1-24-6914/51 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-6914

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6914 (24233050609)

Kohtukoosseis

kohtunik Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Olga Abakumova, Olga Nõmmemees, Evelin Veeret, Aleksander

Minin

Kriminaalasi

Tatjana Aleksejeva süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi,

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn

Süüdistatav

Tatjana Aleksejeva

isikukood 48606282216; elukoht XXX; Eesti Vabariigi

kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; XXX; varasemalt

kriminaalkorras karistatud, viimati:

-

06.02.2022 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta, 7 kuud ja 3 päeva

vangistust, KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel 2 aastat

vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta, 11 kuud ja 28

päeva vangistust, mis KarS § 69 kohaselt asendati 718

tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat alates

kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 3 – 11 kuud

juhtimisõiguse äravõtmine. Karistus täidetud

17.12.2023.

Tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud

17.06.2024, s.o 1 päev.

Kaitsja

määratud korras Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:

1. Tunnistada Tatjana Aleksejeva süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle

1-24-6914

karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Tatjana Aleksejeva poolt eelvangistuses

viibitud 1 (üks) päev, s.o 17.06.2024. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 11

(üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa 11 (üksteist)

kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, jäetakse täitmisele pööramata,

kui Tatjana Aleksejeva ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel

toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Tatjana Aleksejeva on kohustatud:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi;

8) osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

06.06.2025. KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates

kohtuotsuse jõustumisest.

5. Jätta rahuldamata kaitsja Aleksei Forstimani 23.04.2025 taotlus hüvitada SKHS § 5 lg

1 p 2 alusel Tatjana Aleksejevale kahju seoses tema kahtlustatavana kinnipidamisega.

Asitõendid:

–

DVD-R plaat (1 tk) Häirekeskuse kõnesalvestise ja kahe vormikaamera salvestisega,

mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud:

Mõista Tatjana Aleksejevalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 1329 eurot ja

ekspertiisikulud summas 1300 eurot, s.o kokku summas 2629 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses

osutatud õigusabi eest summas 2484,65 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Tatjana Aleksejeva hüvitama temalt väljamõistetud riigi

nõude menetluskulude näol kogusummas 2629 (kaks tuhat kuussada kakskümmend

üheksa) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

1-24-6914

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

XXX ning selgitus „Tatjana Aleksejeva, 1-24-6914, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu kantseleis hiljemalt 18.06.2025

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.

peatükis sätestatud korras.

Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes

menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult

menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 18.06.2025.

Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUS

1. Tatjana Aleksejevat süüdistatakse selles, et tema 17.06.2024 kella 00.25 paiku XXX asuvas

korteris, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, lõi XXX I.Z-i korduvalt rusikaga näo piirkonda.

Tatjana Aleksejeva põhjustas kannatanule I.Z-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomid

näo piirkonnas.

Sellega pani Tatjana Aleksejeva toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemise ning milline

tegu on toime pandud lähisuhtes.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse

teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid

tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Tatjana Aleksejeva on toime pannud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Faktilised asjaolud

3.

18.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud kõnet häirekeskusesse, on

tõendatud, et 17.06.2024 kell 00:35 helistas häirekeskusesse I.Z ning teatas, et soovib kutsuda

patrulli XXX, tema naine ei ole adekvaatne ning ta soovib fikseerida vigastused. Küsimusele,

millal see oli, vastas teataja praegu 10 minutit tagasi. Korteri numbriks ütles teataja XX. Sama

vaatlusprotokolliga on vaadeldud ka politsei vormikaamera salvestisi ning nendest nähtub, et nii

politsei ning kui ka kiirabi saabusid 17.06.2021 kell 00:52 aadressile XXX ning sisenesid

korterisse XX. (KoTo, tõendite köide tl 1-20). Eelnevat kinnitavad ka politseiametnik S.W

1-24-6914

ütlused, kes tunnistajana on andnud ütlusi, et reageeris suve lõpus 2024 väljakutsele aadressil

XXX. Väljakutse sisuks oli, et elukaaslane lõi. Häirekeskuse kaudu reageeris ka kiirabi, kes vaatas

kannatanu üle.

4. Nii kannatanu I.Z kui ka süüdistatav T. Aleksejeva on oma ütlustes kinnitanud, et

17.06.2024 kutsus I.Z välja politsei. Nii kannatanu kui ka süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud

sedagi, et 17.06.2024 tarvitati koos alkoholi ning toimus konflikt.

5. Kannatanu I.Z-i ütluste kohaselt tunnistas ta T. Aleksejevale, et suudles naabrinaist, mille

peale T. Aleksejeva vihastas ning lõi teda hooga kahel korral nina piirkonda.

6. T. Aleksejeva ütluste kohaselt kuu aega enne 17.06 tema abikaasa suudles naabrinaist ning

17.06 üritas ta (T. Aleksejeva) teada saada, kas see on tõde. Kui selgus, et see nii oli, pani ta

tahtmatult hooga käega vastu mehe nägu. Lööke oli mitte rohkem kui kaks. Löögid olid lahtise

käega. Prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel on T. Aleksejeva ütluste usaldusväärsuse

kontrolliks avaldatud T. Aleksejeva kahtlustatavana antud ütlused, seoses vastuoluga löömise

viisis. Avaldatud ütluste kohaselt toimus löömine rusikaga, nimelt avaldati kohtueelses

menetluses T. Aleksejeva antud ütlustest järgmine: kuuldes sellist vastust ma muutusin närviliseks

ja kohe lõin I.Z-i rusikaga vastu nägu, nagu ma mäletan lõin teda paar korda. T. Aleksejeva

tunnistas kohtuistungil, et politseiametnik lubas tal oma sõnadega juhtunust rääkida ja ta ütles, et

löök oli lahtise käega. Ometi nähtub avaldatud ütlustest, et kohtueelses menetluses on T.

Aleksejeva rääkinud rusikaga löömisest ning kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et menetlejale

juhtunust rääkides ei suutnud T. Aleksejeva eristada rusikaga lööki ja tahtmatut lahtise käega

tabamust. Seetõttu ei pea kohus T. Aleksejeva ütlusi löömise viisi osas usaldusväärseteks. Samas

arvestades, et T. Aleksejeva ütlused konflikti põhjuse osas ning ka selles, et löömine toimus ning

hiljem kutsuti politsei, on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, siis põhjust T. Aleksejeva

ütlusi tervikuna mitte usaldada ei ole ning T. Aleksejeva ütlusi on võimalik tõendina arvestada

osas, mis riimuvad teiste tõenditega.

7.

17.06.2024 isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on I.Z-i

ning tuvastatud vigastused. Nimelt sinikas vasaku silma all, hematoom parema silma all,

hematoom ninajuurel. Vigastused nähtuvad ka fototabelil. (KoTo, tõendite köide tl 21-25). Kaitsja

on seisukohal, et isiku läbivaatuse protokolli ei ole võimalik tõendina arvestada, sest ei ole järgitud

KrMS § 88 lg 2 sätestatud nõuet. KrMS § 88 lg 2 kohaselt kui isiku läbivaatuse eesmärk on

avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu

asjatundja. Kohus nõustub, et isiku läbivaatuse protokollis ei ole märgitud, et läbivaatusel oleks

osalenud kohtuarst, tervishoiutöötaja või muu asjatundja. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et

selle on koostanud Narva politseijaoskonna patrulltalituse I patrullgrupi grupijuht E T ning

uurimistoimingus osaleb patrullpolitseinik S.W . Teisi uurimistoimingus osalejaid märgitud ei ole.

Samas nähtub läbivaatuse protokollist, et läbivaatus on toimunud 17.06.2024 aadressil XXX

avahemikul 00:55-01:00. 18.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud politsei

vormikaamerate salvestisi, nähtub, et samal kellajal, mil viidi läbi kannatanu läbivaatus, viibisid

korteris kiirabitöötajad. Veelgi enam salvestisest nähtub, et samal kellaajal on kiirabitöötajad

politseiametnike juuresolekul vaadelnud kannatanut. Politseiametnik on koos kiirabi töötajaga

vaadelnud kannatanu silmaaluseid, kiirabi töötaja katsub kannatanu nina ja seejärel pildistab

politseiametnik kannatanut. (KoTo, tõendite köide tl 1-20). Seetõttu on kohus seisukohal, et kuigi

läbivaatuse protokolli endasse ei ole märgitud, et läbivaatusel osales tervishoiutöötaja, toimus

kannatanu läbivaatus tervishoiutöötajate juuresolekul ning isiku läbivaatuse protokoll on lubatav

tõend.

8. Kohus märgib sedagi, et tunnistaja S.W on oma ütlustes kinnitanud, et kiirabi fikseeris

need hematoomid tema juuresolekul ja sõnastas seda. Kaitsja on ka S.W ütlustega palunud mitte

arvestada, tuues põhjuseks asjaolud, et S.W ei seletanud kannatanule tema õigust T. Aleksejeva

1-24-6914

vastu ütlusi mitte anda ning oli prokuratuuri poolt ette valmistatud. S.W on vastuseks kaitsja

küsimusele : „Kas te selgitasite kannatanule kahtlustatavale õigust mitte anda ütlusi?“ , vastanud,

et kannatanuga ta vestles väga vähe, kuna sai esmase info kätte, teda vaatas kiirabi ja kiirabi viis

teda minema haiglasse. S.W temaga põhjalikult vestelda enam ei jõudnud. Kahtlustatavaga ta ei

vestelnudki. Kohtu hinnangul ei mõjuta S.W ütluste usaldusväärsust korteris toimunu kirjelduse,

kiirabitöötajate tegevuse ning kannatanu vigastuste fikseerimise osas, mitte kuidagi asjaolu, kas

S.W selgitas või ei selgitanud väljakutsele jõudes kannatanule tema õigust oma elukaaslase vastu

ütlusi mitte anda. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt ei viinud S.W korterisse saabudes läbi

kannatanu ülekuulamist. Kohus leiab sedagi, et S.W ütlused ei muutu lubamatuks, sest prokurör

on enne tunnistaja ülekuulamist võimaldanud S.W-l tutvuda tema kohtueelses menetluses antud

ütlustega ning S.W-l on endal olnud võimalus oma mälu värskendada, tutvudes sündmusest olnud

videosalvestisega. Ilmselgelt S.W , kes töötab patrullpolitseinikuna ja kelle igapäevatöö ülesannete

hulka kuulub erinevatele väljakutsetele reageerimine, ei pea meeles hoidma iga väljakutset. Seda

enam, et antud juhul ei olnud tegemist mingi erilise juhtumiga (nt võigas tapmine vms sündmus),

vaid tegemist oli peretüliga, mis teatavasti ja kahjuks on päris tavapärane juhtum, millega politseil

tuleb oma igapäevatöös kokku puutuda. Eeltoodust lähtuvalt on igati mõistlik, et tunnistaja enne

kohtuistungit püüab oma mälu värskendada ja meenutada seoses, millise juhtumiga ta kohtus ütlusi

andma peab. Kohus juhib tähelepanu, et KrMS § 288 lg 9 p 3 võimaldab tunnistaja mälu

värskendada isegi ristküsitluse käigus. Seetõttu on kohus seisukohal, et S.W ütlused on lubatavaks

tõendiks.

9. S.W ütlustest nähtub, et kiirabi vaatas kannatanu üle, pakkus talle minna Narva Haiglasse

tervisekontrolliks ning kannatanu nõustus. Ka kannatanu on ise oma ütlustes kinnitanud, et hiljem

viidi haiglasse vastuvõtuosakonda. Ta ise nõudis, et ta viiakse sinna. Ei mäleta, mida ta tahtis

sealt, ta oli emotsioonidel. Vigastuste olemasolu on kannatanu eitanud, andes ütlusi, et mingeid

vigastusi tal ei tekkinud. Ta küll helistas politseisse, et tuvastada kehavigastused, kuid seda ütles ta

selleks, et politsei tuleks kiiremini kohale. Tal oli vaja hommikul tööle minna ja ta tahtis, et

abikaasa rahustataks maha, muidu nad oleksid kaua sõitnud. Punetuse tekkimine on tal

alkoholijoobe korral tavaline. Sarnaselt kannatanuga on T. Aleksejeva andnud ütlusi, et politsei

kutsumisel oli I.Z-i soov, et politsei teda (Aleksejevat) rahustaks ning kannatanu ei soovinud

kodust ära minna, tal ei ole, kus ööbida. Kannatanu näol olev ei ole seotud tema löögiga. Tarbides

kanget alkoholi kannatanu näole tekib punetus.

10. Kohus ei pea kannatanu ja T. Aleksejeva ütlusi, et kannatanu näol olevad jäljed olid

punetus alkoholi tarvitamise tagajärjel usaldusväärseteks. Esmalt ei haaku need isiku läbivaatuse

protokolliga, millest nähtub, et tegemist on hematoomidega. Seda, et tegemist oli hematoomidega

on kinnitanud ka tunnistaja S.W , kes on oma järeldust selgitanud nii sellega, et kiirabi töötajad

sõnastasid kannatanu näol olevad jäljed hematoomidena, kui ka sellega, et tal on olemas kogemus

vaadata, kuidas näevad välja läbipekstud inimesed ning tavaline punetus võib tekkida ja see ei

olnud mingi tavaline punetus. Teiseks kannatanu on ise häirekeskusele helistades teatanud, et

soovib fikseerida vigastusi. Kõnes on ta öelnud: hematoom silma all, korralik paistetus kogu

silmal. Seega on kannatanu häirekeskusele väga konkreetselt viidanud just samadele vigastustele,

mis hiljem tal tuvastati. Kolmandaks viidi kannatanu haiglasse. Eluliselt ei ole usutav versioon, et

olukorras, kui kannatanu sooviks oli jääda korterisse, et hommikul tööle minna, siis nõustus ta

minema haiglasse aega kulutama selleks, et fikseerida tema ütluste kohaselt olematuid vigastusi.

Samuti ei ole eluliselt usutav, et kiirabi on nõus haiglasse viima isiku, kes mitte mingisugust

meditsiinilist abi ei vaja. Seega leiab kohus, et T. Aleksejeva ja I.Z-i ütlused osas, mis puudutavad

kannatanu näol olevaid jälgi ning nende tekkemehhanismi, tuleb tõendikogumist välja arvata.

11. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on tõendatud, et vahetult pärast seda kui T. Aleksejeva

oli kannatanut korduvalt näkku löönud, esinesid kannatanul vigastused (hematoomid näol). Kõnest

häirekeskusesse nähtub, et kannatanu viitab, et vigastused tekkisid just löömisest.

1-24-6914

12. Kannatanu I.Z on andnud ütlusi, et löök oli tavaline. Prokuröri küsimusele, mida ta tundis,

on kannatanu vastanud, et ei midagi, eriti ei tundnudki. Kohtu küsimusele, kas ta valu tundis,

vastas kannatanu eitavalt. Kuigi kohus tuvastas, et löömise tagajärjel tekkisid kannatanul

vigastused, mis viitab pigem sellele, et löömine oli piisavalt tugev, et ka valu tekitada, siis

arvestades kannatanu kinnitust, et ta valu ei tundnud, tuleb kohtul lähtuda sellest. Kuna kannatanu

oli tarvitanud alkoholi ning on üldteada, et alkoholijoove võib mõjuda tuimestavalt, siis on eluliselt

usutav, et kannatanu löökidest valu ei tundnudki.

13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et on tõendatud 17.06.2024 kella 00:25 paiku XXX asuvas

korteris A. D löömine T. Aleksejeva poolt, millega tekitati I.Z-i näol vigastused (hematoomid).

Kuriteo koosseisupärasus (objektiivsed tunnused)

14. Tatjana Aleksejevale on süüdistus esitatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, s.o kehalises

väärkohtlemises lähisuhtes. KarS § 121 objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. T. Aleksejevale on esitatud süüdistus nii

tervise kahjustamises kui ka valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, Nii tervisekahjustus kui ka

valu on KarS § 121 lg 1 normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib

Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise

kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja

kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või

muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise

või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all

peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse

kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille

ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt RKKKo 12.11.2019, 1-18-

7833, p 22). Seega on hematoomid käsitatavad kehavigastusena KarS § 121 tähenduses, sest

nahakoe anatoomiline terviklikkus on füüsilise mõjutamise teel häirunud. Kohus on varasemalt

lugenud tõendatuks, et T. Aleksejeva löömise tagajärjel esinesid kannatanu näol hematoomid.

Kohus leiab, et arvestades, et tegemist oli kahe hoogsa löögiga näkku, täpsemalt nina piirkonda ja

teatavasti on näopiirkond õrn, siis hematoomide tekkimine on ka objektiivse kõrvalseisja

seisukohast hinnatav löömise tüüpilise tagajärjena. Seega tegemist ei olnud kannatanu keha vähese

intensiivsusega mõjutamises, millega ei kaasnenud tagajärgi. Vahetult pärast juhtunut pöördus

kannatanu häirekeskusesse, tal tuvastati vigastused ning ta viidi haiglasse kontrolli.

15. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine juustest kiskumine (vt RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja,

mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Valu

tekitamise osas on kohus tuvastanud, et kannatanu ütluste kohaselt ta löömisest valu ei tundnud

ning kannatanul valu tekkimine ei ole tõendatud. Seega KarS § 121 objektiivse külje teine

alternatiiv (valu tekitamine) ei ole täidetud.

16. Küll aga on kohus seisukohal, et objektiivne teokoosseis KarS § 121 järgi on täidetud

kannatanu I.Z-ile tervisekahjustuse (hematoomid) tekitamisega.

17. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides. KarS § 121 lg 2

p 2 sätestab vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast nähtub, et KarS § 121 kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema

inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas

suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus,

emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554

1-24-6914

SE, Riigikogu XII koosseis). Tähtis on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati

ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja

enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele

toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (vt

RKKKo 09.03.2020, 1-19-3377, p 9,10). I.Z-i ütluste kohaselt on ta T. Aleksejevaga suhtes olnud

5 aastat ning kogu selle aja elanud T. Aleksjevaga koos samas korteris. Sama on kinnitanud oma

ütlustes ka T. Aleksejeva. Seega vastab T. Aleksejeva käitumine KarS § 121 lg 2 p 2

objektiivsetele tunnustele.

Subjektiivne koosseis

18. KarS § 121 süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse

tahtlusega. Kohus leiab, et T. Aleksejeva tegutses kannatanu I.Z-i näkku lüües otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. T. Aleksejeva ütluste

kohaselt lõi ta I.Z-i tahtmatult, kuid kohus ei pea T. Aleksejeva ütlusi selles osas

usaldusväärseteks. Tema kohtus avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ta sai

vihaseks ja lõi rusikaga vastu nägu, paar korda. Vaidlust ei ole, et lööke oli tõesti mitu ning kohus

leiab, et korduvad löögid näkku ei saanud toimuda tahtmatult. T. Aleksejeva oma ütlustes on

kinnitanud, et tal oli vihahoog, samuti on ta kinnitanud, et ta kasutas ebatsensuurseid sõnu ning

tema sõnade eesmärk oli tekitada kannatanule hingelist valu. Kannatanu ütlused kinnitavad, et T.

Aleksejeva vihastas ja siis hooga lõi. Seetõttu on kohus seisukohal, et T. Aleksejeva tegu oli

tahtlik. On üldteada, et näopiirkond on õrn ning sellele piirkonnale suunatud füüsiline jõud

põhjustab intensiivsemat valu ja tekitab kergemini vigastusi. Seega T. Aleksejeva kannatanut

korduvalt hooga ja vihaselt lüües vähemalt möönis tervisekahjustuse tekkimist.

Õigusvastasus ja süü

19. KarS § 27 näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

20. Kaitsja on seisukohal, et I.Z ja T. Aleksejeva on leidnud, et tegu ei ole perevägivald ning

mõlemad on olnud üksmeelel, et see mis T. Aleksejeva tegi, oli lubatav. Üheks õigusvastasust

välistavaks asjaoluks on õigushüve valdaja luba.

21. Kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on

määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine.

Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on

antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel.(vt Riigikohtu

14.detember 2011 otsus 3-1-1-89-11)

22. T. Aleksejeva on vastuseks kaitsja küsimusele: „Kas teie perekonnas selle intsidendi kohta

on olemas mingi ühine arusaamine, et see oli tol hetkel lubatav?“, vastanud jaatavalt – „Jah,

suuremas osas seda ei saa nimetada isegi kõrvakiiluks, see oli hoobiga liikumine ja see ei kutsunud

temas esile mingit reaktsiooni.“ Kannatanu on vastuseks kaitsja küsimusele : „Kas teie hinnangul

tol hetkel selline löömine oli lubatav, teie jaoks oli see aktsepteeritav?“, vastanud järgmiselt : „See

oli ootamatu.“. Kaitsja täpsustavale küsimusele: „ Aga teie jaoks see oli vastuvõetav,

aktsepteeritav, teie jaoks see oli normaalne?“ vastas kannatanu: „Mida ma oleks pidanud tegema,

kas vastu lööma? Kui see oleks lubatav, siis see oleks ju tavaline olmetüli.“ Kohtu täpsustavale

küsimusele, et kas löömine on teie arvates normaalne tegevus, on vastanud kannatanu, et jah, miks

mitte, need on lihtsalt pere olmetülid. Samas kinnitas kannatanu, et sellist löömist varem ette

1-24-6914

tulnud ei ole ning enne seda kui T. Aleksejeva teda lõi, siis ei olnud nad T. Aleksejevaga rääkinud

sellest, et T. Aleksejava võib teda lüüa. Seega kannatanu ütlustest ei nähtu, et neil oleks olnud T.

Aleksejevaga eelnev kokkuleppe, et konfliktide tekkimisel võib teineteist lüüa. Seda enam, et

kannatanu on kinnitanud, et varem sellist löömist ette tulnud ei ole ning löömine oli ootamatu.

23. Seda, et kannatanu T. Aleksejeva käitumist intsidendi toimumise hetkel ning vahetult

pärast seda siiski lubatavaks ei pidanud, tõendab asjaolu, et kannatanu pöördus häirekeskusesse.

Kui kannatanu tõepoolest pidas juhtunut lubatavaks ja perekonnas tavapäraseks käitumiseks oli

tarbetu pöörduda häirekeskuse poole. Kannatanu ütluste kohaselt soovis ta häirekeskusesse

helistades, et politsei T. Aleksejeva maha rahustaks, et ta saaks jääda korterisse, kuid häirekeskuse

kõnest lähtuvalt pole kannatanu viidanud sellele, et teda soovitakse korterist välja visata. Kõnest

tuleneb üheselt, et kannatanu soovib fikseerida vigastused ja nimetab need. Seega leiab kohus, et

kannatanu ütlusi, et kõne eesmärk oli vaid T. Aleksejeva rahustamine, et korterisse jääda, ei saa

pidada usaldusväärseteks.

24. Ilmselgelt on kannatanu ja T. Aleksejeva käesolevaks ajaks omavahel leppinud, nad elavad

jätkuvalt koos, suhted on head ning T. Aleksejeva kinnitusel on ta I.Z-ilt vabandust palunud. Seega

on arusaadav, et kannatanu käesoleval ajal enam T. Aleksejeva suhtes pretensioone ei oma ning

mingite negatiivsete tagajärgede saabumist T. Aleksejevale ei soovi ning on asunud ka T.

Aleksejeva toime pandud tegu ning selle tagajärge pisendama. Tagantjärgi andestamine ei muuda

aga õiguspäraseks T. Aleksejeva tegevust tema teo toimepanemise hetkel. Kohus on seisukohal, et

on tõendatud, et teo toimepanemise seisuga kannatanu ning T. Aleksejeva vahel kokkulepe

löömiseks ja tervisekahjustuse tekitamiseks puudus ning T. Aleksejeva tegu on õigusvastane.

25. KarS § 32 lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

26. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

27. Seega on T. Aleksejeva tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

Karistus

28. Kuna kohus mõistab T. Aleksejeva süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, tuleb mõista ka

karistus. Riiklik süüdistaja taotles T. Aleksejeva süüdi mõistmist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning

karistamist 1 aastase ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mida prokurör on pidanud võimalikuks

asendada üldkasuliku tööga. Seadusandja on KarS § 121 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise

eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse

29. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav

toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest

andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

30. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb

lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes

olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate

katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le 2. Seega kujundab

kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on

1-24-6914

võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates T. Aleksejeva

varasemat käitumist, on vastus sellele küsimusele eitav.

31. T. Aleksejeva suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta varem

kriminaalkorras karistatud isikuks. (KoTo, tõendite köide tl 26-27). Kohtupraktikas omaks võetud

arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Viru

Maakohtu 06.02.2022 otsusega karistati T. Aleksejevat KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta 7

kuud ja 3 päeva ning moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 01.06.2021 kohtuotsusega. (KoTo,

tõendite köide tl 31-34). Mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Märgitud põhimõttest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus T. Aleksejeva on varasemalt karistatud, siis

puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi

vähemintensiivsemal viisil.

32. Samuti arvestades, et T. Aleksejeva ei tööta, vaid tema sissetulekuks on XXX, siis on

tõenäoline, et vahendid rahalise karistuse tasumiseks tuleksid ka kannatanu sissetulekust. Eelnevat

kinnitab kaitsja kohtukõnes välja toodu, et rahalise karistuse mõistmisel tasub selle I.Z . Karistuse

eesmärk ei ole karistada kannatanut, vaid karistus peab mõjutama T. Aleksejevat edaspidi

kuritegude toimepanemist hoiduma. Ilmselgelt ei tunneta T. Aleksejeva karistuse mõju kui selle

kannab tema eest teine isik. Kohus on seisukohal, et T. Aleksejevat on võimalik mõjutada edaspidi

hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus

antud juhul kohaldamisele ei kuulu.

33. KarS § 121 lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune

vangistus. Hinnates T. Aleksejeva teosüüd leiab kohus, et T. Aleksejeva kasutatud vägivald ei

olnud ülemäära intensiivne. T. Aleksejeva lõi kannatanut kahel korral näkku, löök oli tavaline ning

selle tagajärjeks olid hematoomid. Kohus arvestab sedagi, et teo subjektiivne koosseis oli täidetud

otsese tahtlusega.

34. T. Aleksejeva puhul karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendava

asjaoluna esineb KarS § 57 lg 1 p 9 mõttes leppimine. T. Aleksejeva on kannatanu ees vabandust

palunud ning kannatanul T. Aleksejevale pretensioone ei ole. Nii T. Aleksejeva kui tema kaitsja on

välja toonud asjaolu, et kannatanu löömine oli põhjustatud hingelisest üleelamisest seoses sellega,

et T. Aleksejeva sai teada, et kannatanu suudles naabrinaist. Kohus möönab, et kahtlemata võib

petmisest teadasaamine tekitada tugevaid tundeid, eriti T. Aleksejeva puhul, kellel on XXX

XXXX, mis võib panna impulsiivselt tegutsema. Kohus leiab, et T. Aleksejeva poolt vihatunde

kogemine oli igati inimlik reaktsioon petmisest teadasaamisele, küll aga ei olnud kohane ja lubatav

reaktsioon sellele teadasaamisele reageerida korduvate löökidega näkku. T. Aleksejeva ütluste

kohaselt juhtus sündmus, kus kannatanu suudles naabrinaist kuu enne 17.06.2024. Seega nähtub T.

Aleksejeva enda ütlustest, et ta oli kuu aega juhtunust teadlik, aga ei tahtnud seda uskuda. Tal oli

piisavalt aega juhtunut analüüsida, et olukord rahulikult lahendada. T. Aleksejeva hakkas

kannatanult vastuseid nõudma, aga ajal kui oli tarvitanud kanget alkoholi (alkoholi tarvitamist

kinnitavad nii kannatanu kui ka T. Aleksejeva) ning ekspertiisiakti kohaselt oli tegu põhjustatud nii

psühhotraumeerivast olukorrast kui alkoholi kuritarvitamisest. T. Aleksejeva ütluste kohaselt

hakkas ta kannatanuga naabrinaise suudlemisest rääkima alkoholi tarvitamise ajal, et julgust juurde

võtta. Seega leiab kohus, et T. Aleksejeva teadlikult valis rääkimiseks alkoholi tarvitamise aja.

Üldteada on, et alkoholijoove mõjutab inimeste käitumist, enesekontroll väheneb ning

impulsiivsus suureneb, kohus leiab, et nii juhtus ka T. Aleksejevaga. Kogumis hindab kohus T.

Aleksejeva teosüüd keskmisest väiksemaks.

35. Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati

Viru Maakohtu 06.02.2022 otsusega T. Aleksejevat KarS § 424 järgi vangistusega, mis asendati

1-24-6914

üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö T. Aleksejeva sooritas, karistusregistris on karistus märgitud

täidetuks 17.12.2023. (KoTo, tõendite köide tl 26-27). Seega pani T. Aleksejeva käesoleva kuriteo

toime pool aastat pärast tema poolt üldkasuliku töö sooritamist. Samas leiab kohus, et arvestada

tuleb, et T. Aleksejeva ei ole varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, vaid eelnevad

karistused on mõistetud KarS § 424 järgi. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub seisukohale, et

süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 1 aasta pikkune vangistus.

36.

17.06.2024 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti T. Aleksejeva

17.06.2024 kell 00:55 kahtlustatavana kinni ning vabastati 17.06.2024 kell 13:58 (KoTo, tõendite

köide tl 43-46). Seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Tatjana Aleksejeva

poolt eelvangistuses viibitud 1 (üks) päev, s.o 17.06.2024. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on

11 kuud ja 29 päeva vangistust.

37. Riiklik süüdistaja on pidanud võimalikuks T. Aleksejevale mõistatava vangistuse

asendamist üldkasuliku tööga. Kohus märgib, et KarS § 69 lg 1 võimaldab vangistuse asendamist

üldkasuliku tööga vaid süüdlase nõusolekul. Käesoleval juhul selline nõusolek puudub. Kuigi T.

Aleksejeva on varem sooritanud üldkasulikku tööd, on tema kaitsja, viidates T. Aleksejeva

tervislikule seisundile, mille kohta on esitatud ka meditsiinilised dokumendid (KoTo, tõendite

köide tl 47-48), palunud T. Aleksejevale üldkasulikku tööd mitte määrata. Seega ei ole vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga võimalik.

38. Küll aga peab kohus võimalikuks T. Aleksejeva suhtes kohaldada karistusest tingimuslikku

vabastamist KarS § 74 alusel. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena

prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise

asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse

ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Nagu kohus varem tuvastas,

siis T. Aleksejeva ning kannatanu konflikti põhjuseks oli asjaolu, et kannatanu oli suudelnud

naabrinaist ning T. Aleksejeva, olles alkoholi tarbimisest julgust kogunud, reageeris sellele

teadmisele kannatanu löömisega (kaks korda näkku). Kannatanu ning T. Aleksejeva jätkavad oma

kooselu ning on teineteisele andestanud. Kannatanu on kinnitanud, et pärast 17.06.2024 juhtunut,

on kõik rahulik, skandaale ega midagi ei ole. Seega on T. Aleksejeva pärast juhtunut, millest on

möödas peaaegu aasta, olnud õiguskuulekas. Kuigi T. Aleksejeva on varem karistatud, ei ole teda

karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mistõttu vägivaldne käitumine ei talle kujunenud normiks,

vaid võib teha järelduse, et tegemist oli ühekordse juhtumiga. Kohus leiab, et kirjeldatud

asjaoludel ning arvestades T. Aleksejeva isikut, on otstarbekas kohaldada T. Aleksejeva suhtes

karistusest tingimuslikku vabastamist.

39. Arvestades, et käesoleva kuriteo pani T. Aleksejeva toime alkoholijoobes ning ka

varasemalt on tema kuriteod seotud alkoholi tarvitamisega, siis on kohus seisukohal, et on vajalik

T. Aleksejeva allutamine käitumiskontrollile ning täiendava kohustusena määrata alkoholi

tarvitamise keeld. Kuigi T. Aleksejeva ise on kinnitanud, et tema jaoks ei ole alkoholi tarvitamine

probleem, siis tema käitumine näitab seost alkoholi tarvitamise ning kuritegude toimepanemise

vahel. Seega on kohus seisukohal, et alkoholi tarvitamise keeld aitab T. Aleksejevat hoida

õiguskuulekal teel. Samuti nõustub kohus prokuröriga, et T. Aleksejeva vajab sotsiaalprogrammi

läbimist. Sobiliku sotsiaalprogrammi määrab kriminaalhooldusametnik peale süüdistatava

probleemide kaardistamist, kas sobivad sõltuvust käsitlevad teemad, peresuhted või muud.

Nimetatu toetab T. Aleksejevat, et vältida võimalikke tagasilangusi.

40. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks jätta mõistetud karistus, s.o 11 kuud ja 29 päeva

vangistust, KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel Tatjana Aleksejeva suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei

pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-

6, lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tatjana

Aleksejeva on kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja

1-24-6914

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama

alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

41. Kaitsja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses süüdistatava kinnipidamisega

kahtlustatavana.

42. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 4 järgi võib isik

nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 1 kohaselt,

kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse

seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see

tekitati: vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist

kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 18 lg 1

sätestab, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju

hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist.

43. Kuna kohus mõistab Tatajana Aleksejeva KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi, siis taotlus

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 alusel ei kuulu rahuldamisele.

Asitõendid

44. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse

asitõenditega toimimise viisi kohta.

45. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 18.06.2024 asitõendi

vaatlusprotokolliga Häirekeskuse kõnesalvestise ja rinnakaamera videosalvestistega 1 DVD-R

plaadi. Kohus võttis plaadi vastu ja see asub tõendite toimikus. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

DVD-R plaat kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

46. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), riiklikul

ekspertiisiasutuse, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe

tuvastamisega tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3) ning määratud kaitsjale ja kannatanu

esindajale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p

4).

47. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1

punktile 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Irina Žurina tasu Tatjana

Aleksejevale osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses on 342,33 eurot, sh käibemaks.

Kohtumenetluses on kaitsja Aleksei Forstimani tasu ja hüvitatavad kulud Tatjana Aleksejevale

õigusabi osutamise eest 512,40 eurot, 453,84 eurot ja 1176,08 eurot, s.o kokku summas 2142,32

eurot, sh käibemaks. Kohus on kaitsja tasutaotlused rahuldanud. Kokku on Tatjana Aleksejeva

kaitsjale määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses 2484,65 eurot, sh

käibemaks. Kohus leiab, et arvestades süüdistava sissetulekuks on XXX ja lapse toetus, siis jätab

kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu riigi kanda.

48. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha

1-24-6914

1329 (1,5 kuupalga alammäära ehk 1,5x886 eurot) eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb

süüdistataval tasuda sundraha suuruses 1329 eurot täies ulatuses.

49. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses

ekspertiisiga tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas menetluses on Viru Maakohtu 05.02.2025

ekspertiisimääruse alusel läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt ekspertiis ning

koostatud ekspertiisiakt nr XX. Kohus leiab, et ekspertiisikulud summas 1300 eurot tuleb

süüdistataval tasuda.

50. Seega peab Tatjana Aleksejeva maksma riigile kokku 2629(1329+1300) eurot. Pidades aga

silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks rakendada

Tatjana Aleksejeva suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks.

Tatjana Aleksejeva peab riigile hüvitatavad menetluskulud kogusummas 2629 eurot tasuma

kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Seega on Tatjana Aleksejeval võimalus tasuda

menetluskulud üheaastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise

kindlaks kohustuse täitmise aja, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik

Viru MK kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2025 otsusega.