisele.

Kohtu hinnangul on tegemist võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega, millega on

konstateeritud teatud asjaolud esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Kohtu sellist järeldust

kinnitab muuhulgas asjaolu, et hageja ei ole esitanud oma nõuet võlatunnistusel põhineval vaid VÕS §

108 alusel nõudes kohustuse täitmist. Tegemist on dokumentaalse tõendiga nende asjaolude osas,

mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse

andja poolt tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

03.06.2021 tsiviilasja 2-19-5601 p 16-18.2, p 21).

38. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Nimetatud sätte

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaup tuli üle anda vahemikus 01.06.2022-06.06.2022 kindlas

kohas Brengulis, tarne klausel oli FCA Brenguli vastavalt ostutellimusele (dtl 13, tõlge dtl 14). Tarne

klausel FCA tähendab, et müüja kohustuseks on toimetada kaubad ostja vedajani kokkulepitud

asukohta, see ei ole ka vaidlusalune. Ostutellimuses on märgitud: “Kuna meil on FSC-sertifikaat,

võtame vastu ainult FSC-sertifikaadiga puitu. Teie saatelehtedel ja arvetel peab olema viide teie

registreerimisnumbrile ning arve ja saatelehtede igal real peab olema selge märge FSC-deklaratsiooni

kohta. Käesolevat ostutellimust reguleerivad Timber Sales Group OÜ ja tellija lepingus sätestatud

tingimused (kättesaadavad aadressil xxx).“ Ostutellimuse allkirjastas faktooringu klient (SIA Top

Timber), võttes ühtlasi sellega kohustuse ostutellimuses kajastatud tingimusi täita. Kohus on

seisukohal, et kostja üldtingimused on saanud lepingu osaks.

Kostja üldtingimuste punkt 8.3 kohaselt ei ole müüjal õigust saata ostjale arvet enne kauba

kättetoimetamist või teenuse osutamist. Kõik arved tuleb müüjale esitada tarnest eraldiseisvalt ja arvel

peab olema välja toodud ostutellimuse number, tellimuse kuupäev, info kätte toimetatud kauba või

osutatud teenuse kohta, tarne kuupäev ja mistahes muu info, mis võib olla ostjale vajalik.

09.04.2025 toimunud kohtuistungil selgitas kohus, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kostja väitel ei ole kostja

tellitud kaupa saanud, siis selles osas on tegemist negatiivse asjaoluga, mille tõendamise võimalused

on piiratud. Sellest tulenevat on kauba nõuetekohase üleandmise tõendamiskoormis hageja poolel (dtl

234).

Hageja on esitanud müügilepingu täitmist tõendavate dokumentidena kostja kinnituse 02.06.2022 arve

ja kauba kättesaamise kohta. Kohus jääb käesolevas otsuses varem väljendatud seisukoha juurde, et

kostjal oli õigus esitada ka uue võlausaldaja nõude vastu vastuväite, et ta ei ole kaupa saanud

(vaatamata 02.06.2022 kinnituses märgitule). Kohtu hinnangul ei saa järeldada ka asjaolust, et SIA

Top Timber on arve nr 2022-479 aluseks oleva kauba müügi endisele kostjale Läti maksuametis

deklareerinud (dtl 112, tõlge dtl 113), seda, et müügileping on täidetud ning kaup nõuetekohaselt kätte

2-23-8545

saadud. Kohtule ei ole esitatud täiendavaid faktilisi asjaolusid ega tõendeid selle kohta, millal täpselt

on kaup üle antud. Kostja ostutellimuse kohaselt pidi puiduga kaasas olema nii saatekirja koopia kui

ka rahvusvahelise kauba saatelehe (CMR) koopia, mis oleksid asjakohased tõendid kauba üleandmise

osas. Kohtule ei ole esitatud tõenditena nimetatud saatelehti. Kostja on esitanud kohtule 19.08.2023 e-

kirja, milles faktooringu klient on kinnitanud, et neil ei olnud võimalik ettevõttele Timber Sales Group

OÜ puitu tarnida ja see puit müüdi teisele ostjale. Neil ei ole ühtegi rahalist nõuet ettevõtte Timber

Sales Group OÜ vastu, kuna ostutellimus jäi täitmata (dtl 69, tõlge dtl 73). Kostja on kohtule esitanud

e-kirja 08.11.2022, milles faktooringu klient kinnitab, et ettevõte Top Timber SIA on valmis tagastama

rahalised vahendid, mis on saadud ettevõttele Timber Sales Group OÜ kauba müügist arve nr 2022-

479 alusel (dtl 75, tõlge dtl 76). Faktooringuklient on esitanud kostjale kreeditarve (dtl 167-168).

39. Kokkuvõtvalt asub kohus esitatud asjaolusid ja eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates

seisukohale, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et faktooringu klient on müügilepingust

tuleneva kauba üleandmise kohustuse täitnud. Kohus on seisukohal, et kreeditarvega on tõendatud, et

kostjal ei ole tekkinud ostuhinna tasumise kohustust ning sellele vastuväitele on kostjal võimalik VÕS

§ 171 lg 1 kohaselt tugineda ka faktoori kui uue võlausaldaja suhtes. Kuna kostjal ei ole

müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust, tuleb hagi jätta põhinõude osas rahuldamata.

Kuna kostja ei ole viivituses põhinõude täitmisega, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue VÕS §

113 lg 1 alusel.

Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et hagejal ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutnud nõuet, ei

käsitle kohus poolte muid väiteid, vastuväiteid ja tõendeid, mis käesoleva asja lahendust ei mõjuta.

Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata tõendid, millest

ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

40. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

41. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulu 9154,91 eurot 58 tunni ja

26 minuti eest (dtl 311-315). Kostjale on õigusteenust osutatud tunnihindadega 165 ja 180 eurot

(partner), 135 ja 170 eurot (vandeadvokaat) ja 100 eurot (jurist). Kuna kostja on

käibemaksukohuslane, siis juhindudes TsMS § 174 lg-st 10, palub kostja menetluskulude hüvitamist

ilma käibemaksuta.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohtu hinnangul on kostja õigusabitariifid kohtupraktikas tavapärased ja seega põhjendatud.

Arvestades käesoleva vaidluse mahtu, ei ole kohus tuvastanud selgelt mitte vajalikke

menetlustoiminguid või põhjendamatut ajakulu. Kohus leiab, et menetluskulud on seega põhjendatud

ja vajalikud 9154,91 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 9154,91 eurot.

Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik