2-24-134671/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-134671

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi U.D vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

88 eurot 13 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490;

asukoht Endla tn, 15, Tallinn), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema (e-post)

Kostja:

U.D

(isikukood

XXX;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxx; e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista U.D-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja põhivõlg 40 eurot, käesoleva

otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 15 eurot 35 senti ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Mõista U.D-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (40

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. juunist 2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada

AS ÜHISTEENUSED taotlus menetluskulude rahaliselt

kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista U.D-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja

menetluskulu 280 eurot (käibemaksuta).

6. Mõista U.D-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lge 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26. septembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse U.D-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses maksekäsu

kiirmenetluses esitatud kostja vastuväitega, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse

ning andis asja hagimenetluses menetlemiseks Tartu Maakohtule üle.

2. Tartu Maakohtule 27. detsembril 2024 esitatud hagiavalduse kohaselt parkis kostja 6.

oktoobril 2021 sõiduautot hageja poolt opereetitavas parklas parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud

leppetrahvi nõude summas 40 eurot, mis kostja on jätnud tasumata. Hageja arvestab viiviseid

alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja

on saatnud kostjale mitmeid võlateatisi ning palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud30

eurot.

3. Kohus võttis hagiavalduse 18. veebruari 2025. a määrusega menetlusse. Määrus ja

hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 17. mail 2025. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

5. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3

võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt

vaid järgmist.

6. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

7. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 17. mail 2025.

Kohus luges kostjale dokumendid kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kohus on

kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks

esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtajaks (6. juuniks 2025) hagile vastanud.

Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).

Hageja palus mõista kostjalt põhinõudelt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab viivise

kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

10. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide,

kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle

kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud,

menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv

sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

12. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning

lepingulise esindaja kulu 358 eurot (käibemaksuta).

Kohtu hinnangul on riigilõiv 100 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 174 lg

1).

13. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist

tunnihinnaga 169 eurot. Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 2 tundi. Lepingulise

esindaja töö on seisnenud dokumentidega tutvumises, hagiavalduse ning selle lisade

komplekteerimises ja dokumentide kohtule esitamises. Kirjeldatud toimingud on olnud

põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole ülemäärane.

14. Maakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ole põhjendatud.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult

keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on inkassoteenust osutava

hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu

määraks 80 eurot.

Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu

2 * 80 = 160 eurot.

15. Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule

ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot).

Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 100 + 160 + 20 = 280 eurot.

16. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister