1-23-2034/247 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-23-2034

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2025, suuline menetlus

Kriminaalasja number

1-23-2034

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Janika Kallin ja Orvi Koik

Ringkonnakohtu istung

13. mai 2025

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlgid

Jelena Kremez ja Jekaterina Maadla

Kriminaalasi

Kriminaalasi Sergei Zavarzini süüdistuses KarS § 298 lg 2

p 3 järgi; Rudolf Trussi süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3, §

294 lg 2 p 1 koostoimes § 22 lg 3 ning § 298 lg 2 p 1

koostoimes § 22 lg 3 järgi; OÜ Danite Varahooldus

süüdistuses KarS § 298 lg 3, § 294 lg 3 koostoimes § 22 lg

3 ning § 298 lg 3 koostoimes KarS § 22 lg 3 järgi; ning

Danite Elektritööd OÜ süüdistuses KarS § 298 lg 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsus, üldmenetlus

Apellandid

Prokuratuuri; süüdistatavate Sergei Zavarzini ja Danite

Elektritööd OÜ kaitsja; süüdistatavate Rudolf Tussi ja OÜ

Danite Varahooldus kaitsja; ning kannatanu apellatsioonid

Prokurör

Riigiprokurör Eneli Laurits; abiprokurör Teeli Mägi

Süüdistatavad, kelle osas

maakohtu otsus vaidlustati

Sergei Zavarzin (ik: 35812300276); elukoht: XXX;

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kahtlustatavana

kinni peetud 2.–3. veebruarini 2019;

Rudolf Truss (ik: 36306010257); elukoht: XXX; kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad; kahtlustatavana kinni

peetud 2.–3. veebruarini 2019;

Danite Elektritööd OÜ (registrikood 11661259); asukoht

ja aadress Tehnika tn 16, Tallinn; seaduslik esindaja

juhatuse

liige

Sergei

Zavarzin;

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad;

OÜ Danite Varahooldus (registrikood 10524388);

asukoht ja aadress Tanuma 3a, Tallinn; seaduslik esindaja

juhatuse liige Rudolf Truss; kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad

Kolmandad isikud

V.V (ik: XXX); N.T (end N.F-i, ik: XXX); N.F (ik:

XXX)

Kannatanu

AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319); asukoht ja

aadress Sadama tn 25, Tallinn, Harju maakond, 15051

Kaitsjad ja lepingulised

esindajad

Süüdistatavate Sergei Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ

kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas; süüdistatavate Rudolf

Trussi ja OÜ Danite Varahooldus kaitsja vandeadvokaat

Vahur Kivistik; kannatanu esindaja vandeadvokaat Marko

Kairjak; kolmandate isikute esindaja vandeadvokaat Leon

Glikman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsus osaliselt, s.o osas, millega

maakohus jättis konfiskeerimata sularaha, mis leiti läbiotsimisel N.F-i elukohast ning

määras selle sularaha aresti alt vabastamisele ja kolmandatele isikutele tagastamisele.

2. Teha tühistatud osas uue otsus, millega konfiskeerida KarS § 83 lg 3 p 2 alusel

kolmandatelt isikutelt V.V-lt (isikukood XXX), N.T-lt (end. N.F-i) (isikukood XXX) ja

N.F-ilt (isikukood XXX) N.F-i elukoha läbiotsimisel ära võetud ning konfiskeerimise

tagamiseks arestitud sularahast 237 270,16 eurot. Jätta arest, mida on kohaldatud N.F-i

elukohast aadressil XXX leitud sularahale, kuni kohtuotsuse jõustumiseni selles ulatuses

muutmata.

3. Ülejäänud sularaha (s.o 16 664,84 eurot), mis leiti N.F-i elukohast aadressil XXX,

vabastada aresti alt ning tagastada kolmandatele isikutele pärast kohtuotsuse

jõustumist.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.

5. Rahuldada kannatanu ja prokuratuuri apellatsioonid osaliselt.

6. Jätta süüdistatavate Sergei Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kaitsja

vandeadvokaat Tanel Mällase ning süüdistatavate Rudolf Trussi ja OÜ Danite

Varahooldus kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistiku apellatsioonid rahuldamata.

7. Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt Sergei Zavarzini ja Danite

Elektritööd OÜ kasuks välja mõistliku suurusega kaitsjatasu 3 430 (kolm tuhat nelisada

kolmkümmend) eurot. Sellele summale ei lisandu käibemaksu.

8. Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt Rudolf Trussi ja OÜ

Danite Varahaldus kasuks välja mõistliku suurusega kaitsjatasu 4375 (neli tuhat

kolmsada seitsekümmend viis) eurot. Sellele summale ei lisandu käibemaksu.

9. Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt AS Tallinna Sadam kasuks

välja mõistliku suurusega esindaja tasu 7 562 (seitse tuhat viissada kuuskümmend kaks)

eurot. Sellele summale ei lisandu käibemaksu.

10. Mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite arvelt kolmandate isikute V.V ,

N.F-i ja N.T kasuks võrdsetes osades välja mõistliku suurusega esindaja tasu 4 873,9

(neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm eurot ja 90 senti) koos käibemaksuga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval, kannatanul ja kolmandal isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le esitati süüdistus N.F-ile suures ulatuses

altkäemaksu lubamise ja andmise eest vastavalt KarS § 298 lg 2 p 3 ja § 298 lg 3 järgi. Rudolf

Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus esitati süüdistus N.F-ile suures ulatuses altkäemaksu

lubamise ja andmise eest vastavalt KarS § 298 lg 2 p 3 ja § 298 lg 3 järgi. Samuti esitati neile

süüdistus vähemalt teist korda A OÜ, AR, E OÜ ja AM poolt N.F-ile altkäemaksu andmisele

ja lubamisele kaasaaitamise eest vastavalt KarS § 298 lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 298 lg 3 ja § 22

lg 3 järgi. Veel esitati R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus süüdistus vähemalt teist korda

N.F-i poolt altkäemaksu lubamisega nõustumisele ja vastuvõtmisele kaasaaitamise eest

vastavalt KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 ning § 294 lg 3 ja § 22 lg 3 järgi. Süüdistuse

kohaselt seisnesid süüdistatavatele etteheidetavad teod alljärgnevas.

1.1.

S. Zavarzin, Danite Elektritööd OÜ, R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus lubasid ja

andsid endisele TS Energia OÜ (endise ärinimega kuni 26.04.2011 OÜ Tallinna Sadama

Elektrivõrk) ja hiljem aktsiaseltsi Tallinna Sadam töötajale N.F-ile altkäemaksu selle eest, et

altkäemaksu eest organiseerib N.F-i - Tallinna Sadam ja TS Energia OÜ tööde tellimise ja

hangete suunamise ning nendel osalemisel parima pakkumise tegemise R. Trussi ja S.

Zavarziniga seotud ettevõtetelt, s.o Danite Elektritööd OÜ-lt ja OÜ-lt Danite Varahooldus.

Selle garanteerimiseks tellis N.F -i Tallinna Sadam hangete piirmäära alla jäävad tööd otse

eelnimetatud ettevõtetelt ning hangete korraldamisel teavitas isikuid sellest, et hange on välja

kuulutatud, samuti edastas AS-i Tallinna Sadam nimel otseteavituse. Samuti oli N.F-i

pädevuses hangete tingimuste määramine. Hanke toimumise ajal edastas N.F operatiivselt

informatsiooni konkureerivate ettevõtete hinnapakkumiste osas, mis võimaldas Danite

Elektritööd OÜ-l ja OÜ-l Danite Varahooldus parima pakkumise esitamise. Selliselt osalesid

ja võitsid nimetatud ettevõtted suurel hulgal süüdistusaktis konkreetselt nimetatud AS-i

Tallinna Sadam ja TS Energia OÜ hankeid ja tööd. Lisaks sai OÜ Danite Varahooldus teha

2011. a tööd OÜ-le Tallinna Sadam Elektrivõrk selliselt, et kui hanke võitjaks tuli E OÜ, siis

tegelikkuses teostas töid OÜ Danite Varahooldus eesmärgiga varjata asjaolu, et OÜ Danite

Varahooldus on justkui pidevalt töödel võitja.

1.2.

N.F-il oli pädevus kontrollida ja võtta vastu eelnimetatud töid, mille tulemusel oli

võimalik korraldada nii, et osad tööd tegid kolmandad isikud, sh AS-i Tallinna Sadam

töötajad. Seega võimaldas N.F-i tegevus ettevõtetele pideva ja järjekindla tulu teenimise

võimaluse AS-i Tallinna Sadam ja TS Energia OÜ pakutavate tööde teostamise näol.

1.3.

Vastutasuks selle eest, et N.F järjepidevalt n-ö soosis S. Zavarzinit, R. Trussi ja

nendega seotud äriühinguid OÜ-d Danite Elektritööd ja Danite Varahooldus OÜ-d AS-ile

Tallinna Sadam ja varem OÜ-le TS Energia tööde tegemisel, tasusid S. Zavarzin ja R. Truss

selle eest tasu. Tasu maksmine käis üldjuhul N.F-i pikaaegse tuttava LS ja temaga seotud

äriühingute kaudu. Täpsemalt LS koostas endale kuuluvate ning tegelikkuses

majandustegevust mitte osutavate ettevõtete alt arveid Danite Elektritööd OÜ-le ja Danite

Varahooldus OÜ-le ning viimased tasusid need. R. Trussi puhul toimus altkäemaksu andmine

lisaks ka selliselt, et ta tasus enda äriühingu OÜ Danite Varahooldus alt N.F-i perega seotud

arveid.

1.4.

Nii koostas ja esitas LS N.F-i korraldusel ja juhendamisel Danite Elektritööd OÜ-le

erinevaid arveid kümne äriühingu nimelt: (i) OÜ V, (ii) OÜ V, (iii) OÜ R, (iv) OÜ L, (v) V

OÜ, (vi) L OÜ, (vii) OÜ K, (viii) OÜ L, (ix) OÜ I, (x) L OÜ. Osadel juhtudel eelpool

nimetatud arvete alusel tegelikkuses kaup ei liikunud ega teenuseid ei osutatud. Osadel

juhtudel N.F pakkus S. Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le kaupasid, mis anti üle TS

Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadam ladudest. Ühtlasi pakkus N.F erinevaid teenuseid, mida

vähemalt osaliselt osutasid OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk, TS Energia OÜ või Tallinna

Sadam AS-i töötajad ning üldsegi mitte N.F-i ja LSga mitte seotud äriühingud. Süüdistuse

järgi tasusid Danite Elektritööd OÜ ja S. Zavarzin LS ja N.F-iga seotud ettevõtetele aastatel

2013-2019 kokku 211 434,60 eurot, mille LS äriühingute arveldusarvetelt sularahana välja

võttis ja edastas N.F-ile. Seega andis S. Zavarzin ja Danite Elektritööd OÜ N.F-ile tahtlikult

altkäemaksuna läbi erinevate äriühingute 211 434,60 eurot ehk altkäemaksuna käsitatakse

seda summat, mida Danite Elektritööd OÜ kandis LSi ja N.F-iga seotud kümnele äriühingule

aastatel 2013-2019.

1.5.

OÜ Danite Varahooldus altkäemaksu andmine toimus alljärgnevalt kirjeldatud viisil.

LS koostas ja esitas samamoodi OÜ-le Danite Varahooldus N.F-i korraldusel ja juhendamisel

erinevaid arveid üheteistkümne äriühingu nimelt: (i) OÜ V, (ii) OÜ V, (iii) OÜ V, (iv) OÜ L,

(v) OÜ B, (vi) V OÜ, (vii) L OÜ, (viii) L OÜ, (ix) L OÜ, (x) OÜ R ja (xi) OÜ I. Osadel

juhtudel arvete alusel tegelikkuses kaup ei liikunud ega teenuseid ei osutatud. Osadel juhtudel

N.F pakkus R.Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus kaupasid, mis anti üle TS Energia OÜ ja

AS-i Tallinna Sadam ladudest. Ühtlasi pakkus N.F teenuseid, mida vähemalt osaliselt osutasid

OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk, TS Energia OÜ või Tallinna Sadam AS-i töötajad ning

üldsegi mitte N.F-i ja LSga mitte seotud äriühingud. Süüdistuse järgi tasus OÜ Danite

Varahooldus ja R. Truss LS ja N.F-iga seotud ja ülal nimetatud üheteistkümnele äriühingule

erinevaid summasid aastatel 2010-2019, mille järgselt võttis LS raha sularahana välja andis

N.F-ile. Küll aga on R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus puhul süüdistuses erinevate n-ö

võidetud tööde ja hangete eest altkäemaksu summa kokku 85 652,61 eurot, sealjuures on

süüdistuses välja toodud iga töö või hanke juures selles konkreetne või kui konkreetset pole

võimalik välja tuua, siis umbkaudne ja minimaalne võimalik arvestuslik altkäemaksu summa,

s.o 10% hanke/töö summast. Lisaks tasus R. Truss kokkuleppel N.F-iga OÜ Danite

Varahooldus arveldusarvelt N.F-i ja tema pereliikmete arveid summas 1657 eurot (sh

käibemaksu osa oli 276,17 eurot). Ehk kokku süüdistuse järgi andis R. Truss (ja OÜ Danite

Varahooldus) N.F-ile altkäemaksu vähemalt 87 509,61 eurot.

1.6.

Süüdistuse järgi sõlmis ebaõiguskokkuleppe eelneva osas S. Zavarzin N.F-iga

täpsemalt tuvastamata ajal ajavahemikul 2011. a kuni 16.06.2013 (viimane kuupäev langeb

kokku algusajaga, mil süüdistuse järgi tegi Danite Elektritööd OÜ esimese etteheidetava

altkäemaksukande kokku summas 96 222 eurot S. Si ja N.F-iga seotud äriühingule OÜ V).

1.7.

R. Truss sõlmis aga süüdistuse järgi N.F-iga ebaõiguskokkuleppe eelneva osas täpselt

tuvastamata ajal 2010. a, kuid hiljemalt 16. augustil 2010 (mis tähistab süüdistuse järgi OÜ

Danite Varahooldus esimest kannet S. Si ja N.F-iga seotud äriühingule OÜ-le V).

1.8.

Lisaks täideviimisele heidetakse R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus ette ka

osavõtu- ehk kaasaaitamistegu AR kui A OÜ juhatuse liikme ja AM kui E OÜ juhatuse liikme

poolt altkäemaksu lubamisele ja andmisele ning N.F-i poolt altkäemaksu lubamisega

nõustumisele ja võtmisele. Korduvat kaasaaitamistegu heidetakse R. Trussile ja OÜ-le Danite

Varahooldus ette põhjusel, et kaasabi osutati mitmele erinevale isikule (s.o ARle ja tema

äriühingule A OÜ-le ning AMle ja tema äriühingule E OÜ-le).

2.1.

Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati S.

Zavarzin süüdi KarS § 4024 lg 1 järgi ning teda karistati ühe aasta kuue kuu vangistusega,

mille hulka arvati kaks päeva eelvangistuses viibitud aega. Mõistetud karistus jäeti KarS § 73

lg-te 1 ja 3 alusel täitmise pööramata tingimusel, et S. Zavarzin ei pane kahe aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2.2.

R. Truss tunnistati süüdi KarS § 4024 lg 1 järgi ning teda karistati kahe aasta

vangistusega. Veel tunnistati R. Truss tunnistati süüdi KarS § 4023 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ning

teda karista ühe aasta vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti R. Trussile kaks aastat vangistust.

Mõistetud karistuse hulka arvati kolm päeva eelvangistuses viibitud aega. Karistus jäeti KarS

§ 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmise pööramata tingimusel, et R. Truss ei pane kahe aasta ja kuue

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

2.3.

Danite Elektritööd OÜ tunnistati süüdi KarS § 4024 lg 2 järgi ning teda karistati

rahalise karistusega 50 000 eurot, mis jäeti kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata.

2.4.

OÜ Danite Varahooldus tunnistati süüdi KarS § 4024 lg 2 järgi ning karistada teda

rahalise karistusega 50 000 eurot. OÜ Danite Varahooldus tunnistati süüdi ka KarS § 4023 lg

2 ja § 22 lg 3 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 20 000 eurot. Liitkaristuseks

mõisteti OÜ-le Danite Varahooldus rahaline karistus 50 000 eurot, mis jäeti kahe-aastase

katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

2.5.

Kõigilt süüdistatavatelt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 1230

eurot. Süüdistatavatelt mõisteti võrdsetes osades kannatanu kasuks välja kannatanu valitud

esindaja kulud 19 324,4 eurot seoses süüküsimuse arutamisega kriminaalmenetluses (s.o igalt

süüdistatavalt 4831,1 eurot). Kannatanu taotlus valitud esindaja kulude hüvitamiseks seoses

tsiviilhagi puudutava menetluskuluga jäeti läbi vaatamata ning otsustamiseks eraldi

menetluses koos tsiviilhagi läbivaatamisega pärast süüdimõistva osaotsuse jõustumist.

Süüdistatavatelt mõisteti võrdsetes osades kolmandate isikute kasuks välja kolmandate

isikute esindaja kulud 21 161,08 eurot seoses süüküsimuse ja konfiskeerimise arutamisega

kriminaalmenetluses (s.o igalt süüdistatavalt 5290,27 eurot). Kolmandate isikute taotlus

valitud esindaja kulude hüvitamiseks seoses tsiviilhagi puudutava menetluskuluga jäeti läbi

vaatamata ning otsustamiseks eraldi menetluses koos tsiviilhagi läbivaatamisega pärast

süüdimõistva osaotsuse jõustumist.

2.6.

Maakohus konfiskeeris kolmandatelt isikutelt V.V-lt , N.T-lt (end N.F-i) ja N.F-ilt

N.F-i sõiduki läbiotsimisel ära võetud ning konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha

6800 eurot. Ülejäänud sularaha, mis leiti N.F-i elukohast määras maakohus aresti alt

vabastamisele ning kolmandatele isikutele tagastamisele pärast kohtuotsuse jõustumist.

2.7.

Maakohus otsustas ka kriminaalmenetluse käigus äravõetud dokumentide ja muude

esemetega seonduvad küsimused.

3. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult alljärgnevad.

3.1.

Maakohus jõudis õigusaktide ja kohtupraktika põhjaliku analüüsi põhjal järeldusele, et

N.F-i ei saa pidada ametiisikuks läbi selle, nagu võinuks AS-i Tallinna Sadam või TS Energia

OÜ-d kõnealuse kriminaalasja jaoks oluliste faktide raames pidada avalikku ülesannet

täitvaks isikuks. TS Energia OÜ, Tallinna Sadam AS töötaja N.F-i süüdistusaktis kajastatud

tööülesanded kuulusid eraõigusliku juriidilise isiku tavapärase majandustegevuse hulka.

Süüdistuses kirjeldatud asjaolud ei sisaldanud ühegi sellise ülesande täitmist või tehingu

tegemist, mida ei oleks võinud teha mistahes teine eraõiguslik sadamateenust osutav ettevõte.

Avalik on ülesanne vaid siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva

kohustuse täitmiseks. Maakohus rõhutas, et tuleb eristada mõisteid „avalik huvi“ ja „avalik

ülesanne“. See, et Tallinna Sadama ja TS Energia OÜ tegevus on muuseas ka avalikes

huvides, ei tähenda see automaatselt, et ettevõte täidaks ka avalikku ülesannet või N.F-il oli

enda tööülesandeid täites mingigi suhe avaliku võimu kandjaga. Maakohtu hinnangul ei olnud

N.F TS Energia OÜ või Tallinna Sadam AS lepingulise töötajana ametiisik ka tulenevalt

äriühingus riigi huvide tagamisel. Eeltoodud põhjustel ei saanud S. Zavarzin ega R. Truss

anda N.F-ile altkäemaksu KarS § 298 mõttes.

3.2.

Küll aga tuli maakohtu hinnangul kontrollida, kas S. Zavarzini ja R. Trussi tegevus

võib vastata hoopiski KarS § 4024 koosseisule (altkäemaksu andmine erasektoris). Selleks

pidas maakohus vajalikuks analüüsida N.F-i tööülesandeid ja pädevust KarS § 4023

kontekstis. Maakohus jõudis järeldusele, et N.F-i sai pidada TS Energia OÜ ja hiljem Tallinna

Sadama AS huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädevaks isikuks KarS § 4023 mõttes.

Uuritud tõendeid kogumis arvesse võttes leidis tuvastamist seegi, et N.F kuritarvitas aastate

jooksul oma eelnimetatud pädevust, sest ta tegeles enda tööülesandeid täites tööandja huve

kahjustava isikliku äriga ja rikkus enda lojaalsuskohustust tööandjale. Nimelt korraldas ta

ebaõiguskokkulepetest lähtuvalt Vanasadama grupijuhina oma tööpiirkonnaga seotud hangete

korraldamise nõnda, et võitjateks osutusid OÜ Danite Varahooldus, Danite Elektritööd OÜ, A

OÜ ja E OÜ. Selleks suunas ta teadlikult väljakuulutatavate hangete sisu, samuti seda, kellelt

hinnapakkumist küsida. Tema koostas tehnilisi tingimusi, lihthangete puhul aga väljendas

hankekomisjonis oma seisukohta pakkumiste kohta. Tema kontrollis hangete alusel tehtud

töid ja otsustas tööde vastuvõtmise. Samuti kinnitas N.F esitatud arved. Kui tegemist oli

väikehangetega, siis otsustas N.F ainuisikuliselt, kellelt ja milliseid töid ta tellib. Seega

vastavalt ebaõiguskokkulepetele N.F valis välja võitja äriühingu ja muuhulgas korraldas sinna

juurde näilikud konkureerivad hinnapakkumised, milleks olid talle abiks erinevad äriühingud,

sh välja valitud võitjad. Kuna altkäemaksukokkulepet täideti paljude aastate jooksul, on

tähtsusetu, kuidas ja mil viisil iga konkreetse hanke või töö puhul pädevust ka tegelikult

kuritarvitati. Kuriteokoosseisu realiseerimise mõttes on oluline üksnes see, et kõiki neid

üksikuid olukordi hõlmav pädevuse kuritarvitamise kokkulepe oli olemas, st pooled mõistsid

teineteist selliselt, et altkäemaksu eest on tagatud võimalus, et altkäemaksu andja huvides

pädevust kuritarvitatakse, altkäemaksu andjatel on teiste ettevõtjatega võrreldes loodud

soodusolukord.

3.3.

Maakohus jõudis tõendite kogumile tuginedes järeldusele, et tõendamist on leidnud, et

N.F sõlmis ebaõiguskokkuleppe R. Trussi ja S. Zavarziniga altkäemaksu saamiseks ning sai

ajavahemikus 2013-2019 Danite Elektritööd OÜ käest läbi enda usaldusisiku LS hallatud

ettevõtete kokku 211 434,60 eurot altkäemaksu ja OÜ Danite Varahooldus käest samuti läbi

LS hallatud ettevõtete 81 452,61 eurot altkäemaksu. Lisaks sai N.F maakohtu hinnangul OÜ

Danite Varahooldus käest 1657 eurot altkäemaksu sel moel, et OÜ Danite Varahooldus tasus

N.F-i pere kulusid. Maakohus ei lugenud tõendatuks, et R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus

andnuks N.F-ile 4 400 euro ulatuses altkäemaksu Vanasadama A-terminali ootesaali

rekonstrueerimise projektiga seoses, mille tarvis välja kuulutaud hanke võitis E OÜ.

Ebaõiguskokkuleppe sisuks olid väga lihtsustatult kokku võetuna see, et N.F tagab

süüdistatavatele TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadam hangetel ja töödel soosingu, s.t et

Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus saavad teenida tulu, ning sellise soosingu

eest tasuvad süüdistatavad N.F-i usaldusisiku LSga seotud äriühingute arveid. Kusjuures,

milliseid arveid koostatakse, mida tuleb tasuda ja kuidas – seda kõike dikteeris süüdistatavate

kohtus antud ütluste kohaselt N.F. Kui arved olid tasutud, võttis LS äriühingute

arvelduskontodelt sularaha välja ning toimetas selle N.F-ile.

3.4.

Erinevalt süüdistusaktis ette heidetust, maakohus ei tuvastanud, et R. Truss oleks N.F-

ile tasunud 4400 eurot altkäemaksu selle eest, et OÜ Danite Varahooldus sai E OÜ „asemel“

teostada töid AS-ile Tallinna Sadam Elektrivõrk A-terminali ootesaali rekonstrueerimisel.

3.5.

Maakohus rajas oma seisukohad tuginedes tõendite kogumile, mitte aga ühelegi

üksikule tõendile eraldisseisvalt. Kohus märkis, et paljude aastate eest sõlmitud

ebaõiguskokkulepete täitmisel oli välja kujunenud käitumismuster, mida aja möödudes üksnes

täideti, mitte ei kinnitatud igakordselt ebaõiguskokkuleppe tingimusi selgesõnaliselt üle.

3.6.

Sellistel tingimustel LSi ja N.F-iga seotud äriühingute arvete tasumise ja väidetavalt

kaupade ostmise ainus eesmärk oli uuritud tõenditest nähtuvalt see, et hoida häid suhteid N.F-

iga ning saada vastuteeneks seda, et N.F kuritarvitaks oma pädevust nii OÜ Danite

Varahooldus kui ka Danite Elektritööd OÜ huvides. Selleks, et saada AS-le Tallinna Sadam ja

OÜ-le TS Energia töid teostada, oli vaja nõustuda N.F-i seatud lisatingimustega, mis olid

seotud sellega, et raha kantakse tema nimetatud äriühingule. Seega ainus põhjus, miks nii S.

Zavarzin kui ka R. Truss olid nõus N.F-ilt kaupu ostma, oli asjaolu, et N.F tööalaselt soosiks

neid, kuritarvitaks oma pädevust ning tagaks neile võimalikult suures mahus tööde teostamise.

Lisaks süüdistatavate ütlustele, et nad olid nõus tasuma N.F-iga seotud äriühingutele erinevaid

summasid säilitamaks isikuga häid suhteid ja saamaks vastusooritusena temapoolset pädevuse

ärakasutamist, näitavad tegutsemise motiive kogumis hulgalised N.F-i käsikirjalised

märkmed, e-kirjad ja LSiga seotud äriühingute pangakontode väljavõtted, kust nähtuvad

sularaha väljavõtmised.

3.7.

OÜ Danite Varahooldus ja Danite Elektritööd OÜ ei saanud kaupu ega teenuseid

mahus, mis on toodud LSi nimel esitatud arvetel. Seda, et kaupu ei olnud võimalik saada LSi

ja N.F-iga seotud äriühingutelt, kinnitavad ka äriühingute pangakontode vaatlused. Nendest

nähtub, v.a V OÜ omast, et need äriühingud ei ole sisse ostnud kaupasid, samuti ei tootnud

nad ise kaupasid. Järelikult ei saanud neil olla ühtegi kaupa müüa. Ka jälitusprotokollid ning

süüdistatavate ütlused kinnitavad seda, et nad tegelikult ei ostnud LSiga seotud ettevõtetelt

kaupu vähemalt mitte sellises mahus, nagu müügiarvetel kirjas. LSiga seotud ettevõtete

arvetel märgitud kaupu ei saanud süüdistatavad ka N.F-ilt. Seda kinnitab jälitustoimingute

protokollist, aga süüdistatavate ütlustest nähtuv. Seega kokkuvõttes maakohus asus

seisukohale, et S. Zavarzin ja R. Truss olid valmis tasuma LSi edastatud arveid isegi juhul,

kui nad nende arvete alusel midagi reaalselt vastu ei saanud. Seda tegid nad aga põhjusel, et

saada vastuteenena N.F-i soosing, mille tulemusena saaksid süüdistatavad Tallinna Sadamas

rohkem töid teostada.

3.8.

Jälitustoimingute protokollidega on kinnitust leidnud see, et Danite Elektritööd OÜ ja

OÜ Danite Varahooldus altkäemaksuna antud summad jõudsid läbi LSi ja N.F-i äriühingute

N.F-ini. Kõnealuste äriühingute pangakontode väljavõtetest nähtub samuti eelnevaga haakuv

rahade liikumine ning seda kinnitab täiendavalt veel jälitustoimingute protokollides kajastatu.

Altkäemaksu toimetas N.F-ini sularahas LS, mis nähtub näiteks 03.02.2019. a jälitustoimingu

protokollist. Maakohtu hinnangul viitab ka N.F-i kodust leitud suur summa sularaha (üle 248

000 euro) sellele, et N.F sai sularahas altkäemaksu, sest N.F-il puudus muu suurem tuluallikas

kui pangakontole laekuv palk Tallinna Sadamast. Samuti on hankevõitude järgse altkäemaksu

maksmise kohta käsikirjalisi märkmeid teinud N.F ise, mis nähtub kohtu uuritud

vaatlusprotokollist ning samas on nende märkmetega korreleeruvalt äriühingute kontodelt

sularaha välja võetud. Maakohus osutas, et N.F-i märkmetest nähtuv on kokku viidav

süüdistatavate hankevõitude ja tehtud töödega, nende eest tasutud summade ja selle pealt

makstud altkäemaksuga. Selles osas, milles konkreetset altkäemaksu suurust käsikirjalistest

märkmetest ei tuvastatud, pidas maakohus põhjendatuks lähtuda altkäemaksu suuruse osas

väiksemaist võimalikust altkäemaksu määrast, milleks poolte varasema praktika kohaselt oli

10% lepingu maksumusest.

3.9.

Maakohus tuvastas, et N.F pidas detailset arvestust nii OÜ Danite Varahoolduse ja

Danite Elektritööd OÜ võidetud hangete üle ja selle kohta, kui palju altkäemaksu temale

peaks laekuma kui ka selle üle kui palju on kantud LSiga seotud äriühingule. Lisaks on

märkmeid kätte saadud summade osas. Maakohus osutas, et panga edastatud fotode ja videote

vaatlusprotokollist nähtuvalt võttis just LS erinevate äriühingute kontodelt sularaha välja.

Seda tegi ta isegi pärast äriühingute võõrandamist ning juhatuse liikme osas kandemuudatuste

tegemist, sest ta säilitas tegeliku kontrolli nii võõrandatud äriühingute pangakontode kui ka

raamatupidamisdokumentide üle. Seetõttu, arvestades uuritud tõendeid, sh N.F-i kodust leitud

sularaha suurt kogust, pangakontode vaatlusi ja väljavõtteid, millest nähtub sularaha

väljavõtmine, ning N.F-i käsikirjalisi märkmed, on tuvastamist leidnud, et Danite Elektritööd

OÜ ja OÜ Danite Varahooldus kandsid altkäemaksu summad LSi ja N.F-iga seotud

äriühingutele, kust LS võttis sularaha välja ja edastas need altkäemaksuna mõeldud summad

sularahas N.F-ile .

3.11.

Kui süüdistatavad oleksid tegelikult olnud LSi äriühingutega tavapärastes

majandussuhetes toodete ja kaupade soetamisel, ei oleks olnud vaja pealtnäha suvalisel

kolmandal isikul ehk N.F-il, kes formaalselt ei puutunud kuidagi LSi ettevõtetesse, pidada

detailselt ja käsikirjaliselt arvestust selle üle, milliseid töid ja mis hinnaga on süüdistatavad

TS Energia OÜ-le ja AS-ile Tallinna Sadam teinud, milliseid summasid on süüdistatavad

kandnud LSiga seotud äriühingutele ja millises mahus on need summad sularahas välja

võetud, sidudes kohati süüdistatavate võidetud hanked ja tööd suisa märksõnaliselt konkreetse

summaga, mis omakorda klappis sellega, kui palju olid süüdistatavad kandud raha LSiga

seotud äriühingutele.

3.12.

Seda, et R. Trussi äriühing OÜ Danite Varahooldus tasus mõnel korral N.F-i ja tema

pereliikmete arveid, kinnitavad kohtus uuritud pangakontode vaatlusprotokollid ning

jälitusprotokoll. R. Trussi ütlusi, nagu oleks N.F need arved sularahas hüvitanud ja nagu oleks

sellise asjade korralduse ainus mõte olnud see, et kaupu oleks võimalik saada käibemaksu

võrra soodsamalt, pidas maakohus paljasõnaliseks, sest need ei kajastu kuidagi ettevõtte

raamatupidamises ning seda ei kinnita ükski kohtus uuritud usaldusväärne tõend.

3.13.

Sisuliselt lõi N.F oma tegelike tööülesannete kõrvale paralleelsüsteemi, mis võimaldas

tal tavapäraste tööülesannete täitmisel oma pädevust kuritarvitada ning tööandja kulul

altkäemaksuna lisatulu teenida. Seejuures arvestas maakohus, et asjas uuritud tõenditest

nähtuvalt oli N.F väga kontrolliv ja keeruline isiksus. Ta töötas Tallinna Sadamas väga

pikaaegselt ning tal oli märkimisväärselt lai volitus hangete ja tööde suunamisel nii, kuidas oli

tema meelest vaja. See tekitas talle ideaalse positsiooni altkäemaksuga kõrvaltulu

teenimiseks.

3.14.

Juriidilise isiku Danite Elektritööd OÜ süüdistust sisustatakse läbi S. Zavarzini teo.

Arvestades, et (a) S. Zavarzin on olnud äriühingu asutamisest saadik 2009. a Danite

Elektritööd OÜ juhatuse liige, (b) teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 14 lg 1 järgi

vastutab juriidiline isik seadusest sätestatud juhtudel teo eest, mille on juriidilise isiku huvides

toime pannud tema organi liige ning (c) S. Zavarzin andis N.F-ile altkäemaksu kantuna

huvist, et Danite Elektritööd OÜ saaks teha maksimaalses ulatuses tööd TS Energia OÜ ja

AS-i Tallinna Sadama hangetel ja objektidel, mis võimaldab juriidilisel isikul rohkem tulu

teenida, vastutab Danite Elektritööd OÜ oma juhatuse liikme S. Zavarzini teo kaudu N.F-ile

erasektoris 211 434,60 eurot altkäemaksu andmise eest KarS § 4024 lg 2 järgi.

3.15.

Ka juriidilise isiku OÜ Danite Varahooldus süüdistust sisustatakse läbi R. Trussi teo.

Arvestades, et (a) R. Truss on olnud alates 2000. a OÜ Danite Varahooldus juhatuse liige, (b)

teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seadusest

sätestatud juhtudel teo eest, mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema organi liige

ning (c) R. Truss andis N.F-ile altkäemaksu kantuna huvist, et OÜ Danite Varahooldus saaks

teha maksimaalses ulatuses tööd TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadama hangetel ja

objektidel, mis võimaldab juriidilisel isikul rohkem tulu teenida, vastutab OÜ Danite

Varahooldus oma juhatuse liikme R. Trussi teo kaudu N.F-ile erasektoris 83 109,61 eurot

altkäemaksu andmise eest KarS § 4024 lg 2 järgi.

3.16.

R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus esitatud süüdistuse ARle A OÜ juhatuse

liikmena ja AMle E OÜ juhatuse liikmena altkäemaksu lubamisele ja andmisele ning N.F-i

altkäemaksu lubamisega nõustumisele ja võtmisele kaasaaitamises luges maakohus

tõendatuks nii AS-i Tallinna Sadama väljastatud dokumentide, jälitustoimingute protokollide,

muude kirjalike tõendite kui ka isikute enda ütlustega. AR ja AM nõustusid N.F-i lisandustega

hinnapakkumistele ning tasusid hiljem hinnapakkumisse lisatud summad OÜ-le Danite

Varahooldus, oskamata kinnitada, et kas neile tegelikult tagati see lisandus, millele arvel

viidati. Vastavalt N.F-i juhendamisele kandsid nad seega näiliste arvete alusel rahasummad

N.F-iga seotud äriühingule ehk OÜ-le Danite Varahooldus. Samuti kinnitavad

ebaõiguskokkuleppe olemasolu kinnitavad jälitustoimingu protokollid. Vastavalt

ebaõiguskokkulepetele tagas N.F ka A OÜ-le ja E OÜ-le väikehangete võidud ning

vastutasuna maksid äriühingud läbi oma esindajate N.F-iga seotud OÜ Danite Varahooldus

pangakontole ettenähtud summad (A OÜ puhul vastavalt 7095 eurot ning E OÜ puhul 39 825

eurot). Maakohtu hinnangul olid seejuures Danite Varahooldus OÜ koostatud arved näilikud

ning tegelikult vastavalt arvetele kaupasid A OÜ-le ja E OÜ-le ei müüdud ning teenuseid ei

osutatud. Samas märkis maakohus, et isegi kui asuda seisukohale, et arved ei olnud näilikud

ehk teenuseid OÜ-le Danite Varahooldus (kasvõi mingis osas) osutati, siis A OÜ ja E OÜ

esindajad teadsid, et maksid N.F-iga seotud äriühingule ehk OÜ-le Danite Varahooldus N.F-i

tungival suunamisel. Seetõttu on eelnevast hoolimata tegemist altkäemaksu andmisega N.F-ile

ning R. Trussi kaasaaitamisega sellele, kuivõrd ka sellised N.F-i sihistatud ja pealesunnitud

rahakanded täidavad oma olemuse tõttu altkäemaksu koosseisu. Veel osutab maakohus, et

nendegi ülekannete kohta pidas N.F käsikirjalist arvestust.

3.17.

R. Truss oli teadlik N.F-i ebaõiguskokkulepetest AMi ning ARiga ning ta osutas neile

ainelist kaasabi, võimaldades arvete alusel kanda raha OÜ-le Danite Varahooldus, koostades

selleks arveid. Lisaks osutas R. Truss ainelist ja füüsilist kaasabi N.F-ile, võimaldades tal

kasutada OÜ Danite Varahoolduse pangakontot altkäemaksu saamiseks, andes N.F-ile õiguse

käsutada altkäemaksuks mõeldud summasid, st N.F-i juhendamisel võttis R. Truss OÜ Danite

Varahoolduse arveldusarvelt sularaha välja, tegi väljamakseid OÜ Danite Varahooldus arvelt,

sh N.F-i ja LSiga seotud äriühingutele, mille kaudu jõudsid altkäemaksuks mõeldud summad

N.F-ini sularahas.

3.18.

Arvestades, et kohtu seisukoht erasektori altkäemaksu osas kehtib ka

kaasaaitamistegude puhul, vastutab R. Truss avaliku sektori altkäemaksu võtmisele ja

andmisele kaasaaitamise asemel hoopis erasektoris altkäemaksu andmisele ja võtmisele

kaasaaitamise eest. Kuivõrd R. Truss andis ka ise N.F-ile altkäemaksu, neeldub altkäemaksu

andmisele kaasaaitamine lõpuleviidud teos.

3.19.

Juriidilise isiku OÜ Danite Varahooldus kaasaaitamistegude süüdistust sisustatakse

läbi R. Trussi. Arvestades, et (a) R. Truss on olnud alates 2000. a OÜ Danite Varahooldus

juhatuse liige, (b) teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline

isik seadusest sätestatud juhtudel teo eest, mille on toime pannud tema organi liige juriidilise

isiku huvides ning (c) R. Truss aitas ARi ja AMi poolt altkäemaksu andmisele ja N.F-i poolt

selle võtmisele kaasa kantuna huvist, et muuhulgas OÜ Danite Varahooldus oleks N.F-i jaoks

tööalaselt soosingus ning et OÜ Danite Varahooldus saaks teha maksimaalses ulatuses tööd

TS Energia OÜ ja AS-i Tallinna Sadama hangetel ja objektidel, mis omakorda võimaldab

OÜ-l Danite Varahooldus kui juriidilisel isikul rohkem tulu teenida, vastutab OÜ Danite

Varahooldus oma juhatuse liikme R. Trussi kaasaitamistegude kaudu KarS § 4023 lg 2 - § 22

lg 3 (N.F-i poolt erasektoris altkäemaksu võtmisele kaasaaitamine) ning KarS § 4024 lg 2 - §

22 lg 3 (ARi ja AMi poolt N.F-ile erasektoris altkäemaksu andmisele kaasaaitamine). Kuivõrd

OÜ Danite Varahooldus vastutas oma juhatuse liikme R. Trussi teo läbi ka ise N.F-ile

altkäemaksu summas 83 109,61 eurot andmise eest, mis tuli kvalifitseerida KarS § 4024 lg 2

järgi, neeldub juriidilise isiku puhul altkäemaksu andmisele kaasaaitamine lõpuleviidud teos.

3.20.

Maakohtu hinnangul ei esine arutavas kriminaalasjas selliseid kõrvaldamata kahtlusi,

mis tuleks KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks tõlgendada ja mille tõttu tuleks

süüdistatavad õigeks mõista. Maakohus osutas, et kaitsjad ja kolmanda isiku esindaja on

ebaõigesti käsitlenud üksikuid tõendeid eraldiseisvalt ja jõudnud seetõttu ekslikule

järeldusele, nagu poleks süüdistatavatele etteheidetavad teod tõendatud. Maakohus osutas, et

arutatavas asjas tõendite kogumi moodustatavatele kaudsete tõenditele on iseäralik, et ükski

tõend eraldivõetuna ei võimalda isiku süü kohta tõsikindlaid järeldusi teha. Kohus märkis, et

tõendite kogumis hindamise kohustust ei või unustada ka in dubio pro reo-põhimõtte

rakendamisel. Ehkki iga tõendit eraldi hinnates võib viidata kõrvaldamata kahtlusele, tuleb

lõplik hinnang isiku süüküsimusele anda just tõendikogumi põhjal. Kaitsjad seavad kahtluse

alla prokuratuuri versiooni üksikuid detaile (nt milliseid nõudeid rikuti iga konkreetse

süüdistatava võidetud hanke/töö puhul; kuidas korreleerub iga konkreetne altkäemaksu

summa just konkreetselt süüdistatavate TS Energia OÜ-le või AS-le Tallinna Sadam tehtud

tööga; prokuratuur justkui ei ole täies mahus tõendanud, et S. Siga seotud äriühingutele

altkäemaksuks mõeldud rahakannete või A OÜ ja E OÜ vaheliste arvelduste taga ei ole

tegelikult saadud kaupa jne. Tervikpilti vaadates on maakohtu veendumuse kohaselt aga

süüdistus tõendamist leidnud. Kokkuvõttes jõudiski maakohus tõendeid kogumis hinnates

järeldusele, et enamus süüdistatavatele ette heidetud sündmustest leidsid aset suure

tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel nagu süüdistusaktis kirjas.

3.21.

Maakohus konfiskeeris N.F-i sõidukist leitud 6800 eurot sularaha, mille LS oli

vahetult pärast raha laekumist sularahana välja võtnud ning N.F-ini toimetanud, sest kohtu

hinnangul oli see raha altkäemaksukuriteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 3 p 2 mõttes,

mille pärimismenetluse tulemusena omandasid kolmandad isikud täielikult süüdistatavate R.

Trussi ja S. Zavarzini kui erasektori altkäemaksukuritegude toimepanijate arvel.

3.22.

Seevastu N.F-i elukohast leitud ülejäänud sularaha (247 135 eurot) ei saanud

maakohtu hinnangul samal alusel konfiskeerida, sest pole kindel, et N.F-i kodust leitud

sularaha on sellises ulatuses just see konkreetne altkäemaksuraha, mille süüdistatavad on

aastate jooksul N.F-ile andnud ning mille kolmandad isikud süüdistatavate kui toimepanijate

arvel omandasid. Maakohtu arvates võiks õiguslik olukord olla teistsugune, kui N.F oleks

osalenud süüdistatavana praeguses menetluses ning ta oleks süüdi mõistetud. Sellisel juhul

oleks kohus saanud kaaluda võimalust kohaldada nt vara laiendatud konfiskeerimist (KarS §

4023 lg 3 ja KarS § 832) või raha ära tarvitamise korral konfiskeerimise asendamist (KarS §

84) vms. Kohus selles menetluses aga N.F-i süüküsimuse üle ei otsusta. Eeltoodud põhjustel

leidis maakohus, et kõnealune raha tuleb aresti alt vabastada ning pärast kohtuotsuse

jõustumist kolmandatele isikutele tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule kaitsjad,

prokuratuur ja kannatanu.

5. Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles R Trussi ja OÜ Danite

Varahooldus jäeti süüdi tunnistamata N.F-ile täiendavalt 4400 euro ulatuses altkäemaksu

andmises, samuti osas, millega vabastati aresti alt N.F-i elukohast leitud ja ära võetud

sularaha 247 135 eurot. Prokuratuur palub ringkonnakohtul tunnistada R. Truss ja OÜ Danite

Varahooldus süüdi kokku 87 509,61 euro altkäemaksu andmises N.F-ile e nende süüdi

tunnistamises täiendavalt 4 400 euro altkäemaksu andmises. Samuti taotleb prokuratuur

kolmandatelt isikutelt KarS § 831 lg 2 p 1 ja KarS § 84 alusel 247 135 euro välja mõistmist ja

jätta vara aresti alt vabastamata.

5.1.

Prokuratuuri hinnangul nähtub maakohtu uuritud tõenditest, et ka 4 400 eurot, mille

ulatuses maakohus ei pidanud R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus altkäemaksu andmist

tõendatuks, on tegelikult altkäemaks. Seda kinnitavad dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt

sai E OÜ endale TS Energia OÜ-s (varasemalt Tallinna Sadama Elektrivõrk) hanke, esitas

arve, OÜ Tallinna Sadama Elektrivõrk tegi selle alusel talle pangaülekande ja E OÜ

omakorda kandis saadud raha üle OÜ-le Danite Varahooldus. N.F-i juurest leitud

käsikirjalised märkmed osutavad samuti sellele, et eeltoodud hanke puhul oli kõnealune 4 400

eurot altkäemaks. Samuti kinnitab eelnevat OÜ Danite Varahooldus kontol tehingute analüüs.

Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad, et N.F suunas vastavalt ebaõiguskokkuleppele töö E

OÜ-le, kes ise töid ei teostanud ning kandis raha edasi OÜ-le Danite Varahooldus, kelle

arveldusarvelt tasuti omakorda N.F-ile altkäemaksu töö suunamise eest.

5.2.

Seoses N.F-i elukohast leitud ja ära võetud 247 135 euro konfiskeerimata jätmisega

märkis prokuratuur, et maakohus on tuvastanud, et N.F sai altkäemaksuna vara ja seda

suuremas ulatuses kui läbiotsimisel leitud ja äravõetud rahasumma, kuid see on segunenud

muu tema varaga ning tema või tema lähedased on selle aastate jooksul ära tarvitanud. Selles

olukorras on prokuratuuri hinnangul võimalik kohtul kasutada alternatiivset konfiskeerimise

alust. KarS § 831 lg 1 lubab konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara. Nimetatu ei tähenda

ilmtingimata seda, et selle aluse kohaldamiseks peaks N.F-i tahtlikus kuriteos süüdi mõistma.

Hoolimata sellest, et N.F-i suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on võimalik tuvastada, et ta

ikkagi sai kuriteo tulemusel tulu. Seega on N.F-i elukohast leitud sularaha osas võimalik

kohaldada kolmandatelt isikutelt konfiskeerimist ning KarS § 84 sätestatud konfiskeerimise

asendamist.

6. S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist

osas, millega kohus mõistis S. Zavarzini süüdi KarS § 4024 lg 1 järgi ja Danite Elektritööd

OÜ KarS § 4024 lg 2 järgi ning mõista S. Zavarzin ja Danite Elektritööd OÜ neile esitatud

süüdistuses õigeks. Samuti taotleb kaitsja S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ kantud

menetluskulude riigilt välja mõistmist ning kolmandate isikute menetluskulude riigi kanda

jätmist. Alternatiivselt palub ta arvestada kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmisel

konfiskeeritud summa proportsiooni prokuröri taotletud konfiskeerimise kogusummast.

6.1.

Kaitsja hinnangul ei vasta esitatud süüdistus KrMS § 154 nõuetele ega

kohtupraktikale. Süüdistusaktis on küll kirjeldatud, milles väidetavalt ebaõiguskokkulepe

seisnes, kuid puudub üksikasjalik kirjeldus iga konkreetse hanke osas, kas ja millisel viisil

N.F oma ametiseisundit süüdistatavate heaks kasutas. Selle asemel tehakse süüdistusaktis ja

maakohtu otsuses üldsõnalisi ja abstraktseid viiteid hüpoteetilistele võimalustele hankeid

mõjutada või teha süüdistatavatele soodsaid otsuseid.

6.2.

Apellatsioonis leitakse, et N.F ei kuritarvitanud enda pädevust ega asetanud S.

Zavarzinit ja Danite Elektritööd OÜ-d soodusolukorda. Isegi kui möönda seda, et N.F rikkus

oma pädevust tööandja suhtes ning ei järginud hanketingimusi ning riigihangete seadust, siis

seda tegid ka teised Tallinna Sadama töötajad. Seega erines praktiline elu hanketingimustes ja

seaduses toodust. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavad teadsid või pidid teadma, et

N.F oma tegevusega rikub Tallinna Sadamas kehtestatud hankekordasid. Kaitsja osutab, et

suhtlus S. Zavarziniga enne hankeid toimus, sest N.F-il oli vaja teada hinnaraame Tallina

Sadama jaoks ja selleks kasutas ta muu hulgas S. Zavarzini abi. Asjaolu, et hindasid muudeti

pärast hanke väljakuulutamist, ei kinnita mitte ebaõiguskokkulepet, vaid iseloomustab

praktikat, kuidas Tallinna Sadamas asjad toimusid. Tallinna Sadama teised töötajad muutsid

samuti hinda. Maakohtu järeldused, et N.F üritas tagada hangete võitjaks süüdistatava Danite

Elektritööd OÜ on tõendamata. Puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oleks N.F koostanud

hanketingimusi, mis peaksid sobima süüdistatavatele või et ta oleks lihthangetel eelistanud

mingilgi viisil süüdistatavat Danite Elektritööd OÜ-d. Tõendamata on maakohtu seisukohad,

nagu oleks N.F läbi S. Zavarzini korraldanud konkureerivate hinnapakkumiste esitamist või

aidanud süüdistatavatel kannatanule hinnapakkumisi koostada. Seda, et N.F-il oli algusest

peale valinud võitjateks just ebaõiguskokkulepete alusel konkreetsed äriühingud, pole kohtu

osutatud tõendi põhjal (N.F-i kõne AKga) võimalik mõista. Kaitsja toob apellatsioonis veel

punkt-punkti haaval välja kohtu ebaõigeid järeldusi tõenditest, mis peaksid kinnitama N.F-i S.

Zavarzinit eelistavat käitumist. Kaitsja arvates on kohus oma hinnangute andmisel jätnud

faktilised asjaolud ehk konkreetsed hanked sidumata N.F-i tegevusega süüdistatavate

eelistamisel, rikkudes niimoodi oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Samuti on kohus võtnud mingitest e-kirjadest ja vestlusest ainult mingid katked, kuid ei ole

analüüsinud neid tõendeid tervikuna. Ebaõiguskokkuleppe puudumist kinnitab lisaks fakt, et

Danite Elektritööd OÜ ei võitnud kõiki hankeid, millel ta osales, vaid enda hinnangul üksnes

ca 10% neist.

6.3.

Süüdistusest ei ole võimalik üheselt mõista, millal väidetav ebaõiguskokkulepe N.F-i

ja S. Zavarzini vahel sõlmiti. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise ajavahemik on määratletud

ligemale paari aastase perioodina 2011–13. juuni 2013. Kaitsja arvates, isegi kui lugeda

ebaõiguskokkulepe sõlmituks, tuleks lähtuda süüdistatavale soodsaimast käsitlusest ja lugeda

ebaõiguskokkulepe sõlmituks alles kohtu viidatud perioodi lõpus 13. juunil 2013. Seega kõik

hanked, mis on toimunud enne nimetatud kuupäeva ei ole kaetud väidetava

ebaõiguskokkuleppega ning need ei puuduta seetõttu altkäemaksu andmist.

6.4.

Altkäemaksuna tasutud raha üleandmine ja vastuvõtmine ei ole tõendatud.

Tõendamata on see, et LS võttis äriühingute arvelduskontodelt raha sularahas välja ning

edastas N.F-ile. Erinevate LS äriühingute vaatlusprotokollidest tuleneb samuti, et sularaha

võeti välja ka suuremates summades, kui süüdistatavatele väljastatud arvete alusel rahalisi

vahendeid saadi. Seega oli olemas nendel äriühingutel ka muu tegevus ning raha laekumisel

LSi äriühingute arveldusarvetele see segunes seal olemasolevate rahaliste vahenditega,

mistõttu ei ole võimalik väita, et sularaha, mida väidetavalt N.F-ile üle anti oli raha, mida

tasusid süüdistatavad. Danite Elektritööd OÜ on tasunud LSi äriühingutele arvete alusel, mis

väljastati kaupade ja teenuste eest arvetel toodud summad. Altkäemaksuna ei ole käsitatav ühe

lepingupartneri teisele eelistamine kauba- ja teenuse pakkumise eratehingus, kus kaubad ja

teenused ka reaalselt liikusid. Vaidlustatud otsuses ei ole aga määratletud, milliste

rahaülekannete puhul saadi vastusooritusena kaup ja milliste puhul mitte. LSiga seotud

äriühingutele maksid raha teisedki äriühingud, kes on osalenud Tallinna Sadama hangetel,

kuid kohus ei ole seda arvestanud, andmaks hinnangut, kas tegelikkuses kaubad läbi LSiga

seotud äriühingute liikusid või mitte. See asjaolu kinnitab aga seda, et LSiga seotud

äriühingud reaalselt kaupa ja erinevaid materjale müüsid. Kaup võis sattuda LSi

äriühingutesse erinevatel viisidel ning ei ole välistatud, et N.F need kaubad omastas, kuid see

asjaolu ei oma praeguses vaidluses määravat tähtsust. Puuduvad tõendid selle kohta, et N.F-il

oli huvi, et kaupu ostetaks tema määratud isikult ja tema öeldud hindadega. Samuti osutab

kaitsja, et S. Zavarzin ei ole tõsikindlalt väitnud, et süüdistusaktis loetletud äriühingud on

N.F-i omad. Ta üksnes oletas seda. Kuivõrd erinevate materjalide müük oli N.F-i äri, siis on

selge, et tal oli huvi kaupasid müüa. Sellegipoolest lähtus S. Zavarzin ostmisel ja ostetud

kaupade kasutamisel just enda vajadustest. Arvestades kohtu seisukohta, et kogu LSi

äriühingutele kantud raha summas 211 434,6 eurot oli altkäemaks ning võttes aluseks Tallinna

Sadama tasutud summa 585 031,34 eurot, siis moodustab altkäemaks 35% Tallinna Sadama

saadud summadest. Kaitsja märgib, et sellisel juhul oleks Danite Elektritööd OÜ kandnud

kahju ja see seisukoht on ebaloogiline.

6.5.

Kaitsja ei nõustu maakohtu käsitlusega kuritegude jätkuvuse osas. Süüdistuse järgi oli

tegemist erinevate hangetega, mitte aga ühe konkreetse hankelepingu täitmisega. Samuti olid

erinevad isikud, kellele teenust osutati. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud ajaliselt

lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Nähtuvalt esitatud

süüdistusest esinesid hangete vahel tihtipeale pikemad pausid ning sisult olid kõik hanked ka

erinevad. Samuti ei ole võimalust rääkida jätkuvusest, kuivõrd igakordselt ei ole väidetavalt

altkäemaksuna tasutud summad samad ning samuti ei ole võimalik tuvastada mingit muud

arvestuse alust väidetava altkäemaksu kujunemisel. Ehk alati pidi sõlmitama uus

ebaõiguskokkulepe. Seetõttu on rida süüdistusega hõlmatud tegusid aegunud. Ühtlasi märgib

kaitsja, kuna menetletavas asjas heidetakse süüdistatavatele ette enne 1. jaanuari 2015 toime

pandud kuritegu, tuleb kuriteo aegumistähtaega arvestada selle toimepanemisest, mitte aga

kuriteo lõpuleviimisest.

7. R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist R.

Trussi ja OÜ Danite Varahooldus süüditunnistamises ning nende õigeksmõistmist. Samuti

taotleb kaitsja apellatsioonimenetluse kulude Eesti Vabariigilt väljamõistmist. Kaitsja taotleb

kolmandate isikute menetluskulude riigi kanda jätmist või alternatiivselt arvestada

kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmisel konfiskeeritud summa proportsiooni

prokuröri taotletud konfiskeerimise kogusummast.

7.1.

Kaitsja hinnangul ei saanud LSi äriühingutele makstud summade puhul olla tegemist

altkäemaksuga. Süüdistuses ei ole määratletud, milliste rahaülekannete puhul saadi

vastusooritusena kaup ja milliste puhul mitte, kuid see on oluline, sest äriühingud müüsid

süüdistatavale turuhinnaga kaupu.

7.2.

Esitatud süüdistus, kus on episoodide kaupa määratlemata, millal vastusooritusena

kaup liikus, rikub kaitseõigust, sest niivõrd konkretiseerimata süüdistuse vastu on ennast

võimatu kaitsta.

7.3.

Maakohus on tuvastatud asjaoludest eelistanud teha eelkõige isikut süüstavaid

järeldusi ja jätnud hindamata isiku kasuks rääkivad tuvastatud asjaolud, mis tingiksid isikute

õigeksmõistmise. Kohtuotsust ei tohi rajada oletustele ja see on käsitatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõistes. Kohus on

põhjendamatult tõlgendanud süüd välistavad asjaolud süüdistatavate kahjuks.

7.4.

Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina kõrvale asjatundja AK

kirjaliku seisukoha. Vaatamata asjaolule, et asjatundja analüüs on esitatud kirjalikult, mitte

tunnistajana kohtuistungil, ei muuda see olematuks tema tuvastatud asjaolusid. Eeltoodud

põhjusel ei ole AK analüüs lubamatu tõend ning maakohus oleks pidanud kohtuotsuse

tegemisel sellega arvestama.

7.5.

Kaitsja ei nõustu maakohtuga, nagu oleks arutataval juhul kuritegu toime pandud

jätkuvana. Kaitsja arvates on kogu jätkuvuse käsitlus kunstlik ja tõendamata. Jätkuv süütegu

on ühtsest tahtlusest kantud ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil

toimepandud süütegu aga süüdistuse järgi oli tegemist erinevate hangetega, mida tehti

erinevate juriidiliste isikute alt. Äriühinguks, kus N.F töötas, oli enne 13. detsembrit 2017 TS

Energia OÜ ja seejärel AS Tallinna Sadam. Tegemist on kahe erineva juriidilise isikuga, mis

ei võimalda äriühingute erinevuse tõttu käsitleda altkäemaksu ühe jätkuva teona.

7.6.

Kaitsja on seisukohal, et ebaõiguskokkulepe on tõendamata.

7.7.

Tõendatud ei ole süüdistusversiooni järgse raha või hüve jõudmine/ üleandmine LSilt

N.F-ile. Kaitsja märgib, et raha üleandmine kui kuriteokoosseisu element peab olema

tõendatud ning tõendamist ei saa asendada oletustega. Süüdistusaktis puudub altkäemaksuna

tasutud raha LSilt N.F-ile üleandmise konkreetne etteheide või määratlus. Millegagi ei ole

välistatud, et osa rahast või kogu raha jäigi LSi käsutusse. Küll on aga kohtumenetluses

esitatud tõendid, mis kinnitavad kauba soetamist LSiga seotud äriühingutelt ja sama kauba

edasimüümist. Seda fakti ei väära ka asjaolu, et kahel korral on justkui kaupu edasi müüdud

nende ostuhinnast odavamalt. Kaitsja osutab, et kui LSi ettevõtetele tasutud raha eest saadi

vastu kaupa, on altkäemaks välistatud. Kaitsja arvates on oluline, et kauba müümine toimus

turutingimustel. Prokuratuur ei ole süüdistuses määratlenud, milliste rahaülekannete puhul

saadi vastusooritusena kaup ja milliste puhul mitte. Raha maksmine vastusoorituse ehk kauba

eest ei täida altkäemaksu koosseisu. Kuna prokuratuur ei ole piiritlenud, milliste episoodide

puhul oli vastusooritus raha kauba eest ja milliste puhul mitte, ei saa seda prokuratuuri asemel

teha kohus. Kaitsja arvates tuleb in dubio pro reo põhimõtte kohaselt lähtuda süüdistatavate

ütlustest, mille kohaselt alati, kui raha Si firmadele kanti, saadi vastusooritusena kaup. In

dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks nii asjaolu, et kogu

LSi firmale makstud raha eest saadi ekvivalendina kaup kui ka asjaolu, et raha jõudmine LSilt

N.F-ile ei ole tõendatud.

7.8.

Eluliselt usutav ei ole ebaõiguskokkuleppe sõlmimine, kus kohati said süüdistatavad

tasutud raha eest vastu kaupu ja teenuseid. Sellises lähenemises sisaldub õiguslik ja loogiline

vastuolu. Süüdistuse kohaselt tuleb välja, et N.F sai vara kaupade ja teenuste eest, aga samal

ajal ka vastutasuna soodsate hankemenetluste eest. Süüdistuses ei ole väidetud, et saadud

kaupu oleks müüdud turuhinnast odavamalt. Kui raha saadi kaupade/teenuste eest, ei saa sama

raha samal ajal olla vara, mida saadi selle eest, et ametiisik suunas soodsaid hankeid. Kaitsja

hinnangul ei või kohtupraktika kohaselt varana altkäemaksu eseme tähenduses käsitada

varaühikuid, mille saamisele on (ameti)isikul tegelik õigus.

7.9.

N.F-i kodust läbiotsimisel leitud märkmed ei kinnita altkäemaksu maksmist, vastupidi,

need kinnitavad, et tegu pole altkäemaksuga. Märkmetes on toodud rahasummad vähemalt

osaliselt koos käibemaksuga ning märkmetel leiduvad summad on enamasti euro või sendi

täpsusega. Sellised summad on pigem iseloomulikud tööde tegemisel ja/või materjalide

müügil tehtavatele rehkendustele, mitte aga altkäemaksule.

7.10.

Kaitsja arvates on tõendamata, et mh andsid R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus N.F-

ile altkäemaksu selliselt, et R. Truss tasus N.F-i ja tema pereliikmete kaupade eest. Arvete

puhul, mille süüdistatavad tasusid, polnud tegemist altkäemaksuga, vaid N.F soovis kaupu

saada käibemaksu jagu soodsamalt.

7.11.

Samuti ei ole tõendatud, nagu oleks R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus aidanud kaasa

altkäemaksu andmisele ja võtmisele.

8. Kannatanu esindaja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus

vabastas N.F-i elukohast leitud sularaha aresti alt ning määras, et pärast kohtuotsuse

jõustumist tuleb sularaha kolmandatele isikutele tagastada. Esindaja taotleb N.F-i elukohast

leitud sularaha konfiskeerimist kolmandatelt isikutelt KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kuriteo

toimepanemise vahendina või alternatiivselt mõista KarS § 83 lg 3 p 2 ja § 84 alusel V.V-lt

välja rahasumma, mis vastab kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeeritava vara

väärtusele ning jätta konfiskeerimise asendamise tagamiseks vastavas summas sularaha aresti

alla. Esindaja taotleb kannatanu apellatsioonimenetluses lepingulisele esindajale makstud tasu

talle hüvitamist.

8.1.

Apellant leiab, et maakohus on esitanud tõendamisele üleliia ranged nõuded, leides, et

N.F-i elukohast leitud sularaha ei pruugi olla süüdistatavatelt saadud altkäemaksuraha. Kohtus

usutavaks loetav sündmuste käik ei pea olema ainumõeldav ja väljaspool kõikvõimalikke

alternatiive. Samamoodi nagu isiku süüküsimuse lahendamisel, ei tohi tõendatusele esitada

ülemäära rangeid nõudeid ka konfiskeerimise küsimuse lahendamisel. Seejuures saab

konfiskeerimise küsimuse lahendamisel lähtuda mõnevõrra leebemast tõendamisstandardist

kui isiku süüküsimuse lahendamisel. Prokuratuur peab esitama konkreetse juhtumi tehiolude

kontekstis piisavad tõendid, näitamaks usutavalt ära kuriteo tagajärjel aset leidnud

toimepanija või kolmanda isiku vara väärtuse suurenemine ja selle ulatus. Seejuures on

lähteandmete ebatäpsuse korral lubatud mõningane hinnangulisus. Kui prokuratuur on esmase

tõendamiskoormise täitnud, kuid võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et

riikliku süüdistaja esitatud tõendid ei kajasta süüteoga saadud vara õigesti, on tegemist

aktiivse kaitseväitega, mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid.

8.2.

Suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust saab arutataval juhul

tõendikogumi pinnalt järeldada seda, et N.F-i kodust leitud sularaha näol on tegemist just

altkäemaksuna saadud rahaga. Kohtu välja toodud asjaolud ei tekita selles mõistlikku kahtlust.

Tegemist ei ole N.F-i ja V.V pangakontodelt välja võetud või neile kuuluva vara müügist

saadud rahaga. N.F-i ja tema pereliikmete varalist seisu kajastava vaatlusprotokolli põhjal on

ilmne, et N.F-i elukohast leitud rahasummat ei saadud ta kõrvale panna tema või tema

abikaasa pangakontodele laekunud sissetulekute arvelt. N.F-i harjumuspärane pangakonto

kasutus ei toeta ka versiooni, nagu oleks ta mingiski märkimisväärses osas võinud oma

pangakontolt raha välja võtta 2019. a alguses. Versioonid sellest, nagu võiks N.F-i kodust

leitud raha näol olla tegemist 1991. a metalliärist jäänud võlgade tasumise teel saadud rahaga

või V.V emalt päritud rahaga, on samuti eluliselt ebausutavad ja selliseid kaitseversioone

tõendid ei kinnita. Sularaha kogus, hoidmise viis ja süüdistusega seonduvad asjaolud toetavad

järeldust, et tegemist on altkäemaksurahaga. Lisaks tuleb märkida, et N.F saigi suurema osa

altkäemakse just sularahas. Kuna süüdistusest hõlmatud ajaperioodil tegi N.F oma

pangakontodele sularaha sissemakseid kokku vaid 21 891,16 eurot, on ilmne, et sularahas

altkäemaksuna saadud raha ei pannud ta (vähemalt suures osas) oma pangakontodele, vaid

pigem hoiustas seda sularahas. Suurema osa raha hoidmise viis viitab raha peitmisele.

Arvestades, et N.F-i kodust leiti sularaha ligikaudu samas suurusjärgus, nagu ta sai maakohtu

tuvastatu kohaselt läbi LSi R. Trussilt ja S. Zavarzinilt sularahas altkäemaksuna, on suur

tõenäosus, et vähemalt suurem osa leitud sularahast oli just nimelt altkäemaksuraha. Osa

sularaha leidmine 200- ja 500-eurostes kupüürides ei välista, et tegemist oli

altkäemaksurahaga, sest N.F ei võtnud altkäemakse ise pangakontodelt välja, vaid temale

toodi altkäemaks juba sularahas. Seejuures esimeste altkäemaksusummade üleandmise ajal

käibis veel Eesti kroon.

8.3.

Apellant osutab veel sellele, et N.F-il ja tema pereliikmetel polnud asjas uuritud

tõendite valguses vajadust altkäemaksuraha valdavas osas ära tarvitada, sest kommunaal- või

muude igapäevateenuste osutamisega seotud püsikulusid, aga ka mitmeid muid kulusid

finantseeriti pangakontodelt. Osa altkäemaksust on N.F aga saanudki sellisel viisil, et

altkäemaksu andja on tasunud talle vajalike kaupade eest. N.F-i juurest leitigi aga üksnes osa

saadud altkäemaksust, mis viitab kannatanu arvates sellele, et osaliselt on sularaha

igapäevaste kulude katteks tarvitatud.

8.4.

Kuna R. Truss on käsitatav toimepanijana ka ARilt ja AMilt altkäemaksu võtmise

episoodides, pole tähtsust sellel, kas enne läbiotsimist oli ära tarvitatud või säilitatud osa R.

Trussi ja S. Zavarzini antud altkäemaksurahast või R. Trussi kaasabil ARi ja AMi antud

altkäemaksurahast. Mõlemal juhul saab N.F-i elukohast leitud sularaha käsitada

süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude toimepanemise vahendina ning käsitada

kolmandaid isikuid selle toimepanijate arvel omandanuna.

8.5.

Kui lähtuda maakohtu seisukohast, et N.F ja tema pereliikmed on kuriteo

toimepanemise vahendina käsitatava altkäemaksuraha aastate jooksul ära tarvitanud, pidanuks

kohus kaaluma, kas KarS § 83 lg 3 p 2 ja § 84 alusel on võimalik mõista kolmandatelt

isikutelt välja rahasumma, mis vastab kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeeritava vara

väärtusele. Kuna altkäemaksu andmine ja altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamine

toimusid jätkuvate kuritegudena, siis on KarS § 84 selles kontekstis kohaldatav ka enne

10.01.2017 üle antud altkäemaksusummadega seoses.

8.6.

Kui jõuda järeldusele, et osa altkäemaksurahast on ära tarvitatud ning osa sellest säilis

ehk võeti läbiotsimise käigus N.F-i elukohast ära, on võimalik kohaldada kolmandate isikute

suhtes nii kuriteovahendi konfiskeerimist (säilinud altkäemaksuraha ulatuses) kui ka

konfiskeerimise asendamist.

9. Kolmandate isikute esindaja vandeadvokaat Leon Glikman esitas ringkonnakohtule 4.

märtsil ja 17. aprillil 2025 kirjalikud seisukohad, milles ta taotleb kriminaalasjas menetluse

lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu; alternatiivselt aga prokuratuuri

apellatsiooni osaliselt või täielikult läbi vaatamata või rahuldamata jätmist konfiskeerimise

küsimuses, kannatanu apellatsiooni täielikult läbi vaatamata jätmist ning kaitsjate

apellatsioonide rahuldamist. Esindaja arvates tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

konfiskeerimise osas muutmata jätta, muutes vajadusel otsuse põhjendusi vastavalt

kolmandate isikute seisukohtadele. Ühtlasi taotleb esindaja kolmandate isikute

menetluskulude riigi või süüdistatavate kanda jätmist, määrates tähtaja menetluskulu

nimekirja esitamiseks.

9.1.

Esindaja arvates puudub kannatanul apellatsiooniõigus konfiskeerimise küsimuses.

Prokuratuuri apellatsioon tuleb konfiskeerimise osas jätta läbi vaatamata põhjusel, et

prokuratuur ei ole esitanud apellatsiooniteadet.

9.2.

Esindaja arvates väljub prokuratuur süüdistusakti ja kohtuliku arutamise piirest, sest

süüdistusaktis räägitakse altkäemaksuna saadud raha puhul üksnes sellest kui

kuriteovahendist, aga ei käsitata seda raha kuriteoga saadud varana. Samuti ei käsitata

süüdistusaktis konfiskeerimise asendamise küsimust.

9.3.

Esindaja arvates, kuivõrd prokuratuur taotleb apellatsioonis altkäemaksuraha

konfiskeerimist süüteoga saadud varana, ei tohi apellatsiooni piirest väljudes muuta maakohtu

otsust kuriteovahendi konfiskeerimise osas.

9.4.

Prokuratuur soovib kolmandatelt isikutelt konfiskeerimisega kohaldada

karistusseadust tagasiulatuvalt ning prokuratuuri esitatud konfiskeerimise alused ei tulene

seadusest ega põhiseadusest, sest kolmandatele isikutele ei ole altkäemaksuraha võõrandatud,

vaid nad on selle saanud pärimise teel. Samuti on poole puhul vaidlusalusest rahast tegemist

V.V ühisvaraga.

9.5.

Samuti ei ole kõnealust raha üldse võimalik kuriteovahendina käsitada, sest seda ei

andnud N.F-ile üle süüdistatavad, vaid LS, kes polnud süüdistatav. Kuna vaidlusalune raha

maksti LSile kaupade ja teenuste eest, siis ei ole seda võimalik käsitada altkäemaksuna.

Lisaks on prokuratuuri väited altkäemaksuraha osas tõendamata. Samuti on tõendamata, et LS

üldse andis N.F-ile raha üle. Tõendamata on ka altkäemaksukuriteo jaoks oluline

ekvivalentsussuhe, sest puuduvad tõendid selle kohta, et N.F oleks süüdistatavaid soosinud.

Esindaja leiab, et N.F-i ei saanud käsitada ametiisikuna, vaid ta oli üksnes tehnilisi ülesandeid

täitev töötaja. Otsustuspädevus oli ettevõtte juhatusel.

9.6.

Esindaja nõustub kaitsjatega, leides, et süüdistatavatele ette heidetavad teod on

osaliselt aegunud.

RINGKONNAKOHTU ISTUNG

10. Ringkonnakohtu istungil 13. mail 2025 jäid apellandid oma apellatsioonide juurde,

paludes need rahuldada. Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid kaitsjate apellatsioonidele

vastu ja taotles nende rahuldamata jätmist. Kaitsjad omakorda vaidlesid vastu prokuratuuri ja

kannatanu esindaja apellatsioonidele. Paludes need rahuldamata jätta. Kolmandate isikute

esindaja vaidles samuti prokuratuuri ja kannatanu esindaja apellatsioonidele, paludes need

rahuldamata jätta.

11. Kohtuliku uurimise raames esitas prokurör taotluse avaldada maakohtu istungite

protokollid. Ükski teine menetlusosaline sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Kolleegium

rahuldas taotluse ja luges maakohtu istungite protokollid avaldatuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse, apellatsioonide ja

prokuröri seisukohaga, asub seisukohale, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis

konfiskeerimata sularaha, mis leiti läbiotsimisel N.F-i elukohast ning määras selle sularaha

aresti alt vabastamisele ja kolmandatele isikutele tagastamisele. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osades uue otsuse, millega konfiskeerib KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt

isikutelt N.F-i elukoha läbiotsimisel ära võetud ning konfiskeerimise tagamiseks arestitud

sularaha 247 135 eurot. Ringkonnakohus jätab kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, samas

rahuldab ringkonnakohus kannatanu apellatsiooni ning prokuratuuri apellatsioonid osaliselt.

Oma seisukohti põhjendab kolleegium alljärgnevalt.

I

13. Esmalt käsitleb kolleegium kolmandate isikute esindaja taotlust kriminaalasjas

menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel,

mida kohtuistungil toetas ka kaitsja V. Kivistik. Suuremas osas on taotluses korratud juba 13.

augustil 2023. a maakohtule esitatud samasisulises taotluses märgitut. Täiendavate

argumentidena, miks on esindaja arvates mõistlik menetlusaeg möödunud, toob ta oma

taotluses välja selle, et maakohtu otsuse vormistamisele kulus pärast viimast kohtuistungit 29.

mail 2024 enam kui pool aastat, samuti, et ringkonnakohtu menetlus on alles algusjärgus.

Kolleegium jätab kolmandate isikute esindaja taotluse rahuldamata. Kuivõrd kolleegium

nõustub maakohtu 4. märtsi 2024. a määruses väljendatud seisukohtadega nimetatud taotluse

kohta, ei ole vajalik neid seisukohti korrata. Täiendavalt tuleb aga märkida alljärgnevat.

13.1.

Maakohus oma 4. märtsi 2024. a määruses osutas juba sellele, et kriminaalmenetluse

lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel viimane abinõu ja enne

selle kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumise heastaks piisav rahaline hüvitis

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või lg 4 alusel,

karistuse kergendamine või karistusest vabastamine KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel (RKKKo

asjas nr 1-20-2143/156, p 11). Need põhimõtted on mutatis mutandis kohaldatavad ka

konfiskeerimismenetluses, s.h kolmanda isiku suhtes esitatud konfiskeerimistaotluse

menetlemisel (RKKKm asjas nr3-1-1-4-17, p 26 jj).

13.2.

Maakohus on kriminaalasja menetlusaja pikkust arvestades mõistnud süüdistatavatele

karistused tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, leides, et see on kohane moodus

reageerimaks asjaolule, et menetlus arutatavas kriminaalasjas on kestnud mõnevõrra kaua.

Samas rõhutas maakohus, et kohtumenetluse ajal ja otsuse tegemise ajaks ei ole mõistlik

menetlusaeg möödunud. Kolleegium nõustub selle kaalutlusega ja leiab, et ka maakohtu

otsuse kuulutamisest möödunud veidi enam kui poole aasta jooksul ei ole mõistlik

menetlusaeg möödunud.

13.3.

Arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei saa kohtuvaidluste lõpust (29. mai

2024) kohtuotsuseni (3. detsember 2024 otsuse kuulutamine, 20. jaanuar 2025 otsuse

täisteksti kättesaadavaks tegemine) jõudmiseks kulunud aega pidada ülemäära pikaks.

Kohtuasja menetluse ettevalmistamine, arutamine ja otsuse koostamine ringkonnakohtus on

aega võtnud ca 4 kuud ning kolleegiumi hinnangul ei ole kriminaalasja mahtu ja keerukust

arvestades siingi toimunud mingeid põhjendamatuid viivitusi ega esinenud tegevusetuse

perioodi. Mitmete süüdistatavatega, pikaajalist kuritegelikku skeemi hõlmava süüdistuse

arutamine ja selle arutamise käigus uuritud tõendite põhjal kohtuotsuse koostamine

paratamatult nõuab aega. Kergekäeline soov sundida kriminaalmenetluses kiirustama, toob

kaasa vigu, mida ei ole hiljem võimalik kompenseerida või mille kordategemine nõuab

täiendavalt aega ja kulutusi. Selle asjaoluga tuleb mahuka kriminaalasja osalistel arvestada

ning samuti arvestada reaalsusega, et õigusriigis seatud reeglitele vastavalt kriminaalasjas tõe

väljaselgitamine on aeganõudev tegevus. Sellel on ühiskonna jaoks tervikuna suur väärtus

ning selle avaliku huvi tagamiseks on õigustatud kriminaalmenetlusest puudutatud isikute

õiguste riivamine seeläbi, et nad peavad menetlust taluma märkimisväärse ajavahemiku

kestel.

13.4.

Küll aga tuleb osutada veel varasemas kohtupraktikas korduvalt rõhutatud asjaolule, et

mõistliku menetlusaja kontekstis peab arvestama mh sellega, mis on puudutatud isiku jaoks

konkreetses menetluses kaalul (RKKKm 1-17-10050, p 15). Selles kontekstis on süüdistatava

ning kolmandate isikute olukord kaunikesti erinev. Süüdistatava jaoks, keda ähvardab

kriminaalmenetluse tulemusel võimalik süüdimõistmine, karistus ja muud kaasnevad

negatiivsed tagajärjed (sunniraha, menetluskulude, kahjuhüvitise ja konfiskeerimise jne näol)

on kahtlemata kaalul tunduvalt enam kui kolmandate isikute jaoks, keda võib nende jaoks

negatiivse kohtulahendi korral ähvardada üksnes varalist sfääri puudutav tagajärg. Seega

õiguslike tagajärgede kui ka kriminaalmenetlusega paratamatult kaasneva emotsionaalse

pinge mõttes on menetluse kestusest tulenev õiguste riive intensiivsus kolmandate isikute

jaoks oluliselt väiksema kaaluga kui süüdistatava jaoks. Eeltoodule tuginedes ei pea

kolleegium arutataval juhul menetluse kestusest tekkivat riivet kolmandate isikute jaoks

sedavõrd kaalukaks, et selle puhul saaks rääkida nende õiguste rikkumisest, mida peaks neile

konfiskeerimisotsustust tehes kuidagi heastama.

13.5.

Kaitsja V. Kivistik on kolmandate isikute esindaja taotlust toetanud, leides samuti, et

maakohtu mõistliku menetlusaja kohta tehtud määrusest möödunud aja jooksul on ikkagi

mõistlik menetlusaeg jõudnud mööduda. Kolleegiumi hinnangul ei ole see siiski nii ka

süüdistatavate R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus perspektiivist käsitletuna. Nagu juba

märgitud eelpool p-des 13.2 ja 13.3, on menetluse pikka kestust arvesse võetud

süüdistatavatele karistuse mõistmisel. Samuti on menetluse kestus mõistetav, arvestades

kriminaalasja mahukust ja keerukust. Maakohtu mõistliku menetlusaja kohta tehtud määrusest

kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni möödunud aeg on olnud sellise mahuga kriminaalasja

kohta prognoositav ja tavapärane, mistõttu ei olegi põhjust arutataval juhul mingist mõistliku

menetlusaja rikkumisest rääkida.

14. Kolmandate isikute esindaja esitas oma 17. aprilli 2025. a kirjalikes seisukohtades

korduvad taotlused jätta kannatanu ja prokuratuuri apellatsioonid läbi vaatamata neil

apellatsiooniõiguse puudumise tõttu. Esindaja jäi 13. mail 2025. a ringkonnakohtu istungil

oma taotluste juurde juba varasemalt toodud põhjendustel. Kolleegium märgib, et

ringkonnakohus on nimetatud taotluste kohta seisukoha võtnud juba oma 19. märtsi 2025. a

määruses. Kolleegium ei pea vajalikuks selles määruses avaldatud seisukohti alljärgnevalt üle

korrata ega neid täiendada ning jääb oma seisukoha juurde, et kannatanu apellatsiooniõiguse

piiramiseks esindaja märgitud kaalutlustel puudub seaduslik alus. Esindaja arusaam, nagu

sõltuks prokuratuuri apellatsiooniõigus konfiskeerimise küsimuses sellest, kas just

prokuratuur ise on esitanud apellatsiooniteate, on ebaõige. Kui üks kohtumenetluse pool on

apellatsioonitähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest

loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel KrMS § 319 lg 1 ls 2 kohaselt

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud.

15. Mõlemad kaitsjad on leidnud, et arutatavas kriminaalasjas esitatud süüdistus ei vasta

nõuetele ja see rikub kaitseõigust.

15.1.

Esmalt on kaitsja T. Mällase apellatsioonis süüdistusele ette heidetud seda, et sealt

puudub üksikasjalik kirjeldus iga konkreetse hanke osas, kas ja millisel viisil N.F oma

ametiseisundit süüdistatavate heaks kasutas. Selle asemel tehakse süüdistusaktis ja maakohtu

otsuses üldsõnalisi ja abstraktseid viiteid hüpoteetilistele võimalustele hankeid mõjutada või

teha süüdistatavatele soodsaid otsuseid. Niisugune etteheide on vastuolus süüdistusaktis

tegelikult sisalduvaga. 14. märtsil 2024 esitatud muudetud ja täpsustatud süüdistusakti

kohaselt on N.F-i ametiseisundi kasutamise ja pädevuse kuritarvitamise puhul kokkuvõtlikult

välja toodud järgmist (vt SA p-d 18.2.1 ja 18.4.1).

15.1.1. Süüdistuse kohaselt oli väikehangete kontekstis oli N.F see, kes koostas väikehangete

tehnilised tingimused, valides seejärel välja äriühingud, kellelt ta küsis pakkumisi. Ta pöördus

pakkumiste saamiseks mh otse S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ ning R. Trussi ja OÜ

Danite Varahooldus poole. Tagamaks, et parima hinnapakkumise esitab Danite Elektritööd

OÜ või Danite Elektritööd OÜ, edastas N.F S. Zavarzinile ja R. Trussile teiste pakkujate

hinnapakkumisi ning samuti palus ta neil konkreetse hinnaga pakkumine teha. Lisaks palus

N.F korraldada neil teistelt äriühingutelt konkureerivate pakkumiste esitamine selliselt, et

Danite Elektritöööd OÜ või OÜ Danite Varahooldus hind oleks kõige soodsam. Samuti

võimaldas N.F neil peale pakkumuse esitamist veel hinnapakkumist muuta hinda suurendades

nii samasuguse töömahu juures kui ka suurenenud töömahu juures. Lisaks kinnitas N.F Danite

Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite Varahooldus juba enne pakkumiste esitamist, et neil on

tööde teostamise võimalus ning nad võivad tööde teostamisega alustada enne lõpliku

hinnapakkumisega nõustumist. Veel üks N.F-i ülesanne oli hinnapakkumistega nõustumine.

Kõigi nende eelpool kirjeldatud ülesannete täitmisel arvestas N.F-i võimalikult suurel määral

Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus huvidega.

15.1.2. Lihthangete puhul oli N.F tehniliste tingimuste koostaja ja kontaktisik ning seega sai

otsustada, millistele tingimustele tooted ja teenused peaksid vastama. Ta hoolitses, et

hanketingimused ja hanke käik oleks S. Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le ning R.

Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus võimalikult soodsad. Samuti jagas N.F neile teavet,

millise hinnaga pakkumus esitada, korraldas teiste äriühingute konkureerivate pakkumiste

koostamist nii ise kui ka lasi seda korraldada Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite

Varahooldus esindajatel nõnda, et nende pakkumised oleks teiste äriüngute omast soodsamad.

Lisaks andis N.F enne hanke välja kuulutamist S. Zavarzinile ja R. Trussile teada, et plaanis

on välja kuulutada hange ning veel enne hanke välja kuulutamist said Danite Elektritööd OÜ

ja OÜ Danite Varahooldus S. Samsovile enda pakkumise saata, mis võimaldas neil teiste

äriühingutega võrreldes põhjalikumalt ja kauem hankeks ette valmistuda ning leida

soodsamaid tooteid ja teenuseid. Teistele äriühingutele N.F sellist võimalust ei andnud.

Samuti andis N.F võimaluse Danite Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite Varahooldus isegi

peale hanke väljakuulutamist ja hinnapakkumiste esitamist veel hinnapakkumisi muuta

selliselt, et need oleks parimad pakkumised. Lisaks oli N.F hankekomisjoni liige või isik, kes

oli kaasatud hankekomisjoni töösse. Seega sai ta osaleda otsuse tegemisel, milline pakkumine

vastab tehnilistele tingimustele ning hankekomisjoni liikmena osaleda otsuse tegemisel,

milline pakkumine lugeda parimaks. Kõige eelkirjeldatu puhul arvestas N.F võimalikult

suurel määral Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus huvidega.

15.1.3. N.F oli süüdistuses märgitule vastavalt isik, kes kontrollis nii väikehangete kui ka

lihthangete puhul tööde teostamist, võttis vastu tehtud töid ning kinnitas ja kooskõlastas

sisuliselt tööde eest esitatud arved enne nende tasumiseks esitamist. Nõnda sai N.F sisuliselt

suunata ja otsustada, kas tehtud tööd on teostatud korrektselt ning on alus arve välja

maksmiseks. Seda kõike tegi N.F mh konkreetselt Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite

Varahooldus puhul, arvestades seejuures võimalikult suurel määral nende äriühingute

huvidega. Seejuures tagas N.F-i heakskiit Danite Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite

Varahooldus ka edaspidiste hanget jaoks usaldusväärse lepingupartneri maine. N.F oli lisaks

eelkäsitletule valmis kinnitama Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus töid

suuremas mahus kui neid teostati ning isegi juhul, kui neid töid ei teinud tegelikult Danite

Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus, vaid TS Energia OÜ ja AS Tallinna Sadam

töötajad või teiste äriühingute esindajad. Lisaks pöördus N.F teiste äriühingute poole ning

andis teada, et juhul, kui nad soovivad AS-le Tallinna Sadam või TS Energia OÜ-le töid

teostada, siis tuleb neil lepingu täitmiseks vajalikke seadmeid või teenuseid osta Danite

Elektritööd OÜ-lt või OÜ-lt Danite Varahooldus, tagades seeläbi Danite Elektritööd OÜ-le ja

OÜ-le Danite Varahooldus suuremas mahus lepinguid ning käivet.

15.1.4. Süüdistuses on järgnevalt osutatud konkreetsetele õiguslikele ja lepingulistele alustele,

mida N.F oma eelkirjeldatud käitumisega rikkus.

15.1.5. Edasiselt on aga süüdistuses välja toodud konkreetsed väike- ja lihthanked, mille

puhul N.F eelpool kokku võetud viisil tööd korraldas, oma ametialast pädevust kasutas ja tegi

seda mitte enda tööandja, vaid S. Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ ning R. Trussi ja OÜ

Danite Varahooldus huvides.

15.1.6. Samuti tuleb osutada, et maakohus on N.F-i ametipädevuse kasutamist S. Zavarzini ja

Danite Elektritööd OÜ ning R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus huvides põhjalikult

käsitlenud vaidlustatud otsuse alljaotises V. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega

täiel määral ning peab vajalikuks täiendavalt rõhutada üksnes seda, et paljude aastate jooksul

realiseeritud altkäemaksukokkuleppe puhul ei oma tähtsust see, kuidas ja mil viisil iga

konkreetse hanke või töö puhul pädevust ka tegelikult kuritarvitati, vaid oluline on see, et

tõenditest kogumis nähtub järjepidev konkreetsete äriühingute soosimine, mida tehtigi

vastavalt vajadusele erinevatel juhtudel väga mitmekesiselt. Maakohus on ametipädevuse S.

Zavarzini ja Danite Elektritööd OÜ ning R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus huvides

kasutamist analüüsides tõenditele tuginedes teinud rohkeid viited erinevatele konkreetsetele

juhtumitele, mis kokkuvõttes ei jäta ruumi mõistlikuks kahtluseks, et N.F-i tegevus oli

tervikuna suunatud just nende isikute soosimisele ning õigustab ka süüdistuse eelkirjeldatud

ülesehitust nimetatud küsimuses. Tegelikult tulebki kaitsja T. Mällase apellatsiooniga

tutvudes välja hoopis see, et kaitsja ei ole rahul maakohtu-poolse tõendite analüüsiga, leides,

et tõenditest tuleb teha maakohtuga võrreldes teistsuguseid järeldusi. Seega nähtub tema

apellatsioonist teatav segadus, kus süüdistuse seaduse nõuetele vastavuse etteheite juures on

ühel hetkel hakatud analüüsima hoopis tõenditele antud hinnangut.

15.1.7. Kaitsja T. Mällase ettekujutus, nagu pidanuks süüdistuses eeltoodud asjaolud olema

lahti kirjutatud iga altkäemaksuepisoodi juures eraldiseisvalt, ei ole asjakohane. Niisugune

süüdistuse ülesehitus ei tagaks mingilgi viisil süüdistuse paremat jälgitavust, vaid, vastupidi,

koormaks ja paisutaks selle teksti mahtu ülemääraselt, tekitades põhjendamatult raskusi

süüdistuses tervikliku narratiivi loomiseks ja selle jälgimiseks. Süüdistuses valitud

lähenemine, kus esmalt on kirjeldatud N.F-i roll TS Energia OÜ-s ja AS-s Tallinna Sadam;

seejärel tema tegevusmuster väikehangete ja lihthangete korraldamisel, teostamisel ja

kontrollimisel; ning seejärel toodud välja konkreetsed etteheidetavad episoodid, nende

rahalised tervikmahud ja makstud summadest altkäemaksuks olev osa; võimaldab just nimelt

üheselt jälgida N.F-i tegevust nii üldisel tasandil kui ka mõista seda iga konkreetse episoodiga

seoses. Seejuures on kahtlemata oluline, et kaitsjad püüavad luua muljet, nagu peaks iga

episoodi vaatlemagi isoleeritult kui omaette individuaalset käitumisakti, millel teiste

süüdistuses märgitud tegudega seos puudub. Süüdistuse lähenemine on aga üles ehitatud

arusaamale, et episoodid moodustavad tervikliku jätkuva kuritegeliku käitumise ahela, olles

omavahel seotud ühise üleulatuva eesmärgiga, milleks on N.F-i puhul eesmärk saada S.

Zavarzinilt ja R. Trussilt ning nende juhatatud äriühingutelt jätkuvalt altkäemaksu ning S.

Zavarzini ja R. Trussi ning OÜ Danite Varahaldus ja Danite Elektritööd OÜ puhul jätkuv

soov saada eelistingimustel ligipääs TS Eneria OÜ ja hiljem AS Tallinna Sadam tellitavatele

elektritöödele. See vastuolu süüdistuse lähenemise ning kaitsjate arusaama vahel on

olemuslik.

15.2.

Järgnevalt on kaitsja T. Mällase apellatsioonis esitatud etteheide, nagu ei olevat

võimalik süüdistusest üheselt mõista, millal väidetav ebaõiguskokkulepe N.F-i ja S. Zavarzini

vahel sõlmiti. Sellisegi kriitikaga ei ole põhjust nõustuda. On tõsi, et süüdistusest ei nähtu

N.F-i ning S. Zavarzini omavahelise eraldi ebaõiguskokkuleppe sõlmimise täpset aega, vaid

süüdistuses on ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aeg märgitud S. Zavarzini puhul lausa

paariaastase ajavahemikuna. Sellegipoolest tuleb tõdeda, et niisugune ajaline määratlus ei ole

kaitseõiguse kontekstis lubamatult ebakonkreetne, sest süüdistus määratleb S. Zavarzini puhul

konkreetse kuupäeva – 13. juuni 2013, mis ajaks ebaõiguskokkulepe oli kindlasti sõlmitud ja

millest edaspidi saab N.F-i ning S. Zavarzini ja tema juhatava ettevõtte vahelisi lepingulisi

suhteid käsitada ebaõiguskokkuleppe raames. Nii on seda mõistnud ka maakohus (vt

vaidlustatud otsuse p 149, samuti p 171). T. Mällas on apellatsioonis leidnud, nagu hõlmaks

süüdistus siiski ka enne 13. juunit 2013 jäävaid Danite Elektritööd OÜ võidetud väike- ja

lihthankeid. Et see pole nii, on ilmne süüdistusakti p-st 18.2.2, milles käsitletakse S.

Zavazinilt N.F-ile üle antud altkäemaksusummasid. Selles süüdistuse punktis on esimese

altkäemaksu üleandmise kuupäevana märgitud 13. juuni 2013 (vt SA, tl 117, kohtu kd 5).

15.3.

Samuti olevat kaitsjate hinnangul süüdistus konkretiseerimata ja seega samuti

kaitseõigust rikkuv, sest süüdistusest ei nähtu episoodide kaupa, millal väidetavalt tasutud

altkäemaksudele vastusooritusena kaup liikus. Kolleegium märgib, et väide nagu oleks Danite

Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus saanud LSi äriühingutele makstud summade eest

kaupade ja teenuste näol vastusooritused on väga põhjalikku käsitlemist leidnud maakohtu

vaidlustatud otsuses ja seal ühemõtteliselt kummutatud (vt MKO p-d 151–195). Olulisim on

seda käsitlust kokkuvõttev tõdemus, et isegi kui mõne arve alusel, mida Danite Elektritööd

OÜ ja OÜ Danite Varahooldus LSiga seotud äriühingutele tasusid, mingi tegelik kaup või

materjal liikus, ei muuda see ebaõiguskokkulepet ega altkäemaksu andmist olematuks, sest

motiiv selliste tehingute tegemiseks oli just realiseerida ebaõiguskokkulepet.

Ebaõiguskokkuleppe sisu ja selle realiseerimise vaatest on oluline see, et kaupa või materjali

ei ostetud n-ö vahekehadest äriühingutelt (mida kureerisid N.F ja LS) vabatahtlikult, vaid

teadmises, et see on ebaõiguskokkuleppe realiseerimiseks vajalik ja nõutav käitumine, mida

eeldab N.F ja mille järgi N.F omakorda pädevust kuritarvitades juhindub (vt MKO p 151).

Lisaks nähtub kohtuistungil uuritud ja maakohtu vaidlustatud otsuses ulatuslikult analüüsitud

tõendite kogumist, et valdavalt tegid viidatud tehingute korral LSi äriühingud illusoorse

vastusoorituse, mis leidis aset sisuliselt altkäemaksu maksmise kattevarjuks. Eeltoodu tõttu on

põhimõtteliselt väär ka kaitsjate eeldatu, nagu pidanuks süüdistuses iga LSi äriühinguga

tehtud tehingu puhul olema selgitatud, kas tehti ka mingi vastusooritus. Väiteid seoses sellega,

kas LSi äriühingutega tehtud tehingud olid reaalsed või fiktiivsed ning kuidas on need

asjaolud tõendatud, käsitleb kolleegium allpool otsuse p-des 23.4.–23.6.

16. R. Trussi ja OÜ Danite Varahooldus kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud

tõendina kõrvale asjatundja AK kirjaliku seisukoha. Kolleegium leiab, et maakohus on siiski

põhjendatult käsitlenud nimetatud tõendit lubamatuna ja seetõttu tõendi õigustatult kõrvale

jätnud. Erinevalt kaitsja väidetust, nagu oleks tõendi kõrvalejätmise peamine põhjus

seisnenud selles, et AK hinnangud esitati kohtule kirjalikult, mitte ei kuulatud nimetatud

isikut kohtuistungil asjatundjana üle, on maakohus tõendi lubamatuks lugenud eeskätt

põhjusel, et temast lähtuv teave ei haaku KrMS §-s 1091 sätestatud asjatundja funktsiooniga.

Asjatundja ei saa anda teavet tõendamiseseme asjaolude kohta (mh nt selle kohta, kui

arusaadavalt või veavabalt on üks või teine kriminaalmenetluse tõend vormistatud), vaid tema

ülekuulamise eesmärgiks saab olla KrMS § 1091 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt üksnes asjatundja

osavõtul tehtud menetlustoimingu käigu kajastamine või eriteadmistele tuginevate selgituste

andmine, mis aitab tõendamiseseme asjaolusid paremini mõista. AK kirjalikust arvamusest ei

nähtu kumbagi eelmainitud teabekategooriat, mistõttu ei saanudki maakohus tema analüüsi

tõendina arvestada. See, et asjatundja eriteadmised tuleb välja selgitada just kohtuistungil

ütluste vormis, mitte aga vormistada neid kirjalikult, on üksnes täiendav argument, ehkki ka

juba see argument iseenesest välistaks kaitsja soovitud AK analüüsi lubatavuse tõendina.

II

17. Asudes käsitlema kaitsjate apellatsioonide väiteid selle kohta, nagu oleks esitatud

süüdistus tõendamata, käsitleb kolleegium esmalt küsimust selle kohta, kas N.F kuritarvitas

enda pädevust TS Energia OÜ ja hiljem AS Tallinna Sadam töötajana.

18. Nimelt asub kaitsja T. Mällas apellatsioonis seisukohale, et N.F ei kuritarvitanud enda

pädevust ega asetanud S. Zavarzinit ega Danite Elektritööd OÜ-d soodusolukorda. Isegi kui ta

oma pädevust ja hankekorda tööandja suhtes rikkus, siis ei olnud see suunatud tema isiklikule

kasule ning S. Zavarzin ei olnud sellest teadlik.

18.1.

Eeltoodud väited üksnes kordavad juba maakohtus asja arutamisel kaitsja väidetut.

Lisaks on silmatorkav, et kaitsjad nopivad välja valikuliselt neile enda arvates sobivaid

tõendeid ja püüavadki lihtsalt üksikutele tõenditele antava alternatiivse tõlgenduse varal

maakohtu hinnanguid kummutada. Kaitsepositsiooni jaoks ebasobivaid järeldusi

võimaldavatest tõenditest kaitsjad aga vaikivad, soovides neid mitte märgata ega mitte

arvestada, millisesse valgusse asetub süüdistatavate ja N.F-i suhtlus, kui seda analüüsida kogu

uuritud tõendusmaterjali pinnalt. Maakohtu vaidlustatud otsuses on N.F-i pädevuse

kuritarvitamist põhjalikult analüüsitud, sh käsitletud eeltoodud kaitseväiteid. Erinevalt

kaitsjate väidetest jäävast muljest pole maakohus aga lähenenud tõenditele üksikult, vaid

vaadelnud neid kogumis, andes tervikhinnangu. Nii on maakohus leidnud, et N.F suunas

teadlikult väljakuulutatavate hangete sisu ja kellelt hinnapakkumist küsitakse, koostas

tehnilisi tingimusi, lihthangete puhul väljendas komisjonis oma seisukohta pakkujate osas,

kontrollis hangete korras teostatavaid töid ja otsustas tööde vastuvõtmise, lisaks kinnitas ta ka

arveid. Väikehangete puhul otsustas ta ainuisikuliselt, milliseid töid ja kellelt tellida. Mh

korraldas N.F näilike konkureerivate hinnapakkumiste esitamist, kasutades selleks erinevaid

äriühinguid, sh välja valitud võitjaid (vt MKO p-d 97–137).

18.2.

Kaitsja T. Mällase arvates selgitab hanke-eelset tööde hindu puudutavat suhtlust

vajadus teada saada hanke orienteeruvaid hinnapiire. Kolleegium leiab, et see siiski ei selgita

omavahelist suhtlust N.F-i ja süüdistatavate vahel. Puudub ju igasugune loogika selles, et S.

Zavarzin saadab N.F-ile peatselt välja kuulutatava hanke kohta n.ö hinnapiire näitava

kalkulatsioonina ühe summa, paar päeva hiljem ametliku hinnapakkumisena aga juba suurema

summa ning lõpuks võidab hanke summaga, mis ületab esialgset kalkulatsiooni juba ligi 10

000 euroga (vt koos viidetega vaatlusprotokollidele ja nende lisaks olevatele

algdokumentidele MKO p 100). Pealegi pole eeltoodud hinna muutmise näide ainus. S.

Zavarzin esitas ühele ja samale objektile samasisulisi hinnapakkumusi korduvalt. Nt on ta 16.

aprillil 2018 saatnud N.F-ile e-kirja väikehanke hinnapakkumusega objektile „Vanasadamas

kai 19 ujuvkaide elektritoite ehitus“ hinnaga 10 719.- eurot ja samas 26. aprillil 2018 saatnud

sama objekti kohta uue samasisulise hinnapakkumuse, milles on muutunud üksnes hinnad (10

773.- eurot). Siit ei ole võimalik tuua kaitsja soovitud paralleeli Tallinna Sadama korraldatud

hangete tavapraktikaga, kus osadel puhkudel on lisandunud töid või siis on vähendatud hinda.

S. Zavarzini esitatud muudetud hinnapakkumised ei lähtunud sellistest kaalutlustest.

18.3.

Kolleegium ei nõustu kaitsja vastuväitega, nagu ei oleks maakohtu vaidlustatud otsuse

p-s 113 tehtud osutused kirjavahetusele N.F-i ja süüdistatavate vahel sobivad tõendid,

kinnitamaks seda, et N.F üritas tagada hangete võitjaks muu hulgas ka S. Zavarzini, kuna

osutatud kirjavahetus ei ole seostatav konkreetsete Danite Elektritööd OÜ võidetud

hangetega. Ühe puhul kaitsja osutatud kirjadest on siiski selge seos Danite Elektritööd OÜ

võidetud hankega olemas (20. aprilli 2015. a kiri seoses Vanasadama kai nr 12 rambiga (vt tl

26, kd 19). Nimelt selle hanke kohta on Danite Elektritööd OÜ kohta oma hinnapakkumise

esitanud ja selle hanke võitnud. Pakkumise üheks osaks on OÜ Jumax võrdlevas pakkumises

märgitud rambikilp (vt tl 122, kd 19). Kolleegiumi hinnangul polegi aga oluline, et iga toodud

näite puhul peaks olema võimaik ära näidata korreleeruv süüdistatava hankevõit. Maakohtu

otsuses viidatud N.F-ilt võrdlevate pakkumiste saatmine süüdistatavatele ei ole nii või teisiti

mõtestatav muuna kui nende erikohtlemisega ebaõiguskokkuleppe raames. Millegi muuga

pole mõistlikul viisil võimalik seletada seda, et konkureeriva ettevõtte pakkumisi

süüdistatavatele saadeti. Eelnevat kinnitab täiendavalt veel muudki tõendid: konkureerivate

pakkumiste korraldamine läbi süüdistatavate endi (vt ühes viitega asjakohastele e-kirjadele

MKO p-d 113–115), samuti 29. jaanuari 2019. a jälitustoimingu protokollist nähtuv (tl 131,

kd 7).

18.4.

N.F-i roll on aga ulatunud eeltoodust veelgi kaugemale ja nii on maakohus rohkele

tõendusmaterjalile tuginedes tuvastanud selle, et mitmel juhul on N.F ise aktiivselt osalenud

justkui süüdistatavatelt lähtuvate hinnapakkumiste ettevalmistamisel (vt MKO p-d 119–122).

Kaitsja väide, et osadelt dokumentidelt leitud N.F-i käsikirjalised märkmed on sinna kantud

pärast seda, kui pakkumised esitati, jääb paljasõnaliseks. Seevastu süüdistuse versiooni –

käsikirjalised märkmed on osa N.F-i ja süüdistatavate kuritegelikust käitumisest, toetavad nii

mõnedki tõendid. Ainsaks tegelikkuses tõsiseltvõetavaks versiooniks toimunust muudab selle

aga taas koosmõju muude tõenditega. Nimelt on AM andnud kohtuistungil ütlusi, mille

kohaselt lisas N.F tema tehtud pakkumisele töid ja hinda (vt 25. jaanuari 2024. a maakohtu

istungi protokoll tl 13, kohtu toimik kd 4). N.F-i juurdekirjutustega dokumente on leitud nii

Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus juures tehtud läbiotsimisel (vastavalt tl 243,

kd 17; tl 284, kd 14) kui ka R. Trussi elektronkirjade vaatlusel (tl-d 29–30, kd 22).

18.5.

Kaitsja T. Mällase hinnangul ei tohi korduvate hinnapakkumiste võimaldamise näol

toimunud hanketingimuste rikkumist N.F-ile ette heita mh sellegi tõttu, et tegemist oli tavalise

tööpraktikaga. Kolleegium osutab, et mitte see pole etteheite põhjus. Hanketingimuste

rikkumises väljendus ebaõiguskokkuleppe täitmine – s.t N.F ei rikkunud hanketingimusi mitte

tavapärase tööpraktikana, vaid just selleks, et tagada süüdistatavatele sooduskohtlemine ning

võimaldada hindu n.ö sobivaks timmida. Sedagi on maakohus otsesõnu välja toonud (vt MKO

p 102).

18.6.

Võimatu on mõista kaitsja loogikat, kuidas võiks muuta maakohtu otsuses toodud

hinnangut S. Zavarzini ja N.F-i vahelisele 11. detsembril 2018 kl 16.37 toimunud kõnele see,

kui selle juurde vaadata samal päeval kl 16.25 toimunud kõnes räägitut. Nimelt on kl 16.25

toimunud kõnes S. Zavarzin teatanud, et tema jaoks sobiv hind tööde tegemiseks oleks 2 800

eurot (vt 29. jaanuari 2019. a JT protokoll, tl 2, kd 8). Järgmises kõnes kl 16.37 määrab N.F,

et lõplik hind saab olema 3500 eurot, millele lisandub käibemaks (vt 29. jaanuari 2019. a JT

protokoll, tl 5, kd 8). Toodud kontekstis jääb arusaamatuks kaitsja väide, nagu oleks N.F

püüdnud tööde hinda alla kaubelda. Kui varasemat kõnet niisuguses kontekstis ka mõtestada,

siis üksnes koos hilisema kõnega ja N.F-i määratud lõpphinda arvesse võttes – on ilmne, et

N.F lisas tööde tegelikult hinnale soovitava altkäemaksu. Tähelepanuväärne on seejuures veel,

et kokkulepitud hinna juurde sobiva pakkumise kavatsevad N.F ja S. Zavarzin „kokku

kirjutada“ kunagi hiljem, kui Zavarzin on vaba (samas, tl 6).

18.7.

Kaitsja T. Mällas vastustab maakohtu järeldust selle kohta, et N.F on ka tööde

kontrollimise ja vastuvõtmise etapis, leides, et maakohtu otsuse p-des 130 ja 131 märgitu ei

tõenda, nagu oleks N.F tööde kontrollimisel ja vastuvõtmisel eelistanud konkreetseid

äriühinguid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu eelviidatud käsitlus siiski vastuoludeta,

loogilises kooskõlas tõenditest tervikuna nähtuva N.F-i ja süüdistatavate suhtluse üldise

mustriga.

19. Kaitsja T. Mällase väitel ei ole Danite Elektritööd OÜ tööde maht Tallinna Sadamas

pärast 2019. a oluliselt vähenenud ning töid on esitatud ligi 80 000 euro ulatuses. Ühtki

tõendit, mis sellist seisukohta kinnitaks, ei ole kaitsja aga esitanud, mistõttu jääb esitatud

väide paljasõnaliseks ja seetõttu ka tähelapanuta.

20. Ainetu on kaitseväide, nagu ei oleks maakohus oma hinnangute andmisel sidunud

konkreetseid hankeid N.F-i tegevusega süüdistatavate eelistamisel. On tõsi, et maakohus ei

ole analüüsinud iga hanget eraldiseisvalt, vaid toonud süüdistatavate ja N.F-i suhtluse kohta

näiteid, mida on siis ka üldistatud. Siiski on maakohus enda niisugust lähenemist põhjalikult

selgitanud (vt MKO p-d 272–276). Maakohtu põhjendused pole sellegipoolest abstraktsed

ning erinevate hangete ja erinevate isikutega suhtlemise kohta toodud näited on arvukad,

kujundades sellise veenvusega tervikpildi, mille puhul ei olegi vajalik iga üksikut hanget

eraldi käsitleda. Kolleegium nõustub seejuures maakohtu osutusega arutatava kriminaalasja

eripäradele, mis omakorda põhjendavad valitud viisi tõendite käsitlemisel. Nimelt hõlmab

süüdistus pikka ajavahemikku (2010-2019); selles on isegi pärast osade süüdistatavate suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamist või kokkuleppemenetluses lõppotsuseni jõudmist järgi jäänud

neli süüdistatavat; kahe endise kaaskahtlustatava suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud nende

surma tõttu, kuid need mõlemad isikud kandsid arutamisel olevas kuritegelikus skeemis

keskset rolli. Samuti on uuritav kuritegelik skeem olnud äärmiselt konspiratiivne, mistõttu

ongi selle kohta kogunenud peamiselt kaudsed tõendid (mida seevastu on väga rohkesti nii

hangete läbiviimise detailide, altkäemaksu andmise faktide kui ka muude seonduvate

asjaolude kohta).

21. Samuti on väär korrespondeeriv kaitseväide, nagu oleks maakohus võtnud mingitest

e-kirjadest ja vestlusest ainult valitud katked, kuid jätnud need tõendid tervikuna

analüüsimata. Vastupidi on just kaitsjad püüdnud üksikutele detailidele keskendudes

vaidlustada maakohtu lähenemist, mille raames asetatakse detailid omavahelisse konteksti ega

analüüsita ühtki tõendit isoleeritult.

22. Ebaõiguskokkuleppe puudumist kinnitab kaitsja T. Mällase arvates lisaks muule fakt,

et Danite Elektritööd OÜ ei võitnud kõiki hankeid, millel ta osales, vaid enda hinnangul

üksnes ca 10% neist. Kolleegium ei omista sellele asjaolule suurt tähendust isegi siis, kui see

peaks tõele vastama. Arutatava kuritegeliku skeemi raames oli algselt lisaks Danite

Elektritööd OÜ-le ja OÜ-le Danite Varahooldus süüdistus esitatud veel kahele äriühingule,

mille puhul on tänaseks jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused kokkuleppemenetluses. Kõik

need äriühingud on osalenud kuritegelikus skeemis just elektritööde hangetega seoses. Liites

kõikide nende äriühingute võidetud hanked, tuleb kahtlemata kokku oluliselt suurem protsent

kui 10% hangetest, mille on võitnud N.F-ile altkäemaksu andnud äriühingud. Samuti on asja

arutamisel ilmnenud, et üks moodus oma tegevust konspireerida oli süüdistatavatel ka see, et

kõik hanked ei liiguks üksnes väikse hulga äriühingute kätte, mis võiks tekitada kahtlusi. Ja

veel on põhjust osutada sellele, et Danite Elektritööd OÜ ei teinud kõiki võimalikke

elektritöid, vaid nähtuvalt asjas uuritud tõenditest keskendus välitöödele (vt nt 11. märtsi

2024. a maakohtu istungi protokoll, tl-d 64, 66, kohtu toimik kd 5). Samas nt sisetöid, samuti

elektrivaldkonna mõõdistus- ja audittöid ning elektritööde projekteerimisi, mis kõik kuulusid

samuti Tallinna Sadamas tegemist vajavate elektriööde hulka, sooritasid teised isikud.

23. Kaitsjad on seisukohal, et altkäemaksuna tasutud raha üleandmine ja vastuvõtmine ei

ole tõendatud ning nende hinnangul on võimalik, et kogu või osa LSi äriühingutele tasutud

rahast jäi LSi käsutusse. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga ja leiab sarnaselt

maakohtuga, et tõendite põhjal saab järeldada nii seda, et LSi äriühingutele tasutud raha oli

altkäemaks N.F-ile, LS võttis selle raha enda äriühingute pangaarvetelt sularahas välja andis

selle N.F-ile. Samuti nõustub kolleegium maakohtu hinnanguga, et asjaolu, kas LSi

äriühingud tegid tasutud rahasummade eest süüdistatavatele ka vastusooritusi, ei välista

arutatava kriminaalasja puhul tuvastatu valguses altkäemaksu andmist.

23.1.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus veenva tõendite analüüsi tulemusel tuvastanud,

et LSi äriühingutele makstud raha jõudis N.F-i kätte. Seda kinnitavad alljärgnevad tõendid.

N.F on paljudel kordadel teinud käsikirjalisi märkmeid sularaha kättesaamise kohta (tl-d 1–

16, kd 13). Need pole aga ainsad märkmed, mida N.F altkäemaksu kohta teinud on. Ta pidas

läbi kogu altkäemaksuskeemi toimimise perioodi detailset arvestust ka süüdistatavate

võidetud hangete kohta, kui palju talle neil puhkudel altkäemaksu peaks laekuma, milliseid

ülekandeid on tehtud LSi äriühingutele (tl-d 1–25, kd 14). Samuti on tõendite põhjal

tuvastatud tema ja LSi tihe suhtlus nii telefonitsi (tl-d 76–77 ning 84–86, kd 8) kui omavahel

kohtudes (tl-d 45–46, 48–51, kd 8; tl-d 15–23, kd 9). See, et just LS võttis erinevate

äriühingute kontodelt sularaha välja, nähtub panga edastatud videote ja fotode

vaatlusprotokollist (vt 31. jaanuari 2019. a vaatlusprotokoll, tl-d 84–87, kd 7) ja 22. veebruari

2023. a vaatlusprotokollist, millest nähtub LSi sarnasus raha välja võtnud isikuga (tl 88, kd 7).

Väljavõetud rahasummade puhul on sageli nii, et väljavõetud summad langevad kokku veidi

varem pangakontodele süüdistatavatelt laekunud maksete summadega. Ka jälitustoimingute

protokollidest nähtub ühemõtteliselt see, et süüdistatavad ootasid pärast Tallinna Sadamalt

tööde eest tasu saamist arvet LSi äriühingutelt ja seejuures mõistsid nad, et niisugune arve

kujutab endast tasumist just N.F-ile (R. Trussi puhul vt tl-d 131-141, kd 7; tl-d 23–24, 27–32,

38, kd 8; tl-d 63–64, kd 8; S Zavarzini puhul vt tl-d 151–175, kd 7). Jälitustoiminguga on ühel

korral fikseeritud, kuidas sularaha üleandmine reaalselt toimus (vt tl-d 25–26, kd 9).

Eelkirjeldatud kaudsete tõendite kogum ei jäta ruumi realistlikult muuks stsenaariumiks kui

süüdistuses kirjeldatu.

23.2.

Tuleb märkida veel sedagi, et kui süüdistatavatel oleks olnud tegelikud ärisuhted

LSiga, siis ei oleks võimalik, et N.F kui asjassepuutumatu isik oleks saanud nende tehingute

kohta teha detailseid käsikirjalisi märkmeid, millest nähtuvad nii LSi äriühingutele makstud

summad kui ka nende pangakontodelt väljavõetud sularaha summad. Kolleegium osutab

siinkohal veel kord maakohtus tuvastamist leidnule, et LSi äriühingute nimel tegi otsuseid ja

ajas asju hoopis N.F, keda nt S. Zavarzin ja R. Truss pidas väidetavalt LSile kuuluvate

äriühingute esindajaks, ja kellega nad kaupade soetamise teemadel tegelikult suhtlesid

(vastavalt 22. veebruari 2024. a maakohtu istungi protokoll tl-d 13-13 prd-l, kohtu toimik kd

5; ja 11. märtsi 2024. a maakohtu istungi protokoll tl-d 62-63, kohtu toimik kd 5).

23.3.

Kolleegium ei pea asjakohaseks kaitseversiooni, nagu välistaks altkäemaksu suuruse

kindlaksmääramise asjaolu, et LS äriühingutel oli väidetavalt ka muu tegevus peale

süüdistatavatele kaupade müümise. Raha laekumisel LSi äriühingute arveldusarvetele see

segunes seal olemasolevate rahaliste vahenditega, mistõttu ei ole võimalik väita, et sularaha,

mida väidetavalt N.F-ile üle anti oli raha, mida tasusid süüdistatavad. See versioon lähtub

loogikast, et altkäemaksu suurus on tuvastatav alles pärast seda, kui LSi äriühingutele

makstud summad olid pangakontodelt sularahas välja võetud ja N.F-ile üle antud. See pole

aga nii.

Olukorras, kus ebaõiguskokkulepe on tõendamist leidnud, ei oma

altkäemaksusüüdistuse tõendamisel määravat tähtsust, mismoodi täpselt altkäemaksuks antud

raha liikus. Ka juhul, kui mingis osas jäi LSi äriühingute arvete alusel tasutud raha nende

äriühingute või LSi käsutusse, ei välista see iseenesest altkäemaksu andmist. Määrava

tähtsusega on üksnes selle tõendamine, et raha tasuti LSi äriühingute kontodele esitatud arvete

alusel ebaõiguskokkuleppe raames ja selle täitmiseks. Nimetatud asjaolu on arutatavas

kriminaalasjas aga usaldusväärselt kinnitust leidnud.

23.4.

Kaitsja V. Kivistik vaidleb vastu maakohtu järeldusele, nagu võiks ka olukordades,

kus LSi äriühingud pakkusid OÜ-le Danite Varahooldus kaupu või teenuseid, olla tegemist

altkäemaksuga. Tema hinnangul toimusid sellised tehingud turutingimustel. Paraku jäävad

tema sellekohased väited pelgalt deklaratiivseks. Kaitsja ei püüagi sisuliselt kummutada

maakohtu otsuses esitatud detailset tõendite analüüsi, mille põhjal kujuneb R. Trussi ja OÜ

Danite Varahooldus ning LSi äriühingute vahelistest ärisuhetest ühemõtteliselt pilt kui

näilikust ettevõtlusest, pelgast maskeraadist. Seejuures on maakohus hinnanud väidetavaid

tehinguid nii ostu-müügihindade kontekstis (vt MKO p-d 158-161); lähtuvalt tunnistajate

ütlustest (p-d 167-168); süüdistatavate ütlustest (p-d 185-187, p 194) jälitustoimingutega

kogutud info põhjal (p-d 180-184; samuti 189-193); teiste teenusepakkujate analoogsete

kaupade müügihindade põhjal (p 162); lähtuvalt sellest, et kohati oli LSi ettevõtete arvetel

esitatud info kauba kohta üldse vastuoluline või arusaamatu (p-d 163-164); samuti N.F-i

käsikirjalistele märkmetele tuginedes (p 171); ning äriühingute pangakontode vaatluste põhjal

(p-d 175-179). On kõnekas, et uuritud tõenditest tulenevalt antakse küll kohati mingeid

esemeid süüdistatavatele LSi äriühingutele tasutud arvete eest üle, kuid need esemed ei pärine

LSi äriühingutest, vaid antakse üle Tallinna Sadama laost (vt JT 29. jaanuari 2019. a JT

protokoll, 21.11.2018 kell 18:57 vestlus R. Trussi ja N.F-i vahel tl-d 90–92; samuti

29.11.2018 kell 09:25 vestlus PA ja N.F-i vahel, samas tl-d 106–108). Kaudselt kinnitab seda,

et LSi äriühingud ise mingeid kaupu üle ei anna ka sellest, et vestlusi nende kaupade üle

peavad omavahel süüdistatavad ja N.F (vt lisaks eelviidatule veel ka 11.12.2018 kell 16:25 ja

16.37, samuti 13. detsember 2018 kl 15.08 N.F-i ja S. Zavarzini vestlused, tl-d 1-13, kd 8) või

ka N.F ja LS (vt 29.01.2019 kell 13:55 kõne LSi ja N.F-i vahel, tl-d 15–23, kd 9), aga mitte

süüdistatavad ja väidetav müüja LS. Veel on asjakohane ka maakohtu osutus, et LS oligi

valmis väljastama tegelikkusele mittevastavaid arveid (vt MKO p-d 190-191). Lõpuks peab

kolleegium vajalikuks välja tuua veel seda, et LSi äriühingute puhul ei nähtu ostukäivet, mis

võimaldanuks neil väidetavaid kaupu süüdistatavatele edasi müüa. See järeldus rajaneb

nimetatud äriühingute pangakontode vaatlustele, millelt nähtuvad küll laekumised

süüdistatavate äriühingutelt ja nende laekumistega korreleeruvad sularaha pangaautomaatidest

väljavõtmised, kuid valdavalt mitte see, et äriühingud oleks võrreldavas suurusjärgus kaupu

sisse ostnud (vt OÜ I; OÜ R; V OÜ jt LSi äriühingute pangakontode vaatlusprotokollid tl-d

1–83, kd 7).

23.5.

Eelnevas punktis märgitu kummutab kaitsja T. Mällase väite, nagu ei saaks olla

altkäemaksuna käsitatav ühe lepingupartneri teisele eelistamine kauba- ja teenuse pakkumise

eratehingus, kus kaubad ja teenused ka reaalselt liikusid. Nimelt on maakohtus

usaldusväärselt tuvastamist leidnud, et kaubad ja teenused arutataval juhul valdavalt reaalselt

ei liikunud või pärinesid need üleüldse TS Energia OÜ või AS Tallinna Sadam laost, kes ju

arusaadavalt ei oleks pidanud juba endale kuuluvate esemete eest süüdistatavatele midagi

maksma.

23.6.

Kaitsja T. Mällase arvates ei ole loogiline maakohtu seisukoht, nagu saaks LSi

äriühingutele kantud rahalisi vahendeid tervikuna pidada altkäemaksuks, sest see moodustab

35% tasust, mille Danite Elektritööd OÜ Tallinna Sadamalt sai. Sellisel juhul oleks Danite

Elektritööd OÜ kandnud kahju. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Asjas uuritud

tõendite valguses on tuvastamist leidnud, et N.F oli see, kes soovis, et süüdistatavad tasuksid

raha LSi äriühingutele „kauba“ ja „teenuste“ eest. Samas ei nähtu, et tegemist oleks olnud

tavapäraste tegutsevate äriühingutega, mis tegutsenuks mh elektrikaupade hulgimüügi turul.

Neil äriühingutel ei ole tuvastatud ostukäivet, mis võimaldanuks neil tegelikult müüa kaupu,

mille eest arveid esitati, nagu märgitud eespool p-s 26.4.

24. Kaitsja V. Kivistik leiab, et maakohus on eelistanud teha eelkõige isikut süüstavaid

järeldusi ja jätnud hindamata isiku kasuks rääkivad tuvastatud asjaolud. Selle väitega

nõustumiseks puudub põhjus. Paraku tuleb maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite

analüüsi valguses tõdeda, et kaitsja püüab jätkuvalt suunata kohut vaatlema tõendeid

üksikuna, asetamata neid vastastikkusse konteksti ja andma üksikutele tõenditele hinnangut

ilma püüdetagi mõtestada süüdistatavate käitumise loogikat. Samuti on kaitsja kritiseeritav

väide paljasõnaline, sest erinevalt maakohtu vaidlustatud otsusest, kus süüdistuse episoodide

kohta uuritud rohked tõendid on välja toodud, neid seejärel uuritud, omavahel kõrvutatud ja

alles seejärel antud tervikhinnang, püüab kaitsja jätkuvalt edu saavutada sellega, et mõnele

üksikule tõendile tuginedes teha üldistusi kogu toimunud aastatepikkuse suhtluse kohta

süüdistatavate ja N.F-i vahel.

25. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust mh selles osas, et R. Truss ja OÜ Danite

Varahooldus andsid N.F-ile altkäemaksu ka selliselt, et R. Truss tasus N.F-i ja tema

pereliikmete ostetud kaupade eest kokku 1657 eurot. Kaitsja ei eita küll fakti, et OÜ Danite

Varahooldus arveldusarvelt N.F-i ja tema pereliikmete soetatud kaupade eest tasuti, kuid

osutab, et seda tehti üksnes käibemaksu säästmiseks, mitte altkäemaksuna ja et kaupade

käibemaksuta hinna N.F maksis OÜ-le Danite Varahooldus sularahas tagasi. Kaitsja arvates

on maakohus teinud tõenditest selles küsimuses ebaõiged järeldused. Kaitsja sellekohased

väited on kõik esitatud juba ka kriminaalasja arutamisel maakohtus ning maakohtus ka

kummutatud. Suutmatus vastuoludeta ja tõenditel rajanevat seisukohta aktsepteerida ei ole

iseenesest alus maakohtu hinnangu ümberlükkamiseks. Kaitsja on ka apellatsioonis jäänud

siiski pelgalt paljasõnaliste väidete juurde, nagu oleks N.F ostetud kaupade käibemaksuta

hinna OÜ-le Danite Varahooldus sularahas tagastanud.

26. Kaitsja V. Kivistiku hinnangul on tõendamata, et R. Truss ning OÜ Danite

Varahooldus aitasid kaasa AMi (E OÜ) ja ARi (A OÜ) altkäemaksu andmisele N.F-ile.

Kaitsja leiab, et AMi ja ARi äriühingud vajasid Tallinna Sadama jaoks tööde tegemisel

alltöövõttu, mida neile osutas OÜ Danite Varahooldus, kes esitas arved enda tehtud tööde

eest. Kaitsja arvates nähtub nii AMi kui ARi kohtuistungil antud ütlustest just see, et OÜ

Danite Varahooldus osutas neile tegelikku teenust ja sai selle eest tasu. Samuti on kaitsja

arvates väidetav altkäemaksumäära võrrelduna Ei OÜ ja A OÜ võidetud hangete koguhinnaga

nii suur, et pole lihtsalt usutav sellises määras altkäemaksu andmine. Kolleegium kaitsja

kriitikaga ei nõustu.

27. AR on küll kohtuistungil andnud ütlusi, et tema koostatud projektide jm jooniste jaoks

vajalikke reaalse olukorra fikseerimisi objektidel tegi alltöövõtu korras OÜ Danite

Varahooldus, kuid samas on ta kohtuistungil kinnitanud ka seda, et vähemalt ühel korral on ta

N.F-ile n.ö preemiat maksnud. Samuti kummutab ARi kohtuistungil antud ütlused, nagu oleks

ta vajadusel omal initsiatiivil arvestanud hanke hinna hulka alltöövõtu hinna jälitustoimingu

protokollis kajastatu (vt tl 66–75, kd 8). AM on aga ka kohtuistungil selgitanud, et N.F oli see,

kes lisas OÜ-ga Danite Varahooldus seotud tööde hinna, kalkuleerides selle projekti hinnale

juurde ja need ei olnud tööd, millega AM oleks omalt poolt hinnapakkumist koostades

arvestanud (vt 25. jaanuari 2024. a maakohtu istungi protokoll tl 12 prd-l – tl 13, kohtu

toimiku kd 4). Samuti nähtub 29. jaanuari 2019. a jälitustoimingu protokollist, et R. Truss ei

ole isegi kursis, nagu peaks ta mingit infot saatma E OÜ-le ning tegutseb ses osas N.F-i

juhiste kohaselt (vt tl-d 139–140 kd 7).

28. Mis puutub altkäemaksu suurde osakaalu võrrelduna hanke hinnaga, siis tuleb osutada

juba maakohtu vaidlustatud otsuses märgitule, et OÜ Danite Varahooldus ei esitanud arveid A

OÜ-le ega E OÜ-le omal initsiatiivil, vaid seda korraldas N.F. N.F pidas detailset arvestust

selle kohta, milliseid summasid E OÜ ja A OÜ OÜ-le Danite Varahooldus tasuvad. Puudub

mõistlik selgitus, miks saanuks ja pidanuks N.F seda tegema juhul, kui E OÜ ja A OÜ oleksid

allhanketeenust vajades omal initsiatiivil turutingimustel sellekohased lepingud sõlminud ja

arved tasunud. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks niisuguses olukorras esitatud arvete

alusel A OÜ ja E OÜ tasutud raha tuleb käsitada altkäemaksuna N.F-ile (vt MKO p-d 260-

265). Pelgalt asjaolu, et altkäemaks moodustab proportsionaalselt suure osa A OÜ ja E OÜ

tehtud tööde koguhinnast, ei sea altkäemaksu veel iseenesest kahtluse alla ja seda just

põhjusel, et nii AM kui AR on tõenditest nähtuvalt saanud N.F-ilt n.ö lisandusi. AM on selle

kohta andnud ütlusi maakohtu istungil (vt 25. jaanuari 2024. a maakohtu istungi protokoll tl

12 prd-l – tl 13, kohtu toimiku kd 4). ARi kohta ilmneb sama aga juba eelpool p-s 27 viidatud

jälitustoimingu protokollist. Kaitsja V. Kivistiku apellatsioonis toodud väited ei kummuta

omavahel kooskõlas olevat tõendite kogumit selleski osas, jäädes paljasõnaliseks ja

oletuslikuks.

29. Kaitsjate apellatsioonides leitakse, et maakohus on eksinud põhimõtte vastu, mille

kohaselt tõlgendatakse asja arutamisel tõusetunud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava

kasuks. Kaitsjate hinnangul esineb ka arutatavas asja niisugusi kahtlusi. Nimelt on kaitsjate

arvates jäänud kõrvaldamata kahtlus selles, et N.F sai raha turutingimustel reaalsete kaupade

ja teenuste eest ning seega ei saanud talle makstud summasid käsitada altkäemaksuna.

30. Maakohus on in dubio pro reo põhimõtte rakendamise kriteeriumidele oma otsuses

pühendanud iseseisva allosa (MKO osa VIII, p-d 271-276), millest on oluline osutada eeskätt

kohtu tõdemusele, et arutatavas kriminaalasjas puuduvad valdavalt otsesed tõendid, mis

kinnitaks altkäemaksu andmist ja süüdistust kinnitab kaudsete tõendite kogum. Sellega seoses

märgib maakohus kolleegiumi hinnangul õigustatult, et iseäranis kaudsete tõendite korral on

oluline tõendite kogumis hindamise kohustus. Vaadeldes iga kaudset tõendit eraldiseisvalt, ei

kirjelda need tervikpilti, mis tekib siis, kui paigutada erinevaid tõendamiseseme asjaolusid

kirjeldavaid või samu tõendamiseseme asjaolusid eri vaatepunktidest kirjeldavaid tõendid

ühisesse konteksti ning hinnata iga tõendit nii, et silmas on peetud ka selles kontekstis

asetsevaid tõendeid ehk siis kogumis. Maakohus on tabavalt võrrelnud tõendite kogumis

hindamist maastikumaaliga. Kolleegium leiab veel, et maakohus pole piirdunud pelgalt

efektse võrdluse või abstraktse aruteluga, vaid on kaitsjate tõstatatud tõenduslikke kahtlusi

analüüsinud just arutatava asja kontekstis ja sisuliselt. Selle analüüsi tulemus on veenev ning

vigadeta. Apellatsioonides ei ole kaitsjad teinud muud, kui korranud oma varasemaid

seisukohti, suutmata samas osutada, miks maakohtu käsitlus, mis need seisukohad

kummutanud on, ei päde.

31. Konkreetsemalt, väidet nagu saanuks N.F süüdistatavatelt raha turutingimustel

reaalsete kaupade ja teenuste eest ning seega ei ole võimalik talle makstud summasid käsitada

altkäemaksuna, on maakohus üksipulgi analüüsinud vaidlustatud otsuse p-des 151–195, p-des

199–217, kui ka kokkuvõtvalt täiendavalt p-des 244–246 ning 275–276. Selles põhjalikus

analüüsis on maakohus metoodiliselt kummutanud kaitsjate esitatava versiooni, nagu

eksisteerinuks OÜ Danite Varahooldus ja Danite Elektritööd OÜ vahel ühelt poolt ja LSi

äriühingute vahel teiselt poolt reaalsed turutingimustel ärisuhted. Isegi kui nendevahelistes

tehingutes liikusid mingid kaubad ja teenused, oli kogu nendevaheline äritegevus kantud

ebaõiguskokkuleppest N.F-i ja süüdistatavate vahel. Kolleegium nõustub maakohtu

käsitlusega täielikult. Täiendavalt on paslik osutada aga veel sellelegi, et kui ärisuhtlus

toimunuks tõepoolest LSi ning OÜ Danite Varahooldus ja Danite Elektritööd OÜ vahel, siis

puuduks igasugune loogiline seletus, miks oleks pidanud või isegi saanud olla N.F-il sellest

läbi aastate ulatuv detailne ja LSi äriühingute esitatud arvete suurusega korreleeruv

märkmestik. N.F ju ei kuulunud äriühingute omanikeringi või juhtorganitesse ega tegutsenud

seal ka töö- või mingi muu lepingu alusel. Ainus loogiline seletus nende märkmete

olemasoluks N.F-il on see, et faktiliselt olid juriidiliselt LSile kuuluvad äriühingud just N.F-i

kontrolli all ja esitatavad arved seondusid süüdistuse sisuks olevate ebaõiguskokkulepete

täitmisega. Nii ilmneb nt S. Zavarzini ja R. Trussi maakohtu istungil antud ütlustest, et kaupu

osteti LSiga seotud ettevõtetest N.F-i ettepanekul (kohtu toimik, kd 5, tl 13 prd-l) või lausa

tema tugeval soovitusel (kohtu toimik, kd 5, tl 59 prd-l). Süüdistatavad on andnud ütlusi

sellegi kohta, et kaubad saadi kätte Tallinna Sadama laost ja kas N.F-ilt endalt või tema

korralduse alusel (kohtu toimik, kd 5, tl-d 21–22, 63). R. Truss on kinnitanud, et pole LSit

isegi näinud ja et talle ei pakkunud huvi, miks esitab arveid N.F-i müüdud kauba eest LS

(kohtu toimik kd 5, tl-d 60 ja 62 prd-l). Seega on ilmne, et süüdistatavad tasusid tegelikult

N.F-i dikteeritud arveid, mida esitati üksnes näiliselt LSi kontrollitavate äriühingute kaudu ja

üksnes näilike äritehingute eest. Nende nn äritehingute tegelik eesmärk oli varjata

altkäemaksu üleandmist ja see kujutas endast läbivalt altkäemaksu andmise modus operandi’t

N.F-i ja süüdistatavate vahelises suhtluses.

32. Kaitsja V. Kivistik on täiendavalt näinud kõrvaldamata kahtluste süüdistatava kasuks

tõlgendamise kohustuse rikkumist selles, et pole tõendatud OÜ Danite Varahooldus LSi

ettevõtetele makstud raha jõudmine N.F-ini. Millegagi ei ole välistatud, et osa või kogu raha

jäi LSi käsutusse. See kaitsja seisukoht on maakohtu otsuses siiski kummutamist leidnud.

Ringkonnakohus on altkäemaksu N.F-i jõudmist puudutavate tõendite analüüsil peatunud

eelpool p-s 26. Ehkki kolleegium nõustub maakohtu vaidlustatud otsuses sisalduva

analüüsiga, millest nähtuvalt jõudis LSi ettevõtetele makstud raha hiljem sularahas N.F-ini, ei

kaotaks isegi see, kui raha oleks jäänud LSi käsutusse, iseenesest veel altkäemaksu andmise

kuriteokoosseisu jaoks vajalike tunnuste realiseerimist. Kuna on tuvastatud, et LSi ettevõtete

esitatud arvete eest maksti tuvastatud ebaõiguskokkuleppe raames põhjusel, et R. Truss ja OÜ

Danite Varahooldus (aga samuti S. Zavarzin ja Danite Elektritööd OÜ) soovisid saada N.F-ilt

eeliskohtlemist TS Energia OÜ ja hiljem AS Tallinna Sadam jaoks elektritööde teostamiseks,

siis on ongi tõendamist leidnud altkäemaksu andmise kuriteokoosseisu mõttes varalise kasu

üleandmine. Kolleegium rõhutab siiski, et arutatavas asjas ei esine kõrvaldamata kahtlusi selle

kohta, kas LSi äriühingutele makstud altkäemaksusummad jõudsid hiljem ka N.F-ini.

33. Kaitsja V. Kivistiku hinnangul ei kinnita N.F-i juures tehtud läbiotsimisel leitud

märkmetes sisalduv altkäemaksu andmist, sest seal on toodud rahasummad vähemalt osaliselt

koos käibemaksuga euro või sendi täpsusega. Sellised summad on pigem iseloomulikud tööde

tegemisel ja/või materjalide müügil tehtavatele rehkendustele, mitte aga altkäemaksule.

Kolleegium ei mõista, millise loogika alusel välistaks euro ja sendi täpsusega summa arvestus

altkäemaksu. Samavõrd, kui on võimalik täpselt välja arvestada seaduslikku tehingusummat,

on võimalik altkäemaksu võtjal soovitud altkäemaksusumma välja arvestada mitte

ümardamata kujul, vaid euro või koguni sendi täpsusega. Samuti, pelgalt iseenda jaoks

koostatud märkmetes sellise täpsusastmega arvutuse tegemine ei tähenda, et reaalselt nõutud

või saadud altkäemaksusumma peaks tingimata olema sama täpsusastmega, vaid see võib

samuti esineda ümardatuna. Samas, kolleegiumi hinnangul ei ole ka oluline, et korrelatsioon

isiklikuks otstarbeks tehtud märkmete ja tuvastamist leidnud ekvivalentsussuhte raames üle

antud altkäemaksu vahel peaks olema 100% täpne. Tõenduslikult osutab usaldusväärsena

altkäemaksu summa väljaarvestamisele ja üleandmisele ka see, kui märkmetes sisalduv väga

suure täpsusastmega ning sellele ümardatuna vastav üle antud vara omavahel korreleeruvad.

34. Järgnevalt käsitleb kolleegium kaitsjate apellatsioonides väljendatud seisukohta, nagu

tuleks süüdistuses kirjeldatud tegude puhul eitada nende jätkuvat iseloomu ja vaadelda kõiki

väidetavaid altkäemaksuepsioode iseseisvate käitumisaktidena. Nii on kaitsja T. Mällas

leidnud, et tegude jätkuvuse välistab see, et süüdistuse järgi oli tegemist sisult erinevate

hangetega, samuti olid erinevad isikud, kellele teenust osutati ning hangete vahel esinesid

tihtipeale pikemad pausid. Jätkuvuse välistab seegi, et väidetavalt altkäemaksuna tasutud

summad olid erinevad ning ei ole võimalik tuvastada mingitki muud arvestuse alust väidetava

altkäemaksu kujunemisel. Seetõttu pidi kaitsja arvates alati sõlmitama uus

ebaõiguskokkulepe. Kaitsja V. Kivistiku hinnangul on samuti jätkuvus välistatud, sest

süüdistuse järgi oli R. Trussile ja OÜ-le Danite Varahooldus etteheidetavate tegude näol

tegemist erinevate hangetega, mida tehti erinevate juriidiliste isikute alt.

35. Tõepoolest on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuriteo jätkuvusest rääkimiseks

tarvis tuvastada, et süüdistatavate teod on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul on need ajaliselt

lähedased teod sama objekti ja toime pandud vastu sarnasel viisil. Sarnased on sellised teod,

mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on

omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku

tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo (vt nt 1. aprilli 2004.

a RKKKo asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1-13.2). Hiljem on Riigikohus rõhutanud, et jätkuva ehk

ühe teoga on tegemist, siis kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast

objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas

tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele

avaldumisele (vt 8. mai 2020. a RKKKo asjas nr 1-18-7408 p 10). Eelviidatud kriteeriumite

puhul on oluline tähele panna, et tegemist on üldise karakteristikaga, mis abistab korduvate ja

jätkuvate e siis sama teo üksikosade ja iseseisvate terviktegude omavahelist eristamist. Ühelgi

tunnusjoonel eraldivõetuna ei ole määravat tähtsust selliseks eristuseks, vaid tulenevalt

konkreetse olukorra eripäradest on vajalik selgitada, mispärast tuleb seda juhtumit ühel või

teisel viisil käsitada ning millist kaalu mingi eelviidatud tunnusjoon selle juhtumi puhul omab.

Seega tuleb eelloetletud tunnuseid hinnata nende kogumis.

36. Süüdistuses on S. Zavarzinile ja R. Trussile ning OÜ-le Danite Varahaldus ja Danite

Elektritööd OÜ-le omistatud tegude puhul jätkuvust nähtud selles, et N.F, väike- ja

lihthangetega seotud tööülesandeid täites oma ametialast pädevust kasutades ja kuritarvitades

arvestas läbivalt võimalikult suurel määral süüdistatavate huvidega (vt SA p 18.2.1, kohtu

toimik kd 5, tl-d 110-110 prd-l). S. Zavarzin oli N.F-i niisuguse käitumise eest läbivalt valmis

andma talle vastutasuna vara (vt SA p 18.2.2, kohtu toimik kd 5, tl 116 prd-l). Maakohus on

jätkuvuse küsimust käsitlenud, leides, et süüdistatavate lubamatu hüve andmine ning

andmisele ja võtmisele kaasaaitamine toimus jätkuvalt (vt MKO p 40). Edasi selgitab

maakohus viitega Riigikohtu sellekohasele praktikale, et juhul, kui algul lepitakse kokku hüve

üleandmises ja alles hiljem toimub ka tegelik hüve üleandmine ja vastuvõtmine, ei saa sellest

järeldada, et tegemist on erinevate tegudega, mille puhul võiks kõne alla tulla nt tegude

korduvus. Lubadus ja hilisem vara või muu soodustuse üleandmine on suunatud sama teo

toimepanemisele ehk et tegemist on sama kokkuleppe realiseerimisega, mistõttu on tegemist

teo faktilise lõpetamisega. Seejuures võib ka altkäemaksu eseme üleandmine toimuda pikema

aja jooksul, mis praktikas pigem ongi levinud (vt MKO p 41).

37. Ringkonnakohus selgitab altkäemaksuskeemi jätkuvuse kohta täiendavalt veel

järgmist. N.F-i ning S. Zavarzini ja R. Trussi (ning nende juhatatavate äriühingute) vahel

kujunes hiljemalt süüdistuses märgitud ajaks välja ebaõiguskokkulepe, mille kohaselt tegutses

N.F tellija esindajana aktiivselt ja järjepidevalt selleks, et tellida töid just S. Zavarzini ja R.

Trussi ettevõtetelt. Nende omavaheliste ärisuhete muster oli läbi aastate samasugune ja

samasugusel viisil andsid R. Truss ning S. Zavarzin N.F-ile nende soosimise eest ka

vastutasu. See, et altkäemaksuks makstavad summad oli ise iga kord erinevad, ei oma

niisuguse skeemi üldise toimimise ja poolte vahel selle aktsepteerimise kontekstis mingit

tähtsust. See, et kogu skeem oli kantud ühtsest tahtlusest, ilmneb sarnastes, läbi aastate

kestnud teomodaliteetides: samalaadsed tööd, samalaadne altkäemaksu N.F-ini toimetamise

skeem, sarnased R. Trussi ja S. Zavarzini ettevõtteid soosivad toimingud N.F-il. Ehkki

ajaliselt võis teinekord üksikute osategude vahele jääda tõepoolest lausa kuudes mõõdetav

aeg, ei tähenda see, nagu oleks seetõttu katkenud poolte arusaam eelkirjeldatud viisil

ärisuhetest. Teatavad ajalised katkestused ei olnud ju kantud mitte sellest, et vahepeal

piltlikult öeldes oleks N.F-il või R. Trussil ja S. Zavarzinil isu otsa saanud, vaid lähtuda tuli

sellest, milline oli TS Energia OÜ või hiljem AS-i Tallinna sadam vajadus elektritööde

teostamiseks. Ainuüksi fakt, et nii S. Zavarzini kui ka R. Trussi juhatatavad äriühingud

saavutasid süüdistusaktis nimetatud aastatepikkusel perioodil igal aastal korduvad

hankevõidud ning ja kandsid seejuures iga-aastaselt korduvalt LSi äriühingutele altkäemaksu,

kõneleb selget keelt sellest, et tegemist oli nii S. Zavarzini kui ka R. Trussi puhul ühe jätkuva

teoga.

38. Ainetu on kaitsjate osutus, nagu välistaks jätkuvuse mh asjaolu, et tööde tellija vahetus

– varasema TS Energia OÜ asemel oli alates 2017. tööde tellijaks AS Tallinna Sadam. Nimelt

ei saa asjaolu, et töid tellinud pool ennast äriliselt ümber kujundab, ehkki tema tegevuse

olemus, asukoht ja võtmetöötajad ei muutu, omada mingit iseeneslikku tähtsust sellele, kuidas

käsitada karistusõiguslikus mõttes sellise erinevatel aegadel eri äriühingute alla kuuluva ühele

ja samale ettevõttele sama töötaja tellimusel tehtud töid.

39. Seega eeltoodu valguses osutavad kõik varasemas kohtupraktikas jätkuva teo

seisukohast oluliseks peetud tunnusjooned arutataval juhul selgelt sellele, et N.F-i ning R.

Trussi ja S. Zavarzini ning nende juhatatavate äriühingute vaheline altkäemaksuskeem oli

loomuliku elukäsitluse mõttes üks käitumine ja seega üks jätkuv tegu. Selle käitumisahela

osateod leidsid aset ajaliselt lähestikku, need olid suunatud ühe isiku varalise heaolu

suurendamisele ja kantud pidevast sarnasest tahtlusest saada hankevõidud nii TS Energia

OÜ-s kui ka hilisemast AS-ist Tallinna Sadam.

40. Eeltoodu valguses ei ole õige kaitsjate kuriteo jätkuvust eitades võetud seisukoht, nagu

oleks osad S. Zavarzinile ja R. Trussile ning OÜ-le Danite Varahaldus ja Danite Elektritööd

OÜ-le etteheidetavat teod on tänaseks aegunud. KarS § 81 lg-s 4 sätestatule vastavalt

arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Kolleegium

nõustub täielikult maakohtu vaidlustatud otsuses sedastatuga, et kuna käsitletavas asjas

realiseeriti ebaõiguskokkulepet veel 2019. a jaanuaris (maksti raha n-ö vahekehadesse ehk

N.F-iga seotud äriühingule I OÜ, R. Truss soetas samal ajal OÜ Danite Varahooldus alt N.F-i

perele muud vara või tasus arveid ning võimaldas N.F-il kasutada AMi ja ARi antavat

altkäemaksu), tuleb aegumist arvestada teo faktilisest lõpule viimisest arvates ehk siis 2019. a

jaanuarist (vt MKO p 42). Kohane on osutada sellelegi, et 2019. a alanud aegumistähtaeg

katkes süüdistatavate kohtu alla andmisega 29. augustil 2023. a ja algas sellest kuupäevast

uuesti, uuesti katkes aegumine süüdistatavate S. Zavarzin ning R. Truss ülekuulamisega

kohtulikul arutamisel 9. aprillil 2024 ning algas sellest kuupäevast uuesti. Seega saabub

süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude aegumistähtaeg alles KarS § 81 lg-s 6 sätestatud

absoluutse aegumistähtaja saabumisega 2029. a jaanuaris.

41. Kuna kolleegiumi hinnangul on S. Zavarzinile ja Danite Elektritööd OÜ-le

etteheidetav altkäemaksukuritegu üks jätkuv tegu, mida pandi toime kuni 2019. a jaanuarini,

siis ei oma tähendust nende kaitsja arutluskäik selle kohta, nagu peaks enne 1. jaanuari 2015

üle antud altkäemaksu puhul arvestama kuriteo aegumistähtaega alates kuriteo

toimepanemisest.

42. Kolleegiumi hinnangul tuleb prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata taotluses

tunnistada R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus süüdi 4 400 euro altkäemaksu andmises N.F-

ile Vanasadama A-terminali ootesaali rekonstrueerimise projektiga seoses, mille tarvis välja

kuulutaud hanke võitis E OÜ. Tuleb nõustuda maakohtu vaidlustatud otsuses (vt MKO p 148)

märgituga, et kuigi N.F tegi ka seda episoodi puudutava kohta detailseid käsikirjalisi

märkmeid, mis sarnanevad tema üldisele mustrile altkäemaksusummade väljaarvestamisel,

puuduvad tõendid, millest saanuks kohus järeldada süüdistuse leheküljel 80 kirjeldatut.

Nimelt ei ole tõendeid, mis seoks arusaadaval viisil ning väljaspool mõistlikku kahtlust

omavahel N.F-i märkmed, E OÜ võidetud hanke, tehtud tööd ja selle eest saadud tasu, E OÜ

ülekande OÜ-le Danite Varahooldus ja väidetava altkäemaksu andmise. Prokuratuur ei ole

tõendanud seda, et tegelikult ei teinud A-terminali ootesaali töid E OÜ, vaid OÜ Danite

Varahooldus, et E OÜ näidati hanke võitjana üksnes varjamaks tegelikku tööde tegijat ja

sellega seotud altkäemaksu ning et just see on põhjus, miks E OÜ tegi 7. märtsil 2011 hanke

hinnaga pea samas suuruses ülekande OÜ Danite Varahooldus arveldusarvele.

43. Prokuratuur on apellatsioonis osutanud veel sellele, et OÜ Danite Varahooldus

arveldusarvel kajastatud tehingud langevad detailselt kokku N.F-i märkmetega ning toonud

selle kohta ka ridamisi näiteid 2010. a kohta. Arusaamatuks jääb, kuidas saaks need näited

tõsikindlalt osutada sellele, et E OÜ võidetud hanke puhul tegi tööd tegelikult OÜ Danite

Varahooldus ja veelgi enam, et R. Truss ning OÜ Danite Varahooldus maksid just selle E OÜ

võidetud hanke raames N.F-ile altkäemaksu.

44. Eeltoodud põhjendustel jäävad prokuratuuri väited nimetatud osas altkäemaksu

andmise kohta spekulatiivseks. Ehkki ka selles episoodis asetleidnut on võimalik selgitada

OÜ Danite Varahooldus ja N.F-i kuritegeliku suhte raames, pole see ainu tõsiseltvõetav

selgitus ning õhku jääb liigselt oletuslikkust ja vastuseta küsimusi, mistõttu ongi põhjendatud

maakohtu järeldus, et süüdistus on selles osas tõendamata.

III

45. Maakohus konfiskeeris KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt N.F-i sõiduki

läbiotsimisel ära võetud sularaha 6 800 eurot. Ülejäänud sularaha, mis leiti N.F-i elukohast,

määras maakohus aresti alt vabastamisele ning kolmandatele isikutele tagastamisele pärast

kohtuotsuse jõustumist. Maakohtu hinnangul ei olnud N.F-i kodust leitud sularaha puhul

tõendatud, et see on prokuratuuri väidetud ulatuses just see konkreetne altkäemaksuraha, mille

süüdistatavad on aastate jooksul N.F-ile andnud ning mille kolmandad isikud süüdistatavate

kui toimepanijate arvel omandasid.

46. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus eeltoodud osas tühistada nii

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

Peamises osas nõustub kolleegium kannatanu apellatsioonis esitatud põhjaliku analüüsiga,

mille kokkuvõttes järeldub, et N.F-i elukohast läbiotsimisel leitud sularaha on N.F-ini

jõudnud altkäemaksuraha. N.F-ini jõudnud altkäemaksurahaks tuleb lugeda kogu N.F-i

elukoha läbiotsimisel leitud eurokupüürides raha. Kolleegiumi hinnangul tuleb seda raha

käsitada süüteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes. Sellise vara konfiskeerimine

kolmandatelt isikutelt on võimalik tulenevalt KarS § 83 lg 3 p 2 alusel, nagu on taotletud

kannatanu apellatsioonis.

47. Kuna süüdistatavad andsid altkäemaksu N.F-ile üle jätkuva kuriteona kuni 2019. a

jaanuarini ja arutatavas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud nii altkäemaksu andmise fakt;

ulatus, milles süüdistatavad N.F-ile altkäemaksu andsid; kui ka asjaolu, et altkäemaks jõudis

N.F-ini, siis on kolmandad isikud altkäemaksuna antud raha lõppastmes toimepanijate arvel

omandanud. Arutataval juhul on kolmandad isikud: N.F-i abikaasa V.V ja tema lapsed N.T

ning N.F omandanud süüteoga saadud vara N.F-i pärijatena. Pelgalt asjaolu, et N.F, kellele

altkäemaks üle anti, on surnud ja seetõttu on altkäemaksuraha edasi liikunud pärijate

omandisse, ei ole asjaolu, mis kaotaks sellelt rahalt kuriteovahendi staatuse ja võimaldaks

seda lugeda vabasse tsiviilkäibesse kuuluvaks varaks. Kolleegium ei nõustu seejuures

kolmandate isikute esindaja seisukohaga, nagu ei saaks pärimise teel omandi tekkimist lugeda

omandamiseks KarS § 83 lg 3 p 2 mõttes.

48. Kolleegium nõustub kannatanu esindaja väljendatud seisukohaga, et maakohus on

arutataval juhul esitanud tõendamisele üleliia ranged nõuded, leides, et N.F-i elukohast leitud

sularaha ei pruugi olla süüdistatavatelt saadud altkäemaksuraha. Selliselt on maakohus

rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest see on kaasa toonud

põhjendamatu kohtuotsuse konfiskeerimist puudutavas osas. Tegemist on menetlusveaga, mis

on ringkonnakohtu menetluses kõrvaldatav. Kohtus usutavaks loetav sündmuste käik ei pea

olema ainumõeldav ja väljaspool kõikvõimalikke alternatiive. Samamoodi nagu isiku

süüküsimuse lahendamisel, ei tohi tõendatusele esitada ülemäära rangeid nõudeid ka

konfiskeerimise küsimuse lahendamisel. Seejuures saab konfiskeerimise küsimuse

lahendamisel lähtuda mõnevõrra leebemast tõendamisstandardist kui isiku süüküsimuse

lahendamisel. Prokuratuur peab esitama konkreetse juhtumi tehiolude kontekstis piisavad

tõendid, näitamaks usutavalt ära, et kuriteo vahend on toimepanija või kolmanda isiku

valduses. Kui võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaat leiab, et riikliku süüdistaja esitatud

tõendid ei kajasta seda fakti õigesti – ja kuriteo vahendiks olnud sularaha puhul leiab, et

tegemist ei ole just selle sama kuriteovahendiks olnudrahaga, on see aktiivne kaitseväide,

mille kinnituseks tuleb isikul esitada oma tõendeid. Kolleegiumi hinnangul selliseid veenvaid

tõendeid kolmandate isikute esindaja menetluses esitanud ei ole. Samas prokuratuuri esitatud

ja kohtuistungil uuritud tõenditest – eeskätt N.F-i ja tema pereliikmete varalise seisundi

analüüsist (tl-d 3–22, kd 25), N.F-i elukohast tehtud läbiotsimise protokollist (tl-d 72–86, kd

9) koosmõjus juba eelpool p-des 23 ja 23.1. käsitletud tõenditega altkäemaksu andmise ja

selle N.F-i jõudmise kohta – nähtub väljaspool mõistlikku kahtlust, et leitud raha on

altkäemaksuna N.F-ile üleantud vara e süüteoga saadud vara. Lähtekohaks tuleb siinjuures

pidada asjaolu, et puudub igasugune arusaadav selgitus, millisel legaalsel viisil võiks olla

N.F-i elukohta sattunud suurel hulgal sularaha. Kolleegium selgitab oma kaalutlusi

alljärgnevalt detailselt.

49.1.

Kolleegium on veendunud, et tegemist ei ole N.F-i ja V.V pangakontodelt välja

võetud või neile kuuluva vara müügist saadud rahaga. N.F-i ja tema pereliikmete varalist seisu

kajastava vaatlusprotokolli põhjal on ilmne, et N.F-i elukohast leitud rahasummat ei saadud ta

kõrvale panna tema või tema abikaasa pangakontodele laekunud sissetulekute arvelt. Esmalt

nõustub kolleegium ses osas kannatanu apellatsioonis väidetuga, et kuna N.F ja V.V

abikaasadena moodustasid ühise leibkonna, siis tuleb nende varalist seisu analüüsida koos.

49.1.1. N.F-i ja tema pereliikmete varalise seisu hindamiseks tuleb tugineda esiteks 28.

jaanuari 2019. a vaatlusprotokollile (vt tl-d 3–22, kd 25). Protokollist on ilmne, et N.F-i ja

tema abikaasa ühisest elukohast leitud 247 135 eurot sularaha ei saanud N.F ega V.V panna

kõrvale nende pangakontodele aastatel 2008–2018 toimunud laekumiste arvel. N.F-i

pangakontodele on sel ajavahemikul laekunud 418 401,58 eurot, ülekandeid ja kaardimakseid

on pangakontodelt tehtud 319 911,52 euro ulatuses ning sularahana on pangakontodelt välja

võetud üksnes 19 203,20 eurot (vt samas, tl-d 3 prd-l–6 prd-l). V.V pangakontodele on

kõnesoleval perioodil laekunud 112 428,88 eurot, ülekandeid ja kaardimakseid on

pangakontodelt tehtud 86 454,43 euro ulatuses ning sularahana on pangakontodelt välja

võetud üksnes 17 424,68 eurot (samas, tl-d 6 prd-l–9). Ehkki kontodelt on aastate jooksul ca

36 600 eurot sularaha välja võetud, ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud pidada selles osas

N.F-i kodust leitud sularaha pangakontodelt väljavõetud sularahaga segunenuks. Nimelt on

pangakontodelt ülekannetena kantud N.F-i eluga seotud püsikulusid (maksed

korteriühistutele, autoliisingule, sideettevõtjatele, energiaettevõtetele, kindlustustele jne), kuid

lisaks sellistele kuludele on tarvis olnud osta ka süüa, rõivaid, majapidamiskaupu jm

igapäevaseks eluks vajalikku. Pelgalt pangakontodelt nähtuvate kaardimaksetega (kümne

aasta lõikes kokku ca 37 000 eur, e ca 3 700 eurot aastas) ei oleks võimalik selliseid kulusid

katta. Seetõttu on ilmselgelt ka sularaha kasutatud igapäevaste kulude eest tasumiseks. Samuti

on täiesti ebatõenäoline, et siiski kokkuvõttes väga väikeses mahus (iseäranis võrreldes

saadud altkäemaksuga) pangakontodelt väljavõetud sularaha oleks toodud koju, vahetatud

seal oleva altkäemaksurahaga ja alles seejärel sellega igapäevaste kulutuste eest makstud.

49.1.2. Leitud sularaha ei saa pärineda ka N.F-i vara – sõidukite või kinnisasjade müügist. 28.

jaanuari 2019. a vaatlusprotokolli kohaselt (vt tl-d 20–20 prd-l, kd 25). on N.F kaasomanikuna

koos kolme teise isikuga 2007. aastal 10 000 krooni (ca 640 eur) eest müünud korteriomandi

(seejuures ei ole näha raha laekumise kohta ega proportsionaalset jaotust müüjate vahel) ning

2018. a on N.F ja V.V müünud kinnistu 11 000 euro eest kinnistu ning müügihinnast 500

eurot kanti KKK pangakontole ja 10 500 eurot kanti N.F-i pangakontole. Seda rahasummat

vaatlusprotokollis kajastatud perioodil kontolt sularahas välja võetud ei ole. 2007. a

müügitehinguga saadud rahasumma puhul (Eesti kroonid), on nii summa väiksust kui ka

eelmises punktis märgitut arvestades võimalik pidada eluliselt ebausutuvaks varianti, et see

raha kodus hoiustati ja on hiljem segunenud altkäemaksurahaga. N.F-i ja V.V nimele

registreeritud sõidukite andmetest nähtuvalt on tuvastatav, et 2010. ja 2015. aastal on müüdud

kaks N.F-ile kuulunud sõidukit ning 2018. a üks V.V-le kuulunud sõiduk, kuid nende eest

on müügihind laekunud N.F-i pangakontole (vt 28. jaanuari 2019. a vaatlusprotokolli tl-d 4 ja

17 ja konto väljavõtted lisatud CD-plaadilt tl 22, kd 25).

49.1.3. N.F-i harjumuspärane pangakonto kasutus ei toeta ka versiooni, nagu oleks ta mingiski

märkimisväärses osas võinud oma pangakontolt raha välja võtta 2019. a alguses, e siis pärast

eeltoodud vaatlusprotokollis kajastatud perioodi lõppu ja enne N.F-i juures toimunud

läbiotsimist. Mh ei ole V.V ega N.F isegi läbiotsimisel midagi sellist väitnud. N.F on väitnud

üksnes seda, et tal on kodus sularaha, mille on talle 1991. a toimunud metalliärist jäänud võla

katteks tagastanud R. Truss ja S. Zavarzin (vt 2. veebruari 2019. a läbiotsimisprotokoll tl 72,

kd 9). V.V väitis aga läbiotsimisel üksnes, et temal on kolmes kohas ema surma järel saadud

rubladest eurodeks ümber vahetatud sularaha (samas). Oma pangakontolt väljavõetud

sularahast ei ole kumbki aga midagi rääkinud. Pole usutav, et nad oleksid jätnud mainimata

olulise hiljuti aset leidnud ja kergesti kontrollitava võimaluse osutada läbiotsimisel äravõetud

raha legaalsele päritolule, kui selline asjaolu esinenuks.

49.1.5. Seetõttu ei seleta N.F-i ja tema abikaasa pangakontode käive nende kodust leitud

sularaha päritolu mingistki muust allikast kui N.F-ile üleantud altkäemaks.

49.2.

Versioonid sellest, nagu võiks N.F-i kodust leitud raha näol olla tegemist 1991. a

metalliärist jäänud võlgade tasumise teel saadud rahaga või V.V emalt päritud rahaga, on

samuti eluliselt ebausutavad ja selliseid kaitseversioone tõendid ei kinnita. Selle vastu

räägivad nii leitud sularaha kogus, selle hoidmise viis (2. veebruari 2019. a

läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti väga erinevatest asukohtadest, sh aiamaja pööningult,

vannitoa valamu alt kapist, vannitoa kapisahtlist soki seest, kabineti diivani alt, erinevatest

kappidest ja sahtlitest, garderoobi ripplae pealt jne – vt tl 74-85, kd 9), samuti tuvastamist

leidnud asjaolu, et altkäemaks jõudis N.F-ini läbi aastate paljudel kordadel sularahas.

49.2.1. Kolleegium nõustub kannatanu esindaja väljatooduga, et R. Truss ega S. Zavarzin ei

ole mingisugusest kunagisest ühisest ettevõtlusest tekkinud vana võla tasumisest N.F-ile

rääkinud. Ometi oleks see ootuspärane, kui mingi selline asjaolu tegelikult eksisteerinuks.

Sellist vastuolu N.F-i läbiotsimisel avaldatu ja süüdistatavate kohtuistungil räägitu vahel saab

ühemõtteliselt selgitada üksnes sellega, et N.F pakkus välja esimesena pähe karanud hädavale

raha päritolu kohta, mis on nii naeruväärne, et R. Truss ega S. Zavarzin ei pidanud vajalikuks

isegi üritada sellist versiooni omalt poolt kohtus toetada. N.F-ilt ei ole leitud ühtki dokumenti

ega märkmeid, mis väidetavat (suuremahulist) võlasuhet kinnitaks või oleks seostatav

vähemalt väidetavast metalliärist tekkinud võlgade tasumise arvestusega. Arvestades nii R.

Trussi kui S. Zavarzin iseloomustust N.F-ist kui kõike kontrolli all hoida soovivast isikust (vt

22. veebruari 2024 kohtuistungi protokoll, tl-d 30 ja 45, kohtu toimiku kd 5; ning 11. märtsi

2024. a kohtuistungi protokoll, samas, tl 14) ei ole see loogiline. Arvestada tuleb sedagi, et

N.F-i elukohast leiti hulgaliselt märkmeid, millest nähtuvad muu hulgas talle antud

altkäemaksusummad (vt tl-d 1–16, kd 13; samuti tl-d 1–25, kd 14), mistõttu N.F-i pikaajalist

käitumismustrit arvestades oleks väljaspool mõistlikku kahtlust see, et ta oleks märkmeid

teinud ka väidetavast ühisest ärist tekkinud võla ja selle tasumise kohta. Samuti pole eluliselt

usutav, et R. Truss ja S. Zavarzin asunuks enam kui 20 aastat pärast äri nurjumist ja pärast

võimaliku nõude aegumistähtaja möödumist ühtäkki veel tasuma väidetavat võlga ning tehes

seda viisil, kus väidetavale võlausaldajale tuuakse suures koguses suvalistes summades

sularaha.

49.2.2. Kolleegium nõustub kannatanu esindajaga selleski, et tõendid ei kinnita V.V väidet,

nagu kujutaks osa N.F-i kodust leitud rahast tema emalt rublades saadud pärandust, mille ta

vahetas eurodeks. Läbiotsimisel ei leitud ühelgi juhul ühte kohta pakituna summat, mis

orienteeruvalt võinuks vastata päritud 295 000 rubla vahetusväärtusele eurodes. Ei ole usutav,

et kui V.V tõepoolest hoidnuks kodus sularahana saadud pärandust, siis olnuks see pigem

pakitud ühte kohta, mitte aga pillutatud mitmesse eri paika elamisess. Samuti, vähemalt samas

asukohas (nt televiisori all sahtlis, olnuks samast allikast pärinev raha hoitud üheskoos, mitte

aga kolmes eraldi ümbrikus ja osaliselt veel ka lahtiselt. Samuti, V.V on märkinud, et ta

vahetas päranduse eurodeks, aga tema märgitud kohtades leiti raha nii eurokupüüride kui ka

Suurbritaania naelte ja Vene rubladena. Seegi osutab, et V.V esitatud versioon ei vasta

tõele. Veel on nõustumisväärne kannatanu esindaja osutus, et V.V esindaja ei viidanud

maakohtus kordagi konfiskeerimisele vastuväiteid esitades sellele, nagu pärinenuks osa leitud

sularahast V.V emalt. Ometi oleks sellise vastuväite esitamine ainuloogiline, kui sellel oleks

tõepõhja. Eeltoodut tervikuna hinnates ei pea kolleegium tõeseks versiooni sellest, osa leitud

rahast võis olla V.V ema pärandus.

49.4.

Arutatavas asjas esitatud süüdistusest nähtuvad asjaolud toetavad järeldust, et tegemist

on altkäemaksurahaga. N.F sai valdava osa tuvastatud altkäemaksu just sularahas.

Süüdistusest hõlmatud ajaperioodil tegid N.F ja V.V oma pangakontodele sularaha

sissemakseid kokku vaid ca 46 700 eurot, mistõttu on ilmne, et sularahas altkäemaksuna

saadud raha – kokku ca 346 000 euro on peamiselt alles hoitud sularahas. Raha hoidmise viis

peidetuna erinevatesse kohtadesse, aga ka samades peidukohtades väga erinevates summades

pakendatuna ja lahtiselt sobitub paljudel kordadel sularahas saadud erineva suurusega

altkäemaksusummadele. Osa sularaha leidmine 200- ja 500-eurostes kupüürides ei välista, et

tegemist oli altkäemaksurahaga, sest N.F ei võtnud altkäemakse ise pangakontodelt välja, vaid

talle tõi LS altkäemaksu juba sularahas.

49.4.

Kolleegium nõustub kannatanu esindaja järeldusega, et N.F-il ja tema pereliikmetel

polnud asjas uuritud tõendite valguses vajadust altkäemaksuraha valdavas osas ära tarvitada,

sest kommunaal- või muude igapäevateenuste osutamisega seotud püsikulusid, aga ka

mitmeid muid kulusid finantseeriti pangakontodelt, nagu ühemõtteliselt nähtub 28. jaanuari

2019. a vaatlusprotokollist (tl-d 3-22, kd 25). Ka selles osas tuleb nõustuda kannatanu

apellatsioonis esitatud põhjaliku analüüsiga (vt apellatsiooni p-d 42–45). Lisaks on paslik

siinkohal osutada, et osa altkäemaksust on N.F aga saanudki sellisel viisil, et altkäemaksu

andja on tasunud talle vajalike kaupade eest. N.F-i juurest leitigi aga üksnes osa saadud

altkäemaksust, mis viitab kannatanu arvates sellele, et osaliselt on sularaha igapäevaste

kulude katteks tarvitatud. Maakohtu järeldus, nagu ei saaks N.F-i elukohast leitud sularaha

altkäemaksurahaks pidada põhjusel, et suure tõenäosusega on N.F ja tema pereliikmed

süüdistatavatelt saadud altkäemaksuraha kas tervikuna või osaliselt aastate jooksul ära

tarvitanud, on ebaloogiline juba põhjusel, et tekib küsimus, mille arvel on sel juhul N.F-i

elukohta tekkinud sealt leitud raha?

49.5.

Kuna R. Truss on käsitatav toimepanijana ka ARilt ja AMilt altkäemaksu võtmise

episoodides, pole tähtsust sellel, kas enne läbiotsimist oli ära tarvitatud või säilitatud osa R.

Trussi ja S. Zavarzini antud altkäemaksurahast või R. Trussi kaasabil ARi ja AMi antud

altkäemaksurahast. Mõlemal juhul saab N.F-i elukohast leitud sularaha käsitada

süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude toimepanemise tulemusel N.F-i jõudnud varana,

mis omakorda on pärimise teel tänaseks läinud kolmandate isikute V.V , N.T ja N.F-i

omandisse.

49.6.

Kolleegiumi hinnangul ei saa siiski muudes vääringutes kui eurokupüüridena leitud

sularaha lugeda altkäemaksurahaks. Ehkki esimeste altkäemaksusummade üleandmise ajal

kehtis veel Eesti kroon, pole Eesti kroone N.F-i elukohast leitud. Küll aga on sealt leitud 635

Suurbritannia naelsterlingit, 75 700 Vene rubla ja 17 200 Ameerika Ühendriikide dollarit.

Süüdistuse kohaselt sai N.F altkäemaksu kätte sularahas LSi vahendusel, kes võttis raha välja

enda äriühingute pangakontodelt. Nii sellise süüdistuse, kui ka asja arutamisel tõendamist

leidnud asjaolude, mh modus operandi alusel ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et osa

altkäemaksu anti N.F-ile üle välisvaluutas. Seetõttu ei olegi võimalik teistes vääringutes leitud

sularaha pidada just selleks altkäemaksurahaks, mis N.F-ile üle anti ning see raha tuleb

kolmandatele isikutele tagastada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on äravõetud

naelsterlingid, dollarid ja rublad makstud pangakontole ja selle käigus konverteeritud

eurodeks. Konverteerimiskursid on olnud järgnevad: 280 naela on vahetatud kursiga 0,8735 ja

pangakontole on sisse makstud 315,55 eurot; 17 200 dollarit on vahetatud kursiga 1,15 ja

pangakontole on sisse makstud 14 956,52 eur; 75 700 rubla on vahetatud kursiga 76,7466 ja

pangakontole sisse makstud 986,36 eurot. Maksekorraldustest ei ole näha, kuhu ja millise

kursiga on sisse makstud 355 naela. Seetõttu arvestab kolleegium 355 Suurbritannia

naelsterlingi väärtuse eurodes sama kursi järgi, millega maksti pangakontole sisse eelviidatud

280 naela, s.t 0,8735 naela ühe euro eest. See teeb 355 naela väärtuseks 406,41 eurot. Seega

tuleb N.F-i elukohast ja tema autost leitud ning kriminaalasjas arestitud rahast 16 664,84 eurot

kolmandatele isikutele tagastada ning 253 935 – 16 664,84 eurot ehk 237 270,16 eurot neilt

KarS § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeerida.

IV

50. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2 ja 3; §

340 lg 4 p-st 5 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsuse osaliselt,

s.o osas, millega maakohus jättis konfiskeerimata sularaha, mis leiti läbiotsimisel N.F-i

elukohast ning määras selle sularaha aresti alt vabastamisele ja kolmandatele isikutele

tagastamisele. Ringkonnakohus teeb tühistatud osades uue otsuse, millega konfiskeerib KarS

§ 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt V.V-lt , N.T-lt ja N.F-ilt N.F-i elukoha

läbiotsimisel ära võetud ning konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularahast 237 270,16

eurot. Aresti, mida kohaldati N.F-i elukohast aadressil XXX leitud sularahale, jätab

ringkonnakohus kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus jätab kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, samas rahuldab

ringkonnakohus kannatanu ning prokuratuuri apellatsioonid osaliselt.

V

51. Kõige lõpuks lahendab ringkonnakohus menetluskuludega seotud taotlused.

52. Kaitsjad on esitanud taotluse seoses kulude väljamõistmisega maakohtus. Kaitsjate

arvates on maakohus lugenud kolmandate isikute esindaja kulud põhjendatuks liiga suures

määras (2/3 ulatuses esitatud taotlusest, summas 21 161,08 eurot – mõistes nimetatud summa

välja süüdistatavatelt võrdsetes osades), arvestades, et maakohus rahuldas prokuratuuri

konfiskeerimistaotluse üksnes ca 3% ulatuses. Seetõttu pidanuks kaitsjate arvates ka

kolmandate isikute esindaja menetluskulud põhjendatuks lugema proportsionaalselt

konfiskeeritud vara e siis 3% ulatuses kantud kulust või kaitsja T. Mällase alternatiivse

taotluse kohaselt jätma kolmandate isikute menetluskulud koguni riigi kanda. Kolleegium

niisuguse käsitlusega ei nõustu ja peab kummastavaks kaitsjate arusaama, nagu tuleks

kolmandaid isikuid sisuliselt karistada selle eest, et nende esindaja on saavutanud võimalikult

suures osas eesmärgi veenda kohut konfiskeerimisnõude põhjendamatuses. Samuti ei ole

mingit arusaadavat põhjust, miks peaks käsitletav menetluskulu jääma riigi kanda.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus selgelt ning veenvalt argumenteerinud menetluskulu

hüvitamise määra kolmandatele isikutele. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga ega pea

vajalikuks sellele midagi lisada.

53. Kaitsja T. Mällas on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavatele S. Zavarzinile ja

Danite Elektritööd OÜ-le 3430 eurot apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu. Taotluse

kohaselt on kaitsja osutanud süüdistatavatele apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 24,5

tundi. Õigusabi on osutatud 140 euro suuruse tunnihinna alusel. Õigusabi aeg on vastavalt

tegevusaruannetele kulunud kolme tunni ulatuses maakohtu otsusega tutvumisele, ühe tunni

ulatuses apellatsiooni arutamisele süüdistatavatega, 11,5 tunni ulatuses apellatsiooni

koostamisele, poolteise tunni ulatuses ringkonnakohtu määrusega tutvumisele ja selle

vaidlustamisele, kahe ja poole tunni ulatuses prokuratuuri ja kannatanu apellatsioonidega

tutvumisele ning viie tunni ulatuses ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja kohtuistungil

osalemiseks. Kolleegium peab õigusabi tunnihinda mõistliku suurusega olevaks.

Tegevusaruande kohaselt kulunud õigusabi osutamise aega saab lugeda tervikuna

põhjendatuks. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS §

337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KarS § 175 lg 1 p

1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka muu hulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on taotletud tasu mõistliku suurusega. Kuivõrd Danite

Elektritööd OÜ on käibemaksukohuslane, tuleb taotluse kohaselt õigusabikulud hüvitada ilma

käibemaksuta.

54. Kaitsja V. Kivistik on esitanud taotluse hüvitada süüdistatavatele R. Trussile ja OÜ-le

Danite Varahooldus 5556,25 eurot apellatsioonimenetluses kaitsjatasu. Õigusabi on

süüdistatavatele osutatud 175 euro suuruse tunnihinnaga. Kuna õigusabikulude arved on

esitatud käibemaksukohuslasest OÜ-le Danite Varahooldus, tuleb kaitsja taotluse kohaselt

menetluskulu hüvitada käibemaksuta. Kolleegium peab õigusabi tunnihinda mõistliku

suurusega olevaks. Tegevusaruannete kohaselt on õigusabi osutamisel tasustatavat aega

kulunud alljärgnevalt. Kaitsja on kolme tunni jooksul tutvunud maakohtu otsusega ja seda

analüüsinud. Seejärel on kaitsjal kulunud ca 36,5 tundi apellatsiooni koostamiseks (sellest

tasustatavat aega 17 tundi), ca üks tund ringkonnakohtule seisukoha ja avalduse esitamisele,

kolm tundi ja viisteist minutit ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisele, kaks

tundi ja viisteist minutit ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja viis tundi

ringkonnakohtu istungil osalemisele. Lisaks on kaitsjal kulunud pool tundi nõupidamiseks

kaaskaitsja T. Mällase ja kolmandate isikute esindajaga. Kolleegium peab taotlust

põhjendatuks osaliselt. Esiteks ei pea kolleegium esitatud määral põhjendatuks apellatsiooni

koostamiseks kulunud aega. Mitmes olulises punktis langeb apellatsioon kokku kaitsja

maakohtu istungil kohtuvaidlustes märgituga. Samuti moodustavad apellatsiooni tekstist

märkimisväärse osa maakohtu otsuse teksti refereeringud. Kaitsja argumendid on esitatud

põhjalikuma lahtikirjutuseta väidetena. Neil kaalutlustel peab kolleegium apellatsiooni

koostamisele kulunud aega põhjendatuks 12 tunni ulatuses. Kaitsja on ringkonnakohtu

istungil osalemise eest küsinud tasu viie tunni eest, kuid ringkonnakohtu 13. mai 2025. a

istung kestis plaanitust lühemalt – kolm tundi. Seega tuleb kaitsja märgitud ajakulu

õigusabiteenuse osutamisel lugeda põhjendatuks 25 tunni ulatuses, mis kaitsja tunnihinda

arvestades tähendab kaitsjatasuna 4375 eurot. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui

apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend,

kannab menetluskulud riik. KarS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka muu

hulgas valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Eeltoodud kaalutlustel peab

kolleegium taotlust põhjendatuks osaliselt, hüvitades süüdistatavatele R. Trussile ja OÜ-le

Danite Varahooldus 4 375 apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasu.

55. Kannatanu esindaja on esitanud taotlused

hüvitada kannatanule

apellatsioonimenetluses õigusabi eest tasutud 12 122 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinna

190 eurot alusel. Kolleegium peab õigusabiteenuse sellist ühikuhinda mõistlikuks. Taotluste

kohaselt on esindajal kulunud neli ja pool tundi maakohtu otsusega tutvumisele, 1,7 tundi

kannatanule sellest ülevaate andmisele ja temaga kirjavahetusele, ca 46 tundi apellatsiooni

ettevalmistamisele ja koostamisele. Samuti on esindajal taotluse kohaselt kulunud 2,2 tundi

prokuratuuri ja kaitsjate apellatsioonidega tutvumisele ning kannatanule neist ülevaate

andmisele. Veel on esindajal kulunud 0,8 tundi apellatsioonide kohta seisukoha esitamisele;

0,1 tundi ringkonnakohtu määrusega tutvumisele; kolm tundi ringkonnakohtu istungiks

valmistumiseks ja viis tundi ringkonnakohtu istungil osalemiseks. Kokku on esindajal

kulunud kannatanule apellatsioonimenetluses õigusabi osutamiseks 63,8 tundi. Kolleegium

peab sellist ajakulu põhjendatuks üksnes osaliselt. Eeskätt tuleb kriitiliselt suhtuda

apellatsiooni koostamiseks kulunud ajasse. Ehkki apellatsioon on detailne ja põhjalik, loeb

kolleegium selle koostamisel põhjendatud ajakuluks 25 tundi. Esindaja on ringkonnakohtu

istungil osalemise eest küsinud tasu viie tunni eest, kuid ringkonnakohtu istung kestis üksnes

kolm tundi. Neil asjaoludel loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamisel 39,8

tundi. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-

des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KarS § 175 lg 1 p 1 kohaselt

kuulub menetluskulude hulka muu hulgas valitud esindajale makstud mõistliku suurusega

tasu. Eeltoodud kaalutlustel peab kolleegium taotlust põhjendatuks osaliselt, hüvitades

kannatanule 7 562 eurot apellatsioonimenetluses õigusabile kulunud tasu katteks.

56. Kolmandate isikute esindaja on esitanud taotluse hüvitada kolmandatele isikutele

apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu kokku 6222 eurot (koos käibemaksuga).

Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellist tunnihinda

loeb kolleegium mõistlikuks. Taotluse kohaselt on esindajal õigusabi osutamisele aega

kulunud alljärgnevalt: maakohtu istungil osalemine ja repliigi koostamine 3 tundi; maakohtu

otsusega tutvumiseks, esialgseks analüüsiks ja nõupidamiseks kaitsjatega, kliendi

informeerimine 2,4 tundi; apellatsioonidega tutvumine, seisukohtade koostamine, kliendi

informeerimine 10,9 tundi; prokuröri seisukoha ja ringkonnakohtu määrusega tutvumine ning

kliendi informeerimine 0,9 tundi, määruskaebuste ja määrusega tutvumine 0,6 tundi;

seisukohtade esitamine, istungiaegadega seoses suhtlus ning kliendiga suhtlemine 3,2 tundi; ja

ringkonnakohtu istungiks valmistumine ühes taandamisavaldusega ühinemisega ning

osalemine ringkonnakoht istungil 7 tundi. Kokku on esindajal kulunud taotluse kohaselt

õigusabi osutamiseks 28 tundi, mille eest tule esitatud arvete alusel kokku summa 4760

(lisandub käibemaks 1 047,2 eurot, seega kokku 5 807,2 eurot). Esindaja on aga oma 12. mail

2025 esitatud täiendatud menetluskulu nimekirjas märkinud kuluks koos käibemaksuga 6222

eurot ja sama nähtub ka tema esitatud kokkuvõttest arvetest. Kolleegium loeb sellist segadust

kahetsusväärseks ja eksitavaks ning lähtub summast, mis tuleb kokku kohtule edastatud

arvetest. Esindaja esitatud ajakulu saab põhjendatuks lugeda osaliselt. Kohtuistungi kestuseks

on esindaja arvestanud neli tundi, kuid tegelikult kestis ringkonnakohtu istung kolm tundi.

Kriitiliselt tuleb suhtuda ka ajakulusse, mida esindaja on kulutanud taandamisavaldusega

ühinemiseks, mille puhul peab kolleegium põhjendatud ajakuluks pool tundi. Samuti märgib

kolleegium, et esindaja 29. mai 2024. a arvel 202007351 osutatud menetluskulu – maakohtu

istungil osalemise ja repliigi koostamise eest ei puutu apellatsioonimenetlusse ja seetõttu

niisuguse menetluskulu hüvitamist oleks pidanud taotlema maakohtult. Seega kokkuvõttes

tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 23,5 tundi, mis esindaja tunnihinda arvestades teeb

summaks 3 995 eurot (koos käibemaksuga 4 873,9 eurot). KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui

apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend,

kannab menetluskulud riik. KarS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka muu

hulgas valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Eeltoodud kaalutlustel peab

kolleegium taotlust põhjendatuks osaliselt, hüvitades kolmandatele isikutele 5288,7 eurot

apellatsioonimenetluses õigusabile kulunud tasu katteks.

Allkirjastatud digitaalselt

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 10.12.2025 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2025. a otsus osas, millega konfiskeeriti

KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt 237 270 eurot 16 senti ning otsustati neile

tagastada 16 664 eurot 84 senti.

2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule

samas kohtukoosseisus.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt kolmandate isikute kassatsioonimenetluse kulu katteks välja

140 eurot 53 senti V.V kasuks, 140 eurot 53 senti N.T kasuks ja 140 eurot 53 senti N.F-i

kasuks.