2-24-132168/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132168

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Midlis OÜ hagi A. S. vastu võla nõudes

225,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Midlis OÜ (registrikood 16008989)

Hageja lepinguline esindaja: A. S. (e-post xxx)

Kostja: A. S. (isikukood xxx; e-post xxx)

lihmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. S.lt Midlis OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 200 eurot, viivis

summas 1,07 eurot ja viivis põhinõudelt summas 200 eurot alates 07.09.2024 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Menetluskulud jätta A. S. kanda.

4. Välja mõista A. S.lt Midlis OÜ kasuks menetluskulud kokku 325 eurot, s.o

riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 225 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

18.10.2024 esitatud ja 21.10.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt saatis A. S. (kostja) aprillis

2024 päringu Midlis OÜ (hageja) kodulehe (https://midlis.ee/) kaudu puhastusteenuse saamiseks,

peale mida võttis hageja kostjaga ühendust kostja poolt päringus märgitud e-posti aadressil xxx.

E-posti kirjavahetuses 15.04.2024 leppisid pooled kokku, et 22.04.2024 osutab hageja kostjale

suurpuhastusteenust ja keemilise puhastust korteris aadressil xxx, kostja peab maksma selle eest

tasu vastavalt kokkulepitud hinnale, esitatud arve alusel.

Peale esimest suurpuhastust leppisid pooled kokku regulaarses koristuses 07.05.2024 ja

21.05.2024. Kuna kostja märkis päringus oma kontakt telefoninumbriks number +372 xxx,

helistas hageja üks päev enne (06.05.2024) esimest regulaarset koristust kostjale, et arutada

homse koristuse küsimusi, kuid kõnele vastas kostja abikaasa D.S., kes teavitas hagejat, et nad

unustasid teavitada hagejat regulaarsest koristusest loobumisest ja otsustasid tellida jälle

suurpuhastust. Samal päeval (06.05.2024) saatis hageja telefoninumbrile +372 xxx SMS-sõnumi

suurpuhastusele vabade aegadega, ja 07.05.2024 sai hageja numbrilt +372 xxx sõnumi, et

suurpuhastuseks sobiv aeg on 27.05.2024 kell 09:00.

Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu olulistes tingimustes. Esimesest

tingimusest (aja broneerimine) oli kokkulepitud 07.05.2024 SMS-sõnumites ning teisest

tingimusest (teenuse hind) oli kokkulepitud 27.05.2024 samuti SMS-sõnumites. Eeltoodust

tulenevalt leppisid hageja ja kasutaja telefoninumbriga +372 xxx, mis oli märgitud kostja

päringus tema telefoninumbriks, tingimustest kokku kirjalikult ning jõudsid lõplikult

kokkuleppele. Seega ülaltoodu alusel hageja on seisukohal, et leping oli sõlmitud kostjaga, kes

on ise märkinud päringus oma kontakt telefoninumbriks number +372 xxx, mille kaudu oli

07.05.2024 broneeritud aeg 27.05.2024 suurpuhastusele ning 27.05.2024 oli kokkulepitud tasu

suurpuhastuse eest. Seejuures pretensioonid peale 27.05.2024 suurpuhastust olid esitatud kostja

poolt. Samuti ka arve 27.05.2024 suurpuhastuse eest oli väljastatud kostja nimele.

30.05.2024 esitas hageja kostjale arve nr 2024313 summas 400 eurot. 31.05.2024 saatis kostja

hagejale e-kirja koos fotodega, milles väljendas rahulolematust osutatud teenusega ja teatas, et ei

nõustu arvet tasuma. Hageja vastas kostja kirjale, et vastavalt kokkuleppele ja ettevõtte reeglitele

peab kõik koristusjärgsed pretensioonid esitama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast teenuse

osutamist, millest kostjat teavitati. Kostja esitas oma pretensioonid alles 4 päeva hiljem, mistõttu

hagejal on õigus jätta pretensioonid läbi vaatamata, kuna nelja päeva möödudes on võimatu

tõendada, et töö oli tehtud ebakvaliteetselt. Kuigi hagejal oli õigus kostja hilinenud pretensioonid

läbi vaatamata jätta, otsustas hageja probleemi lahendada kompromissiga ning pakkus kostjale

50% soodustust. Soodustusega oleks kostja pidanud teenuse eest maksma kokku 200 eurot.

Tellija ei ole sellele pakkumisele vastanud ega tasunud soodustusega arvet. 07.08.2024 edastas

hageja kostjale nõudekirja, kus palub kostjat tasuda arve hiljemalt 21.08.2024. Kostja keeldus

arve summas 200 eurot tasumisest.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 200 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised alates 22.08.2024 kuni 06.09.2024 summas 1,07 eurot ning

viiviseid põhinõudelt alates hagi esitamisest 07.09.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hageja nõuet õigeks ei võtnud ning vaidles hagile vastu. Kostja ei ole

tellinud sellelt ettevõttelt korduvat teenust, ning failis esitatud SMS-vestluses olev

telefoninumber ei kuulu talle. Kostja ei ole selle ettevõttega arutanud ega tellinud nende tulekut

ega koristusteenust, esimene kord - jah, teine kord - ei. Lisaks, arvestades varasemaid

negatiivseid kogemusi ja ettevõtte kohta kogutud negatiivseid arvamusi, ei oleks kostja seda

teenust kunagi uuesti tellinud. Kostja ametlik kontakttelefoninumber riiklikes registrites on

hoopis teine.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 02.05.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud töövõtulepingu koristamisteenuse

osutamiseks 27.05.2024 aadressil Sinilille tee 2/5, Peetri küla, Harjumaa, asuvas korteris.

Hageja on tööd teostanud ning väljastanud kostjale arve summas 200 eurot, mis on kostja

poolt tasumata. Kostja on oma vastuses kohtule märkinud, et tema ei ole hagejalt teenust

tellinud ja viidanud, et telefoninumber, millelt teenust telliti, ei kuulu talle.

Kohus selgitab, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude

lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on pooled kokku

leppinud, kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue on muutunud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude

sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine

(VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4

ja 5). Töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust,

millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud.

6. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe.

Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on kostja esmatellimuses märkinud oma

telefoninumbriks 5257528 (dtl 65). Samalt telefoninumbrilt on tellitud sms-sõnumiga ka

suurpuhastus 27ndaks maiks 2024 (dtl 73, 74). See, et Elisa Eesti AS-i iseteeninduses

antud number kostja numbrina ei kajastu (dtl 170), ei lükka ümber asjaolu, et kostja on

selle enda kontaktnumbriks hagejale esitanud. Samuti ei saa viidatud sms-sõnumist (s.o

suurpuhastuse tellimine) järeldada, et tellimuse oleks teinud keegi teine peale kostja.

Sõnumivahetuses nimed puuduvad ning kostja enda poolt esitatud tõlgetes kolmanda

isiku nime lisamine vestlusesse ei tõenda, et vestlus oleks just nimetaud isikuga peetud

(dtl 136-139). See, et antud numbrilt on hageja kõne vastu võtnud meesterahvas, ei lükka

samuti ümber sms-sõnumiga tellitud teenust kostja poolt. Menetluses on leidnud ka

tõendamist, et kostja on 31.05.2024 esitanud hagejale e-posti teel pärast tellitud

suurpuhastust teenuse osas pretensiooni (dtl 122-125). Antud pretensioonis ei vaidle

kostja asjaolu üle, et tema ei ole tellija. Kohtu hinnangul on viidatud tõendid piisavad, et

lugeda õigeks teenuse tellijaks kostja.

Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et andes hagejale oma telefoninumbri, siis pidi kostja

möönma, et nimetatud telefoninumbrilt tellimuse edastamisel puudub hagejal mõistlik

alus ka kahelda selles, et tahteavalduse puhastuse tellimiseks on teinud kostja. Lisaks

eeltoodule puudub ka vaidlus selles, et kostja on reaalselt teenust saanud, so kostja

märgitud korteris on suurpuhastus teostatud.

7. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt

kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Hageja on esitanud kostjale teenuse eest arve summas 200 eurot (dtl 40). 07.08.2024

esitas kostja hagejale nõudekirja, milles palus arve tasuda hiljemalt 21.08.2024 (dtl 42-

45). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 22.08.2024. Puuduvad tõendid, et kostja

oleks nimetatud arve tasunud. Samuti on kostjapoolsed pretensioonid teenuse osas

esitatud hilinenult. Kohus loeb tõendatuks, et pretensioone tehtud töö eest sai esitada

esimese 12 tunni jooksul peale puhastusteenuse osutamist (hageja kodulehel asuvad

reeglid, dtl 27, 28). Kostja on esitanud oma pretensioonid alles 4 päeva pärast teenuse

osutamist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et töö (s.o suurpuhastus korteris) on

teostatud puudusteta ning hageja põhinõue summas 200 eurot on põhjendatud.

Kuna kostja on viivituses arve tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka

viivist perioodi eest 22.08.2024 kuni 06.09.2024 summas 1,07 eurot ning alates

07.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus summas 200 eurot, viivis summas 1,07 eurot ja viivis

põhinõudelt summas 200 eurot alates 07.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista menetluskulud

summas 487,50 eurot, s.h riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud 387,50 eurot.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgmiseid teenuseid: nõudekirja koostamine 2h;

hagiavalduse koostamine 4h; 24.10.24 menetluskulude nimekiri 1h; 05.03.2025 seisukoht

0,5 h; kohtu eelistung 1h; 18.03.25 seisukoht + tõend 1 h; kompromissettepaneku

koostamine 0,5h; 26.05.25 dokumendi koostamine 1,5 h; tõendite tõlkimine 2 tundi;

kostjaga kirjavahetuse pidamine (enne hagiavalduse esitamist) 0,5 h.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on

põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus selgitab,

et TsMS 144 p 1 mõttes ei ole esindajakuludeks kulud, mida menetlusosaline kandis

sama vaidlusesemega seoses enne menetluse algust. Tegemist on kuludega, mille

hüvitamiseks tuleb esitada kohtule kahju hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Seega

ei pea kohus põhjendatud menetluskuludeks nõudekirja koostamist 2 h ulatuses ning

kostjaga kirjavahetuse pidamist enne hagiavalduse esitamist 0,5 h ulatuses. 10.03.2025

eelistung kestis ca 30 minutit, seega tuleb eelistungi ajakulu vähendada 30 minuti

ulatuses. Samuti märgib kohus, et menetluskulude nimekirja koostamine ning tõendite

tõlkimine ei ole kohtu hinnangul ajaliselt mahukas tegevus ning kohus peab põhjendatuks

vähendada antud ajakulu kokku 2 tunni võrra. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas

märgitud teenused ja neile kulud aeg on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud.

Kohus arvestab s.h ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Eeltoodust tulenevalt loeb

kohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 9h. Hageja lepingulise esindaja

tunnihinnaks on olnud 25 eurot. Kohus asub seisukohale, et tegemist on mõistliku tasuga.

Seega on hageja esindajakulu põhjendatud 225 euro ulatuses (25 x 9). Nimetatule

lisandub riigilõiv 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele menetluskulu summas 325 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik