1-25-2522/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

19. juuni 2025

Kohtuasja number

1-25-2522

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Aleks Simanise (Simanis; isikukood: 50103195719)

süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 ja § 334

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. mai 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Aleks Simanis, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Aleks Simanise apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada

advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 7. mail 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Aleks Simanis ja tema kaitsja kriminaalasjas nr

25261050013 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur A. Simanise süüdi tunnistamist

KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 334 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja

tema karistamist. Muu hulgas leppisid pooled kokku selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista

1329 euro suurune sundraha, ekspertiiside tasu 205 eurot ning kaitsjatasu 87,84 eurot – need

kulud võimaldatakse A. Simanisel kriminaalmenetluse seadustiku tasuda kohtuotsuse

jõustumise järel ositi ühe aasta jooksul.

2. Tartu Maakohtus 19. mail 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud

kokkuleppest ülevaate. A. Simanis kinnitas kohtule, et see kokkulepe on talle arusaadav, selle

sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde.

3. Tartu Maakohtu 19. mai 2025 otsusega tunnistati A. Simanis KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS §

334 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti A.

Simaniselt riigi kasuks välja 1329 eurone sundraha, 205 euro suurune ekspertiisitasu ning

87,84 eurot kaitsjatasu. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel määras

maakohus, et menetluskulud kogusummas 1621,84 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. A. Simanis esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes kohtuotsusega

väljamõistetud menetluskulude suurust poole võrra vähendada ning pikendada

menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra. A. Simanis märgib, et tal pole võimalik

pika vangistuse jooksul menetluskulusid maksta, sest kinnipidamisasutuses on tema

sissetulekud piiratud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Simanise apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna maakohus lahendas A. Simanise kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,

tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita A. Simanis sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse

tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu

oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks A. Simanisel olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud

oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada

olukorras, kus A. Simanis poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus

olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist

ringkonnakohtu meelest ei olnud: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest

ülevaate, A. Simanis kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sealhulgas

nõustus ta kohustusega tasuda menetluskulud. Samuti kinnitas ta kohtule, et ta jääb

kokkuleppe juurde. Pealegi ei esitanud A. Simanis kohtuistungil ainsatki vastuväidet

menetluskulude suuruse või nende tasumise tähtaja osas. Pelgalt tagantjärele tekkinud

rahulolematus väljamõistetud rahalise kohustuse osas pole aluseks kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole A. Simanisel apellatsioonis välja käidud

argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes

KrMS § 326 lg 2 p-st 3 A. Simanise apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle A.

Simanisele.

(allkirjastatud digitaalselt)