2-22-108394/55 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-108394

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-22-108394

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.06.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1093,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja T.I.

Kostja: M. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja I. B.

Asja lahendamise viis

Asja läbivaatamine istungil 26.02.2025, edasi kirjalik

menetlus; lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagiavalduses märgitud põhisummas 422,09

eurot, intresside 267,60 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot nõudes.

2. Rahuldada hageja, Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagi kostja,

M. S. (isikukood XXX) vastu kostja ja ESTO AS vahel 18.12.2020. a sõlmitud

krediidikontolepingust nr 6029642003 tulenevalt osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas

805,04 eurot ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 26,84 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna sissenõutavaks muutunud

põhivõla (1263,82 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates 17.06.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed kogusummas 280,18 eurot järgmise graafiku kohaselt (maksetähtpäev –

summa):

5.1.

15.07.2025 – 33,33 eurot;

5.2.

15.08.2025 – 33,33 eurot;

5.3.

15.09.2025 – 33,33 eurot;

5.4.

15.10.2025 – 33,33 eurot;

5.5.

15.11.2025 – 33,33 eurot;

5.6.

15.12.2025 – 113,53 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna punktis 5 toodud

graafikus toodud osamaksete tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates osamakse maksetähtpäevale järgmisest päevast kuni

osamakse summa tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-22-108394

7. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

8. Jätta menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ja 51% ulatuses hageja kanda.

9. Määrata kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suurusena 1588 eurot ja

kostja menetluskulude suurusena 1200 eurot.

10. Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas ulatuses. Menetluskulude jaotuse ja

tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

hüvitis 166,12 eurot.

11. Kohustada kostjat tasuma punktis 10 väljamõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses,

kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 07.04.2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (esialgne võlausaldaja, krediidiandja)

18.12.2020. a krediidikontolepingu nr 6029642003, mille alusel võimaldas krediidiandja

kostjale krediidi 2000 eurot kasutamist. Lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 40,90%

ja krediidi kulukuse määras 59,28%, väljavõtutasus 65,50 eurot ning selles, et igakuine krediit

ja intress tasutakse 15. kuupäevaks.

Kostja rikkus lepingut, kuna ei teinud alates 15.06.2021 tagasimakseid ja jättis maksmata

intressi. Krediidiandja edastas kostjale 29.09.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta juhul,

kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi hiljemalt 13.10.2021. Kostja ei reageerinud

Tsiviilasi nr 2-22-108394

hoiatusele ja krediidiandja luges 14.10.2021 lepingu ülesöelduks. Lepingu ülesütlemise

seisuga oli kostjal kasutusel krediit 1966,09 eurot ja tasumata intress 267,60 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1966,09 eurot, intressi

267,60 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 385,54 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise määraga 40,90% aastas, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3. Harju Maakohus tegi 08.12.2022 otsuse, millega rahuldas hageja hagi kostja vastu

rahalise alternatiivnõude osas osaliselt. Ülejäänud rahaliste nõuete osas jättis maakohus hagi

rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja osamaksete võlgnevuse 458,78 eurot.

Maakohus jättis hageja menetluskulud 13% kostja kanda ja 87% hageja enda kanda ning

märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Kohus märkis põhjendustes, et hageja on 13.06.2022 menetlusdokumendis esitanud

alternatiivnõude, juhuks, kui kohus asub seisukohale, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud,

paludes välja mõista tasumata osamaksed 458,78 eurot ja intressi 1002,41 eurot. Kostja väitel

on tagastamata põhinõude osa 1430 eurot. Seega leiab kohus, et kuivõrd ülesütlemine ei ole

kohaselt tehtud ja leping tuleb lugeda kehtivaks, kostjalt tuleb välja mõista tasumata

osamaksete summa 458,78 eurot.

4. Hageja esitas 09.01.2023 Harju Maakohtu 08.12.2022 otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

5. Ringkonnakohus tegi 26.04.2024 otsuse, millega rahuldas hageja apellatsioonkaebuse

ning tühistas Harju Maakohtu 08.12.2022 otsuse osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata intressinõude 1002,41 eurot osas, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 54,40

eurot osas ja alates 16.06.2021 põhinõudelt 458,78 eurot arvestatava viivisenõude VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis. Harju Maakohtu 08.12.2022 otsus on jõustunud osas, millega

kostjalt mõisteti hageja kasuks osamaksete võlgnevuse 458,78 eurot.

6. Hageja esitas 31.03.2025 (täiendatud 13.05.2025) ümberarvestuse ja hagist osalise

loobumise avalduse 422,09 euro, intresside 267,60 euro ja sissenõudmiskulude 35 euro

nõudes. Ümberarvestuse kohaselt on kostja kasutanud krediiti 2080 eurot ning teinud

tagasimakseid 536 euro ulatuses. Hageja määras tagasimaksed põhinõude ulatuses arvestades,

et lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja kasutusse võetud krediidi tagastama 60 kuu

jooksul. Seega on tagasimaksete uuesti määramisel kostja sissenõutavaks muutunud

põhisumma 31.03.2025 seisuga 1163,83 eurot ja tulevikus muutub sissenõutavaks alates

15.04.2025 380,17 eurot (1544 - 1163,83). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud osamaksetelt alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamaksete tasumiseni ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

osamaksete tasumiseni

Tsiviilasi nr 2-22-108394

7.

02.05.2025 esitatud menetlusdokumendis on kostja märkinud, et nõustub esitatud

ümberarvestusega, kuid kostja ei nõustu viivise nõudega. Kostja palub kohtul jätta viivise

nõue täielikult rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi

kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tulenevalt TsMS §

444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud

kohtu järeldused.

9. TsMS § 658 lg-te 1-2 kohaselt jätkub menetlus maakohtu otsuse tühistamise ja asja

uueks lahendamiseks saatmise korral esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja

läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu

otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse

apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.

10. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud 13.05.2025

menetlusdokumendis osalise loobumine avalduse hagiavalduses märgitud põhisummas 422,09

eurot, intresside 267,60 eurot ja sissenõudmiskulude 35 euro nõudes (dtl 295). Kohus võtab

hagist osalise loobumise käesoleva otsusega vastu, millega ühtlasi lõpetab antud nõuetes

menetluse.

11. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

menetlusse jäänud osas osaliselt rahuldada.

12. Hageja on toonud välja, et ESTO AS ja kostja sõlmisid 18.12.2020. a krediidikonto

lepingu nr 6029642003, mille kohaselt võimaldati kostjale arveldukrediidi 2000 euro

kasutamist. Kohtule on esitatud kostja poolt 18.12.2020 digitaalselt allkirjastatud

krediidileping (hagiavalduse lisa 1, dtl 200-204), digiallkirja konteineris on teenusetingimused

ja krediidikonto leping. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud lepingu sõlmimise osas, mistõttu

saab kohus selle tuvastada.

13. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus VÕS § 402 lg-ga 1 ning

krediidikonto lepingu nr 6029642003 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2)

raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5)

ei ole vabandatav.

14. Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid

täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

Tsiviilasi nr 2-22-108394

lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et krediidikonto lepingu nr 6029642003 krediidi

kulukuse määraks on 59,28% aastas. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaatori kohaselt on see 49,51%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud

seega laenu väljastamise ajal ( s.o 18.12.2020) seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062

lg 1).

15. Hageja on väitnud, et kostja kohustus eeltoodud krediidikonto lepingu alusel saadud

laenu tagastama. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 1 (krediidikonto leping), et kostjal oli

kohustus krediidikonto lepingu nr 6029642003 alusel saadud laen tagastada. Hageja

selgituste kohaselt on 18.12.2020 kostjale antud kasutamiseks 2000 eurot, täiendavalt on

kostja võtnud 15.01.2021 30 eurot ja 23.02.2021 50 eurot. Kokku seega 2080 eurot. Kostja ei

ole vastu vaielnud, et sellises ulatuse krediiti kasutas (dtl 271), mistõttu saab kohus selle

tuvastada. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti 2080

eurot ning teostanud kokku tagasimakseid 536 eurot. Seega on jäänud tagastamata

lepingujärgne põhivõlg. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.

Kostja on 02.05.2025 märkinud, et nõustub põhivõlgnevuse ümberarvestusega (dtl 281),

mistõttu saab kohus sellest lähtuda.

16. Hageja on olnud seisukohal, et krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei täidetud, mistõttu esitas hageja osalise loobumine avalduse hagiavalduses

märgitud põhisummas 422,09 eurot, intresside 267,60 eurot ja sissenõudmiskulude 35 euro

nõudes. Seega ei käsitle kohus krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõte

järgimist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel krediidiandja poolt on hagejal

õigus nõuda krediidisummat ulatuses, mis on jäänud pärast kostja poolt tehtud kõikide

tagasimaksete mahaarvamist. Ühtlasi ei välista vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumine hageja õigust viivisele.

17. Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud

lepingust tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 213), millele ei ole

kostja ka vastu vaielnud, mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.

18. Hageja esitas ümberarvestuse (dtl 292-295). Ümberarvestuse kohaselt palus hageja

kostjalt välja mõista ümberarvestuse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse

1163,83 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse 380,17 eurot (s.o kokku 1544

eurot). Käesoleva ajahetke seisuga on ümberarvestuse graafiku järgi sissenõutavaks muutunud

1263,82 eurot (sh 15.06.2025. a osamakse) ning tuleviku osamaksed on summas 280,18 eurot

(kokku 1544 eurot).

19. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu

hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on

seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Arvestades, et kostja ei ole täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

20. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse

resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub

Tsiviilasi nr 2-22-108394

ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks

arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise

võimaluse sätestab TsMS § 445.

21. Hageja poolt esitatud uue tagasimaksegraafiku (dtl 292-294) kohaselt on kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1230,49 eurot. Kohtul tuleb ka

arvestada, et käesolevas asjas on jõustunud Harju Maakohtu 08.12.2022. a otsus osas, millega

kostjalt mõisteti hageja kasuks osamaksete võlgnevus 458,78 eurot. Sellest tulenevalt mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks krediidikonto lepingu nr 6029642003 alusel välja

sissenõutavaks muutunud osamaksete võlgnevuse 805,04 eurot (1263,82 eurot - 458,78

eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva

kohustuse kogusummas 280,18 eurot vastavalt hageja poolt esitatud uuele maksegraafikule,

mille osamaksete tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja poolt esitatud laenu

tagastamise graafikus toodule otsuse resolutsioonis.

22. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras sissenõutavaks muutunud osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

kuni osamaksete tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni osamaksete tasumiseni.

23. Kostja palus jätta viivisenõude rahuldamata. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus

kostja on menetluse algusest viitas ja tugines vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisele ja palus hagejalt uue maksegraafiku ja nõude ümberarvestuse esitamist, ei ole

põhjendatud koormata kostja veel viivisega. Kostja juba hagivastuses (17.05.2022) tõi välja

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjed. Vaatamata sellele hageja esitas

nõude ümberarvestuse ainult 31.03.2025.

24. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja

vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest

(VÕS § 113 lg 4). Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma

kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta

õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub

õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee

võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga (VÕS § 119 lg

1). Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul esitas hageja VÕS § 4034 lg-le 7 vastava

ümberarvestuse alles 31.03.2025, siis on hagejal võimalik viivist nõuda alles alates

01.04.2025. Nimetatud kuupäevaks oli sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 1163,83

eurot, millelt sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis käesoleva otsuse tegemise ajaks

on 25,95 eurot. 15.04.2025. a osamakse (33,33 eurot) viivis (perioodi 16.04.2025-12.06.2025)

on 0,59 eurot ja 15.05.2025. a osamakse (33,33 eurot) viivis (perioodi 16.05.2025-

12.06.2025) on 0,29 eurot ning ka 15.06.2025. a osamakse (33,33 eurot) viivis (16.06.2025

päeva) on 0,01 eurot. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 26,84 eurot.

25. Põhjendatud on kindlaks määrata ka viivis edasiulatuvalt, et välistada uusi

kohtuvaidlusi. Kohus mõistab välja edasiulatuva viivise sissenõutavaks muutunud

osamaksetelt (1263,82 eurolt, sh ka 08.12.2022. a otsusega väljamõistetud 458,78 eurot) edasi

protsendina põhivõlalt kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna tagasimaksegraafikus

Tsiviilasi nr 2-22-108394

toodud osamaksete maksetähtpäevale järgmisest päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni osamakse summa tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme

kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab

teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.

27. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt (põhivõlgnevus 1544 eurot + edasiulatuv viivis

(hagihinna arvutuse kohaselt arvestatakse üks aasta, s.o 1230,49 x 11,15%) kokku 1681,20

eurot. Ülejäänud osas (sissenõutavaks muutunud viivis) jääb hagi rahuldamata. Seega

rahuldab kohus hagi hagihindade võrdluses 49% ulatuses (esialgne hagihind oli 3458,36

eurot, millest hageja osaliselt loobus ja osaliselt jäi hagi rahuldamata). Seega tuleb

menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud jäävad 49%

ulatuses kostja kanda ning 51% ulatuses hageja kanda.

29. Hageja 13.05.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline

esindaja teostanud õigusabi toiminguid ajakuluga 7 tundi ja 45 minutit. Menetluskulude

nimekirjas välja toodud toimingud on järgmised: 1) dokumentide komplekteerimine ja

analüüs – 1,5 tundi, tunnitasu määr 122 eurot (koos käibemaksuga); 2) hagiavalduse

koostamine ja esitamine – 2 tundi, tunnitasu määr 122 eurot (koos käibemaksuga); 3)

seisukoht 05.08.2022 - 1 tundi, tunnitasu määr 120 eurot; 4) apellatsioon – 1,5 tundi, tunnitasu

määr 120 eurot (koos käibemaksuga); 10.02.2025 kohtuistungiks ettevalmistamine ja

kohtuistung – 1,75 tundi, tunnitasu määr 122 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on

märkinud, et õigusabikulu kokku on 933,50 eurot, kuid kohus saab selleks 940,50 eurot.

30. Hageja märkis, et menetluskuludeks on mh hagimenetluses tasutud riigilõiv 420 eurot

ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 280 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 700

eurot. Osalise loobumise tõttu oleks hagejal õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist

osaliselt (TsMS § 150 lg 2 p 2), v.a maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, s.o 90,98

eurot (TsMS § 150 lg 3). Hageja maksis esialgselt hagihinnalt juurde 329,02 eurot (s.o 420-

90,98 eurot), kuigi loobumise tõttu uuel hagihinnalt oleks pidanud tasuma 224,02 eurot (315-

90,98). Seega uue hagihinna järgi oleks pidanud hageja tasuma riigilõivu 105 eurot vähem

(224,02-329,02). TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel saab hageja taotleda sellest pool tagasi, s.o 52,50

eurot. Seega arvestab kohus hageja põhjendatud riigilõivu kuluna 647,50 eurot (280 eurot +

329,02 eurot – 52,50 eurot). Hetkeseisuga pole hageja taotlenud osalist riigilõivu tagastust

ning seadus ei võimalda kohtul seda omal algatusel teha. Hageja saab seda teha ka pärast

otsuse tegemist. Kohus arvestab siiski menetluskulude põhjendatuse hindamisel ka sellega, et

hagejal on õigus nõuda osalist riigilõivu tagastamist.

31. Kostja on hageja menetluskulude osas esitanud seisukoha 21.05.2025. Kostja leiab, et

T. I. on sisuliselt hageja töötaja. Kostja on seisukohal, et Plus Plus Capital ja Plus Plus Legal

sama gruppi ettevõtted ehk ühe kontserni ettevõtted. Kostja palub jätta hageja õigusabikulud

rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-22-108394

32. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla

hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja.

Riigikohtu seisukoha järgi TsMS § 175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja

kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja

töötajatele. Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel

on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Sh ei ole kolmandate isikutega tehtavatest

tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale ning see

seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-

173-15, p 11).

33. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt tasutud riigilõiv 700

eurot. Kohus märgib, et üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt

sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Käesolevas asjas leiab kohus, et hageja lepingulise

esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasuga vastavalt 122 eurot ja 120 eurot, vastab

kohtupraktikas tarbijakrediidivaidlustes juristidest esindajate puhul mõistlikuks ja

põhjendatuks peetavale tasule. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus

ja ringkonnakohtus kokku 7 tundi ja 45 minutit on mõistlik ja põhjendatud. Õigusabikulu

suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule ning et

menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Kohtu

hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ja 45 minuti ulatuses vastab tervikuna

tsiviilasja keerukusele ja mahukusele, kõik loetletud toimingud vastavad toimikule ja

menetluse kulule.

34. Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1588 eurot

(riigilõiv 647,50 eurot + õigusabikulud 940,50 eurot). Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

tuleks kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 778,12 eurot (1588 × 49%).

35. Kostja 02.05.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline

esindaja teostanud õigusabi toiminguid ajakuluga 10 tundi tunnitasu määraga 120 eurot (ilma

käibemaksuta). Kokku 2000 eurot. Menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud on

järgmised: 1) 27.04.2022 nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning konsultatsiooniks

esindatavaga – 2,5 tundi; 2) 17.05.2022 kostja vastuse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja

kohtusse esitamiseks – 2 tundi; 3) hageja 05.08.2022 seisukohaga kostja vastusele

tutvumiseks – 0,5 tundi; 4) 11.08.2022 kohtukirjaga ja 14.09.2022 kohtumäärusega kirjaliku

menetluse määramise kohta tutvumiseks – 0,25 tundi; 5) 08.12.2022 kohtuotsusega

tutvumiseks ja konsultatsiooniks esindatavaga – 1 tund; 6) 09.01.2023 apellatsiooniga

tutvumine – 0,5 tundi; 7) 15.08.2023 vastus apellatsioon kaebusele – 0,5 tundi; 8) 26.04.2024

kohtuotsusega tutvumine – 1 tund; 9) 30.04.2024 kirja kohtusse koostamiseks – 0,5 tundi; 10)

02.05.2024 kohtukirjaga tutvumiseks – 0,25 tundi; 11) 07.04.2022 hagiavaldusega korduvaks

uurimiseks – 0,5 tundi; 12) 24.06.2024 kohtusse kirja koostamiseks – 0,5 tundi; 13)

25.06.2024 kohtukirjaga tutvumiseks – 0,25 tundi; 14) 19.07.2024 hageja vastusega

tutvumiseks – 0,25 tundi; 15) 14.08.2024 kohtukirja koostamiseks – 0,25 tundi; 16)

31.03.2024 hageja vastusega tutvumiseks – 0,75 tundi; 17) 02.05.2024 kostja seisukohta

koostamiseks – 1 tund. Kostja on märkinud, et osutatud õigusabi ajakulu on kokku 10 tundi

ning soovib 1200 eurot hüvitamist.

Tsiviilasi nr 2-22-108394

36. Hageja esitas 13.05.2025 vastuse kostja menetluskulude nimekirjale märkides, et

ainuüksi esimene nimekirja väide ei vasta tõele kuupäevaliselt, sest e-toimikust nähtub, et

kostja esindajate menetlusdokumentide vastuvõtmine toimus oluliselt hiljem kui kirjeldatud.

Näiteks on kostja M. S. hagi dokumendi avanud alles 05.05.2022 ning kostja esindaja I. B.

30.04.2025. Kostja eelmine esindaja I. V. on esimese vastuse koostanud 17.05.2022.

Arvestades hagidokumentide mahtu võis asjaoludega tutvumine kesta maksimaalselt 0,5

tundi. 17.05.2022 koostatud kostja vastus on trafaretne dokument mis sisaldab numbrilisi

arvnäitajaid ainult ühel dokumendi lehel – ülejäänud osas on tegemist viidetega seadusele ja

kohtupraktikale, mida kostja esindaja esitab igapäevastes kohtumenetlustes kümnetes

ühikutes. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud ning ei

vasta tegelikkusele ja ei ole mõistlikud arvestades tegeliku menetluse mahtu.

37. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kostja esindaja on 17.05.2022 esitanud

hagiavalduse vastuse, mille ajakuluks on kostja märkinud 2 tundi ning sellele eelnevalt on ta

2,5 tundi tutvunud nõude asjaolude ja materjalidega ning konsulteerinud esindatavaga. Kohus

leiab, et pole oluline, millal need ettevalmistavad toimingud tehti, kuna need on lahutamatult

seotud hagivastuse koostamisega. Kohus peab mõistlikuks hagivastuse koostamisega seotud

ajakulu 4,5 tundi.

38. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu 120 eurot

on põhjendatud ja vajalik ega ületa sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Samuti vastavad

loetletud toimingud toimikule ja menetluse kulule ning kogukulu taotletud hüvitis kogukuluna

10 tundi on põhjendatud arvestades asja sisu ja mahtu (asi käis ka apellatsiooniastmes).

Eelneva põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1200 eurot.

39. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad 51% ulatuses hageja kanda, tuleks hagejalt

kostja menetluskulude katteks välja mõista 612 eurot (1200 × 51%).

40. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded

rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused

kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 166,12 eurot (778,12-612).

41. Hageja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist.

Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

42. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tsiviilasi nr 2-22-108394

Maarja-Liis Lall

Kohtunik