2-25-5170/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-5170

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtuistungisekretär

Kohtunik Ülle Raag

Viivi Kalme, Pille Kaarepere

Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5170

Tsiviilasi

OÜ Hekamerk avaldus R.P. pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlausaldaja: OÜ Hekamerk

(registrikood:

11228309; aadress: XXX, 12618 Tallinn, Harjumaa; e-post

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Henri Torop

(Advokaadibüroo RASK; e-post

Puudutatud isik/võlgnik: R.P. (isikukood: XXX; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx; tel: XXX ;

e-post

Menetlusliik

Menetlustoiming

Suuline menetlus, kohtuistung 16.06.2025

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja võlgnikuvande

andmise määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku R.P. (ik XXX ) pankrot 18. juunil 2025.a

kell 15.00 ja algatada R.P. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada R.P. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp, kelle

kontaktandmed on: XXX 1, Tallinn 10143, telefon 6844400, 5072034, e-post:

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud,

siis esitada aruanne hiljemalt 01.06.2026.

4. Kohustada võlgnikku R.P. andma võlgniku vanne. Vanne tuleb anda Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumajas 11.juulil 2025.a kell 10.30.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 11.07.2025 algusega

kell 10.45 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu.

6. R.P. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata ajutise halduri Martin Kruppi (ik 37011102745) tasuks 1171,20 eurot,

millest 960 eurot tasu ja 211,20 eurot käibemaks.

12. Ajutise halduri tasu 1000 eurot maksta välja kohtu deposiidikontole makstud raha

arvel ja 171,20 eurot mõista välja pankrotivarast.

13. Ajutise halduri Martin Krupp tasu 1171,20 eurot mõista välja Saneerimismenetluse

OÜ (registrikood 11579994) kasuks ja maksta välja Saneerimismenetluse OÜ

arveldusarvele EE092200221044428799 Swedbank.

14. Määrata võlausaldaja Hekamerk OÜ menetluskulud summas 1481,54 eurot

(õigusteenuse tasu 1061,54 eurot, riigilõiv 420 eurot) ja mõista need välja

pankrotivarast Hekamerk OÜ kasuks.

15. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS §

18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

16. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja pankrotihaldurile.

17. Panrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

18. Edastada määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse p.12

täitmiseks (väljamakse 1000 eurot).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja OÜ Hekamerk esitas 03.04.2025. a Tartu Maakohtule avalduse R.P. pankroti

väljakuulutamiseks. Esitatud asjaolude kohaselt muutusid võlausaldaja kõige varasemad

nõuded sissenõutavaks 31.07.2023. Seega on täidetud eeldus, et võlgnik ei ole täitnud

kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. 07.03.2025 saatis

võlausaldaja võlgnikule e-kirja teel kompromissiettepaneku ning hoiatas teda kavatsusest

esitada maksejõuetusavaldus. Võlgnik pöördumisele ei vastanud. 09.08.2024 esitas

võlausaldaja võlgniku suhtes avalduse täitemenetluse algatamiseks, 21.08.2024 saatis

kohtutäitur võlgnikule täitmisteate, 24.08.2024 sai võlgnik täitmisteate kätte, millega algas

TMS § 24 lg 2 kohaselt täitemenetlus. 16.09.2024 on kohtutäitur teatanud: „Võlgnik R.P. /…/

Nõue ilmselt koguulatuses täidetud ei saa, kui võlgnik hakkab hoiduma koostööst ja nõude

täitmisest osamaksetena.“. Nõue ei olegi saanud täidetud. Täitemenetluses on 7 kuu jooksul

võlausaldajale laekunud 688 eurot. Seega on täidetud eeldus, et võlgniku suhtes toimuvad

täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või

ilmneb, et võlgnik ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. 08.01.2025 kohtutäiturile esitatud

varanimekirja kohaselt justkui ei oleks võlgnikul mistahes vara. Kõigi rahaliste sissetulekute

osas on võlgnik märkinud, et need tal puuduvad. Kõigi rahaliste kulutuste (mh

kommunaalteenused, toit, sidevahendid) osas on võlgnik märkinud, et nende eest tasub tema

ema Vxxxx xxxxx. Samuti kasutab võlgnik transpordiks väidetavalt ema antud sõidukit.

Arvestades, et võlgnik on tööealine ja töövõimeline isik, et ole usutav, et võlgnikul endal vara

ei ole. Võlgnik peidab oma vara, st hoidub iseenda nimel mistahes vara hoidmisest ja väites,

et teda peavad üleval lähikondsed (eelkõige ema Vxxxx Sxxxx). 13.05.2024 on võlgnik

võlausaldajale teatanud: „võlgnevuse tasumist ei ole toimunud tänaseni, kuna puuduvad

selleks vahendid.“. Kuigi võlausaldaja pakkus 20.05.2024 võlgnikule võimalust sõlmida

kompromiss hiljemalt 21.05.2024, siis võlgnik võlausaldaja 20.05.2024 e-kirjale ei vastanud.

Kokku on võlausaldaja kasuks võlgnikult välja mõistetud 19 278,32 eurot, millega seonduva

täitemenetluse algatamiseks on võlausaldaja tasunud 233,02 eurot ja mille katteks on

täitemenetluses laekunud 688 eurot, st kohustuste jääk on 18 823,34 eurot (15 000 + 4278,32

+ 233,02 - 688).

Kohus võttis 08.04.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja määras FiMS § 12 lg.5

korras tähtaja deposiidimakse tasumiseks. Deposiidimakse tasuti.

Kohus määrusega 28.04.2025 nimetas võlgnikule usaldusisiku ja tegi talle ülesandeks FiMS §

17 loetletud ülesannete täitmise. Usaldusisik esitas 23.05.2025 kohtule aruande oma tööst,

võlgniku vara- ja võlanimekirja ja alusandmed vara- ja võlgade kohta. Usaldusisikule

teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 18 823,34 eurot. Vara,

mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlgnikul 1

160,10 eurot, millele lisandub võlgniku igakuine töötasu 850 eurot. Ka esitas usaldusisik oma

hinnangu võlgniku maksejõuetusolukorra kohta. Usaldusisiku arvates ei ole võlgniku R.P.

puhul tõenäoline võlgade ümberkujundamise kava täitmine. Võlgnik R.P. on püsivalt

maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 tähenduses. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja

võlgniku R.P. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus pidas kohtuistungi 16.juunil 2025, kus osalesid võlgnik R.P. ja võlausaldaja OÜ

Hekamerk esindaja vandeadvokaat Henri Torop.

Usaldusisik esitas dokumendid ja tõendid kirjalikult ja andis nõusoleku pidada kohtuistung

ilma tema osaluseta. Pankroti väljakuulutamisel on usaldusisik/ajutine haldur nõus jätkama

pankrotihaldurina.

Võlausaldaja kohtuistungil oli arvamusel, et vaidlust ei saa olla nõude üle, kuna see on

varasemas kohtumenetluses kohtulahendiga tunnustatud. Pooled on arutanud kompromissi

teemal, kuid kompromissi ei sündinud. Võlgnik on maksejõuetu ja see nähtub ka ajutise

halduri aruandest. Pankrot tuleb välja kuulutada ja võlausaldaja ei vaidle vastu kohustustest

vabastamise menetluse algatamisele.

Võlgnik R.P. kohtuistungil kinnitas, et ta töötab Plastkaev OÜ objektijuhi-töödejuhatajana. Ta

on tutvunud ajutise halduri aruandega, nõustub sellega, tal ei ole võimalust võlausaldaja

nõuet rahuldada. Ka tema äriühingul Mestre OÜ ei lähe hästi. On suur maksuvõlg, maksunõue

esitati tagasiulatuvalt. OÜ Plastkaev on tema emale kuuluv ettevõte, ema juhib seda.

Võlgnikul on üks alaealine laps, kes elab oma emaga ja võlgnik osaleb lapse ülalpidamises

vastavalt oma võimalustele. Võlgnik palub tema kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

KOHTU SEISUKOHT

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse

esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses

(PankS).

Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Usaldusisiku aruande, vara- ja võlgade nimekirjast nähtuvalt on võlgnik töötav isik- ehituse

töödejuhataja Plastkaev OÜ-s töötasuga 850 eurot kuus. Tal on ülalpidamisel üks alaealine

laps. Võlgnikul on erinevate äriühingute aktsiaid, mille väärtus 08.05.2025.a seisuga on

1005,08 eurot. Võlgniku nimel on registreeritud üks sõiduk (reg.nr xxxxxx), mille asukoht

on võlgniku väitel teadmata. Kolmest võlgniku nimele registreeritud sõidukist on kaks

võõrandatud aastatel 2022-2024, üks registrist kustutatud. Võlgnik omab 100% osalust

äriühingutes Mestre OÜ ja Mestre VK OÜ, neist esimesel on maksuvõlg enam kui 300 000

eurot, teisel enam kui 10 000 eurot. Mõlemate vastu on ka Hekamerk OÜ nõuded

täitemenetluses. Kokku on võlgniku varad 1160,10 eurot ja igakuine töötasu 850 eurot.

Võlgnikul on kohustus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Hekamerk OÜ ees summas 18

823,34 eurot, mis tuleb võlgniku poolt antud käendustest Mestre OÜ ja Mestre VK OÜ

kohustuste täitmiseks. Nõude aluseks on Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-24-8074.

Kohustust üle 18 000 euro ei ole võlgnikul võimalik tasuda tema varakogumi (1160 eurot) ja

igakuise töötasu 850 eurot arvel lähemas ettenähtavas tulevikus. Äriühingud ei suuda ka ise

oma kohustusi (maksuvõlgnevusi) tasuda, mistõttu on nõue pööratud käendaja R.P. vastu.

Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole võlgniku sissetuleku juures talle jõukohane.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõistes.

Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja R.P.

pankroti ja algatab R.P. kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt FIMS § 45 lg 1

kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Martin Kruppi. Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises

(FIMS § 46 lg 1).

Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150

lg 2).

Maksejõuetusavalduse menetlemise kulud

Usaldusisiku tasu

Martin Krupp on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata

usaldusisikule tasu kokku 1317,60 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul R.P.

maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 9 tundi, sh:



Teabenõue võlgnikule 0,5 t



Päringute koostamine ning edastamine erinevatesse registritesse, krediidiasutustesse 1

t



päringute vastuste töötlemine 1,5 t



Võlgniku poolt esitatud vastustega tutvumine, täiendavad päringud 0,5 t



Saadud andmete analüüsimine, vara- ja võlanimekirja koostamine 2 t.



Usaldusisiku aruande koostamine 3,5 t.

Usaldusisik taotleb tasu määramist FiMS § 54, § 23 sätete alusel lähtudes kehtivast

tunnitasu ülemmäärast 177,20 eurot. Arvestades usaldusisiku tunnitasuks 120 eurot ja

tööajaks 9 tundi, määrata tasu summas 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 237,60

eurot, kokku 1317,60 eurot. Ajutise halduri tasust 1000 eurot maksta kohtu

deposiidikontole kantud rahast ja 317,60 eurot pankrotivara arvelt.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

(PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mis usaldusisiku aruande kohaselt kulus päringute

vastuste ja andmete analüüsimiseks, vara- ja võlanimekirja koostamiseks ja usaldusisiku

aruande koostamiseks kokku 2+3,5=5,5 tundi. Ehkki võlgnikul on kaks äriühingut, on tal

üksnes üks võlausaldaja, kelle nõuegi on selge (aluseks jõustunud kohtulahend). Kohus loeb

nende toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 4,5 tundi. Kokku on usaldusisiku põhjendatud

ajakulu 8 tundi.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on PankrS § 23 lg.3 alusel summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Käesoleval ajal kuupalga alammäär 886 eurot, viiendik sellest 177,20 eurot.

Taotletud tunnitasu 120 eurot mahub PankrS § 23 lg.3 määra piiresse.

Kohus peab põhjendatuks rakendatud tunnitasu 120 eurot, seega tasu 960 eurot, millele

lisandub käibemaks 22% ehk 211,20 eurot. Kokku tasu 1171,20 eurot.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1171,20 eurot. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - Saneerimismenetluse OÜ (registrikood

11579994). PankrS § 65 lg.11 alusel lisandub tasule käibemaks. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud. Võlausaldaja on maksnud kohtu määruse alusel PankrS § 11 korras

kohtu deposiidikontole 1000 eurot. PankrS § 150 lg.1 p.2, lg.2 alusel maksta usaldusisiku

tasu summas 1000 eurot välja kohtu deposiidikontole makstud raha arvel ja ülejäänud osas

ehk 171,20 eurot mõista välja pankrotivarast.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

Võlausaldaja menetluskulude nõue

Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Hekamerk OÜ esitas menetluskulude nimekirja ja

taotluse määrata kindlaks tema menetluskulud summas 2204,25 eurot, millele lisanduvad

16.06.2025.a kohtuistungil osalemisega seotud kulud. VÕS § 113 lg.1 alusel palub

võlausaldaja välja mõista viivise menetluskuludelt alates kulude kindlaksmääramise lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Võlausaldaja menetluskulude nimekirja järgi on võlausaldaja ajakulu pankrotiavalduse

koostamisele, maksejõuetusavalduse koostamisele, selle täiendamisele, viiviste arvutamisele,

suhtlusele kliendiga ja tagasisidestamine, suhtlusele kohtuga, kohtuistungiks

ettevalmistamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele olnud kokku 9,15 tundi.

Tunnitasuna on rakendatud 195 eurot. Kokku esindaja tasu 1784,25 eurot (ilma

käibemaksuta). Võlausaldaja on maksnud riigilõivu maksejõuetusavalduselt 420 eurot.

Kokku võlausaldaja menetluskulude suurus 2204,25 eurot, millele lisanduvad 16.06.2025.a

kohtuistungil osalemise ja võlausaldaja esindamise

kulud. Võlausaldaja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu taotletakse menetluskulude väljamõistmist ilma

käibemaksuta.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Võlausaldaja taotleb menetluskulude ja neilt arvestatava viivise väljamõistmist võlgnikult.

FiMS § 8 lg.1 järgi Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot,

kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses

sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud.

PankrS § 150 lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulud menetluskulud, lg.2 järgi Kui

pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast.

TsMS § 138 lg.1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p.1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Võlausaldaja Hekamerk OÜ esindaja on olnud Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat

Henri Torop, seega liigituvad võlausaldaja esindamisega seotud kulud menetluskulude

hulka. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate

kulud ja nende sõidukulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kohus on seisukohal, et kuna kohus kuulutab välja võlgniku R.P. pankroti, siis tuleb tasuda

pankrotimenetlusega seotud kulud pankrotivarast PankrS § 150 lg.2 alusel.

Kohus määrab kindlaks võlausaldaja esindaja kulud.

Arvestades eeltoodut ja võlausaldaja esindaja toimingute sisu ja hulka, hindab kohus

toiminguid (sh tasumäärasid vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja

olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel.

Kohus leiab, et asi ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, et see tooks kaasa osutatud

õigusabi mahu suurenemise või tunnitasu määramise näiteks lisakoefitsiendiga. Vastupidi,

käsitletav menetlus (maksejõuetusmenetlus) on vormilt ja sisult lihtsustatud, näiteks on

kohustuslik FiMS § 12 lg.4 alusel kasutada maksejõuetusavalduse esitamisel sama seaduse §

9 lg.1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi, PankrS § 10 lg.1, lg.5 alusel on

võlausaldaja jaoks lihtsustus- kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend, ei pea võlausaldaja

nõude kohta muid tõendeid esitama. Käesolevas menetluses just nii ongi. Asja lahendamisele

kulunud aeg (2 kuud 13 päeva) ja läbiviidud menetlustoimingud on minimaalses mahus.

Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel.

Kohus hindab võlausaldaja esindaja tunnitasu määra põhjendatust ja vajalikkust. Praktikas on

vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus

140-190 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks vandeadvokaatidest esindajate mõistliku

tunnitasu suurusena 130 eurot tunnis (käibemaksuta), 150 eurot tunnis (käibemaksuta), 153

eurot tunnis (käibemaksuta), 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 170 eurot tunnis

(käibemaksuta), 180 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt nt

RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14;

27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24; 2-18-17536 p 18; RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17;

RKTKm 07.06.2023, 2-22-6145/105, p 19; 24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28; RKTKm

30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16). Põhjendatuks on

peetud ka suuremaid tunnitasumäärasid, kuid tunnitasu suurus sõltub siiski ja eelkõige asja

ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja

menetluse kestusest.

Võlausaldaja esindaja tunnitasu (käibemaksuta) 195 eurot ületab kohtu hinnangul selles

menetluses vajaliku ega ole põhjendatud. See ei vasta kohtu hinnangul õigusabiturul välja

kujunenud keskmistele turuhindadele käsitletud lihtsakoelise menetluse juures. Kohus on

eespool põhjendanud, et tegemist oli seadusandja poolt lihtsustatud ja ka faktiliselt lihtsa ja

väikesemahulise menetlusega, milles puudub sisuline vaidlus, õiguslik keerukus ja menetluse

maht on minimaalne. Menetlus ei eeldanuks keskmiselt kõrgemalt kvalifitseeritud õigusabi

osutajat, kuid siiski on hageja esindaja tunnitasu keskmisest hinnast märgatavalt kõrgem.

Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu

määraks 140 eurot (käibemaksuta).

Kohus hindab õigusabile kulunud aega.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt jaguneb õigusabile kulunud aeg peamiselt kolmeks:

esmalt maksejõuetusavalduse ehk pankrotiavalduse koostamisele kulunud aeg, mis on olnud

kokkuvõtlikult 5,95 tundi, teiseks kohtu määrustega ja kohtukutsega tutvumine,

tagasisidestamine kokku 1 tund, kolmandaks sisuline töö menetluses – tutvumine

usaldusisiku aruande ja lisadega 0,45 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 1,20 tund,

menetluskulude nimekirja koostamine kokku 1,95 tundi. Kohus, hinnates õigusabile kulunud

põhjendatud ja vajalikku aega, lähtub TsMS § 175 lg.1 sõnastusest, mille kohaselt mõistab

kohus (teiselt menetlusosaliselt) kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. See tähendab,

et menetlusosaline (käesoleval juhul võlausaldaja) ja tema lepinguline esindaja on vabad

omavahel kokku leppima nii õigusteenuse mahus kui ka hinnas, kuid kohus hindab osutatud

õigusteenuse mahtu (aga ka hinda) lähtudes põhjendatusest mõista kulud teiselt

menetlusosaliselt välja. Arvestades käesolevas menetluses rakendatavat lihtsustatud vormi

(avaldus esitatakse ettenähtud vormil), õigusliku vaidluse ja keerukuse puudumist, ei loe

kohus põhjendatuks maksejõuetusavalduse koostamisele kulunud aega (umbes 5,95 tundi),

vajalik aeg ei ületa 4,45 tundi. Ka ei loe kohus põhjendatuks kohtuistungi ettevalmistamisele

kulunud aega (1,20) tundi, kuna oli ette teada, et asjas ei ole õiguslikku keerukust,

võlausaldajale (avalduse esitajale) olid asjaolud selged juba avalduse koostamisest, puudub

õiguslik vaidlus ja (hagita menetluses) ka kohtukõne pidamise vajadus. Kohtuistungi

ettevalmistamise põhjendatud aeg 0,5 tundi. Kokku õigusteenuse osutamisele kulunud

põhjendatud aeg 6,95 tundi. Arvestades tunnitasuga 140 eurot on teenuse selle osa maksumus

973 eurot.

16.06.2025.a kohtuistung kestis 38 minutit (salvestamine algas kell 10.00, lõppes kell 10.38).

Lähtudes tunnitasust 140 eurot on teenuse selle osa maksumus 88,54 eurot. Kokku

õigusteenuse hind (973+88,54) 1061,54 eurot.

Võlausaldaja on maksnud riigilõivu 420 eurot, mis kuulub kohtukuluna samuti

menetluskulude hulka (TsMS § 138 lg.2). Kokku on võlausaldaja menetluskulud

1061,54+420=1481,54 eurot, mis tuleb teiselt menetlusosaliselt ehk võlgnikult välja mõista.

Käesolevas maksejõuetusmenetluses jäävad need kulud pankrotivara kanda Pankrs § 150 lg.2

alusel.

Võlausaldaja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kui täitmiseni TsMS § 177

lg.4, VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtu alusel.

Kohus ei pea põhjendatuks määrata VÕS § 113 lg.1, TsMS § 177 lg.4 alusel viivise

väljamõistmist võlgnikult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Pankrs § 3 lg.2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 35 lg.1 loetleb pankroti

väljakuulutamise tagajärjed, mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega (p.6) lõpetatakse

intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt.

Seega näeb Pankrs § 35 lg.1 p.6 ette teisiti (kui TsMS § 177 lg.4), pankroti

väljakuulutamisega fikseeruvad nõudesummad ja edasiselt need ajas enam ei suurene.

Seetõttu jääb võlausaldaja sellekohane taotlus rahuldamata.

Kohus märgib, et võlausaldaja poolt PankrS § 11 lg.1 alusel 08.04.2025 tasutud

deposiidimakse 1000 eurot loetakse PankrS § 150 lg.1 p.6 alusel menetluskulu hulka, mille

väljamaksmine toimub PankrS § 146 korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik