3-24-3098/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3098

Haldusasi

Wenger Arendus OÜ kaebus Tallinna linna

kohustamiseks riikliku järelevalve läbiviimiseks

11.11.2024 ehitusteatisega nr 2411201/28202 lubatud

ehitustegevuse suhtes ja Jõemäe tn 6 kinnistu

omaniku poolt ehitusteatiseta kaebaja kinnistul

läbiviidava ehitustegevuse suhtes

Menetlusosalised

Kaebaja – Wenger Arendus OÜ, esindaja Kaili-Helena

Bull

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – X. X, esindajad v.adv Virge Murak ja

v.adv Ramil Pärdi

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-3098 menetlus.

2. Mõista Tallinna linnalt Wenger Arendus OÜ kasuks menetluskuluna välja 1500

eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Tagastada pärast määruse jõustumist kaebajale asjas tasutud riigilõiv 60 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Wenger Arendus OÜ kaebus Tallinna linna

kohustamiseks riikliku järelevalve läbiviimiseks 11.11.2024 ehitusteatisega nr 2411201/28202

lubatud ehitustegevuse suhtes ja Jõemäe tn 6 kinnistu omaniku poolt ehitusteatiseta kaebaja

kinnistul läbiviidava ehitustegevuse suhtes.

2. Kohtule kaebuse esitamisele eelnevalt taotles Wenger Arendus OÜ ka esialgse õiguskaitse

kohaldamist vaidemenetluse ajal. Kohus rahuldas 20.11.2024 määrusega kaebaja taotluse ja

kohaldas esialgset õiguskaitset, keelates vaidlustatud ehitusteatise alusel ehitustegevuse.

Kohus selgitas määruses muu hulgas, et vastustajal tuleks vastav menetlus uuendada,

selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, kuulata ära kinnistu omanik, nõuda kolmandalt

isikult vajalike dokumentide esitamist ning alles seejärel saab vastustaja teha kaalutletud

otsuse (p 8.2). Kohus pidas asjaolusid arvestades kujunenud olukorras mõistlikuks, et

vastustaja kutsuks menetlusosalised haldusmenetluse raames asjas kaheldamatult võimalikku

kompromissi arutama (p 10).

3. Kohus tegi 02.05.2025 vastustajale kohtunõude, milles selgitas mh, et praeguses asjas on

kaebaja väitnud ja halduskohus 20.11.2024 määruses jaatanud mitmeid olulisi minetusi

ehitusteatise menetluse läbiviimisel. Kolmanda isiku 25.04.2025 avaldusest ilmneb, et kolmas

isik on pöördunud vastustaja poole ehitusteatise menetluse uuendamiseks või muu toimingu

tegemiseks, mis võimaldaks tal sadeveetoru taastada. Seega on kujunenud olukord, kus nii

kaebaja kui ka kolmas isik on huvitatud ehitusteatise menetluse uuendamisest, seejuures on

kolmas isik seda vastustajalt taotlenud. Vastustajal tuli eeltoodut arvestades kohtule teada

anda enda seisukoht kolmanda isiku menetluse uuendamise taotluse osas. Kohus märkis, et

kui vastustaja otsustab ehitusteatise menetluse uuendada, võib kaebuse eesmärki arvestades

esineda alus kohtumenetluse lõpetamiseks.

4. Kaebaja teatas kohtule 09.06.2025 avalduses, et vastustaja on uuendanud ehitusteatise

menetluse, mistõttu ei ole põhjendatud käesoleva menetluse jätkamine. Kaebaja esitas

taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4

alusel. Kaebaja palub menetluse lõpetamisel kaebajale tagastada asjas tasutud riigilõiv 40

eurot ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 7180 eurot.

5. Kolmas isik vastas 13.06.2025 avalduses, et ei vaidle kohtuasja lõpetamise taotlusele

vastu. Täiendavalt märkis kolmas isik, et ei ole välistatud, et samad pooled jätkavad varsti

vaidlust sama ehitusteatise osas, kuivõrd poolte huvid on selgelt vastandlikud, ning seega on

hetkel keeruline otsustada, kas menetluslikult õigem oleks peatada menetlus kuni ehitusteatise

jõustumiseni või lõpetada menetlus ja loota, et järgnevat vaidlust ei teki. Kolmas isik palub

menetluse lõpetamisel mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 12 816,10

eurot (koos käibemaksuga).

6. Vastustaja palub oma 17.06.2025 seisukohas menetlus lõpetada ning jätta kaebaja

menetluskulud kaebaja enda kanda või vastasel juhul oluliselt vähendada väljamõistetavaid

menetluskulusid, põhjendades järgmist.

6.1 Käesoleval juhul saab HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise alust

rakendada vaid analoogia korras. Kaebuse nõudeks on kohustada vastustajat läbi viima riiklik

järelevalve ehitusteatise nr 2411201/28202 teavitatuks lugemisega lubatud ehitustegevuse

suhtes – kaebaja ei ole taotlenud ehitusteatise menetluse uuendamist. Samal põhjusel tuleb

rahuldamata jätta kaebaja nõue mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud, kuivõrd

kaebaja ei ole kaebuses nõudnud vaidlusaluse ehitusteatise menetluse uuendamist, seda on

taotlenud kolmas isik. Vastustaja palub ka arvestada, et asjas on menetlusosaliste vahel

toimunud kompromissläbirääkimised, mis vastustaja korraldatud kohtumisel kaebaja poolt

osalenud isikute vaenulikkuse ja valmisoleku puudumise tõttu ebaõnnestusid ning seda

hoolimata asjaolust, et kaebajale kuuluv Jõemäe tn 8 kinnistu on koormatud 20.05.2011

reaalservituutide seadmise lepingu alusel veejuhtimisservituudiga kolmandale isikule kuuluva

Jõemäe tn 6 kinnistu kasuks ning servituudilepingu lisaks olevalt asendiplaanilt on Jõemäe tn

8 kinnistul Jõemäe tn 6 kinnistut teenindav olemasolev sadeveetorustik ja kokku lepitud

servituudiala selgelt näha. Lisaks on ilmne, et kaebaja kaebab ka uuendatud menetluse

tulemuse peale, kui sama ehitusteatis pärast uuendatud menetluse läbiviimist uuesti

teavitatuks loetakse.

2(5)

6.2 Kui kohus leiab, et taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks on õigustatud,

siis palub vastustaja väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt vähendada. Käesolev

kohtuvaidlus ei ole sisult keerukas, lisaks on kaebaja kohtumenetluses esitanud samu väiteid,

nagu ta esitas vaides. Nii näiteks väidetakse kaebaja 09.06.2025 menetlusdokumendis, et

esindajal kulus enne kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamist dokumentidega

tutvumiseks ja konsultatsiooniks kliendile 4 tundi – samas toetus kaebaja esindaja samadele

dokumentidele juba vaidemenetluses, kuid vaidemenetluse kulusid kohtumenetluse raames

välja ei mõisteta. Ka väidab kaebaja, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks

kulus 11,75 tundi, kuigi kaebuses esitatakse samu väiteid, nagu eelnevalt vaides.

Kokkuvõtvalt võiks mõistlikuks ja põhjendatuks pidada maksimaalselt kaebaja esindaja 10

töötundi. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu, et kaebaja 09.06.2025 menetlusdokumendis on

kaebaja esindaja töötunnitasu võrdustatud advokatuuri liikme töötunnitasuga, kuigi kaebaja

esindaja ei ole advokatuuri liige.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kohtupraktikas on HKMS § 152 lg 1 p-i 4 tõlgendatud laiendavalt ning selle

sätte alusel menetluse lõpetamine ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist

vastustaja poolt ning menetluse lõpetamiseks on alus ka siis, kui kaebaja saavutas oma

eesmärgi vastustaja muu tegevuse tagajärjel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2023 määrus

nr 3-23-510, p 13). Kohus selgitas ka 02.05.2025 kohtunõudes, et kaebaja põhjendused

seonduvad olulises osas etteheidetega ehitusteatise menetlusele ning tema huviks saab

kaebuse sõnastust ja etteheiteid arvestades pidada eelkõige ehitusteatise uut läbi vaatamist, sh

tema kaasamist sellesse menetlusse ja tema põhjendatud huvidega arvestamist.

Seega kuigi vastustaja ei asunud praegusel juhul vastavalt kaebuses nõutule läbi viima

riiklikku ehitusjärelevalvet, uuendas vastustaja vaidluse keskmes oleva ehitusteatise

menetluse, millega kaebaja saavutas sisuliselt oma eesmärgi. Ehitusteatise uuendamise

tulemusel tuleb vastustajal nõuetekohase haldusmenetlus läbiviimisel uuesti otsustada

ehitusteatise aktsepteerimise põhjendatuse üle. Kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutamise

tõttu taotlenud asjas menetluse lõpetamist ja sellega on nõustunud ka teised menetlusosalised.

Seega lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse

lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.

8. Kolmandale isikule selgitab kohus täiendavalt, et olukorras, kus haldusorgan on kaebuses

nõutava haldusakti andnud või toimingu sooritanud ning kaebaja ei ole taotlenud asjas

menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel, esineb alus menetluse lõpetamiseks. Praegune

kohtumenetlus on toimunud kaebaja kaebuse alusel. Seadus ei näe kolmandale isikule ette

võimalust taotleda asjas menetluse jätkamist eesmärgiga vältida uute kohtuvaidluste

algatamist. Praeguses kohtuasjas on pooltevaheline vaidlus seonduvalt ehitusteatisega nr

2411201/28202 ammendunud tulenevalt asjaolust, et vastustaja uuendas nimetatud

ehitusteatise menetluse. See on olnud menetluse materjalidest nähtuvalt nii kaebaja kui ka

kolmanda isiku soov. Muu hulgas ei toeta menetlusökonoomia printsiip lähenemist, et kohus

peatab sisuliselt kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidnud õigusvaidluses kohtumenetluse

seniks, kuni selgub, kas menetlusosaliste vahel võib hiljem uuendatud menetlusega seoses

tekkida uusi vaidlusi. Kui peaks tekkima olukord, kus praeguses asjas menetlusosalisteks

olevate isikute vahel tekib uus vaidlus, mille lahendamiseks pöördutakse taas kohtu poole, on

tegemist uue ja iseseisva kohtuvaidlusega, mitte olemasoleva vaidluse jätkuga. Kokkuvõttes

3(5)

on ka kolmas isik nõustunud menetluse lõpetamisega ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis

takistaksid HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesolevas asjas menetluse lõpetamist.

9. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulude vastustaja kanda jätmine üldreegel ning

selle välistamine erand. Sedalaadi erandit tuleb tõlgendada kitsalt ning kahtluse korral kaebaja

kasuks. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine on välistatud eelkõige juhul, kui kõigi

asjaolude pinnalt saab olla veendunud, et menetluse lõpetamise tinginud vastustaja tegevuse

põhjuseks oli midagi muud kui kaebuse esitamine. HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude

vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus,

miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui

vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest

asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne,

et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla

veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-23-2652, p 8).

Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul üheselt välistada, et muu hulgas Wenger Arendus OÜ

poolt kaebuse esitamine mõjutas vastustaja otsust uuendada ehitusteatise menetlus. Isegi kui

vastustaja lähtus menetluse uuendamisel eelkõige kolmanda isiku vastavast taotlusest, ei saa

olla kohus veendunud, et samal ajal toimuv kohtumenetlus selle otsuse tegemisel rolli ei

mänginud. Kujunenud olukorras ja viidatud kohtupraktikast lähtudes tuleb kohtu arvates ka

praegusel juhul lähtuda HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud üldreeglist ja kaebaja menetluskulud

vastustajalt välja mõista.

10. Kaebaja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu

03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel ei

ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või

muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste

esindajatasu suurust. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust

arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-

752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18- 1570, p 17; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1527, p 38).

Kaebaja esitas taotluse mõista välja halduskohtus toimunud menetlusega seotud esindajakulu

7180 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab kokku 42 tunnile esindaja tööle. Kohus leiab, et

kaebaja taotletud menetluskulude kogu ulatuses vastustajalt väljamõistmine ei ole

põhjendatud. Kohus arvestab praeguses asjas nõutud menetluskulude vajalikkuse hindamisel

muu hulgas asjaoluga, et kohtumenetluses saavutatud tulemus (s.o ehitusteatise menetluse

uuendamine) on põhimõtteliselt sama, mille tegemiseks kohus tegi menetlusosalistele

ettepaneku juba 20.11.2024 määruses vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamisel.

Kaebaja pöördus seepeale kohustamiskaebusega kohtu poole juba 25.11.2024 (s.o viis päeva

pärast eelmärgitud määruse tegemist) ehk ajal, mil tema vaie oli vastustaja poolt alles

läbivaatamisel. Vastustaja pidi seetõttu lõpetama vaidemenetluse põhjusel, et samas asjas on

käimas kohtumenetlus (dtl 642). Seega ei olnud vastustajal võimalik 20.11.2024 määruses

toodud põhjenduste valguses sisuliselt kaaluda vastavalt kohtu ettepanekule sammude

astumist juba vaidemenetluses. Arvestades lisaks, et vastustaja on avaldanud kohtumenetluses

valmisolekut lahendada vaidlus kompromissiga ning astus mõistliku aja jooksul selleks ka

4(5)

samme, pole välistatud, et enne kaebuse esitamist toimunud vaidemenetlus võinuks lõppeda

ehitusteatise uuendamisega ning kaebajal puudunuks vajadus kohtusse pöörduda (sh sellega

seoses esindajakulusid kanda). Ühtlasi, vastustaja selgitustest nähtuvalt 16.01.2025 toimunud

kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid kaebaja esindajate poolse valmisoleku puudumise

tõttu jõuda rahumeelselt osapooli rahuldava lahenduseni (dtl 826-827). Seega ei olnud ka

kohtumenetluse kestel kujunenud olukorrale mõistliku ja kiire lahenduse leidmine ning

seeläbi menetlusosalistele täiendavate menetluskulude tekkimise vältimine takistatud

vastustaja või kolmandate isikute tegevuse tõttu, vaid see polnud võimalik ennekõike

kaebajapoolse tegevuse tõttu.

Kokkuvõttes leiab kohus, et arvestades eeltoodud asjaolusid, samuti asja mahtu ja keerukust

ning menetluse käiku, saab vajalikeks ja põhjendatud kaebaja õigusabikuludeks lugeda 1500

eurot ilma käibemaksuta.

11. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse jõustumist kaebajale

tagastamisele ka asjas tasutud riigilõiv, s.o kohtute infosüsteemi andmetel 60 eurot.

12. HKMS § 108 lg 8 lause 1 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ning lause 2 kohaselt kui vastaspool ei pea

kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kolmas isik osaleb

kaebaja vastaspoolel ning kaebajal ei ole menetluskulude kandmise kohustust, ei ole

kolmanda isiku menetluskulusid võimalik kaebajalt välja mõista. Seega jäävad kolmanda

isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 07.10.2025 kohtumäärusega.

5(5)