2-24-133176/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-133176

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

521,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetluse liik

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Lihtmenetlus (TsMS § 405), kirjalik menetlus

Täiendava otsuse tegemine

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X vastu 17.02.2021.a ESTO AS-iga sõlmitud

krediidilepingust nr 1736690259 tuleneva põhivõlgnevuse 313,86 euro, intressi 35,93

euro, meeldetuletuskirja tasu 15 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 79,07 euro ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31.01.2025.a kuni põhinõude summas 313,86 euro täitmiseni nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Hageja esitas 17.09.2024.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles

palus kostjalt välja mõista 424,75 eurot. Kohus tegi 18.09.2024.a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

20.01.2025.a. anti tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

Hageja nõue ja põhjendused

2. Hageja esitas 28.01.2025.a Harju Maakohtule hagi millises palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista kostja ja ESTO AS-iga 17.02.2021.a sõlmitud krediidilepingust nr

1736690259

tuleneva

põhivõlgnevuse 313,86 eurot, intressid 35,93 eurot,

meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 79,07 eurot. Samuti

palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (313,86 eurolt) alates 31.01.2025.a

kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja krediidilepingu nr

1736690259. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 15.11.2021.a kostja soovil maksepuhkuse kokkuleppe

perioodiks 15.11.2021.a kuni 28.02.2022.a. Maksepuhkuse perioodi lõppemisel järgneva

kolme päeva jooksul, s.o kuupäevaks 28.02.2022.a kohustus kostja tasuma

maksekohustuste edasilükkamise eest viiviseid summas 15 eurot. Kostja on perioodil

17.02.2021.a kuni 19.06.2022.a võtnud kasutusse krediiti kokku 1030 eurot. Kostja on

tagasimakseid teostanud kokku summas 1200 eurot, sh põhiosa 716,14 eurot, intresse

428,95 eurot, kliendilepingu muutmise tasu 15 eurot, kaardimakse tehingu tasu 0,56

eurot, võlgnevuse meeldetuletustasu 5 x 5,00 eurot ja kiire väljamakse tasu 15,56 eurot.

Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 14.06.2024.a summas 313,86

eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne

võlausaldaja saatis kostjale 30.05.2024.a lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale

vastavalt VÕS § 416 lg 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles

esialgne võlausaldaja lepingu üles 14.06.2024.a. Esialgne võlausaldaja loovutas

01.07.2024.a oma nõude kostja vastu B2 Impact OÜ-le koos õigusega nõuda viivist ja

sissenõudmiskulusid.

Kostja vastuväited ja põhjendused

4. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 07.03.2025.a

teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.02.2025.a kohtumääruses

(dtl 158-161).

7. Käesoleva asja hind on 521,03 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg

1 alusel. Kohus on seda selgitanud menetlusse võtmise määruse punktis 3 (dtl 158).

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

8. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas

TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva

otsuse resolutsiooni.

10. Vaidlust ei ole, et kostja ja krediidiandja ESTO AS sõlmisid 17.02.2021.a krediidilepingu

nr 1736690259, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot (dtl 87-96).

Vaidlust pole ka, et hageja on laenulepingu üles öelnud 14.06.2024.a (dtl 140).

11. Kohtu ette toodu kohaselt on krediidiandja kostjale laenusummana välja maksnud

17.02.2021.a summas 481 eurot, 05.04.2021.a summas 25,57 eurot ja 20.06.2022.a

summas 495,50 eurot, seega kokku laenu summas 1002,07 eurot (dtl 104-108). Kostja

on laenu tagastanud kokku summas 1201,21 eurot (109-112, 140).

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses

ja sama kvaliteediga. Tasu laenu kasutamise eest tuleb maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele.

13. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, punktid

13 ja 17). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse

teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja

on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403⁴ lg 13).

16. Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime

hindamine lepingu sõlmimisel. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest

ilmneb, et krediidi võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll oli ebapiisav.

17. Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist (dtl 77-80), mida

ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks. VÕS § 403⁴ lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning

hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata

teavet.

18. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate

arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Kohus

märgib, et kostjal on kaks alaealist last. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

19. Hageja on hagis ja hagi täienduses pikalt esitanud nõuded ja sätted, mis on vajalikud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks (dtl 54-56, 134-135). Samas ei ole

selge millised päringud on kostja kohta tehtud ja mis on päringute tulemused. Pole

andmeid, et oleks kontrollitud infot ülalpeetavate kohta ega esitatud tõendit igakuiste

kulude või sissetulekute kontrollimise osas.

20. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel,

kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet.

21. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et antud juhtumil krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2

tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te

3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403⁴ lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast

ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Eeltoodust tulenevalt saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a

otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26).

24. Kuigi hageja on avaldanud, et kostjale on laenu välja makstud 1030 eurot (dtl 139), siis

asja kohtulikul arutamisel on tõendatud, et kostja sai laenu kokku summas 1002,07 eurot

(dtl 104-108). Hageja on avaldanud, et kostja on tagasimakseid teostanud kokku summas

1200 eurot, millest põhiosa 716,14 eurot, intress 428,95 eurot, kliendilepingu muutmise

tasu 15,00 eurot, kaardimakse tehingu tasu 0,56 eurot, võlgnevuse meeldetuletustasu

5x5,00 eurot ja kiire väljamakse tasu 15,56 eurot (dtl 140). Kohtu arvutuse kohaselt

eelpool nimetatud summad liidetuna moodustavad kokku summas 1201,21 eurot.

25. Kuivõrd kostja on tasunud hagejale 1201,21 eurot ning väljamakseid on hageja kostjale

teostanud kogusummas 1002,07 eurot, siis sellest tulenevalt on kostja teinud

tagasimakseid kokku põhinõuet ületavas summas. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata

hageja põhivõla tagastamise nõue ning samuti kõik ülejäänud kõrvalnõuded.

26. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

27. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 521,03 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus jätab

hagi tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole

menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud,

kui neid oli, tema enda kanda.

29. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

30. Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult kooskõlas TsMS §

317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik